Tartu 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tööealine elanikkond..................................................................................................................3 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus...........................................................................................4 Tööpuudus...................................................................................................................................5 Kasutatud materjalid...................................................................................................................7 2 Sissejuhatus
Arrak Tootmissektorid · Elanikkond kõik riigis elavad inimesed · 15-74 aastased tööealine rahvastik · Majanduslikult aktiivne tööealine elanikkond tööjõud · Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik tööealine elanikkond, kes ei otsi tööd erinevatel põhjustel Kogu Eesti Tööjõus osalemise Tööhõive määr määr 2005 62.9 57.9 2006 65.5 61.6 2007 65.7 62.6 2008 66.6 63.0 2009 66.5 57.4 ·Töötuse määr näitab töötute osatähtsust tööjõus. 13,8% - Eesti 2009
palju uut informatsiooni. Eesti elanikkond kahanes vähem kui Leedus ja Lätis tänu Soome lähedusele, mis võimaldas välismaal töötada Eestis elades. Tõesti, transport on naaberriikidesse odav ning on nii mõnigi inimene , kes sõidavad igapäev Tallinna ja Soome vahet , et saaks vähegi kõrgemat palka teenida. Kuna Eestis on rändesaldo väga suur , siis tuleks ikkagi kaaluda Eesti tööjõu panust majanduskasvu. Noorte (1524aastased) tööjõus osalemine vähenes 2012. aasta teises pooles võrreldes aastatagusega 0,7 protsendipunkti, mis pole suur muutus. Pikemas vaates mõjutab noorte tööjõus osalemist märkimisväärselt selle grupi vanuselise struktuuri muutumine. Keskkoolieas noortest (1519aastased) on üle 95% õpingute tõttu mitteaktiivsed. Oluline mõjur on majandustsükkel noorte tööjõus osalemine suurenes buumi ajal soodsate töövõimaluste tõttu, kriisi ajal aga vähenes
(y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär? Võrreldes esimese aastaga tõusis töötuse määr teisel aastal 0.9%. _______________________________________________________________________________ 2) Arvuta Eestis käesoleva aasta (võimalikult "värsked" andmed (viide juurde, kust andmed pärit on), mida suudate leida) aasta töötuse määr, tööhõive määr, tööjõus osalemise määr. Võrrelge tulemust eelmiste aastatega. Põhjendage, millest on Teie arvates tingitud erisused/sarnasused ning kuidas saaks/peaks olukorda muutma. Näitaja 2016 aasta II kvartal Töötuse määr 6,5% Tööhõive määr 66,9% Tööjõus osalemise määr 71,5% Allikas: Eesti Statistikaamet
lapsi. HARIDUSTASE, TÖÖTURG, VALITSEV RELIGIOON Põlvas on neli kooli millele lisanduvad veel eraldi Põlva muusikakool ja Põlva kunstikool. Üks tähtsamaid hooneid on veel Mesikäpa spordihall, mis on väga tuntud ning kuhu tuldakse ka teistest linnadest tihti võistlusi pidama. Tabelilt on näha, et 2014 aastal oli Põlva tööturg kõige paremas kohas, võrreldes eelnevate aastatega. Võrreldes aasta 2010ga oli tööjõudu üle 1000 inimese rohkem. Samuti on vähem töötuid, tööjõus osalemise määr ning tööhõive määr on kasvanud. Tööhõive on tabeli järgi Põlvas 52,0 %, kuid uurides teemat põhjalikumalt leidsin ka teistsuguseid arve-nt 57,9%, mis on väga hea tulemus. Tööturg 2010 2011 2012 201 201 3 4 15-74-aastased hõiveseisundi järgi
lapsi. HARIDUSTASE, TÖÖTURG, VALITSEV RELIGIOON Põlvas on neli kooli millele lisanduvad veel eraldi Põlva muusikakool ja Põlva kunstikool. Üks tähtsamaid hooneid on veel Mesikäpa spordihall, mis on väga tuntud ning kuhu tuldakse ka teistest linnadest tihti võistlusi pidama. Tabelilt on näha, et 2014 aastal oli Põlva tööturg kõige paremas kohas, võrreldes eelnevate aastatega. Võrreldes aasta 2010ga oli tööjõudu üle 1000 inimese rohkem. Samuti on vähem töötuid, tööjõus osalemise määr ning tööhõive määr on kasvanud. Tööhõive on tabeli järgi Põlvas 52,0 %, kuid uurides teemat põhjalikumalt leidsin ka teistsuguseid arve-nt 57,9%, mis on väga hea tulemus. Tööturg 2010 2011 2012 201 201 3 4 15-74-aastased hõiveseisundi järgi
informeeritud seisukohta tööturgude alaste küsimuste ja poliitika kohta. *isiklik perspektiiv rakendada seda kui firmajuht töötajaid tööle võttes või * sotsiaalne perspektiiv informeeritum kodanik ja intelligentsem hääletaja. Saadaolevate tööjõu koguteenuste määrajad sünnid, surmad, immigratsioon, elanikkond, tööõus osaluse määr, töötundide arv, tööjõuhulk, tööjõu kvaliteet, saadavate tööjõuteenuste koguhulk .Majanduses sõltub elanikkonna suurusest, tööjõus osaluse määrast, töönädala ja tööaasta pikkusest ja töö kvaliteedist. Samaväärsuskõver nt reaalsissetuleku ja vaba aja erinevaid kombinatsioone, mis annavad üksikisikule mingil antud tasemel kasu või rahuldust. Neg.kalle - nii tööst saadav reaalsissetulek kui ka vaba aeg on mõlemad kasulikkuse või rahulduse allikas (liikudes vasakult paremale tuleb teatavast sissetulekust loobuda, kompensatsiooniks vaba aja juurdesaamise eest, et kasulikkus jääks samaks)
Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga. Näitab kui lihtne on inimestel tööd leida- nendel, kes seda tahavad. Tööpuuduse määr = töötud/ tööjõud * 100% Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Tööhõive määr = hõivatud/ tööealine elanikkond * 100% Tööjõus osalemise määr= tööjõud / tööealine elanikkond* 100% Tööpuudus; Tööpuudus ehk töötus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Tööpuudus on koos SKT ning majanduskasvuga üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid. Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta:
valemina väljendatav järgmiselt: Yd S APS = Sarnaselt tarbimise piirkalduvusele saab leida ka säästmise piirkalduvuse (marginal propensity to save - MPS), mis näitab kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost säästetakse 9.Selgita mõisteid: heidutatud töötus, hooajaline töötus, Phillipsi kõver, siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, tööhõivemäär, tööjõus osalemise määr, töötuse loomulik määr, tööjõud ja töötus. Heidutatud töötajad on isikud, kes on lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta. Heidutatud töötajaid ei loeta statistikas töötuteks, kuna nad ei vasta töötu teisele tingimusele: nad ei otsi aktiivselt tööd. sesoone ehk hooajaline töötus, mis on tingitud tööpuuduse kasvust, kas
materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks puuduvad toit ja peavari Tööpuudus Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Alkoholism ja narkomaania Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism. Kuid käibiva RHK-10 järgi oleks õige termim alkoholsõltuvus. Kuritegevus Kuritegevus on kuritegude toimepanemine. Kuriteo toimepanija on kurjategija. Üldiselt loetakse tänapäevase kuritegevuse peamiseks allikaks suhtelist vaesus. Kuritegu on raske seaduserikkumine. Tänan kuulamast!
väärismetalli kogusega. 21. Mis on devalveerimine ja mis revalveerimine? a. Devalveerimine – alandatakse oma valuuta väärtust välisvaluutades. b. Revalveerimine – fiks. vahetuskursi muutmine, mille tulemusel riigi valuuta väärtus tõuseb. 22. Selgita mõisteid: heidutatud töötus, hooajaline töötus, Phillipsi kõver, siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, tööhõivemäär, tööjõus osalemise määr, töötuse loomulik määr, tööjõud ja töötus. Heidutatud töötus - lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta. Heidutatud töötajaid ei loeta statistikas töötuteks, kuna nad ei vasta töötu teisele tingimusele: nad ei otsi aktiivselt tööd. sesoone ehk hooajaline töötus, mis on tingitud tööpuuduse kasvust, kas looduslike või hooajaliste tingimuste mõjutusel (metsaraie, ehitus, põllumajandus jne)
sündimusele. Lasteaiakohtade puuduse vähendamisel, töökohtade olemasolul oleks naiste valmisolek tööturul osaleda ilmselt isegi suurem. Selleks tuleb järjekindlalt siiski toetada meeste ja naiste ühiskonnas võrdse osaluse soodustamist ja kodu- ja tööelu stressivaba ühendamise võimalusi. Eesti meeste tööhõive on Euroopa keskmiste seas. 15-64 aastaste meeste tööhõive 50aastaste ja vanemate pensionil olevate naiste tööjõus osalemise määr Pensionile jäänud inimeste seas näeme Eestis, et naiste ja meeste tööhõive on suhteliselt sarnane. Eestis ei ole tavaks töötada üle 70 eluaasta, kuid kuni selle vanuseni ollakse, vaatamata vanusele, suhteliselt aktiivsed. Eriti tähelepanuväärne on naiste kõrge tööhõive. 50aastaste ja vanemate pensionil olevate meeste tööjõus osalemise määr 19. märtsil 2001. aastal allkirjastati Euroopa Komisjoni sotsiaal- ja tööhõive voliniku ja Eesti
Üldine majandus Birma majanduses domineerib põhiliselt põllumajandus,mis moodustab üle 59% sisemajandusekogutoodangust ja annab tööd ligemale kahele kolmandikule tööjõus inimestele.Põhiliselt kasvatakse Birmas riisi.Riisi kasvatamine langes peale iseseisvumist 1940ndatel aastatel, kuid suurenes taas 1970-80ndatel, kui võeti kasutusele sordid, mis on suurema saagikusega, erinevad väetised ja niisustussüsteemid.Sellest ajast peale tootmine vaevalt suutnud sammu pidada rahvastiku kasvuga ning Birma kui üks juhtiv riisi eksportija näeb vaeva, et vaevalt ära toita oma riigi elanikkond.Kuid vaatamata raskustele jätkab Birma riisi
hõivatud cr sularahamäär töötuse määr = rr kohustuslik reservimäär töötud töötud xr lisareservimäär 100= 100 M V =P Y (T ) tööjõud hõivatud +töötud (vahetusvõrrand) tööjõud tööjõus osalemise määr = 100 M rahapakkumine e ringluses olev raha hulk tööealine rahvastik V raha tehinguringluskiirus aktiivsuse määr P tehingu keskmine hind tööga hõivatud e töötavad T tehingute hulk majanduses tööhõive määr = 100 Y reaalne kogutoodang (SKP)
omavahel seotud III hüpoteeside paar: H0: Meeste osakaal tööga hõivatutes ja brutopalk ei ole omavahel seotud H1: Meeste osakaal tööga hõivatutes ja brutopalk on omavahel seotud IV hüpoteeside paar: H0: Periood ei avalda mõju brutopalgale H1: Periood avaldab brutopalgale mõju Lähtudes regressioonimudelist eeldame, et kõrgharidusega inimeste osakaal tööjõus suurendab keskmist brutopalka ehk nende kahe näitaja vaheline seos on positiivne. Samuti eeldame, et suurem linnalises asulas olevate hõivatute osatähtsus suurendab keskmist brutopalka. Kuna meeste palk on üldjuhul suurem kui naistel, siis eeldame ka, et seos meeste osakaalu ja brutopalga vahel on positiivne. Lähtuvalt sellest, et suures plaanis hinnad pidevalt kallinevad ja raha väärtus väheneb, tuleb järeldada, et ka inimeste palgad aasta-aastalt tõusevad
Aire Ilves RK32 Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis kui suur on panga nõudehoiuste suurus? 750 000 000 EEK 15 % X - 100% X = (750 x 100) / 15 = 5 000 000 000 EEK V: Nõudehoiuste suurus on 5 000 000 000 EEK Õppeülesanne 5 Aire Ilves RK32 Oletame, et Icelandia riigis on 20% rahvastikust alla 16 aasta vanad või pensionieas. Riigi kogu tööealisest elanikkonnast moodustavad 50% mehed ja 50% naised. Naiste tööjõus osalemise määr OM on 75% ja meeste oma 85%. Maal töötab 48 miljonit inimest osalise tööajaga ja 96 miljonit täistööajaga. Friktsionaalne töötus on 4% ja struktuurse töötuse määr 2%. Kogu elanikkond on 250 miljonit ja heidutatuid töötajaid on 20 miljonit. SKP suurus on 60 miljonit aastas. Leidke ülaltoodud info alusel vastuse alltoodud suurustele Tööealise elanikkonna suurus ...? (250 000 000 x 20) / 100 = 50 000 000
Tööpuudus Mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitakseeritakse töötuks kui ta : 1) kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. 2) Ei töötanud kogu arvestusperioodi jooksul. 3) Otsib aktiivselt tööd. Muuhulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. 4) On võimeline kiiresti tööle asuma. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, sealhulgas ettevõtjatest. Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka.
põhjenduse ja loogikaga. Taanis ja Norras on olnud erinevusi aktiveerimise võimalustes, eriti 1970. ja 1980. aastatel, mis on tingitud nende riikide tööpuuduse taseme ja struktuuri erinevustest. Artiklis arutletakse aktiveerimise mõiste tähenduse üle Taanis ja Norras "aktiivse ühiskonna" vaatenurgast. Aktiveerimise käsitlemine näitab vajadust analüüsida, kuidas sotsiaalpoliitika ja tööturuprogrammide vastastikused seosed suurendavad osalust tööjõus (Barbier, 2004). Samal ajal on aktiveerimise mõiste seotud aktiivse ühiskonna ideega (Walters, 1997), kuna aktiivne ühiskond püüab muuta kõik kodanikud töötajateks. Aktiivses ühiskonnas on kaasamine, integratsioon ja kõik kodanikuõigused tagatud tööjõuturul osalemise kaudu. Aktiivse ühiskonna peamine eesmärk on tööjõu edendamine. Selleks on kaks võimalust: stimuleerida tööjõu juurdevoolu, nt kaasata
kapitalimaks- rikkaid ,aktsiisimaks Tööturg 1)tööjõud-kes soovivad ja on võimelised tööl käima (töötajad + töötud) 2) mitteaktiivne rahvastik-ei soovi ja/või pole võimelised töötama (koduperenaised, puudega inimesed, üliõpilased) 3)töötajad e hõivatud-palgatöölised, ettvõtjad, vabakutselised kes saavad oma töö eest tasu. 4)töötud-ei leia tööd ,aga tahavad ja on võimelised. 5)heitunud-loobunud töö otsimisest 6)töötus e tööpuudus- töötute osatähtsus tööjõus täistööhõive-kõik kes tahavd töötada seda ka saavad. Struktuurne tööpuudus-tööd otsivate inimeste oskused ei vasta töökoha nõuetele. tööpuudus- sotsiaalne kahju, kuritegevus, riigi kulutused(abirahad) ,hõivepoliitika-valitsuse püüe tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- abirahade jagamine, tööpuuduse tagajägede leevendamine. Töötu abiraha, aktiivne tööpoliitika-püütakse ennetada tööpuudust- uued töökohad, ümberõpe.
Töötus on ka riigi probleem Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid ja nii edasi.
müüma. 10) Tarbija inimene, kes ostab kaupa või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. 11) Ressursid jagunevad kapital, inimressurss ja loodusvarad. 12) Tootlikkus on töö hulk mida töötajad on teatud aja jooksul võimelised tegema. 13) Tööealine rahvastiku hulka kuuluvad kõik 15-74 aastased inimesed. Jaguneb: majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik. 14) Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus. 15) Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võmeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötuse määr Eestis - arvel 95244 töötut, mis on 14.6% tööjõust. 16) SKT on teatud perioodi jooksul riigis toodetud lõpptarbimiskaupade ja teenuste turuväärtus. Tekib järgnevalt : SKT=T +VK +I +PE(T-tarbimine, VK-valitsuskulud, I- investeeringud ja PE-puhas eksport). 17) SWOT analüüs ettevõtte sisemiste tegurite ja ärikeskkonna ehk väliste tegurite
mitte töötavad isikud Töötuse määr ja selle muutumine on oluline majanduse olukorra näitaja. Suurenemine majanduse halvenemine Vähenemine majanduse paranemine Eesti ja Suurbritannia jagavad oma 5,2- protsendise töötusega 10.-11. kohta Euroopa liidu riikide töötuse võrdluses. Töötuse määr- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus e tööjõus Tööhõive määr- hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus Need kaks erinevad/sõltuvad vanuse rühmades, hariduse tasemest, elupaigast 15. november 2007 Tänavu III kvartalis kahanes töötuse määr 4,2 protsendini, kõige raskem on vaba tööjõudu leida Põhja-Eestis. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga vähenes töötus kõigis piirkondades. Märkimisväärseim on Põhja-Eesti, kus töötuse määr langes rekordiliselt madalale (2,7%).
riik on ümberõppesse investeerinud suuremaid summasid, kui eelnevatel aastatel. Inimeste arv, kes otsustab minna ümber õppima, on kiiresti kasvanud, peaaegu kahekordistunud. Kuid näiteks Taanis ja Rootsis on umbes 50 % kõikidest töötajatest osalenud ümber- või täiendõppes. Sellel aastal on juba ümber õppima asunud 2312 töötut. See arv aga kindlasti suureneb. Eelmisel aastal suundusid ümber õppima 6117 inimest. Graafikult on näha, et tööealistest inimestest osalevad tööjõus 1998. aastal umbes 65%. 2008. aastal on see määr tõusnud ligi 70 %-ni. Vahepealsetel aastatel kõikus tööjõus osalemise määr 60% ringis. Tööhõive määr on hakanud 2006. aastal tõusma ning on nüüd umbes 60%. Eelnevatel aastatel oli see umbes 55%. Töötuse määr on 1998. aastal umbes 10% ning kuni 2000. aastani tõusis see 15%-ni. Alates 2005. aastast kuni 2007. aasta lõpuni töötuse määr langes 4%- ni, kuid kuni tänaseni on see määr jälle tõusma hakanud.
TÖÖPUUDUS Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus . Töötu on isik, kes ei tööta ja on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma; Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane ,
Eesti kodanikul, eriti veel õpiimuslisel kodanikul on väga palju valikuvariante mida või kuidas oma elu edasi planeerida. Kuid elu Eestis pole aint üks lust ja lillepidu. Eesti kõige suuremateks probleemideks on madal Iive ja suur tööpuudus. Igal aastal sündimus väheneb ning süveneb rahvastiku vananemine. Kahjuks on ka Eestis palgad madalad ning noored inimesed lähevad välismaale tööd ja leiba otsima mille tagajärjel vähen tööjõus inimeste ärv. Paljud neist ei tulegi enam tagasi. Samuti väga suureks probleemiks meie Eesti riigis on alkohol ja narkootikumid. Kõige kurvem on see, et joobeseisundis inimesed tekitavad õnnetusi ja vigastavad süütuid inimesi. Veel kurvem on see, et seda teevad ka meie noored inimesed kellel on veel elus ees. Mis meie riigist nii saab kui meie noored ei näe riigi püsimiseks vaeva. Mis on Eesti tulevik?
jätkunud, kuid aasta teises pooles võis töötus kasvada tulenevalt pagulasstaatuse saanute sisenemisest tööjõuturule. Töötus on olnud langustrendis ning peaks 2015. aasta kokkuvõttes jääma 6,5% juurde. Kõrge tööga hõivatus on Saksamaal toonud kaasa sektoriaalse tööjõupuuduse, mis on kõige teravam tehnilist või IT-alast väljaõpet omavate inimeste osas (Välisministeerium, 2016). Eesti töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli viimase 20 aasta kõrgeim. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jätkub tööealiste inimeste arvu aeglane vähenemine, kuid tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) on jäänud samaks (702 000). Hõivatute arv kahanes 3500 inimese võrra ja mitteaktiivsete arv 6200 inimese võrra, olles 2017
Ärimaailmas on rehepaplus üks peamistest sissetulekuallikatest ärimeestele, sest nad on selle oskuse juba väga hästi omandanud ja ei tunne ka süümepiinu valetades inimestele näkku. Kinnisvaralepingutes kasutatakse petmismanöövrit, kui mitmeleheküljelistes dokumentides, kirjutatakse kõige tähtsamaid punkte kas kõige lõppu või väiksemas kirjas, et klient ei süveneks nendesse enam väga ja kasu jääks kinnisvara ametniku kätte. Kõige hullem ärakasutamine on muidugi tööjõus, kui inimene raiskab enda aega, jõudu ja närve ning töö eest saadud tasu läheb suuremas osas ülemusele. Ülemused ei raiska tihti enda aega seletades tööjõule mida neilt oodatakse ja hiljem nende koormust ka suurendades ja palka kas vähendades või jättes samaks, väites, et kõik on töölepingus kirjas. Nende näidete põhjal võiks järeldada, et maailmas ongi tõesti kõik inimesed nii hullud ja ausaid polegi enam jäänud, aga see pole üldsegi niimoodi
ulatuslikud muutused. Tööhõive , mis oli alates 2001.aastast pidevalt suurenenud, vähenes järsult ja kukkus 2004.aasta tasemele. Töötuste arv kasvas aastaga kaks ja pool korda. 15-74 aastastest oli 2009.aastal majanduslikult aktiivsed 691 000, neist hõivatuid 596 000 ja töötuid 95 000. Majanduslikult mitteaktiivseid oli 348 000. Suuremad muutused rahvastiku majanduslikus aktiivsuses toimusid aastatel 2006-2008, kui tööjõus osalemise määr märkimisväärselt tõusis. 15-74 aastaste tööjõus osalemise määr, mis püsis 2000-2005 aastal 62-63% piires, tõusis 2008.aastal 67%-ni ja jäi samale tasemele ka 2009.aastal. Kolm aastat kestnud rahvastiku majandusliku aktiivsuse kasv 2009.aastal aga peatus. Tööhõive vähenes enamikul tegevusaladel. Kõige rohkem mõjutas hõive vähenemist ehitus, kus aastaga oli töö kaotanud 23 000 inimest, ja töötlev tööstus, kus oli 21 000
kindlaks turvalise paindlikkuse ulatuse ja vormi, mida tööturgudel kohaldatakse riikliku poliitika ja äriühingute sisemiste tegevuspõhimõtete kaudu. Turvalise paindlikkuse abil on võimalik oluliselt parandada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja luua rohkem töökohti. Peamised põhjused tööturu paindlikumaks muutmisel ja sotsiaal- ja majandussüsteeme kohanemisel on: globaliseerumine, kiiresti vananev ühiskond, naiste osakaalu suurenemine tööjõus. Rahvusvahelist kaubandust iseloomustavad kiiresti muutuvad turud ja suurenev konkurentsisurve, mis nõuavad ettevõtetelt paremat reageerimist muutustele. Nimetatud surve avaldab mõju ka ühiskonnale, kuna see mõjutab rikkuse loomise võimet. Turvalist paindlikkust ei ole võimalik kohaldada igas riigis ühtemoodi. Üks lähenemisviis on kogu tööjõu suhtes paindlike tingimuste kohaldamine (see hõlmab töötajaid kes teevad alalist tööd või kellel on tüüpiline tööleping)
,,tööturu numbrites". 4) Tööpuuduse mõõtmise metoodikad (2 tk) (1) Eesti Statistikaamet esitab vastavalt ILO (International Labor Organisation Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) harmoniseeritud metoodikale hinnangulise töötute arvu tuginedes kvartaalsetele küsitlustele ETU (Eesti Tööjõu-uuringu) raames. (2) Eesti Töötukassa esitab töötuse määra tuginedes registreeritud töötute osakaalule tööjõus. töötuse määr = tööpuuduse määr 5) Töötu defineerimine (2 tk) ILO definitsiooni kohaselt on töötu (unemployed person) 15-74 aastane inimene, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: 1. on ilma tööta; 2. on töö leidmisel valmis kohe tööga alustama (kahe nädala jooksul); 3. on tegelenud aktiivselt tööotsingutega (viimase nelja nädala jooksul). 4. Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd
tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. 13.02.2009 Raul Veede Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd. Tööpuudus on (koos SKT ning majanduskasvuga) üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid. Tööpuuduse mõõtmine Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul.
Lisaks kasvab 8. aasta võrra rahvastiku mediaanvanus, mis viitab rahvastiku vananemisele. 1.3 Tööjõupakkumine prognoos aastani 2050 ESA (The European Space Agency) esitas tööjõupakkumise prognoosi aastani 2050. Seal on 4 võimalikku stsenaariumi. Tulenevalt rahvastikuprotsessidest väheneb käesoleva sajandi esimesel poolel ka tööjõupakkumine ning hõivatute arv (Reelika Leetmaa, 2004): 1 Esimese stsenaariumi korral eeldatakse, et kehtima jäävad 2001. aasta tööjõus osalemise määrad (hõivatute ja töötute osatähtsus tööealises rahvastikus) 5-aastastes vanuserühmades. 2. Teise stsenaariumi puhul eeldatakse, et tööjõus osalemise määrad eri vanuserühmades lähenevad aastaks 2030 Euroopa Liidu 2001. aasta näitajateni. 3. Kolmandas stsenaariumis eeldatakse, et tööjõus osalemise määrad tõusevad OECD riikide keskmiste näitajateni. 4
mõisnikud tunnustaks talupoegade omandit, seaks piirid talupoegade andamitele ja teotööle ning lähtuks talupoegade karistamisel humaansetest ja kristlikest normidest. Aadel polnud aga kaugeltki üksmeelel, kas ja kuivõrd tuleks mõisnike võimu talurahva üle piirata. Kuigi maapäeval täideti George Browne'i nõudmised, ei tähendanud see veel talurahva omandiõiguse täielikku tunnustamist. TALURAHVA VAESUSE PÕHJUSED Talu toimetulekut mõjutasid paljud tegurid. Tööjõus pereliikmete kaotus võis tähendada talule tõsist tagasilööki. Teisalt võis aga ka liigne järelkasv põhjustada toimetulekuraskusi ja vaesumise riski, kui põllumaast ei jätkunud, et kõiki suid ära toita. Peale ilmastikust põhjustatud hädade, tulekahjude, epideemiatejm õnnetuste kärpis võimalust peatoidusega välja tulla kohustus majutada sõjaväge. Väga vähesed talud suutsid nii palju toota, et kogunes mingi tagavara raskemateks aegadeks. 1786
○ labor demand increases in export sectors, decreases in import-competing sectors Tekitavad struktuurset tööpuudust. Beveridge’ kõver (1) Beveridge kõvera nihked ● Efektiivsem sobitamine (matching) nihutab UV-kõvera sissepoole( vaata kõver vihik 3.11) ○ Töövahendusagentuurid, tööjõu mobiilsuse kasv ● Oskuste mittevastavus nihutab kõvera väljapoole ○ Sobivate töötajate palgatõus (IT-sektor Eestis) ● Tööjõus osalemise määra kasv nihutab kõvera paremale ○ Muutused hariduses, soorollides; immigratsioon ● Majanduslanguste vähenemine alandab tsüklilist töötust ja nihutab kõvera sissepoole ● Majanduslik ja poliitiline määramatus motiveerib tööandjaid vakantse kauem avatuna hoidma, leidmaks parimat kandidaati -> kõver nihkub üles Beveridge kõver ja struktuurne töötus ● Struktuurne töötus -tööandjate esitatavad nõuded ei vasta tööliste oskustele
Kindlustusmaksud · töötuskindlustusmaks · pensionikindlustusmaks Kohalikudmaksud · paadimaks, loomapidamise maks · reklaamimaks, parkimismaks · teedesulgemise maks · mootorsõiduki maks VAESUS Probleemideks: · nälg · ei saa tööle · keele oskamatus- tõrjutus · toodab vaesust · kasvav kuritegevus · terviseprobleemid Tootlikus on kinni madala haridusega tööjõus, kapitalis, tehnoloogias. Vaesus on kas : · suhteline ( 60% mediaan palgast ?!) · absoluutne ( ohuks- vaesus toodab vaesust) HUMANITAARÕIGUS Inimõigus on rahvusvaheline GROTIUS- ,,isand"- diplomaatia põhimõtted Saab alguse 19. sajand 1863- Punane Rist ( kaitsta, aidata konfliktikoldesse jäänud inimesi) 1862- Genfis (sõda peaks toimuma sõjalistejõudude ja mitte tsiviilisikute vahel) Martensi klaus- printsiip, toob sisse humaansuse põhimõtte mõiste.
Eesti rahvastik: põhirahvus eestlased 65%, venelased 28%, ukrainlased 26%, sakslased 1,8%. Enamik riike on tänapäeval paljurahvuslised. Integratsioon teiste rahvuste, kultuuride sulandumine põhirahvusega ühiskonda. PEREKOND. Kõige vanem nähtus ühiskonnast on perekond. Ühise majapidamisega kooslust nimetatakse leibkonnaks. Ülalpeetav perekonnas on laps ja pensionär, puudega tööealine inimene. Tööealised ja töövõimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu. Tööjõus eristatakse töötavaid ehk hõivatud inimesi ja töötuid. Sotsiaalne kihistus: kõrgklas, alamklass, rikkad ning vaesed. Inimeste mitmekesised huvid! Inimestel on erinevad huvid, mis sõltuvad sotsiaalses struktuuris, kihistuses. Huvide mitmekesisus ehk pluralism. Kuidas erinevaid huve arvestada? Mida teha sisi, kui üks huvi välistab teise realiseerimist? Kas huvisid peaks püüdma ühtlustada? Ühiskonda, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad (demokraatia,
Aasta keskmine rahvastiku hõive seisund 45 40 35 30 25 Tööjõus osalemise määr, % 20 Töötuse määr, % 15 10 5 0
Varjatud tööpuuduse puhul on osa inimesi alahõivatud, töötavad osalise tööajaga, kuigi nad sooviksid töötada täiskohaga. 5. Tööhõivemäära arvutamise oskus Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab kui palju on töötajaid tööjõu hulgas. See saadakse kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga ja korrutatakse 100 %. 6. Töötusemäära arvutamise oskus Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus. Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga ja korrutatakse 100 %. 7. Aktiivne ja passiivne tööturupoliitika Aktiivne tööturupoliitika kaudu püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada. Passiivne tööturupoliitika on suunatud tööpuuduse tagajärgede likvideerimisele. 8. Ametiühingu olemus ja tähtsus
SAKSAMAA KLIIMA Saksamaa asub parasvöötmes, ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Suved on soojad ja talved külmad, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0 °.Juulis rannikul 16 °, Ülem Reini madalikul 20°,ida-osas18°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhj...
pole võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed. Töötajad ehk hõivatud palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu. Töötud inimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd. Heitunute grupi moodustavad need inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja loobunud otsingutest. Töötus ehk tööpuudus töötute osatähtsus tööjõus. Majanduspoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on saanud täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad enamasti käsikäes. Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu.
teha. 13.Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma vastust. Suurem probleem on tööpuudus, sest kasvav tööpuudus on iseloomulik majanduslanguse ja kriisi perioodidele ning toob kaasa palgatõusu peatumise või isegi alandamise. 14.Mis on tööpuudus? nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. 15.Mis on tööjõupuudus? olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine 16.Mis on töörände positiivsed ja negatiivsed küljed? Positiivne: tööpuudusevähenemine, töökogemuse omandamine välismaiste kontaktide loomine. Negatiivne : struktuurne tööpuudus, haritud tööjõu lahkumine teise piirkonda või välismaale 17.Mis on passiivne tööhõivepoliitika? riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega 18.Mis on eratarbimine
· demokraatia · liberalism · vabameelsus · vastastikune seotus TEADUS: · paindlikum ja vabam töökorraldus · oluline on loovus · oskus töötada meeskonnas · oskus rakendada oma teadmisi · ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud POSTIND: · teenindussekstori osatähtsuse kiire kasv · teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses · insenertehniline personal · teenindussektori töötajata osakaal tööjõus 5. Heaoluriigi tunnused, põhieesmärgid ja mudelid (mudelid- nimeta ja kirjelda!). TUNNUSED: · umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks · ressursse kantakse üle(nt väiskaubandusest kaitsepoliitikasse v tervishoidu) PÕHIEESMÄRGID · reguleerida majandust · parandada inimeste toimetulekuvõimalusi · vaesuse kaotamine · võrdsuse taotlemine · ühishüme pakkumine · heaolu maksimeerimine MUDELID
Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku moodustavad isikud, kes ei soovi töötada või pole selleks võimelised. Põhjuseid, miks inimesed ei soovi töötada või pole selleks võimelised, on palju. Joonisel 1 on toodud neist põhjustest teatud valik. Tööhõive määr näitab töötajate (hõivatute) osa kogu tööealisest elanikkonnast protsentides. Töötuse mõõdikuna kasutab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon mõistet töötuse määr. Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus ehk majanduslikult aktiivses rahvastikus. Selle mõiste juures on oluline tähele panna, et töötuse määra arvutamisel ei arvestata rahvastikuga, kes pole majanduslikult aktiivne töötuse määr ei hõlma kõiki tööealisi. Tööturuamet kasutab registreeritud töötuse määra arvutamisel teistsugust põhimõtet. Seal jagatakse registreeritud töötute arv kõigi vanuses 16 kuni pensioniiga olevate inimeste arvuga:
it does not imply 100 percent employment because allowances 24. , must be made for frictional unemployment and seasonal factors. . , . 25. Töötu, unemployed tööta olev isik, kes otsib tööd ja on . valmis kohe tööle asuma. 26. Töötuse e. tööpuuduse määr, unemploymentrate- näitab töötute osakaalu tööjõus . % U = E/(U+E), töötud/ 25. , (hõivatud + töötud) .- 27. Siirtdetöötus, frictional unemployment - ajutine 26. % möödapääsmatu tööta olek (näiteks töötamise alustamisel, töökoha vahetusel) (+) 28
Täidab tööotsimiskava On valmis vastu võtma sobiva töö On valmis kohe tööle asuma 8 Töötud jagunevad vastavalt töötuks jäämise põhjustele: töölt vallandatud(ettevõtte sulgemise, koondamise, töötaja vallandamine) töölt vabatahtlikult lahkunud esmakordselt registreerunud taasregistreerunud 9 Tööpuuduse määr väljendab %-lt töötute arvu tööjõus Tööpuuduse määr = registreeritud töötud x100 tööjõud 10 Töötuna registreerimine 16- vanadusiga viimase 12 kuu jooksul 6 kuud töötanud või hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega ei tohi olla deklareeritud tulu peab olema võimeline töötama 11 Vormistada THA-s avaldus. pass haridust ja kvalifikatsiooni tõendav dokument tööraamat
(20%.) 64. Turg – üldnimi, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. Hüvesid vahetavad vastastikku. 65. Turundus – ehk marketing, tegevuste süsteem, kus viia ostjate soovid ja vajadused kokku müüjate eesmärkidega. 66. Tööjõud – majanduslikult aktiivne rahvastik, kes soovivad ja on võimelised töötama, sõltumata sellest, kas nad on töö leidnud. 67. Tööpuudus – ehk töötus, inimsed soovivad töötada, kuid ei leia tööd. Mõõtetakse töötute osakaalu tööjõus. 68. Töötu – töövõimeline, kuid puudub töökoht, töötatööline. 69. Äriplaan – ettevõtte tegevuse, projekti üksikasjalik kava. 70. Ärieetika – Äritegevuses kehtivad käitumisnormid, tavad. Analüüsib ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme.
Ettevõttes on raske ja kiireloomuline töö ning kõik on alati nii tööhoos, et tunnustamine jääb väga tihti tahaplaanile. Alguseks sobiks väga hästi kasvõi nädalas korra komplimendi tegemine kui keegi midagi hästi teeb või kui kellegil on olnud hea idee. Seda tuleks rakendada nii töötajatele kui ka juhtidele. Kuna suhtlus on väga vaba, ei näe ma selle rakendamises probleemi. Lisaks olen märganud ka motivatsiooni puudust väljaspoolt palgatud tööjõus. On loogiline, et perering on rohkem motiveeritud, sest nad on hingega asja juures. Kuid kahjuks mõni käib vaid palga pärast tööl ja pole huvitatud ettevõtte käekäigust. Siinkohal aitaks laialdasemalt tööülesande lahtiseletamine, miks on see tegevus vajalik ning mille alseks see on. Kindlasti aitab ka eelmainitud tunnustamine, mis ei pea alati rahas väljenduma. Kui töötaja tunneb end väärtuslikuna siis paranevad kindlasti tema töötulemused.
Kapitalistlik ühiskond – see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja arendatud lisaväärtusteoorial ning kapitalistide monopoolsel tootmisvahendite omandusel. Kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, kuidas saab sellises olukorras tekkida kasum, küsib Marx. Tema meelest leidub vastus ühes erilises kaubas – tööjõus. Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtusega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab. Selleks ei kulu aga kogu tööpäev ning ülejäänud aja töötabki ta ettevõtja heaks. Marx jaotas seepärast tööpäeva vajalikuks ja lisaajaks. Viimase vältel loobki tööline lisaväärtust. Sellest tuleneb kapitalisti kasum ehk teisisõnu võetakse tööliselt tasuta ära tema poolt loodud produkt, teda ekspluateeritakse. Töölise
Joonistelt 4 ja 5 on näha, et Saaremaal likvideeritakse vähem ettevõtteid kui Eestis keskmiselt. Viimaste aastate puhul on Saare maakonnas likvideeritud u 1,5 töötajaga ettevõtet 1000 elaniku kohta ning 0,3 viie ja enama töötajaga ettevõtet 1000 elaniku kohta. Joonise 4. Likvideeritud töötajaga ettevõtteid 1000 elaniku kohta Saare maakonnas Joonis 5. Likvideeritud 5 ja enama töötajaga ettevõtteid 1000 elaniku kohta Saare maakonnas Jooniselt 7 on näha, et tööjõus osalemise määr jääb natukene alla Eesti keskmiselt olles 70% juures. Vaadeldav näitaja on olnud suhteliselt stabiilne viimase 11 aasta jooksul, suurim kõikumine toimus aastatel 2004-2006, mil tööjõus osalemise määr langes 66% juurde. Joonis 7. Tööjõus osalemise määr Saare maakonnas Kolmanda haridusastmega tööjõu osatähtsus jääb vaadeldava perioodi vältel 4-14% võrra Eesti keskmisest allapoole, olles 21-30 %. Joonis 8
..turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14. Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja ...kogutulud...on võrdsed 15. Kui majanduses on inflatsioon, siis peaks valitsus...tõstma...maksumäära 16. Iga rahaühiku keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil mõõdab raha ...ringluskiirust. 17. Rahapakkumise suurendamiseks peab keskpank ...ostma...riigi võlakirju 18. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub...tööjõu...hulka 19. Inimesi, kes arvavad, et vabu töökohti ei ole ning seetõttu on loobunud aktiivsetest tööotsingutest, nimetatakse...heidutatud...töötajateks 20. Ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas on...vahetuskurss. TEE ÕIGE VALIK 21 - 30, iga õige vastus annab 1 p, kokku 10p. 21. SKP mõõdab : a) nii vahe kui ka lõpphüviste turuväärtust
annaabi.ee 
