Diiselmootori gaasijaotussüsteemi praktiline tundmaõppimine (0)

EESTI MEREAKADEEMIA
Mehaanikateaduskond
Laevamehaanika õppetool
Laeva diiseljõuseadmed M II
Laboratoorne töö nr 2
Teemal: Diiselmootori gaasijaotussüsteemi praktiline tundmaõppimine
Kadett: Õppejõud:
Andrei Litšman Jaan Läheb
Rühm: MM-32
TALLINN
2014

SISUKORD

1. Neljataktilise mootori gaasijaotus ja ringdiagramm 3
2. Kahetaktilise mootori gaasijaotus. 4

1. Neljataktilise mootori gaasijaotus ja ringdiagramm

Diiselmootori töötsükli teoreetiliste taktide algus- ja lõpp- punktidena vaadeldakse kolvi ülemisi ja alumisi surnud seise.
Klapi avanemist enne kolvi jõudmist ülemisse või alumisse surnud seisu nimetatakse klapi eelvanemiseks ja sellele vastavat vända nurka surnud seisu suhtes- eelsisselaskenurgaks ϕ1 või eelväljalaskenurgaks ϕ4 (joonis 1).
Klappide avanemist või sulgumist pärast kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu nimetatakse klapi hilisavanemisks või hilissulgumiseks ja sellele vastavat nurka järelsisselaskenurgaks ϕ2 või järelväljalaskenurgaks ϕ5. Sisse- ja väljalaskeklappide üheaegse lahtioleku nurka nimetatakse klappide kattenurgaks.
Kütuse sissepritse diiselmootoris toimub enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu (ϕ3 = 15...20° VVP)
Kõikidele neljataktiliste motoorite:

• Väljalaskeklapid avatakse enne kolvi jõudmist alumisse surnud seisu. Seetõttu on osa töötanud gaase kolvi jõudmisel alumisse surnud seisu juba enda rõhul silindrist välja paiskunud ning järelejäänud gaaside rõhk tunduvalt langenud, mille tulemusena gaaside vasturõhk kolvile on väljalasketaktil väiksem
  
• Väljalaskeklap sulgub alati pärast kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu. See võimaldab kasutada ära väljalasketorudes inertsi toimel liikuvate gaaside imevat toimet
  
• Sisselaskeklapid avatakse enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu, see on väljalasketakti lõpul, kui välja laskeklapp on veel avatud. Niisugust klappide üheaegset lahtiolekut nimetatakse klappide kattumiseks ning väntvõlli pöördenurka, mille vältel klapid on korraga avatud- klappide kattenurgaks
  
• Sisselaskeklapp sulgetakse pärast seda, kui kolb on läbinud alumise surnud seisu. Sellega saavutatakse silindri täielikum laadimine värske õhuga seni, kuni rõhk silindris on ühtlustunud sisseantava õhu rõhiuga.
  

Intervalle sisse- ja väljalaskeklappide avanemise ja sulgemise vahel nimetatakse mootori gaasijaotusfaasideks ning nende kujutamist vastavalt vända pöördenurgale gaasijaotuse ringdiagrammiks (joonis 2)

2. Kahetaktilise mootori gaasijaotus.

Kahetaktilise mootori gaasijaotus erineb neljataktilise mootori gaasijaotusest põhjalikult.
Gaasijaotusseadmetest puuduvad mootori gaasijaotusklapid (sisse- ja väljalaskeklapp) või on mootor varustatud ainult väljalaskeklapiga, sest kütuse põlemiseks vajalik õhk juhitakse silindrisse hülsi olevate läbipuhkeakende kaudu. Töötanud gaasi eemaldatakse silindrist väljalaskeakende või väljalaskeklapi kaudu.
Jääkgasi hulka silindris hinnatakse jääkgaasiteguriga ϒr, mis väljendab jääkgaasi ja silindrisse juhitud värske õhu kaalulist suhet. Kui neljataktilisel mootoril on jääkgaasitegur väike (ϒr = 0,03...0,04), siis kahetaktilisel mootoril on see mitu korda suurem (ϒr = 0,05...0,15).
Kahetaktilistes mootorites kasutatakse kaht läbipuhksüsteemi (joonis 3)

• Silmus - ja koonturläbipuhke erinevad variandid (1...3)
  
• Otseläbipuhke (klappidega või akendega, 4 ja 5)
  

Otsevoolusüsteemides (joonis 4) suunatakse läbipuhkeõhk mootori silindrisse ühest silindri otsast läbi läbipuhkeakende ja heitgaasid välja teisest silindri otsast läbi väljalaskeakende või läbi väljalaskeklapi. Seetõttu liigub läbipuhkeõhk mootori silindris otsevooluliselt ühes ja samas suunas.
Kaasaegsetel võimsatel kahetaktilistel aeglasekäigulistel mootoritel kasutatakse väljalaskiklapiga otsevoolulist läbipuhkesüsteemi.
Selle süsteemi kohaselt lastakse töötanud gaasid silindrist välja väljalaskeklapi kaudu, mis on paigutatud silindri kanesse (joonis 5)
Et kahetaktilise mootori töötsükkel toimub väntvõlli ühe täispöörde jooksul, ei saa gaasijaotuse ringdiagrammi joonistada spiraalina nii nagu neljataktilisel mootoril.
Kahetaktelise mootori ringdiagramm on ringjoon , millele on väntvõlli pöördenurga kraadides märgitud väljalaske- ja läbipuhkeakende (-klappide) avanemise ja sulgemise nurgad väntvõlli ASP suhtes (joonis 6)