Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Artikklid Wilhelm Telli põhjal (0)

1 Hindamata
Punktid
LIHTRAHVAS KANNATAB – KAUA VEEL?
Paljud mäletavad Šveitsi kauni ja vaba maana. Kõik, mis oli, see tundus nii lihtne ja hea, kuid nüüd on asjad muutunud. Kolme maakonna lihtrahvas aina kurdab ja kurdab, et valitsus ei lase elada.
Meie riigis on väga oluline foogti arvamus ja nendega suhtlus. Kui pole foogti luba, ei tohi midagi ka teha. Mõned maahärrad olid nõus rääkima oma viimastest kokku puudetest võimudega. Maahärra Stauffacher Schwyzist oli nõus tegema otsa lahti.
Hiljuti ma istusin oma kodus õuel ja tundsin lihtsalt elust rõõmu. Ühel hetkel ratsutas mu õuele foogt Küssnachtist. Kui ta peatus , oli tal imestunud nägu ees. Muidugi, et tõusin otsekohe püsti ja läksin alandlikult talle vastu. Ta päris mult kelle maja see on ja muidugi meeldinud see, et olen endale maja ehitanud ja lubas sellele lõpu teha. Ma väga pabistan oma maja pärast, kuid minu kogemus pole nii jube.“
Kui olime ära kuulnud härra Stauffacheri loo tekkis meil küsimus. Kas foogt on teise nimega valitseja? Ameti nimetuse poolest on ta kõigest keisri asemik, kuid selle ameti nimetusega inimesed käituvad nagu jumalad. Liigume edasi maahärra Baumgarteni juurde, kes on pärit Unterwaldenist. Ka tema jutustab meile oma loo.
„Ühel päeval, kui raiusin metsas puid jooksis minu juurde mu kaunis naine. Ta oli väga hirmunud ja hingeldas. Läbi surmahirmu rääkis ta, et maafoogt Rossbergist oli tulnud meie koju ja nõudnud sauna kütmist ning hiljem mida sündmatut. Seda kuuldes valitses mind kohutav viha. Ma läksin ja tapsin foogti ja see järel põgenesin. Mind aitas üks õilis mees Wilhelm Tell , keda tänan oma elu lõpuni.“
Härra Baumgarteni lugu on uskumatu ja kohutav, kuid samas mõistetav. Keegi ei soovi seda, et mingi uhke linna härra rüvetaks ta naist. Proovisime ka rääkida ülla maahärra Wilhelm Telliga, kuid ta keeldus paraku sellel teemal kaasa rääkimast. Muidugi ei saa seda pahaks panna, kui arvestada, et tappis foogt Gessleri.
Nüüd, kui on mõrvatud mitmeid foogte ja samuti keiser võib ehk Šveitsi olukord muutuda. Mõndaaega võib küll riigi sisene olukord olla keeruline, kuid loodame, et Šveitslaste kannatused on lõppemaks.
KÕIK VÕIMAS KÜBAR, MILLELE PEAB ALLUMA
Kui tavaliselt kasutatakse krooni võimu sümbolina, siis Šveitsis on teised sümbolid ja meetodid.
Kes on käinud Altdorfti lähedal on ehk näinud ühel aasal kübarat. See kübar tähistab võimu ja iga mööduja peab kummardama kübarat austuse näitamiseks. Seda võimu sümbolit valvavad foogti sõdurid, kes tõstavad kära, kui keegi seda ei kummarda . Me otsustasime võtta riski ja küsida sõdur käest tema arvamust kübara kohta. Nimetatud sõdur soovis jääda anonüümseks.
„See kübara valvamise töö tundub olevat just kui kehvale sõdurile. Meist käivad mööda lurjused ja kerjused, kes lehvitavad ona räbaldunuid mütse. Kuid samas on mehi, kes lihtsalt lähevad pika ringiga ümber lati, et mitte kiita heaks türanniat. Minul on ausalt ükskõik sellest kübarast. Ma ei saa aru, milleks on vaja viia nii aus ja hea rahvas õnnetusse. Kuid karistuse vältimiseks pean ma täitma käsku.“
Me oleme tänulikud sõduri arvamuse eest ja loodame, et tal pahandusi ei tule. Kuid samas on ta ise meie kannatuste tekitaja . Ehk südames võib küll head soovida , kuid käitub nagu kahepalgeline türannia soosik.
Õnneks tundub, et sellel olukorral on lõpp ja kuuldavasti võtsid Šveitslased endale kübara nüüd vabaduse sümboliks. See sümbol jääb kindlasti pikaks ajaks meenutama, mis kannatusi tõi kaasa kübar ja türannia.
ARVAMUSLUGU VIIMASTE ŠVEITSI SÜNDMUSTE KOHTA
Viimased asjade käigud on võtnud uskumatu pöörde, mis tekitab Šveitsi inimestes lootust. Kuigi see tundub uskumatuna, kuidas nad on suutnud vastupidada sellel kannatuste rohkem teekonnal. Mitmeid on tapetud ja karistatud julmal viisil. Ühel mehel võeta ära ta silmad, mis on tohutult ebainimlik. Samas teine mees pandi kohutava katsumuse ette, kui pidi oma poja pea pealt õunale pihta saama (kuigi see mees on nüüd kangelane). Neid lugusid on veel ja veel ning iga lugu tundub hullem olevat.
Kui aus olla, siis need meetodid on kohutavad, mida võimud kasutasid. Türannia pole just parim võta, et saavutada oma tahtmine läbi rahva. See on ju vana tõde, et türannid kukutatakse ja neist jäävad ajalukku ainult häbiplekid. Tahan panna kõigile südamele, et oma tahtmise saavutamiseks tuleks säilitada külma närvi ja olla kannatlik. Kindlasti tuleks proovida, sest ometigi ükski heategu ei jää tasumata.
Nüüd kui on tapetud keiser ja foogte on ehk sellel jubedal teekonnal lõpp. Ma loodan, usun ja arvan, et Šveitsi rahvast ootab nüüd ees natukene helgem aeg, kus asjad kolksuvad omale kohale.
Artikklid Wilhelm Telli põhjal #1 Artikklid Wilhelm Telli põhjal #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GetsuB Õppematerjali autor
Tegemist on kolme artikkliga, mis on kirjutatud Wilhelm Telli põhjal ja mõeldud kasutada raamatu teemalises ajalehes.

Sarnased õppematerjalid

Konspekt - 10 klass
32
doc

Konspekt - 10 klass

esikdraama ­ Röövlid", selle môte, türannia vastu "T. ja tungi" perioodi parem teos, selle idee ­ "Salakavalus ja armastus" , armastus lihtsa tüdruku vastu, seisused armastuse ees karjääri tipp ­ ajaloo professor Jena ülikoolis iseloomusta luule zhanre (ood, ballaad), romantismi jooni peateos ­ "Wilhelm Tell" vt. ôpik, kellelt aine, milles konflikt/ Goethelt, shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu tegelased: Wilhelm Tell ,mägikütt Gessler, riigifoogt Baumgarten,talupoeg Stauffacher, talupoegade juht Heinrich Holden, talupoeg Malschtal, tema poeg Auttingausen, vabahärra Rudens, tema kasupoeg Berta, aadlipreili, Rudensi pruut Sisu: Baumgarteni naine on äranaerdud, tema naiselik väärikus on toodud ohvriks lossifoogt Gesslerile. B. astub naise kaitseks välja, kartes karistust, pôgeneb. Jôuab mägijärve äärde ja palub Tellil end üle viia. Keegi teine ei julge seda teha. Tell ei seganud end

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see pikardlaste ega burgundlaste kallaletung * ega rongkäik pühade säilmetega, ei skolaaride mäss ega «meie suurt kartust äratava kuningahärra» sissesõit, isegi mitte mõni vargapoiste ja -tüdrukute poomine Pariisi kohtu otsuse põhjal. Ei olnud see ka mõne poortidega ja tuttidega mukitud saatkonna paraatsõit, mis viieteistkümnendal sajandil nii sagedane oli. Vaevalt kaks päeva tagasi oli Pariisi sisse sõitnud sedalaadi ratsarong, nimelt Flaami saadikud, kellel 2 ülesandeks oli sõlmida abielu dofääni ja Flandria Marguerite'i vahel.* Bourboni kardinalile oli see tekitanud palju tuska: et kuningale meeldida, pidi ta hea näo tegema kõigele sellele

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hak- kab kujunema kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon. Seetõttu võib arvata, et alates viiendast eluaastast on laps valmis jutustamisoskuse sihipäraseks arendamiseks. Mitmed autorid (Westby, it, 2002, Karlep, 2003) soovitavad jutustamise õpetamisel materjalina kasutada pildiseeriaid. Westby jt (2002) on leidnud, et kuna pildiseeria nõuab vähem tu- letamist, on selle põhjal koostatud jutt ka sidusam, selgem ja terviklikum. Seega võib järeldada, et pildiseeria annab paremad võimalused sisuka teksti koostamiseks. Seeriapiltide kasutamine võimal- dab pöörata laste tähelepanu mõtete järjestamisele ja teema piiritlemisele, samuti võimaldab see tekstide sisulist ja keelelist analüüsi ning tekstiloome harjutamist (Karlep, 2003). Käesoleva magistritöö metoodika ongi suures osas üles ehitatud tööle pildiseeriatega.

Pedagoogika
tom
98
rtf

tom

UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m?

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun