Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Usuline terrorism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
usul, terrorism, islam, religioon, arva, terroriakt, terroristid, aktid, moslem, fundamentalism, kujutluspildid, öelnud, koraan, alkohol, kaudselt, kristlased, sundida, föderaalne, ilmuvad, maailmapilt, keela, ajanud, kodudest, armastab, prohvet, muhammed, tapnud, paradiisi, moslemid, käies, kuulma, arutama, liitrite, julgust, koguda, narkootikumid...............................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..................................................................................................................8 3. Islami mõju inimeste käitumisele ja elule.........................................................................13 4. Islam ja terrorism.............................................................................................................. 16 Kokkuvõte............................................................................................................................20 Viidatud allikad....................................................................................................................21 SISSEJUHATUS Tänapäeval seostatakse enamasti islamiusulisi hirmu külvamise ja vägivallaga
Põltsamaa Ühisgümnaasium MAAILMAPILDID ISLAM Referaat Koostaja: Klass: Aprill 2012 Sissejuhatus Autor valis teema, kuna tunneb huvi islami, kui maailmas laialdaselt levinud usundi, vastu. Teema on oluline, sest islam jääb järgijate arvult alla vaid kristlusele ja on tänapäeva
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon.
Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end
Jäljel on kaks näitajat: “tihedus” ja “ulatus”. Lõhe – Mina ja piiri vaheline psüühika osa. Lõhe on usuline vaakum sügavaimate usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel. Nende kategooriate seoseid on võimalik selgitada visuaalse näitega, mis on aluseks edasistele selgitustele. 7. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid: sisemine, väline, küsiv. Usuline orientatsioon tähendab uskumise või religioosne olemise viisi. 1)väline (inimese jaoks religioon täidab mingeid teisi ülesandeid, nt meelelahutustlik või sotsiaalne staatus, printsiip teenib mingeid teisi eesmärke) iseloomulik, et religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks. religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. Religioon võib olla vahendiks kindlustunde saavutamisel, suhtlemisvõimaluste loomisel, staatuse saavutamisel või ka lihtsalt meelelahutuseks. Usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad.
kaheks dimensiooniks. Sellest võib järeldada, et Gandhi visioon kahe religiooni rahumeelsest koos eksisteerimisest ühes riigis ei saanud tõeks. Kaks dimensiooni eraldati peamiselt usu järgi. Tekkis India Vabariik, kus valitsev uks on hinduism. Valitsemiskorraks sai parlamentaarne riigikord, kus täidesaatev võim kuulub valitsusele, peaministriga eesotsas. Iseseisval Indial on head suhted eelkõige Venemaaga (sel ajal oli NSVL). Teiseks tekkis Pakistan, kus peamiseks usuks on islam. 1956. aastal iseseisvaks kuulutatud riigis valitsesid sõjaväelised diktatuurid. Pakistan on vaesem kui India, kuid sellele vaatamata kulutab ta suure osa SKP'st relvastusele, sealhulgas tuumapommi hankimisele. Pakistanist soovis eralduda aga Bangladesh ja tänu India toetusele see õnnestus neil juba 1971. aastal. Ma usun, et Gandhi siiski täielikult läbi ei kukkunud ja ehk ongi parem, et tekkis
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2
...................................................8 Kambyses II (530522)................................................................ 8 Darius (Dareios) I (521486).......................................................... 9 Kreeka-Pärsia sõjad................................................................9 Xerxes I (486465)..................................................................... 9 Ahhemeniidide kultuur ja religioon..............................................10 Zoroastrism...........................................................................11 Zarathustra...........................................................................12 Avesta................................................................................. 12 2 Põhimõtted.................................................................
filosoofia). Kuid mõiste teadusfilosoofia kasutus õigustaks ka mõiste poliitfilosoofia kasutamist. Mina kasutan läbisegi. Ehkki kaldun pooldama "poliitikafilosoofiat", pole see tänini veel kuigi laialt kasutusel. 2 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. 3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2
tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik
5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid? Vaata millal elas, paigutada ajateljele et arusaada millised olid teemad!!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel,
tervikult vajalikud toitained, säilitades samal ajal oma individuaalsuse. (Partridge 2006: 428) 17 2.7 Meeste ja naiste võrdsus Maailma ühtsuse saavutamiseks tuleb kõigepealt kõrvaldada inimeste eelarvamused ning omavaheline vihkamine ja ebaõiglus, mis tekitavad viha või meelepaha, millest omakorda sünnivad võõrandumine, vandalism ja terrorism. Kõige sügavamalt juurdunud eelarvamused on soolised eelarvamused. Suurema osa kirjapandud ajaloo vältel on inimkonda juhtinud mehed. Partriarhaalse ühiskonna väärtused, nagu võim, võit ja valitsemine, soodustavad agressiivsust ja sõda. Seetõttu rõhutavad bahaide pühad tekstid vajadust saavutada ühiskonnas nais- ja meesalge vahel tasakaal. See oleks ka väga mõjus abinõu rahu saavutamiseks. Naised on tavaliselt ka oma
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
ilma kohta). Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? · Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. · Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. · Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et · Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. · Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. · Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. Sokratese iroonia seisnes selles, et · Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. · Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi.
meesliikmed hukati in corpore ja naised-lapsed tehti orjadeks. Islami allikad kirjeldavad detailselt võimsaima Mediina juudihõimu Banu Quraiza likvideerimist. Umbes 627. aastal üritas üks juuditar Muhamedi mürgitada, see andis juutidele islamiusuliste hulgas tänapäevani püsiva prohveti mürgitajate kuulsuse. (Ibid.) Araabia moslemid saabusid Palestiinasse vallutajatena, kuid kohalik rahvas jäi oma usu juurde. Islam muutus põhiusuks alates 13. sajandist. Palestiina elanike enamuse moodustasid ikkagi kristlased. Nende kõrval oli ka teisi, väiksemaid religioosseid kogukondi, näiteks islami ismaeliitlikust harust välja kasvanud druusid. Teistes Araabia kalifaadi osades elanud juudid toetasid küll Palestiina juute, aga ise sinna tagasi ei pöördunud. Juudi kultuurikeskuseks oli siis Hispaania lõunaosas paiknev Córdoba kalifaat. Palestiina jäi tähtsusetuks provintsiks. Kuigi ka araablased kuulutasid
olemas vabadus teha, mida hing soovib. Sellegipoolest ei ole tegelikult tegu sama asjaga. Ateisti jaoks ei eksisteeri mingit religioosset maailma. Satanist on aga inimene, kes järgib satanismi kui religiooni ja maailmavaadet. Satanist ei ole Jumala suhtes eitaval positsioonil, nagu on seda ateist. MVO on kirjutanud: ''..on oma elu pannud keerlema iseenda isiku ümber, sellal kui ateist ei omista inimeseks olemisele mingisugust sügavamat tähendust. Ateisti jaoks on religioon ja usk täiesti absurdsed kontseptsioonid, seega ateist ja filosoofiline satanist leiaksid ühise keele märkimisväärselt kiiremini kui ateist ja religioosne satanist.'' (http://faq.saadanas.org/). Sellest mõttest selgus, et on olemas religioossed satanistid ja filosoofilised satanistid. Religioosne satanist on see, kes käitub satanistile ette pandud käskude järgi ja täidab satanistiks olemise reegleid, lisaks usub et on olemas ka jumal. Filosoofiline
(Reformierakond) Konservatism kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme, püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse.·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut
(Reformierakond) Konservatism kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme, püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. ·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi.
Konservatism kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme, püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. ·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi.
Ent ta ei eitanud liikumist, vaid tõstatas küsimuse kuidas on liikumine puhta mõistuse seisukohalt haaratav? Arendas loogilist ja dialektilist meetodit. Hobbes võrreldes teistega on väga üksikasjadesse ja peensusteni minev filosoof. Tema filosoofia koondub kolme objekti ümber: loodus, inimene ja ühiskond. Esimene ja kõige põhilisem on loodus. Vahetu kogemus, mis on antud tajuga, on Hobbesi jaoks ainus väärtuslik materjal õigeks tunnetuseks. Kõik muu, eelkõige religioon, tuleb filosoofiast eraldada. Eesmärk on saavutada looduse üle suurem valitsus. Loomulikest kehadest kõige täiuslikum on inimene, kelle juures kehtivad samad seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik) ning inimene on vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. Hobbesi huvitab, kuidas tekib kogemus. Igasuguse tunnetuse alus on meelte vahendusel tekkiv haisting. Haistingust tuleneb mulje, mis tungib inimese
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
· Kreeka tekstide vahendajateks oli rühm · Oo kujutluse jõud, mis tihti kisub nii endast välja nestoriaane kristlastest tõlkijaid. meid, et me ei märkaks, kui tuhat sarvegi me ümber luikaks. · Esile kerkis uut liiki moslem, kes oli pühendunud ideaalile, mida nimetati FALSAFA. · Mis virgutab sind siis, kui mitte meeled? Sind · Seda tõlgitakse tavaliselt filosoofiana, kuid selle virgutab üks taevast pärit valgus, mida üks kõrgem tähendus oli avaram. tahe alla saadab. · Dante. · Nad uskusid, et kreeka filosoofide Jumal on
Järgmisel laupäevaõhtul olid samad mehed aga jälle tantsijaid vaatamas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas Siis ma sain aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning et inimese ihar iseloom lööb alati välja, ükskõik kui puhastatud või läbipiitsutatud ta Hüvakäeraja religiooni poolt ka poleks" Siiski ei taibanud LaVey tollal, et ta oli teel formuleerima uut religiooni, mis oleks vastujõuks kristlusele ja selle juudi pärandile. See oli tegelikult väga vana religioon, palju vanem, kui kristlus või judaism. Aga seda polnud veel kunagi formuleeritud, sisendatud inimestesse mõtete ja rituaalide kaudu. Just selle rolli sai endale LaVey 20. sajandil. Pärast abiellumist 1951. aastal jättis 21-aastane LaVey maha imelise karnevalimaailm ja hakkas elama vaikset perekonnaelu. Elu keerdkäigud viisid ta lõpuks ametini, mis esmakordselt ta elus ei olnud vastuolus kiriklike tavadega. Temast sai San Francisco politseifotograaf
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid.
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa o
(JUNG 2004:142) See pani alusele tihedale koostööle ning kirjavahetusele, mis kestis ühtekokku kuus aastat. 1909 lahkus ta oma kliinikust ning sai 1910 vastrajatud Rahvusvahelise Psühhoanalüütilise Assotsiatsiooni esimeseks presidendiks. Jung ja Freud mõjutasid üksteist ning kujunemisjärgus psühhoanalüüsi üpris palju, kuid neil oli ka järjest suurenevaid erimeelsusi. Freud suhtus eelarvamusega Jungi okultismihuvisse ning seostas sellega kõike, mida hingest rääkisid filosoofia, religioon ja parapsühholoogia. Jung omakorda oli algusest peale kahtlev Freudi psühhoanalüütilise seksuaalteooria osas. Ta ei uskunud seda, et kõiki psüühilisi probleeme saaks seostada lapseea traumade või seksuaalsusega. Freud mõistis inimese seksuaalsust ehk libidot kui inimese peamist tõukejõudu, samas kui Jung oma hilisemates käsitlustes mõistis libido all üldist psüühilist ehk eluenergiat. Jungi häiris
rahupreemia 9. Koloniaalsüsteemi lagunemine 1950-1960ndatel hakati koloniaalaladel rääkima vabaduses ja õigusest seda realiseerida Alžeeria vabanemina PM võimu alt, mis oli toimunud verise sõja kaudu, oli signaaliks paljudele rahvastele o Mõisteti, et Läänt on küll raske sõjaliselt võita, kuid lääneriigid ei suuda enam poliitliselt verise sõja taaka kanda, eriti, kui vabastusarmeed suunavad löögid tsiviilobjektide pihta o Terrorism muutus vabadusliikumise loomulikuks kooskõlaks Kolmas Maailm – riigid, kes püüdsid ennast mitte siduda USA ja NSVLga. Hiljem laienes mõiste kõigile majanduslikult mahajäänud riikidele (ka arengumaadele), sõltumata nende arenemisvõimest 1960 Aafrika aasta: iseseisvus 17 asumaad; 10 aasta jooksul 31 riiki 1963 Aafrika Ühtsuse Organisatsioon (AÜO): eesmärk oli arendada Aafrika riikide koostööd ja järgida riigipiiride muutumatuse printsiipi
määratlevad inimes(t)e kiitus/laitus; Eetika südametunnistus, mõistus ühiskondlik või kokkulepe heakskiit/halvakspanu Õige ja väär (patt), nagu Südametunnistus; neid määratleb usuline kiitus/laitus; Religioon autoriteet (pühakiri, püha ühiskondlik traditsioon) heakskiit/halvakspanu Seaduslik ja ebaseaduslik, Seadusandliku kogu poolt Seadus nagu neid määratlevad määratletud karistused
isiku võimuga. Personaalne riik kuningriikides riik=valitseja. Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott=riigikassa. Vabariiklikes linnriikides riik=kogukond. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem. I. Suveräänsusmõiste kujunemine. Kontekst : Euroopa kodusõjad. Prantsusmaa ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kogu Eruoopas käis lahing ja vaidlus kuningavõimu piiride üle. ( eelduseks religioon : kas kuningal on õigus suruda peale oma rahvale mingit kindlat religiooni?) Jean Bodin (1530-96) Prantsuse jurist, kes kodusõja keerises avaldas raamatu ,,Kuus raamatut riigis"; ,,Poliitilise teooria isa" Bodini suveräänsusteooria I : kord ja ühtsus riigis on tagatud suveräänsusega. Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu, mis saaks teda piirata vms.
väärtustest või religioossetest väärtustest näit: Saudi Araabia kuningas Husseini juhtimisel. Mõnedes domineerib tugev sõjaväeline või bürokraatlik võim, mis mõjutab kodanike käitumist mittepoliitilistel elualadel vastavate seaduste või kitsenduste elluviimisega Näit: Tiili Pinochet'i juhtimisel. Totalitaarne reziim Riigi sekkumine on totaalne. Poliitiline süsteem tungib sisse põhimõtteliselt kõikidesse eluvaldkondadesse nagu kultuur, moraal, majandus ja religioon, tegeletakse käitumise ja 15 16 isegi ideede ettekirjutamisega. Kõik organisatsioonid on allutatud riigile Näit: ambodza Pol Poti juhtimisel; Põhja-Korea ja 1 teine riik mida enam ei ole. GEOGRAAFILINE VÕIMU JAGUNEMINE Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist
annaabi.ee 
