Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonnas esinev sooline võrdõiguslikkus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võrdõiguslikkus, teeni, tänases, diskrimineerimine, elades, meiega, aegadest, sotsiaalmeedia, facebook, kuulutused, sissepääs, pöörama, lahendust, otsima, hetkeseisuga, lahendamata, asetub, suuremal, insenere, poliitikuid, kaevurid, sõjaväes, kosmeetikud, ametil, michelangelo, maalikunstnik, skulptor, poeet, arhitekt, öelnud, peitu, kõrgeleEuroopa Kohtu praktika on piire avardanud hoopis teiselt poolt, naised on ise taotlenud ühe vastutusrikkamaid rolle sõjaväelises hierarhias ning need õigused on nad ka saanud (http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672 ). Kui tegu on tõepoolest meeste diskrimineerimisega, siis tekib järjekordselt küsimus, et miks ei osale seaduse tegemisel mehed, kes saaksid seeläbi antud paragrahvis muudatusi nõuda. Naiste diskrimineerimine riigikogus Kui lugeda SVS-e eelnõu 927 esimest lugemist, siis on raske jätta märkamata asjaolu, et riigikogu meessoost esindajad naeravad oma naiskolleegide poolt tehtavate ettekannete üle. Riigikogu meessugu esitab ettekande tegijatele norivaid küsimusi põhikooliaegsete suusatundide kohta, kus poisslapsed pidid näitama paremaid tulemusi kui 194 cm pikad tütarlapsed või selle kohta, kuidas suhtuda naistepäeva, kuig ei eksisteeri meestepäeva
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Võrdõiguslikkuse ajaloost Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. Samas pandi sel perioodil alus nende arusaamade muutumisele. 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO
Ühenduse austamislepinguid ja nendega seotud õigusakte. Artiklite 2 ja 3 kaasamine uude lepingusse tähendab, et soolisest võrdõiguslikkusest on saanud Ühenduse kindel eesmärk ning et võrdsete võimaluste loomine on nüüd Ühenduse kohustsus.3 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 3, lg 2 sätestab: ,,Kõigi käesolevas artiklis osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine." Samuti on igasugune diskrimineerimine keelatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas artiklitega 21 ja 23, kus sätestatakse meeste ja naiste õigus võrdsele kohtlemisele kõikides valdkondades, nii tööhõives, töös kui ka töötasudes. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 23 sätestab: ,,Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid
5.2. Feminism tänapäeva Eestis Kuid turumajandus praegu näib Eestis minevat ja nüüdne varakapitalistlik Eesti on ilmselt pürgimas maskuliinse ühiskonnamudeli poole, orienteerudes koduseid väärtusi tahaplaanile jättes edule ja majanduskasvule. Paralleelselt selle tendentsiga tõstavad pead ka mitmed feministliku liikumise voolud. Nõudmiste keskmes asub aga just tööalane võrdõiguslikkus: naise saavutusvajaduse toetamine ja elamine kodust väljapoole. Näib, et tänu naisliikumisele muutub ühiskond maskuliinsemaks. Samas, sotsiaalpoliitikutena kallutavad naised vaekaussi jälle feminiinsuse suunas. Sotsioloogid on tõdenud, et Eestlaste väärtustes on toimunud kiired muutused. Muu läänestumise kontekstis on Eestisse saabunud ka turumajandus ja feminismi teooria. Eesti noori ei huvita võrdõiguslikkus, küll aga naisena olemine. Turumajanduse puhul on ahnus ja
Sundus vastutada oma pere materiaalse heaolu eest. Probleem soolise võrdõiguslikkuse taotlemine kui naiste võitlus meeste vastu. Küsimus: kas ja mida mehed võidavad SVÕ saavutamisega? Mida on ära tehtud? 2004. aastal võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus. Reguleerib eelkõige tööelu. Siiski seadusel on üksi vähe jõudu (suunab käitumist ,,ülevalt alla"), kui ei muutu tegelik praktika ja hoiakud ühiskonnas tervikuna. Mis on üldse sooline diskrimineerimine? Sotsiaalses mõttes, inimest koheldakse lähtuvalt tema soost halvemini kui teisest soost inimest lihtsalt sellepärast, et ta on sellest soost. Eraldi mõiste sugupoole ahistamine, mis sisaldab peamiselt seksistlikke hoiakuid ja remarke, mis on ühele sugupoolele solvavad ja alandavad. Lähisuhtevägivald. Vaimne, füüsiline ja seksuaalne vägivald. On suhteliselt massiline nähtus ning seetõttu ei
1.Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Sotsioloogia on teadus mis uurib teaduse ja inimese käitumist terviklikuna, aitab mõista miks nii on ja miks nii tehakse, miks asjad on nii nagu nad on, ja miks mitte teisiti. Inimene ei eksisteeri ega saagi eksisteerida üksi, niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hul
Harta art 51. o Võrdsus kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõik inimõigused on võrdsed. Ei tähenda, et kõik inimesed peavad saama mehhaaniliselt võrdselt. Peavad saama lähtuvalt vajadustest, võtmesõnaks on proportsionaalsus. o Mittediskrimineerimine tuleneb otseselt võrdsusest ehk inimesi ei tohi diskrimineerida. On võetud hulk erinevate rassismi nähtuste ärakaotamiseks, kaotada soo põhine diskrimineerimine. Aga ei tähenda, et me ei saa arvesse võtta üksikinimeste vajadusi või kehtivat olukorda riigis, nt mingis riigis on eriolukord, kus võidakse inimõigusi diskrimineerida. o Lahutamatus inimõigusi ei tohiks kuidagi moodi lahterdada või lahutada. Inimõigused moodustavad lahutamatu terviku. Tekib oht, et hakatakse ühtesid õigusi eelistama ja teisi o Vastastikune sõltuvus erinevad inimõigused on väga tugevas vastastikuses seoses. Kui üks
Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism) – seletab maailma arengut ja edasiliikumist interaktsiooni kaudu. Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus. Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. Lisandunud kolmandad „näod“. Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms. Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad. Suhtlus tagab arengu. Kelle käes on meedia saab kujundada inimeste arvamust. Lõpplik seisukoht tekib aga inimeste omavahelisel suhtlemisel ja teema arutamisel. --- Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu: Meditsiiniline mudel
Publiku olulisuse hierarhia Isiklik praktiline kogemus Üldtuntud tõed (popular wisdom) Kultuurilised väärtused Nõudlejad (claim-makers) Poliitikud Aktivistid Lobbistid Ärisektor Teadlased 18 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Ajakirjanikud, massimeedia, sotsiaalmeedia Sotsiaalsed liikumised Abivajajad (troubled persons) Nõudlejate motiivid Subjektiivsed väärtused (isiklik kogemus) Objektiivsed huvid (nt majanduslikud huvid) Kogukond (sotsiaalne kaasatus), emotsioonid Ehk miks nõudleja esitab nõude? Nõudlejate usaldusväärsuse hierarhia Massimeedia Esmane nõudleja (primary claim-maker) Teisene nõudleja (secondary claim-maker) Sotsiaalmeedia Nt ice bucket challange
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivs
Väga vähe väikelapsi (2%) lastehoius. 1990ndad- Farewell to maternalism, naised tööle sest maksulaekumisi vaja, lastehoiuteenus areneb (+ 600 000 lasteaiakohta). Föderaaleelarve (esmakordne!)+ tööandjate subsiidiumid 2000ndad. Mõlemail vanemail õigus lapsepuhkusele, paindlikum. Kui puhkust kasutavad mõlemad, siis + 2 kuud. Vanemahüvitis 67% netopalgast 1 a. jooksul. Järeldus Bismarcki mudelile: Olulised muutused : lastepoliitikat serveeritakse majandusarengu võtmes, mitte sooline võrdõiguslikkus või sotsiaalabi, ka kristlikud ja muud parempoolsed parteid hakkavad reforme toetama (sh Merkel), subsidiaarsus väheneb, keskvõimu roll kasvab, konservatismi jooned jäävad, madalapalgalisi õhutatakse vanemapuhkusele (mis on madalalt tasustatud), kõrgemapalgalistel rohkem valikuid. Paindlikud hõivevõimalused. Erinevad lastehoiuvõimalused (üpris kallid, seega maksusoodustused). Perepoliitika USAs: Segu liberalismist ja konservatismist (töö eetika) ja üha karmistuv. Ainult 1
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad:
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
„Tõe ja meetodini“(1960) jäi ajaloolisus saksa filosoofia põhiteemaks. Teiseks pani Dilthey oma teesiga vaimuteaduste tunnetusteoreetilisest autonoomsusest aluse kuni tänapäevani vältavale diskussioonile humanitaar- ja sotsiaalteaduste eripära üle. HEIDEGGER Inimese olemine on DASEIN — ennast reflekteeriv olemine, olev, kes suhtub oma olemisse. Olemine (EKSISTENTS) seega paratamatult hermeneutiline — elades mõistame paratamatult nii või teisiti olla. Olemist on võimalik käsitleda: A. Vorhandenheit – ebapäristine, mõnest filosoofilisest või ideoloogilisest ideaalettekujutusest lähtuv või teadvustamata suhe olemisse.B. Zuhandenheit – käepärane olukorra vaatlemine. Heideggeri arvates heidetus (Geworfenheit) tuleb läbipaistvaks teha. Inimese olemus on igal juhul ajalooline. Ajalugu on Daseini spetsiifiline teostumine ajas.
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti
Tegelikule ei ole maailm sugugi nii must valge. Sotsioloogide uuringud on näidanud, et vaestest peredest väljakasvanud lapsed on omaks võtnud oma vanemate mõttemaailma, neil puudub piisav auahnus, eneseteostustahe, loomulikult ka majanduslikud ressursid. Rikkad seevastu on harjunud nö teisi jalge alla tallama, minnakse võidu peale välja, samuti on neil väga kõrge enesehinnang. Töökoha saamisel loevad nii mõneski kohas perekondlik päritolu (see on aga diskrimineerimine, inimõiguste rikkumine). Rikkurid ei tohiks vaestele ülalt alla vaadata, vaid pigem mõtlema välja võimalusi, kuidas aidata abivajajaid. Kaasaegses ühiskonnas on aga tihti nii, et leitakse, et igaüks on oma õnne sepp (liberaalne maailmavaade) ning keegi ei soovi uppujale õlekõrt ulatada. Mida, kes peaks olukorda parandama? Leian, et valitsus peaks püüdma oma riiki, seealhulgas ka kodanikke, päästa. Selleks on ju mitmeid võimalusi
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
Algab hüpoteesiga ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust. See on kõige kitsam mõiste. Seda kasutame õigusteaduses. Peab olema mitu võimalust. II Friedrich Carl v. Savigny Canones teadaolevalt esimene, kes jaotas tõlgendamise argumendid 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Need on olnud kõigi tõlgendamisõpetuste alguspunktiks. Need on tõlgendamise kaanonid. See süsteem on puudulik tänases perspektiivis. Soovitav on võtta midagi moodsamat. TÄNAPÄEVASED VOOLUD TÕLGENDAMISEL 1. Toopika Antiik-Kreekas, leida mingi ese retooriliselt käsitluseks. See oli õpetus sellest, et kuidagi süstematiseerida see ese ära. Tegeleb mõistete ja lausete koondamisega. Püüab luua mõistete ja lausetestruktuuri. Peamine (ainus) autor Theodor Viehweg. Toopikale heidetakse ette, et ta kujutab endast mõistetega mängimist
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
annaabi.ee 
