MICHAEL WINTERHOFF "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Aastapikkuse vaatluse tulemuse kinnitavad, et enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teisisõnu on nende noorte psüühika väikelapse tasemel, nende füüsilie ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Seetõttu ei suudagi nad ümbritsevatega normaalseid suhteid arendada. Igasugune lähenemine neile näib ilmvõimatu. Nad terroriseerivad teisi enda umber ja on välistele suunamiskatsetele täiesti immuunsed. (12
Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid? Winterhoff, Michael 2010 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda Winterhoff´i raamatu teise peatüki ülevaade. Teises peatükis räägitakse mis meie lastel viga on ehk kas psüühika areneb iseenesest. Raamatu autorist Raamatus on kirjutatud vestlusest Sebastiani ema ja psühhiaatri vahel. Ema vastustest jääb kõlama aga päris mitu sellistes olukordades levinud arvamust: · Lapse õpiraskuste eest vastutavad õpetajad. · Tegelikult on laps teistsugune, ainult ta ei näita seda välja. · Laps ei näita oma võimeid, kuna tal pole huvitav. · Lapse probleemid saab lahendada, kui otsida õpiabi spetsialistidelt väljastpoolt kooli. Proua otsib meeleheitlikult seletusi lapse käitumisele ja üritab olla vastutustundlik. Hoolimata sellest istuvad nad ühel päev psühhiaatri kabinetis, et sealt viimase väljapääsuna abi saada. Võim laste kätte! Võim laste kätte? Herbert Grönemeyer nõudis 1986. A...
Meie, täiskasvanud peame olema võimelised tunnetama, et lapse psüühika vajab vanema inimese kujundamist. Jääb loota, et vanemad näevad ja märkavad oma suhtlemis- ja kasvatuslikke vigu enne, kui on juba liiga hilja ja, et nad pöörduksid tagasi nende sobiliku rolli juurde. Et vanemad saaksid aga tõest peegeldust oma käitumisvigadele, olekski neil kindlasti vaja lugeda selliseid raamatuid nagu M. Winterhoffi „Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?“ ja J. Sinkkoneni „Mida on lapsel kasvamiseks vaja?” Kasutatud kirjandus: Winterhoff, M. (2009). Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid? Tallinn: Väike Vanker Sinkkonen, J. (2011). Mida on lapsel kasvamiseks vaja? Tallinn: Varrak
Kuid 2013.aastal kirjutatakse seadustesse. 8.) Nt: Ülemus vallandab inimese. Protsess algab uuesti ja uuesti. Töökeskkond on häiritud, töökvaliteet saab kahjustada, majnduslik kahju ettevõttele. Hiljem ei tunnista ülemus oma viga (nt. käitusid valesti). Vastata saab kahte moodi. Töötajad teavad, et ülemus on valesti käitunud aga ei julge ülemusele öelda seda(kardavad vallandamist). Või töötajad ja tööandjad ongi türannid, ning vajavad lihtsalt kedagi kiusata. 9.) Igal inimesel on õigus olla respekteeritud ja kohustus respekteerida teisi. "Tehke teistele seda, mida tahate, et tehakse teile..." 10.) Ettevõttes tuleb sisse viia igasugusevägivalla ja diskrimineerimise vastane poliitika.
Neljas tase Smith sai kuulsaks oma 1759 avaldatud Viies tase teosega eetilisest käitumisest. 'Rahvaste rikkus''(''The Wealt of Nations'') oli ta kuulsaim raamat. ,,lady in blue" (Thomas Gainsborough) Tsitaadid ,, Liitmuljed ja liitideed saadakse lihtmuljeteja lihtideede liitmisel" ,,Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid" (D.Defoe) Tsitaadid ,,Kus ei ole omandit, seal pole õiglust" (John Locke) ,, Ükski ühiskond ei saa olla õitsev ja õnnelik, kui suurem osa selle liikmetest on vaesed ja õnnetud. " (Adam Smith) Tsitaadid ,,Asjade ilu sünnib vaatleja meeltes" (David Hume) ,,Saamahimu on tööstuse liikumapanev jõud" (David Hume) Tänan kuulamast!
aristokraadist lõpetades lihttöölisega. Kas pottsepp saaks suure sõjaväe juhtisega hakkama? Kahtlen selles. Nii pääsesidki ihaldatud võimukohtadele täiesti ebakompetentsed inimesed, kes võisid riigi seisukohalt teha väärasid otsuseid. D. toimimist takistab türannia. Suurte sisevastuolude korral üritas mõni suursugune ning silmapaistev juht rahvast enda poole meelitada ning seeläbi riigivõimu haarata. Türannid toetusid sõjalisele hirmuvalitsusele. Vaatamata sellele kehtestasid nad riigis kindla korra ning parandasid olukorda. Kuid aristokraatidele ei olnud see meeltmööda ning tahtsid türanni võimult kukutada. See põhjustas riigis ebastabiilsust. Üks tuntumaid Ateena türanne oli Peisistratos . Aristokaatia on valitsemisvorm, kus türannia puudus ning oli stabiilne kord. See oli tänu vanadest ning elukogenud meestest koosnev geruusia, kes jagasid võimu kahe kuningaga ning
Demokraatlik linnriik Vanas Kreekas (Ateena) * Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Türannia kukutamise järel kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. * Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas. * Demokraatia - kreeka keeles demos - rahvas, kratos - võim. * Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. * KODANIKKOND: Kõik täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad moodustasid Ateena kodanikkonna. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud !
Riigi huvid olid üksikisiku huvidest tähtsamad. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini. Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. ATEENA Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristrokraatia. Aastal 594 eKr kärpis Solom rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Soloni reformid panid aluse demokraatia arengule. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid, kuid nende kukutamise järel kehtestati kõigile kodanikele võrdsed õigused. Ateena ehitas endale Kreeka võimsama laevastiku, millest tekkis Ateena mereliit.. Ateena vallutas teised liitlased oma võimule. Riigid maksid andamit ja Ateena tugevdas oma laevastikku veelgi, sellega tõusis vaeste kodanike osatähtus, kes teenisid sõudjate ja madrustena ja tagasid sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenast demokraatlik riik, kus kõigil kodanikel olid võrdsed õigused
*Peloponnesose sõda tegi lõpu Ateena võimsusele *Sparta domineeris Kreekas *Sparta ülemvõim lõppes *Moodustati Kreeka linnriikida liit *Kreeka langeb Makedoonia võimu alla VANA-KREEKA Kodanikuks saamine: *Mees *Vaba *18-aastane *Sõja kohustus *Polises sündinud Ülemkiht: aristokraadid e. Suurmaaomanikud SPARTA ATEENA Aristokraatlik Demokraatlik Võimul kaks kuningat Võimul türannid Orjad (heloodid) Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud Põliselanike võis orjastada Täisealine 20.a Täisealine 30.a SARNASUSED Sõjavägi Õigus osaleda rahvakoosolekutel Rahvakoosolekud IGAPÄEVA ELU Naistel polnud kodanikuõigusi, naise koht oli kodus, mida vähem väljas seda parem,
ring himuruse pattu langejad, abielurikkujad, need peavad keerlema külmas ja pimedas igavese pôrgutuule käes: Helena ja Paris, Kleopatra, Achilleus, Tido, Tristan põrgu 3.-7. ring valvuriks kolmepäine peni Kerberos, ogarditele sajab kaela lakkamatut vihma; toorutsejad ja vägivallatsejad on alasti ja püherdavad porises soos, hammustades ja kratsides üksteist; türannid rabelevad keevas veres, silmakirjatsejad roomavad maas, suutmata vabaneda oma kullatud tinamantlitest; ülbetel trubaduuridel soolikad ripnemas, maharaiutud pead käes põrgu 8. ring kupeldajad prostituudid, petised, reeturid, kupeldajad paavstid langevad leegitsevasse kaevutaolisse auku, pea alaspidi põrgu 9. ring ehk kolmenäoline Lucifer, kelle lôugade vahel on kôige patusemad
Täpne alguse kuupäev oli 30 november, millal mineviku Nõukogude Liit ründas väidetavalt põhjuseta ja sõda välja kuulutamata oma naabrit- Soomet. Peale esimest maailmasõda oli Venemaa, millest sai Nõukogude Liit, kaotanud suurriigi staatuse ja püüdis seda intensiivselt taastada. Rääkimata Saksamaa geograafilisest positsioonist ja muudest faktoritest üritas aga Nõukogude Liit ennast nähtavasti iga hinna eest tugevdada, sest mõlemad türannid nägid tulemas suurt sõda. Tol ajal kontrollis Venemaa Soome lahe mõlemat kallast ning sai Peeter Suure merekindluse idee järgi rannasuurtükkide ja meremiinide abil Peterburi kaitsta. Selleks ajaks kui oli vaja panna punkt teoreetiliselt ideaalsele kaitsestrateegiale, tuli vallutada kõigest veel mõned geograafilised asukohad. Selleks ajaks oli tänapäeval tuntud Eesti juba Nõukogude liidu võimu all. Nii siis põhjus oli väga ilmselge kuid nii
muutund. Need ajad on ammu möödas, kus meie esiisad võitlesid lahinguväljal mees mehe vastu ja vastane austas langenuid. Olgugi kasvõi kõige visam ja vihatuim vastane. Nüüdisajal on asi teine, kadunud on au ja väärikus. Jäänud on ainult viha ja raev, mis jääbki ellujäänute südamettesse kuni surmani. Lehitsedes maailma ajaloo raamatuid, näeme, et peale sõdade on suhteliselt vähe märkimisväärset. Kuulsad väejuhid, armeed, türannid. Kõik nad on üritanud maailma paremaks muuta, mõnel on ka õnnestunud, aga enamus on oma rahvale häda ja viletsuse kaela toonud. Loomulikult on ka rahuaegu olnud, kogutakse jõudu ja taastutakse, arendatakse majandust , ökonoomikat, kuid sõjavägi jääb alati eksisteerima. Sõjavägi on viimane, mis riigist hävib. Kuid ühel hetkel puhkeb jälle kaos ja vägivalt. Kõik resurssid lähevad jälle käiku ja kannatab kõige rohkem tsiviil elanikkond.
aristokraatlikuks. Sisevastuolud ja seadusandlus ning türannia. *Vaesed olid rahulolematud, rikkad ja suursugused püüdsid oma võimu suurendada. *Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupeeringud, mis üritasid konkurente kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada. *Sageli viisid sisevastuolud türannia (ainuvalitsuse) kehtestamisele. Türann meelitas suurema osa rahvast enda poolele ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, kuid püüdsid saavutada ka kodanike toetust. *Türanhnid kehtestasid riigis kindla korra, lõpetasid segadused ja astusid sageli samme vaeste olukorra parandamiseks. Mõned sõdisid naabritega ja tugevndasid riigi võimsust. *Paljud kodanikud, eriti aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid soovisid endisel viisil riigivalitsemisest osa saada. *Rahulolematud läksid sageli pagulusse, et oodata võimalust türanni kukutamiseks. Türannid
rivides üksteise selja taha ja kõrval. Faalanks liikus vilepilli saatel. Enamik linnriikide kodanikke olid talupojad. Linnade käsitöö ja kaubanduse edenemisega edenes ka linnaelanikkond, kes polnud põlluharimisega seotud. Suuremates linnades olidki enamuses käsitöölised. Aristokraatlik juht, kes suutis enda poole pöörata hulga kodanikke, ning haaras linnriigis võimu (vahel kasutati ka võõrsilt palgasõdurite abi), oli Türann. Türannid püüdsid kehtestada riigis kindla korra ja vahel parandada ka vaeste elujärge, mistõttu vaesed türanni alati toetasid. Türanni põhilised vaenlased olid teised aristokraadid, kuna türanni võimuletulekuga kaasnes ka paljude kodanike poliitiliste õiguste kärpimine. Teiste aristokraatide vastuseisu tõttu ei kestnud türannia tavaliselt üle ühe, kahe inimpõlve. Tänu türannia olemasolule arenes tihti ka riigikorraldus jõudsalt. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond
Sparta riigis olid kõige tähtsamad riigi huvid ning seega hakati poisse juba noorest east sõjaliselt ette valmistama. Spartiaadid veetsid suure osa oma elust kodust eemal. Sõja korral relvastusid kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele ning moodustati tüüpiline Kreeka lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. Türannia Sisevastuolud polistes ning ebastabiilsus viisid sageli ka türannia tekkeni. Türannid said vahel osadelt ühiskonnagruppidelt toetust, kuid pigem tekitasid vastuolusid. Rahulolematutel kodanikel õnnestus enamasti türann kukutada, seega püsisid nad üldiselt võimul lühikest aega. Ateena demokraatia Ateena linnriik asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ning seal moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. 594. aastal eKr viis riigimees ja poeet Solon läbi reformid, millega pandi alus Ateena
riikideks. · Aristokraatlikus riigis jäi lihtkodanike hääl teisejärguliseks küll aga ei suutnud ülemkiht lihtrahvast täielikult oma võimule allutada. · Polised olid sageli ebastabiilsed, vaesed kartsid kodanike seast välja langeda ja rikkad tahtsid endale suuremat võimu. Sageli viisid sisetülid türannia kehtestamisele, türann saavutas enamuse rahva poolehoiu ja haaras võimu. Türannid toetusid sõjaväele, kuid püüdsid ka kodanike enda poolele saada. · Türannid kehtestasid riigis kindla korra ja sageli muutsid elu paremaks. Vallutasid ka uusi alasi, nad kohtasid aga suurt vastuseisu teiste aristokraatide näol, kes tahtsid ka riigi asjades osaleda. · Türanniat püüti vältida seaduste üleskirjutamisega, kus määrati kindlad karistused kuritegude eest. Täpsemalt määrati ka kodanike õigused ja kohustused. Sparta linnriik.
8. Vana Testamendi kujunemine. 8) Kreeka ajaloo allikad: ajalookirjutuse algus; Herodotos, Thukydides, Xenophon, Plutarchos. 9) Arhailine Kreeka 1. Tume ajajärk ja tsivilisatsiooni uus tõus 8. sajandil: kontaktid välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi
Kreeka Vana- Kreeka kunst on andnud järelmaailmale kõige rohkem mõjutusi kui ükski teine ajastu. Selle üheks põhjuseks on antiikkreeka poliitiline areng. Sel ajal tekkisid seal esimesed riigi alged. Muinaskreeka valitsejad ei olnud enam pooljumala seisusesse tõstetud türannid, vaid lihtsalt kõrgemasse seisusesse tõstetud kodanikud, kes pidid arvestama rahva soove, olema populaarsed. Majanduse alustalaks oli orjandus. Orje kasutati kõikideks töödeks ja seetõttu jäi vabadele linnakodanikele palju aega tegeleda meelepäraste tegevustega, nii muutuski huvitavaks filosoofia, kirjandus, kunst, teater. Kreeka religioon oli inimesekeskne. Austati esivanemaid. Jumalad ei olnud nende meelest ülivõimsad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu inimesedki
-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreekas oli ka türannide teke. Türannid olid isehakanud valitsejad, kes toetusid sõjalisele võimule, kehtestasid riigis omale sobiliku korra ning tihti pöörasid ka tähelepanu vaeste olukorrale. Nüüdismaailmas on türannia mõiste natuke muutunud, võrreldes Vana-Kreekaga. Kolmas valitsemisvorm demokraatia -sai alguse 594. aastal eKr Soloni reformidega ning jõudis haripunkti Periklese ajal, kui Ateena linnriik oli saavutanud oma hiilgeaja. Tolleagsed demokraatia nähtused ei ole kindlasti samad, mis
teekonnal. Mitmeid on tapetud ja karistatud julmal viisil. Ühel mehel võeta ära ta silmad, mis on tohutult ebainimlik. Samas teine mees pandi kohutava katsumuse ette, kui pidi oma poja pea pealt õunale pihta saama (kuigi see mees on nüüd kangelane). Neid lugusid on veel ja veel ning iga lugu tundub hullem olevat. Kui aus olla, siis need meetodid on kohutavad, mida võimud kasutasid. Türannia pole just parim võta, et saavutada oma tahtmine läbi rahva. See on ju vana tõde, et türannid kukutatakse ja neist jäävad ajalukku ainult häbiplekid. Tahan panna kõigile südamele, et oma tahtmise saavutamiseks tuleks säilitada külma närvi ja olla kannatlik. Kindlasti tuleks proovida, sest ometigi ükski heategu ei jää tasumata. Nüüd kui on tapetud keiser ja foogte on ehk sellel jubedal teekonnal lõpp. Ma loodan, usun ja arvan, et Sveitsi rahvast ootab nüüd ees natukene helgem aeg, kus asjad kolksuvad omale kohale.
riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. (nt spartas oli selline võim). c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. See võim kestis lühikest aega, türannid tapeti. 3. Miks toetas rahvas mõnikord türannide võimuletulekut? Sõnasta kaks põhjust. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas türanne, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Rahvas toeats neid ka seetõttu, et neil oli raha, võimu ja nutikust. 4. Miks oli ainuvalitseja võim nii ebakindel? Sõnasta kaks põhjust
Muudes tegemistes juhtis riiki geruusia ehk vanemate nõukogu. Heaks jooneks Sparta riigikorralduses olid veel viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd ning vaatasid, et keegi liigselt võimu ei haaraks. Kõik seadused võeti vastu rahvakoosolekutel nii Spartas, kui Ateenas. Suurim erinevus kahe linna vahel riigikorralduses oli see, et Sparta võim oli tugev ning püsiv, kuid Ateenas oli algselt aristrokraatia, vahepeal valitsesid riiki türannid ja alles hiljem kujunes välja demokraatlik riik. Riigijuhtimine erines kahes riigis kohati väga, kuid siiski olid riigijuhtimise alustalad samad. Sarnaselt geruusiale Spartas, oli Ateenas 500- liikmeline nõukogu, mis tegeles riigiasjadega rahvakoosolekute vahepealsel ajal. Ateenas valiti ametisse 6000 kohtunikku, kes tegelesid seadustega, selline süsteem aga Spartas puudus. Kahe kuninga asemel olid tähtsaimad võimukandjad Ateenas kümme strateegi ehk väejuhti. Kõige
''Jumalik komöödia'': Kirjanduse ja kirjakeele vundament Keskaegse teoloogia parim illustratsioon Itaalia kirjanduse tuntuim teos 3 osa, ,,Põrgu'', ,,Puhastusmägi'', ,,Paradiis'' Põrgu 9 tasandit: 1-pole veel tegelik põrgu,ristimata lapsed,paganad(ilma karistuseta) 2-armupatused 3-vihapidajad(sumpasid soos ja külma vihma sadas) 4-rahaahned ja pillajad(lükkavad raskeid asju) 5-laisad,tigedad ja raevukas(võitlevad üksteisega) 6-ketserid ja türannid(leegitsevas hauakambris kinni) 7-tapjad,vägivallatsejad,suitsiidesed(keeva vere jões) 8-altkäemaksuvõtjad,võltsijad,vargad(peaalaspidi kukuvad) 9-reeturid(jää sees kinni) viimane ring on kuradi lõugade vahel Puhastustuli: hing pääses pattudest mäest üles kõndides,mäetipus oli puhastustuli,sealt jõuti maisesse paradiisi 9 taevast on pärast puhastustuld,millest viimane on Taevane Paradiis 7 surmapattu: ahnus,kadedus,viha,uhkus,laiskus,kitsidus,liiderlikkus
Ülekaalus oli käsitöölised. Väga harva õnnestus neil saada jõukamasse seisusesse. Kõige rikkamad ja mõjukamad olid aristokraadid. Nende põldse harisid orjad ja sõltlased. 11. Peaaegu kõikides polistes tekkisid omavahel pingelised või vaenulikud rühmitused. Üritati koguaeg teineteist üle trumbata oma võimukusega. Konfliktides põimusid lihtrahva ja aristokraatide vastuolud ning suursuguste kodanike endi vaheline vaen. Mõned türannid oli rahva seas austatud, kuna nad üritasid vaeste elujärge parandada, mis sest, et hakkasid ise valitsejateks kasvõi tänu palgatud sõduritele. 12. Sparta riik põhines vallutustel. Dooria päritolu sissetungijad. Sparta oli ainus polis mis hõlmas kahte maakonda. Spartast ei saanud kunagi linna, ta koosnes pmst neljast külast, mis olid väga suured, kuid mitte linnad, isegi mitte siis, kui Sparta oli kogu Kreeka peaaegu vallutanud
välja Demokraatlikud polised. Ainult Sparta jäi aristrokaatlikuks. Demokraatia tähendab Kreeka keeles rahva võimu. Aristrokaatlikud linnriigid Aristrokaatlik linnriik oli Sparta. Aristrokaatia tähendab seda et polist valitsesid ainult kõige rikkamad ja mõjukamad. Aristrokaadid olid need kes valitsesid Aristrokaatlike poliseid. Aristrokaadid olid linnriigi kõige rikkaimad ja suursugusemad. Ainult aristrokaate loeti Spartas kodanikeks. Türannia Türannid on isehakanud valitsejad. Kõik aristrokaadid ei olnud üksteisega polise valitsemise asjades nõus ja see põhjustas sisetülisid. Tihti sõdisid aristrokaadid omavahel. Tülide käigus õnnestus mõnek aristrokaadil vastane alistada ja ise ainuvalitsejaks saada. Neid inimesi nimetati türannideks ja nende valitsemist türanniaks. Mõned türannid olid head valitsejad ja valitsesid edukalt polist. Kuid mõned olid väga julmad kuna kahtlustasid
armastust maitsnud inimesed. - 3. Ring Kerberos. Kuuluvad õgardid ja pidutsejad. Dante kohtub Firenze kaaskodanikke seal. - 4. Ring Rikkuse jumal Plutos. Kuuluvad kitsipungad ja priiskajad. - 5. Ring Seal need, kes oma tundeid ei suuda talitseda, sünged inimesed. - Styxi jõgi - 6. Ring Tulelinn. Müüridega ümbritsetud. Valab Gorgo meduusa. Kuulusid ketserid. - Phlegethoni tulejõgi - 7. Ring 3-e alajaotusega: - Türannid ja röövlid enesetapjad jumala pilastajad, imelikud kuritööd - 8. Ring - Kuulvad petturid(kupeldajad, meeliajad, vaimulike ametite müüjad) - 9. Ring Kuuluvad reeturid(vennatapjad, külaliste reetjad). Lutsiferi asukoht. Seal olid Juudas, Casius ja Brutus. Lutsifer nosib neid oma kolme suuga. Põrgu sünge koht kus pole valgust, ega midagi muud lootust andvat. Mingi ingel kirjutab ta otsaette 9 p-d. Iga ringiga jääb neid vähemaks
perekonda ega vara. Poliste erinevad valitsemisvormid. Aristokraatia- võim oli koondunud aristokraatide kätte. Oligarhia(spartas)- ametnikud ja nõukogu liikmed pärinesid ühtedest ja samade perkonna seast. Demokraatia- nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikukonna seast. Tuntuim oli Anteena. Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. Püsis tavaliselt lühikest aega. (oli ülemineku vorm aristokraatialt demokraatiale), sest türannid poolehoiu võitmise eesmärgil kandsid rahva eest hoolt. Võrdle Spartat ja Ateenat.(asukoht( maakond), keskus, valitsemisvorm ühiskonna struktuur, rahvakoosolek, nõukogu, ametnikud, relvajõud ja osa kreeka kultuuris). Ateena Sparta asukoht Atika maakonnas, Asub lõuna kreekas: keskreekas Lakoonika ja Messeenia
ekleesia (toimus iga 10 päeva tagant, miinimum arv kodanikke 6000, kõik pidid osalema) lükkas tagasi või kiitis heaks nõukogu otsuseid · Bulee e. 500-nõukogu (valitakse eklaasias, tähtsaim otsustaja · Ametnikud (kohtunikud, 10 strateegi) 3. Türannia Ebaseaduslik ainuisikuline võim. Türanne toetasid paljud kodanikud vastupanus aristokraatiale. Sageli seadsid türannid polises korra majja, toetasid vaesemaid ning laiendasid linnriigi alasid sõjakäikudega. Türannia ei kestnud kunagi kuigi kaua. Selle vastu võideldi seaduste täpse sõnastuse ja üleskirjutamisega. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) lõpetavad arhailise ajajärgu) Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine. Ateenlased sekkuvad Mileetose kaitseks, Pärsia kuningas tahab Ateenat karistada. 1. Dareiose sõjaretk 490 eKr
elavaid talupoegi, kes halval aastal võtsid rikastelt laenu. Kui laenu tagasi maksta ei suutnud, tuli maa loovutada. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitööliste positsioon oli madal. Aristokraadid olid suursugust päritolu suurmaaomanikud. Sisemised vastuolud Peaaegu kõigis polistes tekkisid omavahel vaenulikes suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu
valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast.Kuj. joonias,tuntuim oli Ateena demokraatia,otsene demokraatia.Aristokraatia-võim aristokraatide käes,nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast.Aristokraatia valitses tumedal ajajärgul,kuid püsis ka hiljem.Oligarhia-võimul ühest ja samast suguvõsast inimesed.Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim,mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks.Poolehoiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest.Vana-Kreeka demokraatia sarn ja erin. tänapäevaga-Sarn.- ametid valitavad,avalik kohtupidamine, rahvaesindus käib korrapäraselt. Erin. ametnikud valiti loosiga, orjanduslik. Rahvavalitsuse eelised allikate põhjal-1) võrdsus seaduste ees2)ametnikud valitakse loosiga,koos rahvahulgaga otsustatakse3)võim rahva käesMida heidetakse allikates ette demokraatlikule valitsemisviisile? 1)Rahvahulk viskub riigiasjade kallale mõistuseta
animus- melehelikkus, edu äris, pol, teaduses, tehnikas. Tahab võimu, konkreets. Negat- liigne kriitil, toet valmis arvamustele. vana tark mees- ilmub unes vms kujutluses, võlujõud, aitab ület probl. Mõni hak aga arvama, et on saand ülivõimed, prohvetid. VTM on idndividuaalsuse abistaja, päästab piiratud minast, ületades raskusi endaks saamisel. suur ema- usk piiritusse armastusvõimesse, kaitsmisse, mõistmisse. Halb, et paneb mõtlemaa, et teised on sõltuvad-türannid, ära hellitamine. trixter- vembumees- kaval, tradits lõhkuja, et avada uusi teid. lihtsameelne. Pääseb raksustest napilt, veiderdaja, nt Mefisto. HEIDEGGER: olemisõp-ontoloogia: olemasol- tav asend, igapä-ne elu, kõik asjad, me ise. OLEMINE-mitte katsutav, ''tõsiasi'', miks miski on, selle asemel, et midagi poleks?, Mis teeb selle, mis on, selleks, mis ta on?, Mida täh ol olla? In.kond on sellele kogu aeg vastust otsind, sellest ka relig, mis ütl, et jumal lõi, kuid so lihtsust
Naiselt nõuti monogaamisust. 8. Spartas peeti riigi huvisid üksikisiku huvidest olulisemaks. Spartiaatidel oli väga range sõjaline kasvatussüsteem. Spartas oli võim geruusia käes. Ateena oli aga demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse eest võrdsed ja aristokraatial polnud riigi valitsemisel mitte mingisuguseid eesõigusi. 9. Kui mõni suursugune ja silmapaistev juht meelitas suure osa rahvast enda poole ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, palgates sageli endale võõrsilt sõjamehi. 10. Spartas saadeti poisid 7-lt kodust ära, elades koos oma eakaaslastega gruppides ja elu korraldamisega ise toime tulles. Pidid tegelema pideva füüsilise treeninguga. Nende kasvatus oli väga range. Ateenas saadeti poisid 7-lt kooli, kus õpiti lugema, kirjutama kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. 11
Nahaparkal (pigem küll töökoja omanik) Kleon tõusis oma robustselt rahvalike maneeride ja agressiivse kõneprugiga lihtrahva eestkõnelejaks. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Pel sõda vallandus pea katkematu relvakonfliktide jada, mis vältas kuni linnriikide langemiseni Makedoonia võimu alla. Linnade sisepinged viisid selleni, et mitemetes riikides tõusid palgasõdurite toel võimule türannid. Kodanike tähtsus linnriikide kaitsmisel oli vähenenud, neis asendasid palgasõdurid. Sparta hegemoonia.Hegemoonia tõi kaasa muutused Sparta ühiskonnas. Tihedad suhted teiste kreeklaste ja Pärsiaga vähendasid ühiskonna suletust. Järjest enam hakati kasutama traditsiooniliselt taunitud hõberaha. samas spartiaadide hulk vähenes. 4. saj II poolel oli spartiaate vel vaid u tuhat. Kodanikest sõjamehed tuli asendada palgasõduritega.
Vähesed valitsejad: Aristokraatia (hea). Oligarhia (halb) Paljud: Politea(hea), Demokraatia(halb) 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kunn on Jumala poolt saadetud, võim on Jumala and-> valitseja vastutav Jumala ees, peaülesandeks rahu. Personaalne suhe alamatega. Kuningas on vooruste kehastus ja tagaja(eeskuju alamatele) 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Hobbes: need monarhid, kes meile ei meeldi on türannid. 17. saj Inglise vabariiklased: kõik monarhid on türannid. A.Thomas: korrumpeerunud monarhia on türannia. Ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust. Külvab oma võimu nimel tüli. Monarh on vooruslik, kes on hästi kasvatatud. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Absoluutse monarhia argument Piibli toel: kuna jumal andis maailma Aadamale valitseda, siis peaks tema järglaste valitsus olema ainuõige, millest tuleb ka pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond=riik
Igal aastal valiti ka viis foori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Nende mõju oli väga suur, kuid lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul. Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas oli polise kohta väga suur. Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Algul valitses Ateenas aristokraatia, kuid riigimees Solon kärpis kärpis rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste omi. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Peale selle kukutamist kehtestati kõigile võrdsed õigused. 7. Olümpiamängud, teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Osaleda võisid ainult hellenid ning naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks
aristokraatlikest suguvõsadest. Demokraatia. Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. See valitsemisvorm kujunes Joonias, tuntuim oli Ateena demokraatia. Antiikaja demokraatia oli otsene demokraatia. Türannia. Ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehoiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste. Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorralduse võrdlus. Pane tähele! Millistest kihtidest ühiskond koosnes? Kellel olid kodanikuõigused? Milline oli valitsemiskorraldus? Sparta hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakondi, keskuseks ei kujunenud mitte linn vaid 4 kindlustamata küla. Ühiskonnakorraldus põhines Lykurgose seadustel, mis pärinesid 8
Värsiskeem. 2) värvisümboolika värvid muutuvad tumedast heledaks. 3) tegelased (loomad): panter, lõvi, emahunt "Põrgu" põrguringid (9 ringi): EESKODA polnud teinud midagi halba, aga mitte ka head 1 limbo-usk oli tundmatu, sündinud enne kristust 2 himukad- valvur Minos, patt-suhteväline armuke 3 õgardid ja söödikud- valvur Gerberos 4 ihtsad ja priiskajad- raisanud inimesed 5 raevukad ja sünged- sohu uputatud 6 ketserid 7 vägivallaring - türannid ja mõrvarid 1)naabrite vastu 2)iseenese vastu 3)omandi vastu 4)jumala vastu 5) loomade vastu 8 pettuse ring 1)kupeldajad ja võrgutajad 2)meelitajad 3)ennustajad 4)astroloogid 5)võlurid 9 reeturlikkus 1)vennatapjad 2) kodumaa reetjad 3)isanda reetjad 4) Juudas, Brutus, Cassius 4. Francesco Petrarca (1304-1374) uusaegse lüürika isa Petrarca oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Teda ei sidunud kirikudogmad ega keisrivõimu ideaal
Rahvakoosolekul valiti: Samuti valis 5 efoori (kõrgeimad Nõukogu ehk bulee(500) riigiametnikud) Vandekohus ehk heliaia(6000) Riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta) 5. Türannia, Demokraatia ja Oligarhia ehk Aristokraatia Türannia Ebvõimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste. Demokraatia Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. See valitsemisvorm kujunes Joonias, tuntuim oli Ateena demokraatia. Antiikaja demokraatia oli otsene demokraatia Aristokraatia Võim oli koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ehk bulee ja ametnikud valiti nende hulgast
Sissejuhatus Diktaatorid ja türannid on maailmas esinenud alates esimestest poliitilise struktuuriga riikidest ning neil on võimule pääsemiseks olnud alati ka toetajaid. Mõned neist on valanud rohkel verd, osad on seda suutnud teha vägivallata ning valitud on oma positsioonile sündinud, seda sammuti riikides, kus hetkel toimuvad revolutsioonid. Lähiajaloost on mitmeid häid ja kuulsaid näiteid inimestest, kes on riigis endale haaranud ülemvõimu. Suure rahvatoetuse musternäide on Adolf Hitler, kes kasutas ideaalilähedaselt ära riigis valitsevat olukorda oma populaarsuse tõstmiseks. Tolle hetke Saksamaa vaevles tohutu inflatsiooni ja töötuse käes (osalised ,,Araabia kevade" toimumise põhjused) ning riigis tõstis pead revansism. Kasutades ära meeleheitel inimeste vastuvõtlikust ja janu muutuse järgi, jõudis Hitler võimu juurde. Tihti jõutakse riigipöördeni kindlate uskumuste eest seistes ja oma eesmärgi saavutamiseks nähakse vajadust kuku...
Kreeklased arvasid, et on võimelised oma loominguga ületama eelkäjaid. Kreekal oli tol ajal suhteliselt palju liitlasi ja nendelt laekusid väga head maksud. Riigikassa asus Ateenas ning neil olid selletõttu suured võimalused üles ehitada selline rikkalik,võimas ja mahukas Akropol.See loodi 5. sajandil e.m.a. Akropol on pronksiajast alates olnud kreeklastele tähtis ja vajalik koht. Alguses asus seal Mycenaen'i kindlus.Viimastena elasid selles kindluses Ateena türannid kes kasutasid seda baasina. See oli umbes 6.sajandil e.m.a. Mõne aja pärast muutus see tavaliseks turuplatsiks, kuid see ei kestnud kaua. Klassikalisel ajastul kujunes Akropolist jumalik kodu. Hiljem olid ateenlased sunnitud Akropoli pärslastele andma.Pärslased panid Akropoli põlema ning hävitasid selle peaaegu ära. Alles 5. sajandil e.m.a., kui oli Ateena õitseajastu hakati Akropoli uuesti ülesehitama,ning see sai uue välimuse. Sel perioodil juhtis Akropoli ehitust kuulus riigimees
ebakõlasid. On lihtsalt ,,loomulik printsiip" nagu jumal juhib universumit 4.Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles türann valitseb lähtuvalt enda, monarh aga üldisest hüvest. Aquino Thomas türann on ebavooruslik ja salli alamate vooruseid, külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. sajandi Inglise vabariiklasena ja Thomas Hobbes kõik monarhid on türannid ja kõik türannid on monarhid. 5.Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale, peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased. Riik on nagu perekond, kus on üks pea, perekonda sünnitakse omale kohale ja sinna ka jäädakse. 6.Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. Segavalitsus on parim, sest loob tasakaalu ja säilitab stabiilsuse süsteemi sees. Eeskujuks Rooma süsteem, kus on segatud demokraatlik (tribuunid),
k sõbranna, armuke) §15. >> KREEKA LINNRIIK. Polis: -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas -elanikkonna suurus oli paarkümmend tuhat -kõik täieõiguslikud kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe -nõukogu -rahvakoosolekud (võtsid vastu või lükkasid tagasi nõukogu otsused) Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus: -poliste siseolud olid sageli ebastabiilsed -vaeste rahulolematus -lihtrahvas<>aristokraadid -türannid >toetusid sõjalisele võimule, kindel kord, vaeste olukorra parandamine -aristokraadid olid vastu -täpsed seadused türannia vältimiseks -määrati ametisse seadusandjad >> sõnastasid ja panid kirja täpsed seadused Sparta riik: -hõlmas kahte maakonda -keskus koosnes neljast kindlustamata külast Sparta ühiskond ja korraldus: -sparta kodanikkond(sparta ümbruskond ja keskus) > spartiaadid /vähemus -perioigid >> isikult vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud
Kollane • Liberalism Demokraatlik ühiskond Demokraatia päritolu • Vana-Kreeka Ateena linnriik • Aristokraatia vastand • Isonoomia – poliitiline võrdsus Rahvakoosoleku nõusolek: • Sõja kuulutamine • Surmanuhtluse määramine • Suure rahatrahvi määramine Ostrakism • Killukohus • Anti kümme päeva aega lahkumiseks • Potentsiaalsed türannid kõrvaldati • Eksiil 10 aastat, vara ja sissetulekud säilisid (perekonda ei saadetud eksiili) • Eemaldati maksimaalselt üks inimene • Nimi kirjutati savikausile aastas Demokraatia Esindusdemokraatia (uuemaaegne) • Rahvas valib oma esindajad parlamenti ja KOV'i Osalus- ehk otsedemokraatia • Rahvahääletus
tagaja 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia on korrumpeerunud monarhia; türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (kõik "monarhid" on tegelikult türannid). Thomas Hobbes: nõustus võrdusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik "türannid" on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Parallelism: perekond=riik; valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim); võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas
põhjendatult. (S. Freud) *Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (Beaumarchais) *On kaks valguse andmise viisi: olla küünal või peegel, mis seda peegeldab. (E. Wharton) *Imelik, kui palju inimene mõtleb, kui ta on teel, ja kui vähe, kui ta on pärale jõudnud. (E. M. Remarque) *Me oleme kõik rentslis, kuid mõnedel meist on suunatud pilk taevatähtede poole. (Oscar Wilde) *Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid. (D. Defoe) *Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius) *Keegi pole patrioot tühja kõhuga. (W. Cowper) *Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna) *Sellest, et teist räägitakse, on hullem ainult see, et teist ei räägita. (O. Wilde) *Üksikisikutel esineb hullumeelsust harva, kuid rühmade, parteide ja ajastute puhul on see tavaline. (F. Nietzsche) *Vaene pole mitte see, kellel on vähe, vaid see, kes himustab palju. (Hispaania vanasõna)
antiigist teati. Eesmärk: D rännakud pidid iga üksiku patuse ja kogu inimkonna panema märkama oma patte ja leidma võimalusi nende lunastamiseks. tertsiin- aba bcb cdc jne; 1+33+33+33= 100 laulu; 35-aastane 1300; Vergilius (Põrgu, Puhastustuli), Beatrice (taevas). Põrgu 9 ringi I antiiksed suurmehed, ristimata lapsed, II armupatud III prassijad IV pillajad, ihnused V uhked, kadedad, tigedad VI ketserid VII türannid, mõrvarid, enesetapjad, vägivallatsejad VIII kupeldajad, silmakirjatsejad, vargad, võltsijad, altkäemaksuvõtjad IX reeturid. Purgatoorium - rahu, vaikus, ainus koht selles teosed, kus inimesed arenevad, 7 pattu nõuavad puhastamist: uhkus, kadedus, viha, laiskus, kitsidus, prassimine, liiderlikkus. Paradiis - Beatrice endine armastajad ja teoloogilise tarkuse esindaja, seitse taevast
• Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. • Aquino Thomas: Monarhia vastab 'loomulikule printsiibile' . Türannia on korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Türann on huvitatud, et ühiskonnas valitseksid sisekonfliktid, et rahvas ei ühineks türanni vastu. • 17. saj Inglise vabariiklased: kõik “monarhid” on tegelikult türannid • Thomas Hobbes: nõustus võrdlusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik “türannid” on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Jumal andis võimu Aadamale, kes selle pärandas kuningale, ainult päritud võim on seaduslik. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal
kontaminatsioon (mitme kirjandus- või rahvaluuleteose või teoseosa sulandumine uueks teoseks või selle tulemusena tekkinud teos), fiktiivsed lisandused Eeposte arhailine keel (nn Homerose keel) Aristokraatlik diskursus, "konservatiivsed" väärtused 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Esitati panatenaiade pidustustel (tava 522. aastaks eKr), alusepanija: Ateena türannid Hipparchos ja Peisistratos (6. saj) Panatenaiad (kreeka keeles 'üleateenaline') olid antiikaja Ateena tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.m.a. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis). Kõigepealt toimus öine eelpidustus: tõrvikurongkäik ning muusika- ja tantsuettekanded.
Põrgul on 9 ringi. Puhastustulel e purgatooriumis on 9 tasandit. 9 planeetide taevast ringleb ümber maa. 3) 10. Täiuslikkus (kristlik sümboolika) Kokku 100 laulu. Planeetide taevaste kohal kümnes taevas, kristliku Jumala asupaik. Kõrgeim siht, ülim. 1)Punane -armastus 2)Valge puhtus 3)Must põrgu · Tegelased pärit müütidest ja reaalsest ajaloost. · Eksinud inimest jälitavad kolm kiskjat: Panter -himurus. Firenze vabariik jt Itaalia oligarhiaid. Lõvi -vägivald. Türannid. Hunt -reetmine. Rooma kiriku sümbol. · Dante teose nimi "Komöödia", Boccaccio lisas epiteedi "Jumalik" tähistamaks teose teemat kui ka autori geniaalsust. Algab mõtlsklusega iseendast: Just meie maise elu poolel rajal end keset sünget metsa leidsin teel, sest olin eksi läinud sellel ajal. Maise ilu metafoorist(Beatrice) innustunud Dante tõttab Põrgu põhjatuse poole: Siitkaudu pääseb kannatuste linna, siit algab igavese piina õu,
U 600 Foiniiklased purjetavad 3 aaastaga (?) ümber Aafrika 598 Jeruusalemma vallutamine Nebukadnetsar II poolt vastuseks Juuda ja Egiptuse liidu sõlmimisele. 587 Babüloonia purustab Jeruusalemma. Juudid küüditakse Babüloni (Paabeli vangipõlv 587-538) u 560 Sparta oma võimsuse tipus. Ateenas valitsevad türannid. Ateena tõusu algus u 550 Pärsia kuningas Kyros II kukutab Meedia ja alustab loojad, Zarathustra(630-553), Kong Fuzi(551-479) ja Buddha(568-488) 539 Pärsia Kyros Suur purustab Babüloonia. Saavutab kontrolli ka Iisraeli üle.Juudid naasevad Jeruusalemma. 525 Pärsia vallutab Egiptuse 513 Pärsia tungib L-Euroopasse ja vallutab Traakia
annaabi.ee 
