Miks asendus polüteism monoteismiga? Vana-Roomas oli varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju tõttu mitmejumalakultus. Nende usk oli hingestatud, usuti loodusjõude ja vaime ning iga looduse asi või elusolend sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Majadel olid kaitsevaimud, kellest tähtsamad, laarid, kehastasid esivanemate hingi. Samuti austasid roomlased antropomorfseid jumalaid, kellest tähtsaimaks võib pidada panteoni eesotsas seisvat taeva-, pikse- ja tormijumalat Jupiteri. Enamus Rooma jumalatest vastasid mõjutuste tõttu Kreeka jumalatele. 1. sajandil pKr hakkas aga laialt levima kristlus, mis jõudis peagi Rooma ja nii nagu mujal maailmas, suutis ka seal püsima jääda. Kuidas usk järk-järgult muutus? Paljud inimesed ei suutnud kummardada nii paljusid jumalaid 14 tähtsat, 21 vähemolulist ja mitusada alamjumalat, kelle poole palvetada ja kellele ohvreid tu...
ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst) Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kolm tähtsamat: 1) kunsti olemus on mäng inimene loob endale oma kujuteldava maailma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane kunst on ilu Igaühes on ehk veidike tõtt, levinuim on teine teooria. Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks (paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised
Minu meelest suhtuvad paljud eestlased negatiivselt usklikesse. Näiteks, kui mõni võtab neid omale usul põhineva maailmavaate jms. Iga religioon eeldab õiget arusaamist kõigi asjade ja olukordade suhtes. Usk ei kujunda end meie järgi, vaid me ise peame ennast religiooni järgi kujundama. Ja kui me oleme leidnud enda jaoks selle religiooni, mille järgi soovime elada, siis kuidas me peaksime oma elu edasi kasutama? Kas, siis kui oleme leidnud selle õige, peaksime elama sellele usundile olevate tõdede järgi kogu ülejäänud elu? Usku ei ole vaja karta, see on ju tegelikult täiesti tavaline, lihtsalt inimesel on kindlad põhimõtted, millest ta üle ei astuks. Me peaksime kasutama oma aega sellele, mis on meile tähtis, olgu see siis religioon või mitte.
ajalooline meetod, tugev oli Soome koolkonna mõju, mis kestis läbi 20. sajandi. 1919 asutati Tartu ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, mida asus juhtima professor Walter Anderson. Ta keskendus folkloristlikule meetodile, eesti ainese võrdlemisele teiste rahvaste folklooriga ja rahvaluule arhiivi korraldusele. 1919-1934 oli Tartu ülikooli õppejõuks Matthias Johann Eisen, kelle loengud tuginesid tema varasemale tööle, keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile ja uuritud on kaasaja folkloori. Paljud inimesed on uurinud Eesti rahvaluulet, näiteks Arvo Krikmann on uurinud
Zarathustra õpetusest. Usundi pühaks oli Avesta, mille arhailisemaks osaks on gathad. Usund oli monoteistlik ja dualistlik.Selle kohaselt käib maailmas pidev võitlus Targa Isanda e. Ahuramazda ja Kurja Vaimu e. Ahrimani vahel. Viimaste vahel peavad inimesed tegema valiku, millega määratakse oma edasine saatus.Kes valivad hea, neid ootab pärast surma paradiis, kurja kasuks otsustanuile aga langevad osaks piinad. Iseloomulik on usundile eshatoloogiline õpetus, mille järgi toimub maailmalõpu võitlus hea ja kurja vahel. Hilisemal perioodil suureneb Mitra kultus. Zarathustra õpetus püsis Iraani rahvaste hulgas enam kui tuhat aastat kõige tähtsama usuna. 5. Aleksander Suur Temaga algab uus ajajärk, hellenismi mõjud. Pärsias saab see pisut varem läbi Partia riigiga. Aleksander vallutas Pärsia nelja aastaga, ta is Philippos II sõdis kreeklastega.
Eesti mütoloogias on olemas olendid, kes elavad maa all ja kelle tegutsemise kuulmine ennustavat halba ja põhjustavat nahahaigusi (nt vistrikud, punetus, käsnad). Sellest hoidumiseks tulevat enne maale istumist kolm korda sülitada, samuti olla maa mürgine kevadel enne esimest äikest. Haiget kohta hõõrutakse soola või hõbevalgega, Lääne-Eestis on tänini levinud maaliste raviks ka maahaldjakividele või ravikividele andide andmine. Leian, et selline komme annab eesti usundile värvikust nii eestlaste kui ka välituristide silmis. Kujunes välja ka rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni tänapäevaks jõudnud Kalevipoja lood. Levisid ka
võrdlev-ajalooline meetod, tugev oli Soome koolkonna mõju, mis kestis läbi 20. sajandi. 1919 asutati Tartu ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, mida asus juhtima professor Walter Anderson. Ta keskendus folkloristlikule meetodile, eesti ainese võrdlemisele teiste rahvaste folklooriga ja rahvaluule arhiivi korraldusele. 1919-1934 oli Tartu ülikooli õppejõuks Matthias Johann Eisen, kelle loengud tuginesid tema varasemale tööle, keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1927 asutati Oskar Looritsa algatusel ja juhtimisel Eesti Rahvaluule Arhiiv. Selle nurgakiviks sai Jakob Hurda kaastööliste abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille Loorits tõi ära Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Eri arhiivide juures asuvaid rahvaluulekogusid (Eesti Kirjameeste Seltsi kogu, EÜSi kogu jpt) hakati koondama ERA ruumesse. 1930. aastail algatati mitmeid rahvaluule kogumise võistlusi, alates 1935
feodaalile, kes võis teda müüa, karistada ja vahetada aga ei tohtinud tappa. · Mille poolest erines pärisori orjast? Pärisori polnud vaba 4. Viikingid (6 p.) a) Kes ja mis põhjustel siirdusid viikingiteks? Rahva kiire juurdekast, maa ei suutnud ära toita. Viikingi retkele läksid kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud b) Mis oli iseloomulikku viikingite usundile? Muinasunust, austati paljusid jumalaid, looduse hingestamine, esivanemate hingede asutamine, surnud maeti Valhalla-lahingus langenud sõdalaste surnute riik c) Selgita mõisted: · Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest · ruunikivi -haua ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks · saaga suuliselt edasiantud suulised jutustused ajaloosündmustest, kirja pandud 12-13 saj. 5
Tsivlilisatsioonil puudusid sõjakad jooned: lossid olid kindlustamata valitsejad polnud arvatavasti sõjapealikud jahistseenide, kindlustuste ja relvade puudumine Kunsti iseloomustavad: rahu ja rõõmsameelsus temaatikaks loodus, usupidustused, sport jne Naise arvatav domineerimine ühiskonnas: Jumalad naissoost naiste rohke kujutamine kunstis naisvalitsejad Usundile omane: härjakultus domineerivad jumalannad ( viljakus? ) Elanike tegevusalad: põlluharimine ( ilma kunstliku niisutuseta ) kaubandus ( mererööv? ) Ühtset riiki arvatavasti ei teki NB! Arenenud laevandus ja ümberkaudsete merede kontroll viib tsivilisatsiooni üldise rahumeelsusele! Kreeta kultuuri allakäik: ~1 500 eKr. - toimus vulkaanipurse Thera saarel. MÜKEENE KULTUUR Mükeene kultuur ( 1 600-1 100 eKr.) :
Kronos (Zeusi isa, kelle Zeus võimult tõukas) Saturnus Janus Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen est 'hing' või 'vägi'. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater ('suur ema'), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis
Jaapan sai yayoi perioodil tohutu tõuke, sest juba selle aja savinõud olid peened ja ilusti kaunistatud. Arheoloogid on leidnud mitmeid selle ajastu metallesemeid, näiteks pronksist relvad, peeglid, tseremoniaalsed kellad jne. Kolmsada aastat pKr. algab Kofuni periood, millest saab tõsine kannapööre Jaapani senisele kultuurile. Oma nime sai ta matuse kääbastest, millesse jaapanlased sellel ajastul oma surnud matsid. Tekkis kindlam usk, mis kujutas endast midagi sarnast eestlaste vanale usundile. Usuti esivanemate hingesid ning seda, et igal esemel on oma nimi ja hing. Midagi sarnast indiaanlaste religioonile. Tekkisid esimesed väikesed kuningriigid ja ühes sellega toimusid ka esimesed kodusõjad. Kofuni periood on vanim, kus jäädvustati Jaapani ajalugu pildi ja sõna kujul. Sest 400 aastat pKr. jõuab Jaapanisse Hiina kirjakeel (hieroglüüfid), selle toovad õpetlased ja mungad Hiinast. Aastal 500 algab Yamato periood. Jaapanis on hakanud kehtima feodaalvõim, mis sarnaneb
Janus – Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius – maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid – esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen – est ’hing’ või ’vägi’. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater (’suur ema’), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis
agraarühiskonnaks. 8. Rahvakalender talupojaelus ja tänapäeval. Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloos muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Mall Hiiemäe järgi on rahvakalender rahvapärane ajaarvamissüsteem mille säteteks on tähtpäevad ja nende tähenduste & tähistamistega seonduv tavandikompleks. Ajatunnetus tugineb usundile: aega tajutakse kui erinevate/vahelduvate omadustega (kvaliteediga) ajalõike. Seega on eristatavad sakraalne ehk pühade aeg ja profaanne ehk tavaaeg (M.Eliade järgi): Sakraalne aeg: · müütiline aeg - loomise aeg · sakraalne aeg on tagasipöörduv algusse, uuesti läbi elatav · jumalate kohaloleku tõttu see aeg on püha Profaanne aeg: · ...saab mõtte sakraalse aja kaudu Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tsükliline. Sakraalse ja profaanse piiri
Hinduism Ajalugu Hinduism tekkis umbes 1000 aastat enne meie aega Indias. Hinduism on läbinud mitu arenguetappi. Vanimat ja kõige väärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks, veeda tähendab usulist ja püha teadmist. Veeda usund oli Indiasse vallutajatena tunginud aarialaste usund, milesse segunes maa põliselanike draviidide(tulid Indiasse umbes 3000 a eKr) uskumusi. See aarialaste iidne rahvususund oli paljujumalaline. Veedade usundile järgnes Brahmanism-preestrikeskne ohverdamisreligioon, milles ohvritoimingud jumalused vähehaaval peaaegu täielikult välja tõrjusid. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku(tegelik tekkeaeg VII-IX sajand). Oma õpetuselt on see usund eriti salliv, sest ainus nõue on usk Veedade autoriteeti ja nende jumalikku päritolusse. Õpetus *Usutakse mitmesse jumalasse, või ühte jumalasse-Brahmani, kes võib avalduda eri vormides. *Kastisüsteem, olemas neli kasti
Lunastusõpetus atheistlik religioon, kus inimeste lunastuseks jumalatel pole tähtsust. Lunastusseisund tuleb saavutada vaid enda pingutusega. Ümbersünni kohta - Hinge budistlikus õpetuses ei ole ja see, mis sünnib uuesti on hoopis see seisund, mis oli enne surma. Kuid töötab siiski ka karma seadus. Kogudus ehk sangha koosneb ilmikutest ja munkadest, kelle ülesanne on toetada templeid ja kloostreid ning rännata maailmas ringi õpetajana. Iseloomulikud sellele usundile on meditatsioon ja kannatused. Peasuunad budismis: Buddha uskus, et kõik õpetused on kindlad ainult õigetes tingimustes ja uskus, et 2500 aasta pärast tuleb uus Buddha Maitreya, uue õpetusega. 3 saj. eKr lõhenes budism kaheks peavooluks ja ka veidi väiksemateks: 1) Hinajaana budism. Pühakirjaks on seal ,,T(r)ipitaka" tõlkes kolme korvi õpetus. Samsaarast saab välja vaid läbi 8-osalise tee järgijad. Väga oluliseks on
Kristlus on vastuolus judaistliku teoloogiaga. Juudid ja paganarahvad. Juudid ei ole kunagi teinud aktiivset 17 misjonitööd rahvaste seas, et neid õhutada vastu võtma judaismi, sest Tooras ilmutatu on kehtiv kõikidele inimestele. 49. Kes jüngritest tunnistas Jeesuse Kristuseks, seega siis Messiaks? 50. Võrrelda kristlust ja judaismi nende usundite elementide varal. Judaismi ja kristluse võrdlus usundi usundile omaste tunnuste varal Tunnuse nimetus Judaism Kristlus Usundi rajaja Mooses Jeesus Päritolumaa Palestiina Palestiina Pühad tekstid Toora ja Talmud Vana ja Uus Testament Ilmutuse saaja Mooses ja prohvetid Jeesus Usundi liik Monoteism Monoteism trinitaarse dogmaga
Kristlus on vastuolus judaistliku teoloogiaga. Juudid ja paganarahvad. Juudid ei ole kunagi teinud aktiivset 15 misjonitööd rahvaste seas, et neid õhutada vastu võtma judaismi, sest Tooras ilmutatu on kehtiv kõikidele inimestele. 49. Kes jüngritest tunnistas Jeesuse Kristuseks, seega siis Messiaks? 50. Võrrelda kristlust ja judaismi nende usundite elementide varal. Judaismi ja kristluse võrdlus usundi usundile omaste tunnuste varal Tunnuse nimetus Judaism Kristlus Usundi rajaja Mooses Jeesus Päritolumaa Palestiina Palestiina Pühad tekstid Toora ja Talmud Vana ja Uus Testament Ilmutuse saaja Mooses ja prohvetid Jeesus Usundi liik Monoteism Monoteism trinitaarse dogmaga
Lunastusõpetus atheistlik religioon, kus inimeste lunastuseks jumalatel pole tähtsust. Lunastusseisund tuleb saavutada vaid enda pingutusega. Ümbersünni kohta - Hinge budistlikus õpetuses ei ole ja see, mis sünnib uuesti on hoopis see seisund, mis oli enne surma. Kuid töötab siiski ka karma seadus. Kogudus ehk sangha koosneb ilmikutest ja munkadest, kelle ülesanne on toetada templeid ja kloostreid ning rännata maailmas ringi õpetajana. Iseloomulikud sellele usundile on meditatsioon ja kannatused. Peasuunad budismis: Buddha uskus, et kõik õpetused on kindlad ainult õigetes tingimustes ja uskus, et 2500 aasta pärast tuleb uus Buddha Maitreya, uue õpetusega. 3 saj. eKr lõhenes budism kaheks peavooluks ja ka veidi väiksemateks: 1) Hinajaana budism. Pühakirjaks on seal ,,T(r)ipitaka" tõlkes kolme korvi õpetus. Samsaarast saab välja vaid läbi 8-osalise tee järgijad. Väga oluliseks on mediteerimine,
-80. aastail. Laiemas mõttes juutide rahvuslik liikumine üldse. antisemitism vihavaen juutide vastu, juudivaenulikkus holokaust Teise maailmasõja ajal (ja Hitleri-aegsel Saksamaal) toimunud juutide tapmine ja kiusamine Palestiina on piirkond Lähis-Idas, juutide algne asuala, kus juba aastal 1000 e. Kr. tekkis juutide riik. Sealne tähtsaim linn on Jeruusalemm. 7. sajandil asusid sinna elama islamiusulised araablased. Palestiina ja Jeruusalemm on "Püha Maa" kolmele usundile judaismile, kristlusele ja islamile. "Püha Maa" vabastamiseks islami võimu alt toimusid keskajal ristisõjad. 1516-1918 kuulus Palestiina Türgi riigi koosseisu. Sionismi mõjul hakkasid juudid 19. sajandi lõpul Palestiinasse tagasi rändama. Peale Esimest maailmasõda sai Palestiinast Inglismaa mandaatmaa (=Inglismaa kontrolli all olev maa). Inglismaa soodustas juutide tagasipöördumist, selle vastu olid kohalikud araablased. Toimusid nende ülestõusud nii juutide kui inglaste vastu.
malt oma viiendal valitsemisaastal hävitama Amoni kultust. Amoni nime püü- ti kõikjalt raidkirjadest maha kraapida, et see vajuks unustusse. Vaenamine laienes ka teistele jumalatele. Ehnaton kuulutas, et Aton ei salli enam ühegi teise jumala olemasolu, saates kõigi teiste jumalate preestrid laiali ja ja suu- nates nende templite sissetulekud Atoni toetuseks (David 2005: 209). Korral- duse täitmist jälgis vaarao julgeolekuteenistus ning vanale usundile truuks- jäänuid represseeriti (Jacq 2000: 150jj). Ühe jumala kuulutamine vääraks ja tema kultuse käsukorras hävitamine oli ennekuulmatu tegu mitte ainult Egiptuses, vaid tõenäoliselt kogu inim- konna senises ajaloos. Samal ajal arendas Ehnaton nii teoloogias kui ka riituses egiptlastele võõ- rast Atoni kui ainujumala kultust. Varasema usundi rikas mütoloogia jäi täiesti tahaplaanile, asendudes Atoni hümnidega, millest osa oli loonud tõenäoliselt
Sunna- koraani kommentaar seal on ka pärimus muhhamedi kohta, ütluste jms kohta. Sunna ja koraani järgi moslemid seavadki enda igapäevase elu. Hadiath- islmai seadus, mis põhineb , ahaadile, tsunnale , ja sariaadile. Teokraatlik riik-riik mis põhineb sariaadi seaduste järgi. Moslemite jaoks on au tähtsam kui usk. Arusaam ühiskonnast Umma(kogudus ja värgid ja ühiskond pühiühikas ja seal on koraan sunna ja värgid) ja teised on uskumatud ja siis uskumatud võid tsihaadiga enda usundile teha. Islami peasuunad. Suurem osa moslemeid on sunniidud. Nemad järgivad elus ja õpetuses koraani ja sunnat osad valisid peale muhhamedi surma Abu Bakr-it (sunniidid) ja teised Ali ibn Talib-i(siidid). Siidid usuvad et kaliif peab päranema muhhamedi perekonnast. Hussein-muhhamedi lapselaps. Siitide jaoks on imaam hästi tähtis tegelane(nagu paavst) imaam i juhib jumal ja ta on eksimatu ja patutu. Siitide õpetusele lisandub peale koraani ja sunna ka
üldhariduskoolides õppemaksuta 30) Kes kaitseb autori õigusi? Riik kaitseb autori õigusi 31) Millega on Eestis tagatud igaühe südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus? Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba 32) Millistel usunditel on Eestis eelistatum positsioon Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi? Mitte ühelgi usundil ei ole Eestis eelistatumat positsiooni, riigikirikut ei ole ning põhiseadus ei sätesta ühelegi usundile eelistatumat positsiooni 33) Millistel juhtudel võib piirata inimese vabadust täita usutalitusi? Võib piirata, kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust 34) Kas võib sundida inimest oma arvamusi ja veendumusi muutma? Kedagi ei tohi sundida neid muutma 35) Kas veendumustega saab õigustada õigusrikkumist? Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist
8. Rahvakalender talupojaelus ja tänapäeval. Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloos muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Mall Hiiemäe järgi on rahvakalender rahvapärane ajaarvamissüsteem mille säteteks on tähtpäevad ja nende tähenduste & tähistamistega seonduv tavandikompleks. Ajatunnetus tugineb usundile: aega tajutakse kui erinevate/vahelduvate omadustega (kvaliteediga) ajalõike. Seega on eristatavad sakraalne ehk pühade aeg ja profaanne ehk tavaaeg (M.Eliade järgi): Sakraalne aeg: · müütiline aeg - loomise aeg · sakraalne aeg on tagasipöörduv algusse, uuesti läbi elatav · jumalate kohaloleku tõttu see aeg on püha Profaanne aeg: · ...saab mõtte sakraalse aja kaudu Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tsükliline. Sakraalse ja profaanse
kvaliteet. Praegu on lineaarne aja käsitlus. Vaid oma mineviku kirjeldamises ilmneb tsükliline ajataju. Päev · Keskpäev ( päike on lõunas, kõige kõrgemal) · päevade märkimine nr + kuu. Nt Saksamaal 12. saj · tornikellad linnades 11.-14. saj Aasta · päekeseaasta , nelipööripäeva · aasta jaotamine kaheks tööperioodiks ( Hurt) jüripäevast mihklipäevani mihklipäevast jüripäevani Esimene trükitud kalender 1731. Usundile tuginev ajatunnentus. Aega tajutakse kui erineva/ vahelduva omadustega (kvaliteediga) ajalõike. -Mircea Eliande, Sakraalne ja profaanne- eesti keeles ajakirjas Vikerkaar 1992, nr 4-12 Sakraalne ehk pühadeaeg ning profaanne ehk tavaaeg Sakraalne aeg Profaanne aeg - Müütiline aeg- loomise aeg. On argiaeg, mis saab mõtte sakraalse aja kaudu. - Sakraalne aeg on tagasipöörduv algusesse, uuesti läbi elatav.
Ristiusu kiriku lõhestatud, hierarhia; katoliikluse ja õigeusu erinevused; Gregoriuse reformid; ilmaliku ja vaimuliku võimu võitlus Euroopas Tekkis Rooma keisririigis 1. sajand. Loojaks on juudi päritolu mees Jeesus. Sündis 6-4a eKr. Sünnikoht on Petlemm.30 aastaselt hakkas oma usku propageerima. Jeesusel oli 12 õpilast ehk jüngrit. Ta läks vastuollu 2 olulise jõua: Juudid ja Rooma ülemvõim. Jeesus suri 33 aastaselt, löödi risti. Ta pani aluse maailma usundile. Apostlid hakkasid Jeesuse põhimõtteid levitama. Kujunes välja 5 ringkonda, kus kristlik kirik eksisteeris. Kujunes välja ristiusu organisatsioon ehk kirik. 1. ristiusu periood oli 1-4 sajand = varakristlus. Iseloomulikud jooned: kristlased olid ainult tõsiusklikud. Sellel perioodil kujunesid välja kristluse põhitõed. Sealt sai alguse Eraklus > Kasvab välja kloostrite liikumine. Kristlaste tagakiusamine juutide ja Rooma võimude poolt
kujutus Nuumenist (ebaisikuline jumaluse jõud või võim). Nuumeneid on Rooma usundis palju. Eripäraks on ka see, et palju on jumalusi, mis on isikustatud mõisted. Nt jumalanna Concordia tähendas üksmeelt, tema poole pöörduti kui toimusid sisemised rahutused, parteide võitlused jmt. veel nt jumal Spesis lootus. Rooma usund oli väga tihedalt seotud perekonnaga, pater familia oli seotud ka religiooniga, ta pidi riitusi läbi viima. Rooma usundile on iseloomulik veel see, et seal oli hästi organiseeritud preesterkond, mis moodustas omaette seisuse, erinevalt Kreekast, kus preestri kohustusi täideti muude ametite kõrvalt. Vana Rooma usundi vanima kihistuse moodustab talupoja usund, milles olid olulised igasugused maaharimisega seotud jumalused, nt Ops maa, ta oli vilja jumalanna, hiljem rikkuse jumalanna, oluline oli nt veel viljakuse jumal Liber, keda hiljem samastati Dionysosega, oluline oli veel metsade põldude jm kaitsja
- Naised võisid ka usuga liituda. · Range askees,taimetoitlus, füüsilist tööd ei tohi teha ega pesta- ainult niimoodi saab valguse vabastada. · Jumala valguseohus kahjustamist ei anta andeks 02.11 Jaan Lahe Levik ja popullaarsus · Manilus levis juba Mani eluajal. Mani viis läbi misjoni erinevates riikides - Maniluse levitamisel, misjonärid jutlustasid manilusest võimalikult sarnaselt kohalikule usundile · Kristlus võitles aktiivselt maniluse vastu · Manilased taunisid abiellumist, laste saamist - Iga eostamisega lükati edasi valguse vabastamist · Maniluse levimine lõppes 13 saj mongolite vallutustega · 762-840 riigiusundiks Ida-Turkestani Khaganaadis · On leitud palju manilusega seotud käsikirju · Manilus oli väga popullaarne just sp, et: - seda usku võis järgida sõltumata soost, seisusest. - Lunastususund
Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloos muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Mall Hiiemäe järgi on rahvakalender rahvapärane ajaarvamissüsteem mille säteteks on tähtpäevad ja nende tähenduste & tähistamistega seonduv tavandikompleks. Ajatunnetus tugineb usundile: aega tajutakse kui erinevate/vahelduvate omadustega (kvaliteediga) ajalõike. Seega on eristatavad sakraalne ehk pühade aeg ja profaanne ehk tavaaeg (M.Eliade järgi): Sakraalne aeg: · müütiline aeg loomise aeg · sakraalne aeg on tagasipöörduv algusse, uuesti läbi elatav · jumalate kohaloleku tõttu see aeg on püha Profaanne aeg: saab mõtte sakraalse aja kaudu Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tsükliline
Tsüklilise aja tunnuseks on aja kvaliteet. Praegu on lineaarne aja käsitlus. Vaid oma mineviku kirjeldamises ilmneb tsükliline ajataju. Päev: keskpäev (päike on lõunas, kõige kõrgemal) - päevade märkimine nr + kuu. Nt. Saksamaal 12. saj - tornikellad linnades 11.-14. saj Aasta: nelipööripäeva - aasta jaotamine kaheks tööperioodiks (Hurt) o jüripäevast mihklipäevani, mihklipäevast jüripäevani - Esimene trükitud kalender 1731. Usundile tuginev ajatunnentus: Aega tajutakse kui erineva/vahelduva omadustega (kvaliteediga) ajalõike. - Mircea Eliande, Sakraalne ja profaanne- eesti keeles ajakirjas Vikerkaar 1992, nr 4-12 Sakraalne ehk pühadeaeg ning profaanne ehk tavaaeg: Sakraalne aeg Profaanne ae - Müütiline aeg- loomise aeg. - Sakraalne aeg on tagasipöörduv algusesse, uuesti läbi elatav
Õppis keeleteadust ja rahvaluulet. Teaduslik, analüüsiv lähenemine. Juhib stipendiaatide ja korrespondentide tööd. „Liivi rahva usund“ I-IV, „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ I-III. Kultuuriajalooline paradigma: ajalooline lähenemine, kultuurimõjud- ja laenud, subjektiivsus – on lugenud palju materjali, on asjad, mida peab tähtsaks ning mille toel hakkab tõlgendama. Olulised on esivanemate hingedel ja surma kujutamine – selle keskne lähenemine usundile. Rahvaluule-rahvusideoloogia tugi, rahvapärimus . eestluse elujõu allikas. Loorits on väga rahvuslik. On väga saksavaenulik. Eestlastele ürgomase otsingud, vastandumine saksa (indogermaani) asjadele. Uku Masing Õppis usuteadust ning oli pärit vennastekoguduse suundumusega taluperest. Oskas umbes 60 keelt ning oli meeletu lugemusega. Luges umbes 1000 lk päevas. Tähtsus uurija ja usundifilosoofina. Kirjutas raamatu „Eesti usund“. See on olemasolevate
Koori tähtsus väheneb. Huviobjekt on naistegelane. Ta ülistab Ateena demokraatiat kui vabaduse ja võrdsuse etaloni, mõistes hukks türannia ja oligarhia. Riigi päästja on tema silmis kesklassist. "Troojalannad" - terav protest sõja vastu. Lõpetab herolise kreeklaste kujutamise. Näitab orjade rasket elu. "Medeia" terve pere saab surma. Mutt tapab kõik ära. Ayschylose, Sophoklese ja Eurepidese erinev suhtumine jumalatesse Eurepidese teostes väljenduvad kirjaniku vaated usundile ja mütoloogiale. Kui A ja S püüdlesid mütol lugudest eemaldada või pehmendada tooreid, eemaletõukavaid jooni, toob E need eriti esile. Oraakleisse ja ennustustesse suhtub skeptiliselt. Kujutades traditsioonililisi jumalaid, kriipsutab poeet alla nende madalaid kirgi, isemeelsust, omavoli, julmust inimeste suhtes. Sophokles jumalaid eriti lavale ei too. Aischylos usub jumalike jõudude reaalsusesse ja nende osasse inimese elus
Iseloomulik on esiajast pärit animismi (usk hinge, anima olemasolusse) ja fetisismi (jumalate võlumine, amulettide kandmine) ühendamine individuaalse vagadusega ning jumala kogemusega. Animismi pärandiks tuleb pidada jumalakujude ja võimude paljusust. Fetisismi objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud, ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi ning toovad õnne. Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik ka loomadekultus. Paljusid jumalaid kujutati nii looma- kui ka inimkujul (Ra, Horos). Puudus oluline side religiooni ja eetika vahel. Eriline koht ettekujutusel teistpoolsusest (mumifitseerimine, matmisriitus, surnute kultus jne.). Egiptlaste arvates ei tähendanud surm elu lõppu, vaid ohtlikku kriisi ja muutusi, mille õnneliku läbimise järel loodeti jõuda igavesse eksistentsi teispoolsuses. Lisaks hingele oli oluline ka keha
Ka selles templis on köök oluliseks kohaks. Darbar Sahib on Amritsari Kuldne Tempel. Sikhi traditsioonis on osa inimesi, kes leiab, et sikhidel võiks olla oma riik Khalistan. Sikhe on u 13 miljonit. Sikhi traditsioon keelab läbikäimise sikhi meeste ja muslimi naiste vahel. Abielurikkumine on keelatud, tuleb arendada tarkust, jumalakartlikku elu. HIINA USUNDID 03.detsember 2007 26 - loe juurde hiina ja jaapani usundile lisamaterjale. Hiina omausundid on konfutsianism (esivanemate austamine) ja taoism (Laozi) väiksem, esoteerilisem traditsioon. Shang dünastia võim ei baseerunud sõjalisel jõul, vaid selle aluseks olid rituaalid. Oluliseks sai sellel perioodil (1523-1027) ennustamine. Konfuzius pööras tähelepanu inimeste omavahelistele suhetele, mitte inimese-jumala suhetele. Shang dünastiat iseloomustas veel ohvrite toomine, väidetavalt toodi ka inimohvreid. Tian ,,Taevas", impersonaalne jumal
Mediinas lasi ta püstitada Allahi maja ehk mosee, kus ta hakkas usku jutlustama, mis leidsid palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus ta 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka. Kõik see, mis varem oli olnud, kadus. Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632, kui Muhamed suri, oli ta ühendanud uue usu ja enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Pani aluse nii riigile kui usundile. Islami usk oli mõjutatud kristlusest, judaismist. Judaism on vanem usk. Judaismilt võeti üle: kindlal ajal palvetamine, monoteism, paastuseadused, seaduseusk (kõik oluline on pühadesse tekstidesse kirja pandud, järelikult tuleb neid ka hästi järgida). Kristlusest võeti üle: monoteism, viimne kohtupäev ja lunastus. Islami põhiideed on kirja pandud koraani ja koraan on kirja pandud pärast Muhamedi surma. Koraan on Muhamedi
veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate tähistamiseks. · Kristlaste usundijärgi ajaarvamine on hiljutine nähtus. · Kalender sisaldab endas kuude nimetusi, mis tulenevad Rooma jumalate ja imperaatorite nimedest. - Neid hakkati kalendrisse märkima alates Jeesuse sünnist. · Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit · Hiina omausundid: 394 milj · Budism: 376 miljonit · Põlisusundid: 300 miljonit · Sikhism: 23 miljonit · Judaism: 14 miljonit · Baha´i: 7 miljonit · Dzainism: 4,2 miljonit · Shinto: 4 miljonit RELIGIOON JA TEADUS:
Polnud järjekindel oma põhimõtetes. Kõikumised avalduvad suhtumise Ateena demokraatiasse, ülistab, ent kardab kodanike massi (varanduse jaotamise probleem). Keskklassi kui päästja. Väga iseloomulikud vaated orjade seisundi kohta (kõlbeliselt võib olla kõrgemal). Oli põlglik barbarite suhtes. Perekonnaküsimused: naised kaebavad oma eraldatud, alluva seisundi üle, uus kuju- naine kui mehe sõbratar. Vaated usundile, mütoloogiale. Kui Aischylos ja Sophokles püüdsid mütoloogilistest lugudest eemalduda, pehmendada eemaletõukavaid jooni, Euripides aga toob just esile. Oraaklite, ennustajate suhtes skeptiline. Rõhutab jumalate vigu. Kriitikas tugevam kui positiivsetes järeldustes. Usk inimjõududesse kõigutatud. Suur huvi üksikisiku ja subjektiivsete püüdluste vastu. Euripidesele jäävad võõraks Sophoklese
Jumalanna kultus on põhiliselt seotud põllundusega ja on oma iseloomult nähtavasti orgiastlik. Sellele osutavad fallosefiguurid, mis sageli piiravad nende keskel tantsivad naist. Emajumalanna kultus arvatavasti seguneb juba sureva ja taaselustuva looduse jumalanna kultusega. Hiljem etendas surev ja taaselustuv loodus jumal Osirisena, karjapidajate jumalusena, väga tähtsat osa Egiptuse surnukultuses ja kujutlustes hauatagusest maailmast. Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik nii fetisismi ilmsete jälgede säilimine, kui ka loomadekultus, mis eriti lopsakalt õitses Egiptuses. Loomade austamine kasvas pidevalt kuni Pärsia valitsemisajani. Nagu jutustab Herodotos, leinati sel ajal perekonnas kassi surma rohkem kui poja surma. Algselt kummardasid egiptlased peaaegu kõiki neile tuntud loomi. Nende hulka kuulusid kassid ja lõvid, koerad ja saakalid, ahvid ja elevandid, jõehobud ja krokodillid,
Suure m õõtmelised maalid. Soojad värvitoonid. Harrastas väga erinevaid zanre: usulise sisuga tööd, antiik mütoloogiaainelised tööd, portreed jne. ,, Kol m graatsiat". 21 maalist koosnev seeria Prantsuse kuninganna Maria de Medici elust. ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst). Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kol m tähtsamat: 1) kunsti ole mus on m äng ini mene loob endale o ma kujuteldava maail ma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on ini mesele bioloogiliselt o mane kunst on ilu. Ürgaeg jaguneb kivi, pronksi ja rauaajaks. Kiviaeg o makorda jaguneb vane maks (paleoliitikum ), kesk miseks ( m esoliitiku m ) ja noore maks (neoliitikum ) kiviajaks. Ürgaja kunsti näiteid: Altamira koopamaalid PõhjaHispaanias. Umbes 1 m k õrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loo mutruud piisonid, ma m mutid, p õhjapõdrad. Näha kujutistel
7. Õige enesetunnetus on see, et inimene mediteerides teadvustab oma keha, tundeid ja meeleolusid ning sisimaid nähtusi 8. Õige keskendatus annab himu, kadeduse jms hülgamise. Asoka oli 3. saj eKr elanud India dünastia valitseja, kes pöördus budismi ja levitas seda. Kontrollis sõjaväe abiga, et inimesed usku järgiks. Saatis maailma budistlikke misjonäre ja tänu sellele levis budism väljapoole Indiat. Pani aluse budismile kui laialt levinud usundile. Budistliku kogukonna lõhenemine koolkondadeks (~1. saj pKr): Hinyana lähem algsele budistlikule õpetusele. Ideaaliks on nirvana iseenda, indiviidi jaoks. Ideaali kehastuseks on arhat (munk) ning lihtinimesele ei ole nirvana võimalik. Mahayana Ideaaliks on nirvana teiste jaoks. Bodhisattva on keegi, kes pääseb ise nirvaanasse, kuid ei liigu sinna, sest tahab aidata ka teistel sinna jõuda. Bodhisattvaks saab sunyata mõistmisel
ajastu riigikord. Kõige tähtsam ajastu riigimees oli Perikles, tema tegutsemisajal rajati kõige kuulsamad Kreeka hooned nt Akropol, Pikad müürid. Hellenismi periood 344 eKr30 eKr Algab Aleksander Suure vallutustest ja lõpeb Egiptuse langemisega Rooma võimu alla Hõlmab territooriumi Kreekast kuni Indiani Oli suurte muudatuste periood ühiskonnas ja kultuuris Toimub 3. kreeklaste kolonisatsioon Kontaktid ida kultuuridega tihenesid Usundi põhijooned Kreeka usundile lähenedes tuleb kristlus ära unustada, ei tohi läheneda nende tunnustega, mis on omased tänapäeva religioonidele. Ei ole ühte püha raamatut, mis normeeriks seda, mida tuleb uskuda või mida mitte Teatud pühadus ümbritses Homerose eeposi, aga pole pühadeks peetud. Polnud patriarhiga võrreldavat tegelast ega ühtset organisatsiooni Religiooni rajajat pole, on tekkinud Kreeka pärimuse järgi on jumalakultus jumala enda loodud, võttis kätte ja õpetas inimesi end austama
Eestis olid sel ajajärgul adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad. 16. sajandi rahvastiku juurdekasvus andsid suure osa sisserännanud saksa ja rannarootslased. VAIMUELU. Maarahvas võttis katoliku usu kergesti vastu, sest tõestati, et katoliku usu jumal on tugevam ja võimsam, kui eestlaste vanad jumalad. Seda tegid sakslased raiudes maha eestlaste hiiepuud. Kuid hoolimata katoliku usu vastuvõtmisest usuti edasi ka vanu jumalaid. Muinaseesti usundile sarnane oli ka pühakute ja reliikviate kultus. Pühakud samastati haldjatega. Seda kasutati ära katoliku usu peale surumiseks. Tuntumad kohandatud pühakud: Georgius - Jüri Karjakaitsja 7 Peetrus - Peeter - Kalajumal. Katariina - Kadri - Lammaste kaitsja. Antonius - Tõnn - Koduloomade (eriti sigade) kaitsja. Eestlasteseas ja alles austus esivanemate hingede vastu. Ladinakeelsete jutluste tõttu oli eestlastele
ise. See tuleneb asjaolust, et mõlemad seisavad väga lähedal Pleromale, milles kõik vastandid hävivad ja üheks saavad." (JUNG 2004:345) Siin näeme sarnasust taoismi ja Jungi käsitluse vahel selles, et eksisteerivad kaks eristunud vastandit. Erinevus aga seisneb selles, et esiteks ei määratle taoism kahte vastandprintsiipi Hea ja Kurjana, mis tooks siiski kaasa vältimatu vaenu. Vaen põhiolemuses on aga taoismile kui sügava harmoonia usundile võimatu ning lausa keelatud asi. (Oluline on siinjuures muidugi meeles pidada, et Jungi käsitluses on nii Hea kui Kuri ambivalentsed ning seega ei ole vastandumine nii absoluutne.) Taoism kasutab Yin ja Yang printsiipi pigem kui paratamatuid töövahendeid, mille abita oleks raske üldse ette kujutada, kuidas saaks asju üksteisest eristada. Neil mõistetel puudub igasugune moraalne dimensioon. Ka Jung kasutab vastandprintsiipe
Kummardati kõike looduslikku. Sinto tähendab tõlkes jumala teed, laiemas mõttes oli see elufilosoofia (uskumused, tavad). Jumalaid ja vaime nimetati "kamideks", kamidena austatakse ka keisrite ja esivanemate hingi. Jumalateks peetakse isegi loodusnähtusi. Kokku arvatakse olevat 80 miljonit jumalat, kõik nad tegutsevad omavahel koostöös ning kogu maailma areng on nende tegevuse vili. Inimesed ja kogu maailm on pärit jumalatest ning nad on oma põhiolemuselt head. Tänu sellele usundile on Jaapanis ikebana ja bonsai. Sinto pühamu oli inimese ja jumala kohtumiskohaks, see asus eraldatud paigas - linnades tavaliselt aias ning sealsete pühade puude külge riputati paberitükke palvetega. Pühamuid ümbritseb loodus tema loomulikus olekus. Need ehitati tihti pühade kaljude või kivide - iwasaka - lähedusse. Siit tuleneb Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 107
annaabi.ee 
