Kreeka ja rooma usundid (0)

Kreeka ja Rooma usundid
Minevikus pole olnud ilma religioonita ühiskondi ja ka tänapäeval on neid väga vähe. See on sellepärast nii, et religioon tundub olevat inimelu oluline osa. Ehkki paljud väidavad, et nad ei ole usklikud, on selge, et me oleme usuks ette valmistatud samamoodi, nagu oleme kehaliselt valmis hingamiseks, kõnelemiseks jne.
Oma lihtsamal kujul tähendab kreeka usund kaheteistkümne Olümpose jumala kummardamist. Jumalad ei olnud kreeklaste meelest mitte alati maailma valitsenud. Hesiodose müüdi järgi olevat kõigepealt olnud Chaos, kellest sündis kõigi elusolendite ema Gaia , kes sünnitas endale taeva ehk Uranose. Gaia ja Uranose järglased olid vägevad titaanid . Titaanist nimega Kronos põlvnevad kreeka 12 jumalat. Igal jumalal oli mitu erinevat ülesannet. Tegelikult oli kreeka usund aga palju keerulisem, sest lisaks tähtsamatele jumalatele eksisteeris veel tuhandeid kohalikke jumalusi . See kõik oli võimalik tänu sünkretismile ehk kultuste segunemisele.
Kreeklastel puudus mõiste religioon ja elukutseline preesterkond. Sellele vaatamata oli kreeka usund püsiv ning etendas oma osa peaaegu kõigis polise ettevõtmistes. Peamiseks kultusetalituseks oli ohverdamine , mille käigus templi ees paiknevale altarile asetati jumalale and, sageli mõne valitud ohvrilooma reis. Ohvritoomise eesmärgiks oli üaluda jumalalt mõnd teenet või sagedamini hoida teda halba tegemast, sest kreeka jumalad olid loomult armukadedad ja vihased . Ohvritoomine viidi läbi range korra all, muidu poleks sellest kasu olnud. Minu arvates pole vaja jumalate poolehoiuks ohverdada loomi. Piisab sellest, et olla neile alluv ja uskuda neisse, siis on kõik paigas.
Kreeka usundi tseremoniaalne külg väljendus kõige selgemalt pidustused, millest kreeklaste aasta oli tulvil. Kõige tähtsamad pidustused olid 4 ülekreekalist pidustust, mis meelitasid hulganisti inimesi kohale. Eriti suurejoonelised olid pidustused Ateenas. Seal pühenduti jumalaile vähemalt 120 päeval aastas. Selles väljendus linnriigi lahutamatu seotus jumalatega. Religioonil oli Kreekas ka salajasem külg, mis avaldus müsteeriumides, millele olid iseloomulikud erilised pühitsemistseremooniad. Kreeka usundi tumedam pool väljendub nõiakunstis ja needmistes. Ma ei saa aru miks on vaja inimestel teist needa ja neile halba soovida???
Roomlastel nagu kreeklastegi ei olnud sõna religioon. Sellele kõige lähem mõiste oli cultus deorum ehk jumalate kummardamine. Sõna religion tähendas millestki rangelt kinnipidamist. Kesksel kohal rooma usundis olid rituaalid , kultusepidustused ja ohvritalitused. Nende eesmärgiks oli säilitada jumalate soosivat suhtumist. Suures osas võeti omaks kreeka jumalad. Rooma usund oli tihedalt seotud ühiskonna eluga see tähendab, et jumalad polnud mingid kauged tegelased vaid olid mures Rooma käekäigu pärast. Preestrid olid tähtsal kohal. Nad kuulusid poliitilise eliidi hulka, viisid läbi rituaale ja ohvritalitusi. Preestreid nimetati pontifeksideks ja ülempreester oli pontifex maximus kelle tiitel kuulus keisririigi ajal ainuvalitsejale.
Roomas oli tähtis ka usundi privaatne külg, mis väljendus laaride ja penaadide kummardamises. Majadel olid oma kaitsevaimud keda nimetati laarideks, kes kehastasid esivanemate hingi. Nende jaoks oli majas eraldi nurk, mida kutsuti laraariumiks. Penaadid olid vaimud, kes kaitsesid perekonna toidukambrit ning keda austati koos koldejumalanna Vestaga.
Nagu ka Kreekas, nii peeti ka Roomas müsteeriume näiteks Bacchuse kultus oma orgiatega. Müsteeriumikultused eksisteerisid kõrvuti riigiusundiga ning neid kiusati taga nagu ka kristlust, mis sellel ajal Roomas levis.
Kui kõrvutada Kreeka ja Rooma usundid, siis leidub nendes hämmastavalt palju sarnasusi, aga ka palju erinevusi. Huvitav on see, et suur Rooma riik oli nii tugevalt mõjutatud allutatud ala Kreeka kultuurist, ühiskonnast, usundist jne. Aga nagu alguses juba õeldud, ei saa ükski riik olla ilma religiooni ja uskumusteta