osutus, pigem tähendus. Tavaliselt on lausel tähendus olemas, aga osutust ei pruugi olla. (Odysseuse puhul teatakse, kellest jutt on, aga pole kindel, kas ta on reaalselt olemas olnud.) Kuigi lause mõte jääb sealjuures siiski samaks. Pilt on lause tähendusega, kuid osutuseta. Otsustus on mõlema objekti (tõesuse ja vääruse) tunnistamine - st et mitte lihtsalt mõtte sõnastamine, vaid tõesuse tunnustamine. Mõtte seos tõega on samasugune kui tähenduse seos osutusega. Tõeväärtus ei ole mõtte osa, sest see ei anna midagi juurde. Lause osutus on ta tõeväärtus (et kas on tõene või väär). Seega iga väitlauset, kus oluline on sõnade osutus (tõeväärtus), tuleb mõista pärisnimena (osutuseks on tõesus või väärus). Kui lause osutus on ta tõeväärtus, peab see jääma muutumatuks, kui lause osa vahetatakse välja sama osutuse, aga teise tähendusega väljendi vastu. Niisiis on kõigil tõestel oma ja kõigil vääradel lausetel sama osutus.
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? • Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga.
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? · Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? · Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? · Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga.
3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema "arutlus", mis sisult sobiks isegi paremini kui otsustus. Termin "propositio" - kõnesoleva mõiste algkuju on tõlgitud kui esitus,
Loogiline NOT annab tulemuseks TRUE siis, kui argument on FALSE. Loogiline NOT annab tulemuseks FALSE siis, kui argument on TRUE. Tõeväärtusi on võimalik saada võrduste = või võrratuste<, > abil Väiksem Suurem Võrdne 5 7 1 0 0 2 2 8 3 Funktsioon IF(Tõeväärtus;Väärtus1;Väärtus2) annab tulemuseks Väärtus1, kui Tõeväärtu ja annab tulemuseks Väärtus2, kui Tõeväärus2=FALSE Tavaliselt kasutatakse funtsioonis IF tõeväärtuse asemel võrdust või võõrastub Väärtus1 ja Väärtus 2 võivad olla arvud, avaldised või tekst. Tekst tuleb panna jutumärkidesse" " 2 7 Väiksem 2 2 Suurem või võrdne 8 3 Suurem või võrdne õeväärtused.
Näide Oletame, et keegi usub kõike järgnevat: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. Lause loogikas Jüri on näljane. Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T. Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse
• Kui kontrollimisel osutub, et hulk, mille tähiseks on p, on elemendiks hulgas, mille tähiseks on q, siis ütleme, et atomaarse valemi pÎq klassikaliselt omistatud tõeväärtuseks on sõna õige ehk arv 1 või näiteks tähemärk T vms • Kui kontrollimisel osutub, et hulk, mille tähiseks on p, pole Hulgateooria valemite eitustele klassikalisel viisil omistatud tõeväärtused • Kui valemil, mille tähiseks on W, on klassikalisel viisil omistatud tõeväärtus õige (ehk 1 või T), siis valemi ØW klassikalisel viisil omistatud tõeväärtuseks on vale (ehk 0 või F) • Kui valemil, mille tähiseks on W, on klassikalisel viisil omistatud tõeväärtus vale (ehk 0 või F), siis valemi ØW klassikalisel viisil omistatud tõeväärtuseks on õige (ehk 1 või T) Hulgateooria valemite konjunktsioonidele ja disjunktsioonidele klassikalisel viisil omistatud tõeväärtused • Kui W ja M on hulgateooria valemite tähised, siis järgnevad
Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab (ei iseloomusta) teatud predikaat. Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab subjekti teatud omadust. Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side). Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra.
AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) tõene, kui lahtris on arvväärtus ISTEXT(lahter) tõene, kui lahtris on tekst ISNONTEXT(lahter) tõene, kui lahtris pole tekst ISLOGICAL(lahter) tõene, kui lahtris on tõeväärtus ISERROR(lahter) tõene, kui lahtri valem annab vea ISERR(lahter) tõene, kui lahtri valem annab N/A-st erineva vea ISNA(lahter) tõene, kui lahtri valem annab vea N/A INFO mitmesugune info arvuti, operatsioonisüsteemi ja töökeskkonna kohta Tekstifunktsioonid Märgi koodi teisendamine CHAR, CODE Teksti pikkus - LEN Arvu teisendamine tekstiks TEXT, DOLLAR, FIXED Teksti teisendamine arvuks VALUE Tekstide ühendamine (liitmine, sidurdamine) CONCATENATE
IFERROR(valem;veaväärtus) – valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) – valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) – lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) – tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) – tõene, kui lahtris on arvväärtus ISTEXT(lahter) – tõene, kui lahtris on tekst ISNONTEXT(lahter) – tõene, kui lahtris pole tekst ISLOGICAL(lahter) – tõene, kui lahtris on tõeväärtus ISERROR(lahter) – tõene, kui lahtri valem annab vea ISERR(lahter) – tõene, kui lahtri valem annab N/A-st erineva vea ISNA(lahter) – tõene, kui lahtri valem annab vea N/A INFO – mitmesugune info arvuti, operatsioonisüsteemi ja töökeskkonna kohta Tekstifunktsioonid Märgi koodi teisendamine – CHAR, CODE Teksti pikkus - LEN Arvu teisendamine tekstiks – TEXT, DOLLAR, FIXED Teksti teisendamine arvuks – VALUE Tekstide ühendamine (liitmine, sidurdamine) – CONCATENATE
AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) tõene, kui lahtris on arvväärtus ISTEXT(lahter) tõene, kui lahtris on tekst ISNONTEXT(lahter) tõene, kui lahtris pole tekst ISLOGICAL(lahter) tõene, kui lahtris on tõeväärtus ISERROR(lahter) tõene, kui lahtri valem annab vea ISERR(lahter) tõene, kui lahtri valem annab N/A-st erineva vea ISNA(lahter) tõene, kui lahtri valem annab vea N/A INFO mitmesugune info arvuti, operatsioonisüsteemi ja töökeskkonna kohta Tekstifunktsioonid Märgi koodi teisendamine CHAR, CODE Teksti pikkus - LEN Arvu teisendamine tekstiks TEXT, DOLLAR, FIXED Teksti teisendamine arvuks VALUE Tekstide ühendamine (liitmine, sidurdamine) CONCATENATE
R. Hare- universaalne prekritivism T. Hobbes- eetiline egoism J. Butler- intuitsionism A. Schopenhauer- pessimism W. James- idealism (pragmatism) Emotivism- Nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Utilitarism- Teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu, õnne, ideaalide või huvide kaudu. Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne". Algpatt- on kristluse kohaselt inimese kaasasündinud patusus või rikutus
SISSEJUHATUS MATEMAATILISSE LOOGIKASSE Kordamisküsimused (orienteeruv) Mõnede sümbolite tähendused sõna Materjal puudub & Konjuktsioon Ekvivalents üldisuskvantor Järeldumine Disjunktisoon ¬ Eitus olemasolukvantor Signatuur Implikatsioon Samaväärsus Loogiline järeldumine I. Lausearvutus Laused. Lausearvutuse tehted. Valem. Valemi tõeväärtus. Tõeväärtustabel. Laused Põhilised uuritavad objektid lausearvutuses on laused, mis võimaldavad pärineda ükskõik millisest valdkonnast. Oluline on, et igale lausearvutusele saaks vastavusse seada tõeväärtuse, mis kirjeldab lause tegelikkusele vastava määra. Eeldame, et käsitlevad laused rahuldavad järgmisi tingimusi: · Välistatud kolmanda seadus. Iga lause on kas tõene või väär
siis saab seda teada üksnes aposterioorselt. Aprioorne teadmine on see, mida on võimalik saada mitte- empiiriliselt kas mõistusliku arutluse või intuitsiooni teel. Üheks aprioorsete teadmiste allikaks on peetud ka kaasasündinud ideid. Analüütiline/Sünteetiline See eristus on loogilis-semantiline ning käib selle kohta, mis määrab väite tõeväärtuse (=selle, kas lause on tõene või väär). Analüütilised väited on need, mille tõeväärtus on määratud üksnes tema osade tähenduse poolt. Sünteetiliste väidete tõeväärtuses mängib rolli ka see, kuidas maailm on. Näiteks väite "Kõik luiged on valged" tõesus sõltub sellest, kas kõik luiged on tõepoolest valged ta sõltub sellest, milline on maailm. Need on sünteetilised laused. Seevastu lause "Kõik poissmehed on vallalised" tõeväärtus sõltub üksnes tema koostisosade tähendusest - tegemist on analüütilise lausega.
Konfirmatsioonid. Informatsiooni pärimine. Teated alert (,,Siin on üks veateade"); alert (,,Tere tulemast meie leheküljele"); Konfirmatsioonid tulemus = confirm (,,Kas sobib?"); o Avab dialoogiakna päringiu ja ,,Yes " ,,No" variantidega o tagastab boolean väärtuse vastavalt tehtud valikule Informatsiooni pärimine tulemus = propmpt (,,Mis on sinu nimi ? ,, , ,,nipitiri"); o tagastab stringi kujul sisestatud väärtuses ANDMETÜÜBID. Numbrid. Stringid. Tõeväärtus(Boolean). NULL. NaN. - Stringid on jutumärkide vahele paigutatud tekst, nt "Hello World!". JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet tehakse muutujate järgmiste väärtuste puhul Numbrid 7, 24, 0x3F, 012, 7.12, 2E3 Stringid "tekstijupp" Tõeväärtus (Boolean) true, false NULL See väärtus näitab väärtuse puudumist NaN o NaN antakse tagasi parseInt()/parseFloat() poolt kui etteantud argument polnud arvuline väärtus MUUTUJAD JA TÜÜBID
Küsimus 1 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 otsusta, kas see väide on tõene või vale: "Tautoloogia" on lause, mille tõeväärtus on alati VALE. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Märgista järgnevas loetelus need nimed, mis loogikaseaduste hulgas tõepoolest eksisteerivad: Vali üks või enam: topeltjaatuse seadus kontrapositsiooni seadus Morgani seadus päritolu seadus neeldumisseadus DeMorgani seadus välistatud kolmanda seadus välistatud teise seadus eeldusseadus topelteituse seadus vastuolu seadus Küsimus 3 Õige - Hinne 1,00 / 1,00
Küsimus 5 ja 6 !! otsusta, kas see väide on tõene või vale: "Tautoloogia" on lause, mille tõeväärtus on alati VALE. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mida tähendab hüüumärgiga eksistentsikvantor? Vali üks: hüüumärk täpsustab, et "leidub täpselt 1" hüüumärk rõhutab kvantori suurt tähtsust hüüumärk muudab kvantori tähenduse vastupidiseks Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
Lisaülesanne praktikumist puudunutele Koostage õigusalase sisuga või õiguslikku kontekstiga väitlause (kui peate tegema kaks lauset, siis peavad need olema erinevat tüüpi). Teostage selle lause ümberpööramine, muutmine, vastandamine ja transpositsioon. Asetage lause loogilisse ruutu ja omistage talle tõeväärtus (seda tuleb põhjendada). Koostage laused loogilise ruudu ülejäänud nurkade jaoks ning näidake loogilise ruudu omaduste abil, millised on nende lausete tõeväärtused. 1) Ükski kuritegu pole õigustatud (E) Ümberpööramine: Ükski õigustatud tegu pole kuritegu. Muutmine: Kõik kuriteod on mitteõigustatud. Vastandamine: Mõni mitteõigustatud tegu on kuritegu. Transpositsioon: Mõni mitteõigustatud kuritegu pole mittekuritegu.
Mark 1 out of 1 konjunktsioon on disjunktsioon on implikatsioon on Question 4 otsusta, kas see väide on tõene või vale: Correct "Tautoloogia" on lause, mille tõeväärtus on alati VALE. Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 5 Loogikatehetel on olemas võõrsõnalised nimetused. Correct
Loogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kuntslikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. Klassikaline loogika puhul võib eristada kahte formaalset keelt – lausearvutust ja predikaatarvutust. Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest.Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises. Predikaatarvutus on lausearvutuse laiendus, milles kasutatakse täiendavalt redikaadi, inviidi ja kvantori mõisteid. Lausearvutus Lausemuutujad: A, B, C, ... Loogikatehted: &, V, , , Kirjavahemärgid: () Loogikatehted Konjunktsioon - &, AND
kombinatsioonide korral, siis nimetatakse valemit tautoloogiaks ehk samaselt tõeseks valemiks. 2) Kui valem on väär temasse kuuluvate lausemuutujate kõigi tõeväärtuste kombinatsioonide korral, siis nimetatakse valemit kontradiktsiooniks ehk samaselt vääraks valemiks. 3) ülejäänud valemeid nimetatakse kontingentseteks. Tõeväärtustabeli koostamise näide: Arvutada valemi A & ¬(B A C) tõeväärtus. 1) Esimene samm: kanda valem ja kõik tema muutujad tõeväärtustabelisse ning panna kirja muutujate kõik tõeväärtuskombinatsioonid: A B C A & ¬(B A C) tt t t t v t v t t v v v t t v t v v v t v v v
Sellisel juhul ütleme, et vaatlusaluseid väiteid ei saa korraga jaatada. Näide: Oletame, et keegi usub kõike järgnevat: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. Lause loogikas Jüri on näljane. Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T. Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust)
contraries): nad mõlemad saavad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. Siin peab rõhutama, et vastupidised väited võivad esineda tõepoolest vastupidiste tõeväärtustega, ent see on garanteeritud ainult siis, kui on teada, et üks vastupidistest väidetest on tõene. Kui aga on teada, et üks kontraarsetest väidetest on väär, siis ei saa loogilise ruudu abil midagi öelda teise väite tõeväärtuse kohta. Võib öelda, et teise väite tõeväärtus jääb määramatuks. Nt kui on tõsi, et kõikidel kaladel on uimed, siis on väär, et ühelgi kalal pole uimi. Kui aga on väär, et kõik varesed on mustad (leidub ka valgeid vareseid), siis sellest ei järeldu veel, nagu oleks tõsi, et mitte ükski vares pole must. Mõlemad kontraarsed väited osutuvad sel puhul vääradeks. Kontraarsed väited ei saa korraga olla tõesed, sest subjekt on üldväites arvesse võetud
contraries): nad mõlemad saavad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. Siin peab rõhutama, et vastupidised väited võivad esineda tõepoolest vastupidiste tõeväärtustega, ent see on garanteeritud ainult siis, kui on teada, et üks vastupidistest väidetest on tõene. Kui aga on teada, et üks kontraarsetest väidetest on väär, siis ei saa loogilise ruudu abil midagi öelda teise väite tõeväärtuse kohta. Võib öelda, et teise väite tõeväärtus jääb määramatuks. Nt kui on tõsi, et kõikidel kaladel on uimed, siis on väär, et ühelgi kalal pole uimi. Kui aga on väär, et kõik varesed on mustad (leidub ka valgeid vareseid), siis sellest ei järeldu veel, nagu oleks tõsi, et mitte ükski vares pole must. Mõlemad kontraarsed väited osutuvad sel puhul vääradeks. Kontraarsed väited ei saa korraga olla tõesed, sest subjekt on üldväites arvesse võetud
korral(konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents). Unaarne tehe on tehe, mida saab rakendada üksikule argumendile/operandile(inversioon). Ekvivalents on kahepoolne implikatsioon. Elementaarsed loogikatehted on inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, kuna nende abil saab esitada kõik teised tehted. Lausearvutus valem on lausearvutuslause tähis ja üksik tõeväärtus. Prioriteedijärjestus loogikatehetele on inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents. Lause on samaselt tõene, kui lause omab tõeväärtust 1 ükskõik milliste väärtuskombinatsioonide korral. Tautoloogia. Lause on samasselt väär, kui lause omab tõeväärtust 0 ükskõik milliste väärtuskombinatisoonide korral. Vastuolu. Predikaat on lause, mis sisaldab ühte või enamat muutujat.
sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: zanritel on erinevad funktsioonid, zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 23. Too kolm näidet, mis peegeldavad zanrinimetuste loomist erinevatelt alustelt. MÜÜT. Peategelane: mitte-inimene, hoiak: püha, toimumiskoht: teine maailm, toimumisaeg: kauge minevik, tegevusväli: mingi aeg/koht, tõeväärtus: usutav, jutustamise aeg: ei ole piiratud, konventsionaalne algus: puudub. MUISTEND. Peategelane: inimene, hoiak: püha/profaanne, toimumiskoht: tänapäevamaailm, toimumisaeg: lähiminevik, tegevusväli: mingi aeg/koht, tõeväärtus: usutav, jutustamise aeg: ei ole piiratud, konventsionaalne algus: puudub. MUINASJUTT. Peategelane: inimene/mitte-inimene, hoiak: profaanne, toimumiskoht: ebamäärane, toimumisaeg: ebamäärane, tegevusväli:
Nii et tuleb välja, et igal juhul ta ajab endal täna habet ja ei aja endal täna habet. Et see pole võimalik, siis muidugi võib järeldada, et niisugust linna ei saa olla. Seetõttu nimetatakse Russelli paradoksi mõnikord ka pseudoparadoksiks. Loogiline atomism Tähendusteooria “Loogilise atomismi filosoofia” Keelt saab analüüsida ehituskivideks, millest on loodud kõik väited. Empiirilisus Kirjelduste teooria Väide, millel puudub tõeväärtus on tähendusetu. Lausete loogiline struktuur vastand grammatilisele struktuurile. Tavaliselt kasutatakse selle illustreerimiseks väljendit "Prantsusmaa praegune kuningas", nii nagu see esineb lauses "Praegune Prantsusmaa kuningas on kiilaspea." Millisest objektist see lause räägib? Praegu ju Prantsusmaal kuningat ei ole. Russelli lahendus lähtus ideest, et analüüsida ei tule määravat kirjeldust omaette võetuna, vaid kogu lauset, milles see sisaldub
küllaldase aluseta. Näide Maril on täna hea tuju Kui Maril on hea tuju, siis on Jüri õnnelik ------------------------- Jüri on täna õnnelik Lauseid.... Elu on elu Tööpäev kestab reedel kella poole viieni Jüri on ja ei ole mees Lausearvutus Boole algebra Jagamine lauseteks ja osalauseteks Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest. Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises. Konjunktsioon &, , AND Konjunktsioon kahe lause vahel on tõene täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on tõesed. Jüri õpib ja Mari õpib Jüri ja Mari õpivad Nii Jüri kui ka Mari õpivad ... Eitus ¬, NOT, ~ Tõese lause eitus on väär ja vastupidi. Jüri ei õpi täna
Ü ¯¯ loogiline eitus ehk inversioon "käitumise" kõikvõimalikes olukordades). T T Loogikatehete operandideks on tõeväärtused (0 ja 1) ja tulemuseks on loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe samuti tõeväärtus. Seega loogikatehted "töötlevad tõeväärtusi uuteks ( aritmeetilise korrutamise analoog loogikas ) tõeväärtusteks". Lausearvutuses kasutatakse ühte unaarset (ühe operandiga) ja nelja loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI-tehe binaarset (kahe operandiga) tehet.
Selle põhjal võib järeldada, et asjad, mis on inimesel meeles 3 aastat peale õppimist on ka 30 aasta pärast mälus olemas. Episoodiline mälu on mälu isiklikult kogetud sündmustest ja neil on selge subjektiivne ajamõõde. Semantiline on mälu üldistest teadmistest maailma kohta ja see materjal pole seotud isiklike mälestustega. Peamiseks eristavaks tunnuseks on subjektiivne kogemus, mis kaasneb episoodilise mäluga, mitte erinevat tüüpi informatsioon. Semantilisel teabel on tõeväärtus kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetse
Propositsiooni väljendab lause. See saab olla ainult kas tõene või väär. Loogika mitte igapäevases mõistes loogilisus või mõistus. Loogika eripära on uurida, mida üldse saab mõelda ja mida mitte. Loogika uurib puhast ehk abstraheeritud mõistust. Loogika on proportsioonide ehk väidete esitamise süsteem, mis teeb nendega arvutusi ja tehteid. - Samasusseadus lause on alati iseendaga identne - Vasturääkivusseadus lause ei saa olla iseendaga vastuolus - Tõeväärtus alati kas tõene või väär. Saadakse, kui arvutatakse, mis propositsioon on lausungi taga, ja võrreldakse seda propositsiooni maailmas olevaga. Kuigi tõeväärtuse abil analüüsida on keeruline ja piiratud, on see täpsem, tõlge loogilisse keelde väldib tsirkulaarsust ja saab võrrelda lausungeid reaalses maailmas kehtiva olukorraga. - Tõetingimused - Arutlus argument, lausete hulk, kus üks on järeldus ja teised selle eeldusteks.
Konstandid • Konstantideks kutsutakse avaldistes kasutatavaid mingeid konkreetseid välja kirjutatud väärtusi. • Konstantide esitamisel kehtivad vastavalt andmetüübile kindlad reeglid. Reeglid võivad veidi sõltuda konkreetsest programmist. • • Arvud: 12, 1000, 23.567,-13.4, 1.0E+002 • Stringid (tekst): “MA”,”Mänd”,’Männi 3A’, [Ku] • Kuupäev: {^2005.09.13} (Kuupäeva tüüpi andmed on keerulise struktuuriga). • Tõeväärtus: TRUE, FALSE, .T., .F. Avaldisi ainult konstantidega Kuva arv ? 100 Järgnevad näited kasutavad ? käsku FoxPro käsurealt, mis on 100 siin näidatud halli kastina, avaldiste väärtuste kuvamiseks ekraanile. Kuva tekstikonstant
27 Risk Võrdlustehted: =, >, <, >= (väiksem või võrdne), <= (suurem või võrdne), <> (mittevõrdne) A B C A=B A<>B 19 40 2 VÄÄR 01.01.13 09.30.97 10.10.97 LIIS LIISI ANNE Vaata näidet!!! Võrdluse tulemuseks on alati tõeväärtus: TRUE - tõene (väide kehtib) FALSE - väär (väide ei kehti) Nesting IF Eeskiri: Kui keskmine on: Siis tagasta: Suurem kui 89 A Vahemikus 80 kuni 89 B Vahemikus 70 kuni 79 C Vahemikus 60 kuni 69 D Väiksem kui 60 F Siin tuleks kasutada IF-ide üksteise sisse paigutamist (nesting functions): IF(keskm>89,"A",IF(keskm>79,"B",IF(keskm>69,"C",IF(keskm>59,"D","F"))))
Konfirmatsioonid Avab dialoogiakna päringu ja "Yes" "No" variantidega Tagastab boolean väärtuse vastavalt tehtud valikule Informatsiooni pärimine Tagastab stringi kujul sisestatud väärtused tulemus = confirm("Kas sobib?"); tulemus = propmpt("Mis on sinu nimi?", "nipitiri"); ANDMETÜÜBID Meelis Jander A-08 JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet tehakse muutujate järgmiste väärtuste puhul Numbrid 7, 24, 0x3F, 012, 7.12, 2E3 Stringid "tekstijupp" Tõeväärtus (Boolean) true, false NULL See väärtus näitab väärtuse puudumist NaN NaN antakse tagasi parseInt()/parseFloat() poolt kui etteantud argument polnud arvuline väärtus MUUTUJAD JA TÜÜBID Muutuja deklaratsioon var example; var example = "Näide"; Muutuja nimeks võib olla tähtede ja numbrite jada, kus esimene märk peab olema täht või alakriips Muutuja nimi ei tohi sisaldada täpitähti Muutuja tüüpi otseselt ette ei anta; selle teeb interpretaator kindlaks
suunavad eeldused, teema vahetamine, lööklaused MIS ON ARUTLUSKÄIK? - Kui esitame argumentatsiooni, siis üritame kedagi veenda tõesuses - Üks väide pole argument (koosneb mitmest väitest, mis seotud; eeldused tõetavad järeldust) KEHTIVUS? - Argumendi kehtivuse võib kindlaks teha ilma, et eelduste tõeväärtus oleks teada - Kehtivus ei sõltu eelduste tõesusest - Väärate eeldustega argument võib olla kehtiv ja vastupidi - Kehtivus iseloomustab seost eelduste ja järelduste vahel - Argumendid on kehtivad või mitte kehtivad/ Väited on tõesed või väärad - On võimatu, et kõik eeldused tõesed, aga järeldus väär
küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada. See raamat pani aluse eetikaterminite tähenduse ja faktide-väärtuste suhte uurimisele (tänapäevasele metaeetikale). Mittenaturalism (nonnaturalism) teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Emotivism - nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Alasdair MacIntyre "After Virtue" (1981) Väitis, et entusiastlikult alustatud "valgustusprojekt" on 20. sajandi teiseks pooleks mitte "säravalt lõpule viidud", vaid "läbipõlenult läbikkunud", sest "teaduslikud" teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse. Nii on mõisted hea, õiglane, kohus lahti kistud oma
eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine jne. Nagu definitsioon ütleb, puudutab protseduurine mälu rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Semantilisel teabel on tõeväärtus - kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks - tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest: automaatne - kas talvel on külm? arutlev - kas modellid teenivad palju raha? Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Memory http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95ppimine
JavaScript's ei eristata eraldi täis arve ja uju-punkt arve nagu seda tehakse C-s ja Javas-s. Kõik numbrid on esitatud uju-punkt arvudena. Sõne on järjestik tähtedest, numbrimärkidest, kirjavahemärkidest jne. Sõne on andmetüüp teksti esitamiseks. Igas sõnes asuvale sümbolile (tähele, numbrile, kirjavahemärgile) vastab üks täisarvuline number e. järjekorranumber, mida nimetatakse indeksiks. Indekseid hakkatakse lugema alates nullist. Sõne pikkuseks on sümbolite arv sõnes. Tõeväärtus. Arvtüübi ja sõne andmetüübil on võimalike väärtuste arv lõpmatu. Tõeväärtuse andmetüübil on ainult kaks võimalikku väärtust, milleks on true ja false, kas midagi on tõene (true) või väär (false). Tõeväärtus on tavaliselt mõne võrdluse tulemus. Näiteks: x == 1 See kood testib, kas muutuja x väärtus on võrdne 1-ga. Kui on võrde ühega siis tõeväärtuse väärtuseks on true. Kui ei ole 1-ga võrdne, siis on võrdluse tulemuseks false.
c ? Mõni inimene ei ole 3 meetri pikkune 5 Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? a Ei ole õige Võib-olla see meditatsiooni-värk sinu puhul toimib, aga minu puhul ei toimi. b Ei ole õige See on tõsi, et ta käis kinos - ma ise nägin. c ? See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. Mis liiki lausetel on tõeväärtus? a. Tõeväärtus on igal tunnetuslikult mõttekal lausel Carl Gustav Hempel i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") c. saab deduktiivse arutluse teel välja selgitada ainult selle informatsiooni, mis eeldustes juba varjatud kujul sisaldus Carl Gustav Hempeli arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 a. tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") Vali üks: c
) 15_fl_i-v ÜLESANDEID: 3.2. Määrake näitelause tüüp ning viige näitelause klassikalisele kujule. Formuleerige kõik neli ühemateeria väidet. Joonistage loogiline ruut lähtudes näitelausest. Kasutades loogilise ruudu omadusi, püüdke leida kõikide väidete tõeväärtused. Selgitage, milliseid omadusi Te kasutasite. Näitelause tõeväärtus on ette antud. 3.2.1. Kõik ei ole enda teha. (tõene). Lahendus: Lause on osaeitav (O): O Mõned [asjad] ei ole enda teha. A Kõik [asjad] on enda teha. E Miski [Ükski asi] pole enda teha. I Mõndagi [Mõned asjad] on enda teha. Tõeväärtused: O 1 (tõene). (Ette antud.) A 0 (väär). Vasturääkivus (kontradiktoorsus): Kui O=1, siis A=0. E määramatu. Alluvus (subordinatsioon): tõesest osaeitavast ei järeldu üldeitava
1011 0 0 0 0 1 0 1 1100 0 0 0 0 0 0 0 1101 0 0 0 0 0 0 0 1110 0 0 0 0 0 0 0 1111 0 0 0 0 0 0 0 Tõeväärtus tabelid on erinevad. f (1,1,1,0) ja f (0,1,1,1) on määramata. MDNK leidmisel määrasin need ühtede piirkonda. MKNK leidmisel aga nullide piirkonda, sellest ongi tingitud tõeväärtustabelite erinevus. 4. Täielik DNK f ( x1 , x 2 , x3 , x 4 ) = x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x 3 x 4 x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 x 4 Leidsin Karnaugh' kaarti järgi: x3x4
Diskmatt terminid Lausearvutus Disjunktsioon: liitlause on tõene, kui vähemalt üks osalause on tõene Ekvivalents: liitlause on tõene, kui osalaused on sarnased Implikatsioon: liitlause on tõene, kui esimene muutuja on väär või teine muutuja on tõene Inversioon: eitus Ja-tehe: konjunktsioon Konjunktsioon: liitlause on tõene, kui mõlemad osalaused on tõesed Lause: iga lause, mille puhul saab rääkida tema vastavusest tegelikkusele (millel on tõeväärtus) Olemasolu kvantor: näitab, et predikaat kehtib oma määramispiirkonna vähemalt ühe muutujate puhul Predikaat: lause, mis sisaldab ühte või enamat muutujat Samaselt tõene predikaat: predikaat, mis kehtib kogu määramispiirkonnas Samaselt väär predikaat: predikaat, mis ei kehti kusagil määramispiirkonnas Tautoloogia: samaselt tõene lause Täidetav predikaat: predikaat, mis on tõene osas oma määramispiirkonnas
Induktsiooniprobleem – kui kõik seninähtud luiged on valged, siis kas saame järeldada, et kõik luiged on valged? Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? Realism vs instrumentalism Realism – teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma nii nagu see on. Füüsikalised jõud ja väljad on looduses päriselt olemas. Instrumentalism – teaduslikel teooriatel puudub tõeväärtus, on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks. Füüsikalised jõud ja väljad on kasulikud fiktsioonid. III Filosoofia ja religioon Filosoofia ja religiooni ühisjooni/küsimusi: Kuidas või miks on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? Erinevusi:
Operatsioon: helista(number) Viited: Väljuva kõne alustamine Eeltingimused: · telefoninumber on valitud kas telefoniraamatu kirjest või sõrmistikult sisestades Järeltingimused: · Loodud on objekt 'Kõne' · Kõnet on alustatud (suhtluses tugijaamade süsteemiga) · Kõneregistri kirje on loodud · Aktiveeritud on mikrofon ja kõlar Operatsioon: kontrolliVõrku() Viited: Väljuva kõne alustamine Eeltingimused: · - Järeltingimused: · Tagastatakse tõeväärtus true kui koduvõrgu levi on piisavalt hea ning tugijaam piisavalt koormamata, et kõneseanssi alustada, vastasel korral tõeväärtus false. Operatsioon: alustaKõne(telefoninumber) Viited: Väljuva kõne alustamine Eeltingimused: · sisestatud on telefoninumber · kõneregistri loomise protsess on toimunud · võrgu kontrollimisel on saadud positiivne tulemus Järeltingimused: · Tugijaama ja telefoni vahel on loodud sideseanss
Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks. Filosoof kui metateadlane = metafüüsika (mis eksisteerib?); filosoof kui grammatik/kartograaf = tähendusteooria ehk semantika (sõnade tähendused: mida väljendid meile tegelikult ütlevad?); filosoof kui terapeaut = eetika ehk moraaliõpetus (kas tappa tohib? Kas valetada tohib?). Religiooni ja filosoofia sarnasusi: Kuidas, miks on maailm tekkinud
operandiväärtuste kombinatsioonide korral. (määravad nende "käitumise" __ __ kõikvõimalikes olukordades). O ↔ (S ∨ L) = 1 ↔ (0 ∨ 1) = 0 [vale] Loogikatehete operandideks on tõeväärtused (0 ja 1) ja tulemuseks on samuti ———————————————————————————————————————————— tõeväärtus. Lausearvutuses kasutatakse ühte unaarset ja nelja binaarset tehet. __ Kui A ja B on suvalised lausearvutuslaused alternatiivsete tõeväärtustega (V ↔ S ) ∨ (P ∧ O ) 0 või 1, siis nendevaheliste loogikatehete tulemuseks olevate liitlausete tõeväärtused on järgnevad: __ __
(King 2005) Kirjelduste teooria Võiks arvata, et näiteks väite ,,Caligula on hull" tõestuse kontrollimine tähendab Caligula ülesotsimist ja seejärel uurimist, kas ta on hull või ei. See lähenemine toimid küllaltki hästi, kuni me jõuame väideteni nagu ,,Ohio praegune kuningas on hull". Me käime maailma läbi Ohio kuningat otsides, ega leia teda kuid me ei suuda kindlaks teha, kas ta on hull. Teisisõnu puudub sellel väitel tõeväärtus ja nii on see Russelli tähendusteooria järgi tähendusetu. Kuid me saame sellest väitest siiski aru nii et mis siin siis toimub? Russell pakkus välja võimaluse analüüsida selliseid lauseid nii, et toodaks välja nende loogiline struktuur (vastandina grammatilisele struktuurile). Nii analüüsitakse väidet ,,Ohio praegune kuningas on hull" kui ,,Eksisteerib üks ja ainult üks asi, mil on omadus olla praegune Ohio kuningas, ning sellel asjal on omadus olla hull". Nüüd otsime me
mittenaturaalsetele omadustele. · Kognitiivne tees moraaliväited on tõesed v väärad, st nad on objektiivsed · Intuitsiooni tees moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt, nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. A.J. Ayer silmapaistev emotivist; oli seisukohal, et moraaliotustus "mõrv on väär" taandub lihtsalt emotrsiooniväljendusele "mõrv päh" Emotivism nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakui ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Emotivismi mõttekäik: · Lause on kognitiivselt mõttekas ainult siis kui seda lauset saab verifitseerida. · Moraalilauseid ei saa verifitseerida · Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad Emotivism moraalikeele kohta · Moraalikeel on subjektiivne v äljendab emotsioone ja tundeid · Moraalikeel on käskiv, ei kirjelda · Moraalikeel on suunatud veenmisele
· vastuvõtukonkurss on seotud TREV TREV_õppekohaga · kõik vastuvõtukonkursiga seotud õppekohad on seisundis vastuvõtukonkursil · vastuvõtukonkursil on määratud lõpptähtaeg Päringud Operatsioonid, mis tagastavad tulemi ja ei muuda süsteemi seisundit. Operatsioon: vastab_reeglitele( RE: mitu RE õppekohta konkursile panna; TREV: mitu TREV õppekohta konkursile panna; lõpptähtaeg: kandideerimiste lõpptähtaeg): tõeväärtus Viited: Vastuvõtukonkursi algatamine Eeltingimused: on olemas töös olev õppekava Järeltingimused: Operatsiooni tulem on tõene, siis ja ainult siis, kui kehtivad järgmised tingimused: · 0 <= RE <= loodud_RE_arv (töös oleva õppekava) [viide op-le] · 0 <= TREV <= loodud_TREV_arv (töös oleva õppekava) [viide op-le] · lõpptähtajani on vähemalt kaks nädalat Operatsioon: õppekavade_loetelu(): õppekavade hulk Viited: Vastuvõtukonkursi algatamine
kõneakt (väitmine), teisel juhul mentaalne akt (uskumine). Mõlemad seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi. Tegemist seega vastavusega kui mingi otsustus on tõsi, kui see langeb kokku tegelikkusega. Otsustuse teevad tõeseks faktid. Moraaliotuse muudab tõeseks Subjektivistid: Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist hinnangutega mis väljendavad tundeid millegi suhtes Objektivistid: moraalilausungitel on tõeväärtus, sest olemas eetilised faktid, mis teevad nad tõeseks. Otsused langetatakse aluste põhjal. See, kes langetab otsustuse arvab, et on küllaldaselt alust öelda, et asi on nii. Moraaliotsustusel on seega alati suund faktidele ja otsustus langetatakse aluste põhjal (kontekstis). Eetiline relativism Väidab, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleks kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad
annaabi.ee 
