Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks asendus polüteism monoteismiga (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks asendus polüteism monoteismiga?
Miks asendus polüteism monoteismiga?
Vana-Roomas oli varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju tõttu mitmejumalakultus. Nende usk oli hingestatud, usuti loodusjõude ja vaime ning iga looduse asi või elusolend sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Majadel olid kaitsevaimud, kellest tähtsamad, laarid, kehastasid esivanemate hingi. Samuti austasid roomlased antropomorfseid jumalaid, kellest tähtsaimaks võib pidada panteoni eesotsas seisvat taeva-, pikse- ja tormijumalat Jupiteri. Enamus Rooma jumalatest vastasid mõjutuste tõttu Kreeka jumalatele. 1. sajandil pKr hakkas aga laialt levima kristlus , mis jõudis peagi Rooma ja nii nagu mujal maailmas, suutis ka seal püsima jääda. Kuidas usk järk-järgult muutus?
Paljud inimesed ei suutnud kummardada nii paljusid jumalaid – 14 tähtsat, 21 vähemolulist ja mitusada alamjumalat, kelle poole palvetada ja kellele ohvreid tuua oli liiast. Usk tundus olevat mõeldud rikkamatele ühiskonnakihtidele, mis minu meelest ei oleks tohtinud nii olla. Jumalaid saab kummardada ka ohverdamata ja ilma kohustuslike andamiteta – kristlus, budaism ja mõned teised usud toimivad nii väga edukalt. Arvestades seda, et kogu inimkond ei saanud usku vahetades hukka, oleks ohverdamata uskumine olnud sama piisav. Kristlus jõudis aga paraku ette ja seda, kui ainujumalakultust, levitati meie ajaarvamise algusest 2. sajandini piisavalt mõjukalt, et umbes 5 protsenti Rooma keisririigi rahvastikust selle omaks võttis.
Lisaks paljutele ohverdamistele oli lihtrahva probleemiks see, et vana usu järgi pääsesid taevasse vaid jõukad inimesed. Jeesus levitas aga oma usus seda, et tema jumala ees on kõik võrdsed ja rikkuse järgi pole keegi eelistatud. Palvetamine ja uskumine vaid temasse olid ainsad vajalikud eeldused. Eks vaene lihtrahvas saigi õnnelikuks – annetuskulud vähenesid, seisuse järgi jumalariiki pääsemine kadus ja kõik olid rõõmsad.
Kui vaesed ei suutnud paganausku oma seisuse tõttu kannatada, siis rikkamatel oli teistsugune probleem – nad olid liiga rumalad , et paganausu süsteemi täielikult mõista. Niipalju jumalaid ja erinevaid rituaale olid nende jaoks liiga keerulised, ainult ühe jumalaga kristlus oli nende jaoks imehea võimalus oma tähtsat aju mitte enam vaevata ja lasta sellel rahulikult puhata . Nii olidki nad pika mõtlemise peale nõus oma usku vahetama .
Veel üheks põhjuseks võib lugeda seda, et rahvas oli sügavalt pettunud vanades jumalates ja nad lootsid kristluselt saada abi oma probleemide lahendamiseks. Nad olid aastaid palvetanud, kuid nende palvetele ei vastatud. Nende riigis olid toimumas mässud, barbarid rüüstasid ja võimul olid saamatud inimesed. Roomlased tahtsid, et üleloomulik jõud tuleks ja kõik korda teeks, aga kahjuks nii ei juhtunud. Seda, kas kristlus siinkohal aitas, ei tea öelda. Inimesed olid lihtsalt pea kõigeks võimelised, et abi saada ja Jeesus levitas midagi uut, millega rahval veel kogemusi polnud.
Miks asendus polüteism monoteismiga #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariellM Õppematerjali autor
ajaloo essee, käsitleb üle minemist ühele usundile, ja selle põhjuseid, miks palju jumala usk ära kadushinnatud hindega 5

Sarnased õppematerjalid

Religioon ja kultuur
3
doc

Religioon ja kultuur

Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka a

Religioon
Ajalooreferaat-Vana-Rooma
12
odt

Ajalooreferaat: Vana-Rooma

Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutuseks. Eriti palju oli neid elamuid Rooma sadamas Ostias. Kuid maailmariigi pealinn nõudis ka arvukaid ühiskondlikke ehitisi. Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus keisrite ajal Rooma sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku ilme. Varasematele templitele lisandusid uued, muu

Ajalugu
Vana-Rooma referaat 10-klass
12
doc

Vana-Rooma referaat 10. klass

KOOL Vana-Rooma Referaat Koostas: Sinu Nimi Klass: Juhendaja: Õpetaja Nimi Tartus, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas.............................................................................

Ajalugu
Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade
14
doc

Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 ­ 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 ­ 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264

Ajalugu
Vana-Rooma kokkuvõte
10
docx

Vana-Rooma kokkuvõte

Neile kuulusid ka kõik kodanikuõigused:a ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Ülejäänud kodanikud oli pleibed ( ehk rahvahulk ) . Ka nende hulgas oli rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid pleibed patriitsidele selgelt alla. Abielud nende vahel olid keelatud. Pleibed moodustasid enamuse armeest. Armee: Rooma armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muudatusi. Vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosned vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega, mille korraldus kujunes lõplikult välja keisririigi ajal. Hoolimata muutustest jäid sõjaväe ülesehitus , relvastus ja võitlustaktika suurel määral samaks. Roomlastel oli võimas laevastik, nad olid oma aja parimad kindluse piirajad ,kasutades selleks katapulte (kivi-ja nooleheitemasinaid) , müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Sõjaväkke

Ajalugu
Rooma-vabariik ja keisririik
24
pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

ROOMA Itaalia greograafilised olud ja elanikkond Vahemeremaade hulgas kesksel kohal paiknev Apenniini poolsaar kandis juba vana-ajal Itaalia nime. Kogu poolsaart läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes on vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud ja sopiline nagu Kreekas. Seetõttu pöörasid Itaalia elanikud põhitähelepanu põlluharimisele, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja tegelesid meresõiduga vähem, kui kreeklased. Itaalia geograafiline ühtsus lõi siin paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas. Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Ta

Ajalugu
Kokkuvõte tsivilisatsioonidest
9
doc

Kokkuvõte tsivilisatsioonidest

Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu ­ periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu ­ alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg ­ kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg ­ muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg ­ algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg ­ Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste ­ hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis ­ kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistunud ühiskond, riiklus, kirja

Ajalugu
Maailma usundid
30
docx

Maailma usundid

Ristipuu/hingepuu ­ uskumused puudest kui lahkutune hingede uutest asupaikadest (universaalne uskumus). Ristimärkide uuristamine puutüvesse seal elava hinge kaitseks kurja eest. Pühakivide austamine põhineb viljakusmaagial või on lahkunud hingedega seotud (lohukivid). Lohukivi lohust võetud vesi usutakse olevat meditsiinilise toimega. Soome-Ugri kajastused folklooris: Rahvalaulud ­ müütilised Kombekäitumine ­ käitumine seotud religiooniga Kohapärimus ­ miks on mingi koht püha Muistendid ­ tekkelood, katkumuistendid Müüdid Legendid Memoraadid Kroonikaadid ­ inimeste jutustused enda elust, kus avalduvad ka religioossed kombes ja uskumused Katoliiklikud s-u usundid Külakatoliiklus on ristiusk, mis seguneb kohaliku eelkristliku usundiga; säilitatakse oma usk ja võetakse üle ka katolikud, tavad, kombed, uskumused. Külakatoliikluses on ohverdamiskomme, mille kohaselt pühadesse kohtadesse ja ikoonidele viiakse ande.

Religioon




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun