Miks asendus polüteism monoteismiga (0)

Miks asendus polüteism monoteismiga?
Vana-Roomas oli varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju tõttu mitmejumalakultus. Nende usk oli hingestatud, usuti loodusjõude ja vaime ning iga looduse asi või elusolend sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Majadel olid kaitsevaimud, kellest tähtsamad, laarid, kehastasid esivanemate hingi. Samuti austasid roomlased antropomorfseid jumalaid, kellest tähtsaimaks võib pidada panteoni eesotsas seisvat taeva-, pikse- ja tormijumalat Jupiteri. Enamus Rooma jumalatest vastasid mõjutuste tõttu Kreeka jumalatele. 1. sajandil pKr hakkas aga laialt levima kristlus , mis jõudis peagi Rooma ja nii nagu mujal maailmas, suutis ka seal püsima jääda. Kuidas usk järk-järgult muutus?
Paljud inimesed ei suutnud kummardada nii paljusid jumalaid – 14 tähtsat, 21 vähemolulist ja mitusada alamjumalat, kelle poole palvetada ja kellele ohvreid tuua oli liiast. Usk tundus olevat mõeldud rikkamatele ühiskonnakihtidele, mis minu meelest ei oleks tohtinud nii olla. Jumalaid saab kummardada ka ohverdamata ja ilma kohustuslike andamiteta – kristlus, budaism ja mõned teised usud toimivad nii väga edukalt. Arvestades seda, et kogu inimkond ei saanud usku vahetades hukka, oleks ohverdamata uskumine olnud sama piisav. Kristlus jõudis aga paraku ette ja seda, kui ainujumalakultust, levitati meie ajaarvamise algusest 2. sajandini piisavalt mõjukalt, et umbes 5 protsenti Rooma keisririigi rahvastikust selle omaks võttis.
Lisaks paljutele ohverdamistele oli lihtrahva probleemiks see, et vana usu järgi pääsesid taevasse vaid jõukad inimesed. Jeesus levitas aga oma usus seda, et tema jumala ees on kõik võrdsed ja rikkuse järgi pole keegi eelistatud. Palvetamine ja uskumine vaid temasse olid ainsad vajalikud eeldused. Eks vaene lihtrahvas saigi õnnelikuks – annetuskulud vähenesid, seisuse järgi jumalariiki pääsemine kadus ja kõik olid rõõmsad.
Kui vaesed ei suutnud paganausku oma seisuse tõttu kannatada, siis rikkamatel oli teistsugune probleem – nad olid liiga rumalad , et paganausu süsteemi täielikult mõista. Niipalju jumalaid ja erinevaid rituaale olid nende jaoks liiga keerulised, ainult ühe jumalaga kristlus oli nende jaoks imehea võimalus oma tähtsat aju mitte enam vaevata ja lasta sellel rahulikult puhata . Nii olidki nad pika mõtlemise peale nõus oma usku vahetama .
Veel üheks põhjuseks võib lugeda seda, et rahvas oli sügavalt pettunud vanades jumalates ja nad lootsid kristluselt saada abi oma probleemide lahendamiseks. Nad olid aastaid palvetanud, kuid nende palvetele ei vastatud. Nende riigis olid toimumas mässud, barbarid rüüstasid ja võimul olid saamatud inimesed. Roomlased tahtsid, et üleloomulik jõud tuleks ja kõik korda teeks, aga kahjuks nii ei juhtunud. Seda, kas kristlus siinkohal aitas, ei tea öelda. Inimesed olid lihtsalt pea kõigeks võimelised, et abi saada ja Jeesus levitas midagi uut, millega rahval veel kogemusi polnud.