Islam (0)

Islam
Ka islam on monoteistlik religion, nii nagu on Judaism ja kristlus , mis on rajatud usule Ainujumalasse. See tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamaadile. Selle usundi pooldajaid kutsutakse moslemiteks. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah , mis tähendab araabia keeles Jumal. Allah on moslemitele kogu universumi isand . Islam on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid suure osa: nende ligikaudne arv on 850. miljonist 1. miljardini.
Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja ning ka valitseja ning kohtunik oma rahva seas. Ta oli mees kes elas Jumala teenistuses alandlikku elu ning pani aluse kõikehõlmavale religioonile ning eluviisile. Moslemid käituvad Muhammadi õpetuste järgi, kuna ta mitte ainult ei näidanud neile, kuidas kaaslastega käituda, vaid õpetas, kuidas Jumalat Talle kõige meelepärasemal viisil teenida.
Araabiakeelne sõna al-qur’aan tähendab otsetõlkes “retsitatsioon” või “lugemine”. Islami kontekstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille ta ilmutas Muhammadile. See on otsene Jumala sõna, nagu seal ka mitmes kohas on kinnitatud. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan nii sõnade kui ka tähenduse poolest täielikult orginaalis säilinud. Koraan on elav araabiakeelne ime, keegi ei ole iial olnud suuteline initeerima ei selle vormi ega sisu. See viimane sõnum inimkonnale ilmutati 23 aasta jooksul. Seda loeti Muhammadi eluajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele, paljud prohveti kaaslased teadsid tervet Koraani sõna-sõnalt peast. Koraan koosnev 114 suurast ehk peatükist, mõned neist on pikemad, mõned lühemad. See Jumala sõna käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid – elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused.
Mošee on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks mošeeks loetakse piirkonda Mekas, Kaabia kivi umber. Peale Muhhamadi surma sai mošeest oluline islami sümbol. Mošee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mošee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud mošeed olnud algselt kristlikud kirikud. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ning järk-järgult jumalateenistused lõppesid – kirikust sai mošee. Tänapäeval on enamik mošeesid mitte-moslemitele suletud.
Islamil on oma 5 põhiõpetust:

Usutunnistus: “Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhammad on Allahi saadik.”

Palvetused toimuvad viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole.

Almuste andmine, mille suuruseks on 2,5% kogu varast.

Paastumine, see kestab terve ramadaanikuu.

Palverännak Mekasse on igale muhammeedlasele kohustuslik vähemalt kord elus.