Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Servomootor Aruanne (0)

1 Hindamata
Punktid
MHX0065  
Mehhatroonikasüsteemide komponendid
Praktikum Servomootori aruanne
Kuupäev: 15.11.12
Meeskonnaliikmed:
1. Ove Hillep
2. Joosep Andrespuk
3. Ragnar Jaanov
Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep
Labori eeltöö 
Servomootor on tagasisidega mootor, mis tähendab, et servomootorit juhtides antakse signaaliga ette pos-
itsioon, kuhu tahetakse mootorit keerata ning mootor püüab seejärel seda positsiooni hoida. Kui mootor 
oma signaalida etteantud asendist välja viia, hakkab see koheselt ennast tagasi “tasakaaluasendisse” viima, 
meenutades oma käitumisega vedru. Servomootor ei võimalda pidevat pöörlemist, vaid liikumist teatud 
nurga võrra.
Servomootorite eeliseks on suur erivõimsus ja lihtne juhitavus.
Servomootor koosneb:
Alalisvoolu mootor
Ülekanne, mis vähendab kiirust
Tagasiside andur - reeglina potentsiomeeter
Servomootorit ei juhita tavaliselt analoogpingega, vaid digitaalse PWM (pulse width modulation) signaali-
ga. Mootori sisendisse antakse kindla aja järel impulsse, mille pikkus määrab ka servomootori nurga.
Levinud on servomootorid, mille impulsusagedus on 20 ms ja ühe signaali pikkus 1-2 ms.
1
Servomootor ja PWM signaal
Selle ülesande tarvis koostasime ELVISel lihtsa skeemi, millega ühendame servomootori funktsioonigen-
eraatoriga.
Muutes funktsioonigeneraatori signaali töötsükli laiust ( Duty Cylcle) 3 % kuni 11 %, jälgime servo -
mootori tööd, mõõtes iga signaali puhul mootori pöördenurga
Duty 
cycle   Hammasratta 
(%)
asend (°)
Laius (ms)
3
0
0,6
4
22,5
0,8
5
45
1
6
67,5
1,2
7
90
1,4
8
112,5
1,6
9
135
1,8
10
157,5
2
11
180
2,2
Ülal on pildil näha PWM signaali 7 % pulsilaiuse juures.
Pulsilaiuse täpne väärtus oleneb mootori tüübist. Servomootoreid tehakse nii päripäevase kui 
vastupäevase ühendusega (mähisega?). Antud servomootor S03NF Standard tundub olevat päripäevase 
mähisega, mis tähendab et algpositsioonile 0° peaks vastama pulsi laius 1 ms. Positsioonile 180° peaks 
vastama laius 2,6 ms. Antud tulemustega võrreldes on loomulik väike kõrvalekalle, kuna mõõtmisi sai 
teostatud silma järgi.
Potentsiomeetri ühendamine
Ühendame servomootori potentsiomeetriga.
Muutes potentsiomeetri asendit, jälgisime ostsilloskoobi signaali.
Kahjuks ei ole sellest alles ainsamatki helget mälestust ning mingil põhjusel (ilmselt seetõttu, et algselt ei 
pidanud mina seda aruannet koostama) ei kirjutanud me seda ka üles.
2
Servomootor ja LabVIEW
Koostame LabVIEWs programmi, millega saab kasutajaliideselt sisestada servomootori nurka (vastavalt 
3 % kuni 11 %, vahemikust mitte väljuda). Peale sisestust pöörab mootori võll vastava nurga al a (ligi-
kaudselt).
Programm mõõdab potentsiomeetri pinget ning muudab vastavalt sellele mootori asendit. Kõrgeimale 
pingele vastab 11 % ja madalaimale pingele vastab 3 %.
Mõõtes konkreetses väärtuses Dudy Cycle-le vastavat pinget, arvutame välja selle muutumise sirge ning 
lahendame võrrandit kasutades ülesande.
Koostame programmi, mis pöörab servo ühest äärest (3 %) teise (11%), teeb pausi 1 s ning pöörab tagasi.
Kokkuvõte
Labor sai läbi viidud suuremate probleemideta.
Saime teada servomootori talitlusest ning õppisime neid oma soovi kohaselt liigutama .
3
Servomootor Aruanne #1 Servomootor Aruanne #2 Servomootor Aruanne #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hillep Õppematerjali autor
Õppeaine MHX0065 laboritöö
Mehhatroonikasüsteemide komponendid

Sarnased õppematerjalid

Alalisvoolumootor
5
pdf

Alalisvoolumootor

MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Alalisvoolu mootor aruanne Kuupäev: 6.12.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö ULN2003 on kõrgpingeline ja kõrge vooluga darlingtontransistor, mis koosneb seitsmest emitteriga darling- toni paarist. Transistori nimivoolu tugevus on 500 mA, kuid see suudab taluda kaa 600 mA voolu. Darlingtontransistor koosneb kahest bipolaarsest transistorist, mis on ühendatud sedasi, et esimesest tran-

Mehhatroonika alused
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ­ siit ka õppe-

Elektriaparaadid



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun