Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõudlus, pakkumine, tööjõud. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on panga nõudehoiuste suurus?
  • Kui suur on töötuse määr?
Õppeülesanne 3
Aire Ilves RK32
Ühiskonnas on kaubaturul nõudlus ja pakkumine tasakaalus. Seega, kui meil on teada, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 – 0,2q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2q. Leidke kauba W tasakaaluhind ja –kogus!
Nõudlus: p = 10-0,2q
Pakkumine: p = 2+ 0,2q
Õppeülesanne 4
Aire Ilves RK32
Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis kui suur on panga nõudehoiuste suurus?
750 000 000 EEK– 15 %
X - 100% X = (750 x 100) / 15 = 5 000 000 000 EEK
V: Nõudehoiuste suurus on 5 000 000 000 EEK
Õppeülesanne 5
Aire Ilves RK32
Oletame, et Icelandia riigis on 20% rahvastikust alla 16 aasta vanad või pensionieas. Riigi kogu tööealisest elanikkonnast moodustavad 50% mehed ja 50% naised. Naiste tööjõus osalemise määr OM on 75% ja meeste oma 85%. Maal töötab 48 miljonit inimest osalise tööajaga ja 96 miljonit täistööajaga. Friktsionaalne töötus on 4% ja struktuurse töötuse määr 2%. Kogu elanikkond on 250 miljonit ja heidutatuid töötajaid on 20 miljonit. SKP suurus on 60 miljonit aastas. Leidke ülaltoodud info alusel vastuse alltoodud suurustele
Tööealise elanikkonna suurus ...?
(250 000 000 x 20) / 100 = 50 000 000
250 000 000 – 50 000 000 = 200 000 000 inimest
Tööjõu suurus ..................?
(100 000 000 x 75) / 100 = 75 000 000
(100 000 000 x 85) / 100 = 85 000 000
75 000 000 + 85 000 000 = 160 000 000 inimest
Tööga hõivatud inimeste arv ....?
48 000 000 + 96 000 000 = 144 000 000 inimest
Töötute arv ....................?
(250 000 000 x 6) / 100 = 15 000 000 inimest
Heidutatud töötajate arv ...... ? 20 000 000 inimest
Arvutage, kui suur on töötuse määr?
4% + 2% = 6%
Nõudlus-pakkumine-tööjõud #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aire Ilves Õppematerjali autor
õppeülesanne 3, 4, 5

Sarnased õppematerjalid

Makroökonoomika
196
pdf

Makroökonoomika

investeeringuvajadus. g j Lätis veel suurem ca 25% % 2. Suur varanduslik kihistumine, kuna erinevatel hinnangutel elab 25-40% elanikkonnast allpool vaesuse piiri. 3. Varem äärmiselt kõrge töötuse tase, ametlikult ca 10%, reaalselt üle 15%. Tagajärjeks on see, et Eesti on Euroopa üks kriminogeensemaid riike, lisaks lootusetus ja narkomaania levik. Kvalifitseeritud tööjõu väljavool EL. Kiire palgatõus. Nüüd on probleemiks tööjõupuudus. Kas hakata tööjõudu sisse vedama? 4. Kehvapoolne regionaalpoliitika, probleemid Kirde ja Lõuna - Eestis. 5. Riigivõimu võõrandumine. Vähene osavõtt valimistest, ükskõiksus. Lõimumisprobleemid 6. Kutseharidusprobleemid p jja tööjõu j kvalifikatsioon. 7. Vahe jõukamate EL maadega, eeskätt Soome ja Rootsiga kasvab. Viimase kümne aasta jooksul olnud Eesti kasv olnud ainult natuke suurem kui Soomel. Analüütikute arvutuste

Makroökonoomika
Seminar 8 - Tööturg
13
pdf

Seminar 8 - Tööturg

10. Milline erinevus on ratsionaalsel ja puhtal diskrimineerimisel? 11. Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme? 12. Oletagem, et 100 kroonise tunnipalgaga töökoha leidmise tõenäosus kahe nädala jooksul on 50% ja 80 kroonise töökoha leidmise tõenäosus sama aja j jjooksul on 80%. % Kas oleks kasulikum vastu võtta 70 kroonine pakkumine, või oodata veel uusi pakkumisi? 13. Tsükliline töötus: a)) on töötus, tööt mida id põhjustab õhj t b ttarbijate bij t vajaduste j d t muutused; t d b) onontöötus töötusmis misesineb esinebmajanduslanguste majanduslangustevõi

Maja soojustus
Makro 2 KT- EKSAM
53
docx

Makro 2 KT- EKSAM

44. Tööjõus osalemise määr LFPR on arenenud turumajanduslikes riikides viimastel aastatel järjest kahanenud, kuna naised valivad järjest sagedamini tööalase karjääri kodus olemise asemel. VALE, ....LFPR .... viimastel aastatel järjest kasvanud, ........... 45. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse laset, kuna on olemas ka heitunud isikud 46. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub: väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka 47. Struktuurne töötus kasvab, kui : uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui nende palkamisest saadav tulu 48. Töötuks loetakse inimene, kes: on ilma tööta; on töö leidmisel valmis tööd alustama; otsib aktiivselt tööd; vastab üheaegselt kõigile eelpoolnimetatud tingimustele 49. Inflatsiooniga korrigeeritud SKP näitaja on reaalne SKP 50.Pikal perioodil reaalne SKP .................. ja reaalse SKP kasvumäär ..............

Makroökonoomika
TÖÖTURG-PALK JA TÖÖPUUDUS
15
ppt

TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

1997 845 3573 1998 1100 4125 1999 1250 4418 2000 1400 4907 2001 1600 5511 ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg tööjõu nõudlus ­ näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine ­ näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja

Majandus
Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine
23
pdf

Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine

Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk. 7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus töö dd suureneb. tööpuudus öö bb suureneb.

Majandus
Makro testid
51
docx

Makro testid

7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured; ületab 10. Olgu tasakaalu SKP (Y) 5000. Tarbimisfunktsiooni võrrand on C=500+0,6(Y-T). Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud võrrandiga I=2160-100r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Sellisel juhul on reaalne tasakaalu intressimäär: 13% 11. Kui tootmistegurite pakkumine on fikseeritud (muutumatu) ja tootmistegurite koguseid

Makroökonoomika
Majandusmatemaatika
78
pdf

Majandusmatemaatika

kus: q on tegevuse maht; P(q) on kasumifunktsioon; R(q) on tulufunktsioon; C(q) on kulufunktsioon. Kasumifunktsiooni asemel kasutatakse mõnikord ka terminit puhastulufunktsioon. NÄIDE 2.5. Kasumifunktsiooni leidmine Olgu meil leitud firma kulufunktsioon C(q) = 40q + 1500. ja tulufunktsioon R(q) = 55q Kasum on tulude ja kulude vahe: P(q) = R(q) - C(q) = 55q - (40 q + 1500) = 15q - 1500. Toote nõudlus (demand) ja toote hind on omavahel seotud. Nõudlusfunktsioon on funktsionaalne seos nõutava koguse ja hinna vahel. Normaalse nõudluse korral nõutav kogus suureneb hinna Joonis 16 Nõudlusfunktsioone Joonis 17 Pakkumisfunktsioone MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 13 kahanemisel, järelikult nõudlusfunktsioon on kahanev funktsioon (joon 16).

Raamatupidamise alused
Eesti arve ja fakte 2013
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

Töötud 12–23 kuud 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 15–74-aastaste hõiveseisund, 2012   Kokku Mehed Naised 15–74-aastased kokku, tuhat 1 024,3 481,0 543,2 Tööjõud, tuhat 695,0 348,0 347,0 hõivatud, tuhat 624,4 309,6 314,8 primaarsektor 29,1 20,8 8,3 sekundaarsektor 194,2 138,6 55,6 tertsiaarsektor 401,1 150,2 250,8

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun