Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loogikafunktsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid

Overview

f-nid
näited
yl1
yl2
yl3

Sheet 1: f-nid


Loogikafunktsioonid
Andmed
Valem Tulemus Funktsioon Selgitus




Loogikatehted:



AND

Loogiline korrutamine Iirised 0.6
OR

Loogiline liitmine Karamellid 0.5
NOT

Loogiline eitamine Iirised 0.45


1 1
=AND(A15A16;A16>100) 1 OR OR(tingimus1;tingimus2;…) - tõene vaid ühe tingimuse tõesuse korral 0 0
= FALSE () 0 FALSE Väljastab väärtuse FALSE


=TRUE() 1 TRUE Väljastab väärtuse TRUE 99

=IF(A15

Sheet 3: yl1


ABS - absoluutväärtus
SQRT - ruutjuur
a b c 1 2 3 4 5 6 7 8 3 3 3 1 1 1 1 1 1 0 1 -4 111 2 0 0 1 1 0 0 1 0 25 -111 1 1 0 0 1 0 0 1 0 1000 0 0 1 1 0 0 0 1 0 1 35 5 -1 1 0 0 1 0 0 0 0 0 -5 -2 0 0 0 1 0 0 1 0 -1 25 -3 0 0 0 1 0 0 0 0
Tõeste vastuste arv: 4 2 2 6 1 2 3 2
Väärade vastuste arv: 3 5 5 1 6 5 4 5
Rohkem on vastust: Tõeseid Väärasid Väärasid Tõeseid Väärasid Väärasid Väärasid Väärasid

Sheet 4: yl2


Hinnang Sugu Pikkus Kaal Hinnang
N 167 57 Normaalkaal
M 185 85 Normaalkaal
Nesting IF M 178 77 Normaalkaal
N 166 55 Alakaal
M 182 85 Normaalkaal
N 168 58 Normaalkaal
M 190 89 Normaalkaal
M 182 113 Ülekaal
N 173 61 Alakaal
M 175 75 Normaalkaal
N 158 55 Normaalkaal
N 182 69 Alakaal
N 166 56 Normaalkaal
Loendada (leida arv):
Õiged vastused:
naised 7
7
mehed 6
6
pikemad kui 180
5
kergemad kui 60
5
normaalkaalulised
9
alakaalulised
3
ülekaalulised
1
Leida summad (nii pikkuse kui kaalu kohta):
alakaalulised
521 185
ülekaalulised
182 113
Leida aritmeetilised keskmised (nii pikkuse kui kaalu kohta):
naised
168.5714285714 58.7142857143
mehed
182 87.3333333333

Sheet 5: yl3


Kommisort Paki kaal (kg)
Veerus E on loendamise või summeerimise tingimus valemisse konstandina sisse kirjutatud
Iirised 0.15
Veeru I valemites kasutatakse sama tulemuse saamiseks viidet lahtrile (veerus H), mis sisaldab tingimust
Iirised 0.6
Karamellid 0.5
Tingimus
Iirised 0.45
Maiasmokk ostis iiriseid 6 pakki
Iirised
Iirised 0.6
Maiasmokk ostis karamelle 4 pakki
Karamellid
Karamellid 0.3
Kommipakke kaaluga üle poole kilo oli 0 tükki
>0.5
Karamellid 0.5
Karamellid 0.4
Maiasmokk ostis iiriseid 2.25 kg
Iirised
Iirised 0.1
Maiasmokk ostis shokolaadikomme 0.4 kg
Shokolaad
Iirised 0.35
Alla 0,3 kilo kaaluvate pakkide kogukaal oli
kg
Vasakule Paremale
Loogikafunktsioonid #1 Loogikafunktsioonid #2 Loogikafunktsioonid #3 Loogikafunktsioonid #4 Loogikafunktsioonid #5 Loogikafunktsioonid #6 Loogikafunktsioonid #7 Loogikafunktsioonid #8 Loogikafunktsioonid #9 Loogikafunktsioonid #10 Loogikafunktsioonid #11 Loogikafunktsioonid #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor caiuz Õppematerjali autor
Selles failis on kirjeldatud exeli loogikafunktsioone ja seda kuidas need toimivad ülesannete näitel.

Sarnased õppematerjalid

VBA juhtimine
238
xlsm

VBA juhtimine

Läks Aitab Protsesside juhtim a b a_1 b_1 15 8 8 10 Igale Jukule personaalne J Igale Krapsule oma esside juhtimine ukule personaalne planeet! J gale Krapsule oma komeet! Protsesside modelleerimisest If-laused Kujud. Iseseisvalt Select Case-lause Lõputu kordus Harjutus "Veski" Lõputu kordus katkestusega Harjutus "Auto_1" ja "Auto_2" Arvu arvamine. Iseseisvalt Funktsiooni nullkohad Järelkontrolliga kordus Eelkontrolliga kordus Harjutused "Auto_3" ja "Autod_4". Iseseisvalt Fuktsioonide nullkohad. Iseseisvalt Do…Loop- kordused. Demod For ... Next-lause Funktsiooni värtuste keskmise ja maksimumi leidmine Lahtrite värvid. Demo For…Each-lause Harjutus "Ufod" Rakendus "Ufod". Iseseisvalt Lahtriploki keskmised Protsesside modelleerimisest algoritmid pr

Informaatika ll
VBA Juhtimine
84
xlsm

VBA Juhtimine

Protsesside juhtim a b a_1 b_1 15 8 8 10 Igale Jukule personaalne p Igale Krapsule oma kom esside juhtimine kule personaalne planeet! J Krapsule oma komeet! Protsesside modelleerimisest If-laused Kujud. Iseseisvalt Select Case-lause Lõputu kordus Harjutus "Veski" Lõputu kordus katkestusega Harjutus "Auto_1" ja "Auto_2" Arvu arvamine. Iseseisvalt Funktsiooni nullkohad Järelkontrolliga kordus Eelkontrolliga kordus Harjutused "Auto_3" ja "Autod_4". Iseseisvalt Fuktsioonide nullkohad. Iseseisvalt Do...Loop- kordused. Demod For ... Next-lause Funktsiooni värtuste keskmise ja maksimumi leidmine Lahtrite värvid. Demo For...Each-lause Harjutus "Ufod" Rakendus "Ufod". Iseseisvalt Lahtriploki keskmised Protsesside modelleerimisest algoritmid protsesside juhtimine Programmeerimine - protsesside modelleerimine Peamine

Informaatika
VBA juhtimine informaatika 2
122
xlsm

VBA juhtimine informaatika 2

Läks Aitab Protsesside juhtim a b a_1 b_1 15 8 8 10 Igale Jukule personaalne J Igale Krapsule oma esside juhtimine ukule personaalne planeet! J gale Krapsule oma komeet! Protsesside modelleerimisest If-laused Kujud. Iseseisvalt Select Case-lause Lõputu kordus Harjutus "Veski" Lõputu kordus katkestusega Harjutus "Auto_1" ja "Auto_2" Arvu arvamine. Iseseisvalt Funktsiooni nullkohad Järelkontrolliga kordus Eelkontrolliga kordus Harjutused "Auto_3" ja "Autod_4". Iseseisvalt Fuktsioonide nullkohad. Iseseisvalt Do...Loop- kordused. Demod For ... Next-lause Funktsiooni värtuste keskmise ja maksimumi leidmine Lahtrite värvid. Demo For...Each-lause Harjutus "Ufod" Rakendus "Ufod". Iseseisvalt Lahtriploki keskmised Protsesside modelleerimisest

Informaatika
Valemid lahendatud
77
xls

Valemid lahendatud

Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktoriin 2 Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine - sisendandmete kontroll Pöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid - ajaväärtused - tõeväärtused Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja operatsioonid (funktsioonid), esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus

Informaatika
Visual Basic
18
doc

Visual Basic

Programm on eeskirjade (käskude) kogum, mis määrab, milliseid operatsioone ja tegevusi peab arvuti täitma andmetega antud klassi kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rak

Arvutiõpetus
Loogika ja programmeerimine
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......

Arvutiõpetus
Mikroökonoomika
70
docx

Mikroökonoomika

Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternati

Mikro ja makroökonoomika
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem

Õigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun