Piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. HORISONTAALNE VÕIMUJAOTUS Charles Louis de Montesquieu: 18saj. Võimude lahususe põhimõte. I. Seadusandlik võim e. Parlament/riigikogu II. Täidesaatev võim e valitsus III. Kohtuvõim PARLAMENT ...demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi ülesanded: 1. Seaduste vastuvõtmine 2. Kodanikkonna esindamine 3. Täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll(järelvalve valitsuse üle) 4. Rahakotivõim ja poliitiline harjumine(eeskuju) 5. Ühiskonnaprobleemide arutamine(poliitiline foorum) Esinduskogu mõjukus: Poliitikat kujundav:saab muuta ja tagasi lükata täitevvõimu esitatud eelnõusid Poliitikat mõjutav: saab tagasi lükata ja osalt muuta täitevvõimu ettepanekuid, ent ei saa asendada neid omapoolse poliitikaga.
President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja eelkõige presidendi kätte PRESIDENTAALNE VABARIIK: näited Tüüpiline näide Ameerika Ühendriigid, kus selline vorm esmakordselt sisse viidi Euroopas on vähelevinud, kuid Ladina- Ameerikas esineb presidentaalse vabariigi vorm, kus president on praktiliselt sõltumatu, kohtu ja seadusandliku võimu poolt nõrgalt kontrollitav PRESIDENTAALNE- MONOKRAATLIK VABARIIK Levinud Aafrikas ja Aasias Presidendil on eriline staatus ainuisikulise
Eesti Vabariigi põhiseadused 1920-1938 1 Sisukord: Sisukord...2 Sissejuhatus...3 1920. aasta põhiseadus...4-5 1934. aasta põhiseadus...6 1938. aasta põhiseadus...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 2 Sissejuhatus Selles esitluses räägin teile Eesti Vabariigi põhiseadustest aastatel 1920-1938 ja mis nende põhiseadustega kaasnes. 3 1920. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 1920. aasta põhiseadust on iseloomustatud väga demokraatliku põhikorra aktina. 1920. aasta põhiseadus tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõ...
Leedu konstitutsioon, sarnaselt Eesti omaga, sätestab selgelt, et õigusemõistmist teostavad üksnes kohtud ning kohtud koos kohtunikega on selle tegemisel sõltumatud. Leedu konstitutsioonis on säte: "While administering justice, judges and courts shall be independent."6 Selles valguses on Eesti põhiseaduslik sätestatus tugevam, kuivõrd räägib ainult kohtutest, mille sõltumatuse eelduseks on sõltumatud kohtunikud. Leedus saavad kohtunikud töötada aasta aega täitevvõimu all ehk justiitsministeeriumis, mis on selgelt vastuolus Leedu põhiseaduse artiklitega 113 ja 109, mille kohaselt seotakse kohtuvõimu ja täitevvõimu liigsel määral. Eestis on selleks ajaks aga kolm aastat, mis on selgelt rohkem kui Leedus. Siit tõusetub aga küsimus, kas selline olukord üleüldse ohustab kohtute sõltumatust, kuivõrd Justiitsministeeriumil on väga tarvis kohtuniku kompetentsi. Samas võib tekkida aga oht, et kohtunikku mõjutatakse Justiitsministeeriumi poolt ning
inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. 8) Selgita presidentaalse ja parlamentaarse riigi erinevusi. Parlamentaarne riik Presidentaalne riik Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii moodustamine parlamendi (või selle seadusandliku võimuorgani kui ka alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on aga parlamendi enamus ja valitsus on samade ministrite ametissevõtmisel vabad käed. poliitiliste jõudude käes, kaob Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. parlamentaarriikides range vahe Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seadusandliku ja täitevvõimu vahel. seaduste täitmine. Et mõlemat võimu
Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. Parlamendi laialisaatmiseks kehtivad demokraatias kindlad reeglid, see ei olene presidendi või monarhi suvast. Eesti parlamendi ehk riigikogu peamised ülesnaded: Menetleda ja vastu võtta seadusi Ratifitseerida välislepinguid Kinnitada riigieelare Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Kontrollida täitevvõimu (valitsust) 2. Vabariigi president – Eesti riigipea Eesti presidendi ülesanded määrab kindlaks Eesti Vabariigi põhiseadus. Need on suunatud eri võimuharude tasakaalu ning vastastikuse kontrolli tugevdamisele ja riigi rahvusvahelise maine tõstmisele. Eestis valib presidendi kas riigikogu või valimiskogu. (Vähemalt 40- aastane sünnijärgne Eesti kodanik) Võib juhtuda, et ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat vähemalt 68 häält
küsimuste otsustamisel tegutseb linnavolikogu linnaelanike huvides ja nende nimel, juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest.Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduste, teiste õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. Sinna võib kandideerida iga vähemalt 18-aastane hääleõiguslik Eesti kodanuk. 4. Mis on valla- või linnavalitsus ja millised on tema peamised ülesanded? Linnavalitsus on linnas täitevvõimu teostaja. Valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; lahendab
*sotsiaaalse elu ja kultuuri valdkonnas Korraldada haridust ja meditsiini,tagada inimväärse elatustase, maksta palka riigieelarvelisteletöötajatele, samuti pensione ja abirahasid, garanteerida rahvuskultuuripüsimise ja arengu, kaitsta loodust ja keskkonda. * välissuhtluse vallas korraldada suhtlemist teiste riikidega,tagada riigi välisjulgeolek. 6) Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, seda finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded on korraldada ja koordineerida riiklikku hääletust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti,tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse
TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS *Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. *Valitsust juhib peaminister(Andrus Ansip) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevad valdkondi valitsevad ministrid: Majandusminister: Juhan Parts Justiitsminister: Kristen Michal Kaitseminister: Urmas Reinsalu(IRL esimees) Keskkonnaminister: Keit Pentus-Rosimannus Kultuuriminister: Rein Lang ( Reform) Haridus- ja teadusminister: Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder (IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi (reform) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Ken- Marti Vaher (IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet
4.) Kuulus revolutsioon- Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu ja trooni pakuti Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile. 1689a kirjutas Willem alla " õiguste deklaratsioonile " ja ta krooniti William 3 nime all inglismaa kuningaks. "Õiguste deklaratsioon" - see määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid - parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse - kuningale andis parlament täitevvõimu. Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. - Inglismaal kehtestati trükivabadus - Inglismaal kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia. 5.) Keiser-traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli suutmatus luua täitevvõimu asutusi. Esindusorgan-Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast KUURIAD-suurvürstide kuuriad kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide
Kantsler korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumise perioodil Riigikantselei hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist. Seda juhib riigisekretär (nimetab ja vabastab peaminister, pole seotud ei Riigikogu ega presidendiga nagu ministrid). MAAKOND on oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus. Maavalitsus riigi täitevvõimu asutus, finantseeritakse riigieelarvest VALD JA LINN iseseisvad omavalitsusüksused. Volikogu valla ja linna valitud esindusorgan oma eelarvega. Rahvas valib iga 3 a. tagant. Üheks volikogu ülesandeks on linnapea/ vallavanema valimine Linnapea/ vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu linna/ valla valitsuse tööd Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi Omavalitsuse ülesanded:
ühiskonnas reform- parlamentalism- 1) ablosutismiajastul *kuulus kogu võim kunungale, tsaarile, sultanile *valitseja tegi seadusi ainuisikuliselt, ka ministrid jms pidid talle alluma *ustav ametnikkond toetas kuningat *alaline sõjavägi *seiskuslik kord *merkantilism 2)parlament tegi seadusi, kehtestas makse ja andus kuningale täitevvõimu. Kuningas valis ametnikke ja juhtatas armeed, aga pidi siiski alluma õigustele/seadustele. Samuti eksisteeris valiaskond kes valis ametnikke parlamendi alamkotta. 3)prantsusmaal algas absolutism louis XIII ajal. ta võis üksi otsustada kõikide riigiasjade üle, ainult uusi makse ei tohtind kehtestada ilma generalstaatide nõusolekuta. seisuste esinduskogu saatis ta aga laiali. kunigas ise polnud huvitatud valitsemisest, seega tema asemel valitses riiki esimene kardinal richelieu,
1. alanejad sugulased (lapsed) 2. ülenejad sugulased (surnud inimese vanemad) 3. külgjoones sugulased ( surnud inimese õed, vennad) 4. abikaasa Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahelist suhtlemist ja organisatsioonide vahelist suhtumist. Riigiõigus puudutab riigi seadusandlust, riigi tunnuseid, riigi võimu. Haldusõigus reguleerib täitevvõimu funktsioone. Kriminaalõigus reguleerib selliseid tegusid, mis on ühiskonnas keelatud. Protsessiõigus- kohtueelne ja kohtulik uurimine. Tsiviilõiguse subjektid Füüsilised isikud (inimene) Juriidilised isikud õigusvõime- tekib sünniga ja lõpeb surmaga.
asustusüksustest: alevikest ja küladest. Suuremates linnades moodustatakse väiksemaid haldusüksuseid – linnaosasid (nt Tallinnas Kristiina, Nõmme). Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn kohalikud aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ja maavanemal peab olema kohaliku omavalitsuse toetus. Maavanem nimetatakse viieks aastaks. Rahva valitud esindusvõimu organit maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded (teostab maakonna riiklikku haldust) 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigi vara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengu Maakonna lipp on kahevärviline: valge, roheline. Maakondade lippe eristab maakonna vapp lipu keskel. Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse üksused. Neil on oma valitud esindusorganid (volikogu) ja oma eelarve
Seadusandlik võim · Riigikogu tähtsaim ülesanne on seadusloom · Riigikogu oluline ülesanne on järelvalve täitevvõimu üle · Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides · Riigikogu liige võib algatada seadusi Komisjonid · Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus) · Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik
SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18.SAJANDIL; PREISI TÕUS Saksa-Rooma keisririik · Keiser pärines Habsburgide suguvõsast · Keisrivõimu nõrkuseks oli saatmatus luua täitevvõimu asutusi · Esindusorganiks oli Riigipäev ( koosnes 3 kuuriast: Kuurvürstide kuuria, vürstide kuuria, linnade kuuria) , mis aga ei olnud siiski täisõiguslik parlament · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga( peale 30-a sõda) tunnistati üksikute Saksa riikide suveräänsust( neile oli antud õigus ajada iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge) · Üksikutest vürstiriikidest hakkasid esile tõusma: Saksimaa, Brandenburg,
Portfellita minister määratakse ajutiselt, et korraldada mingit valdkonda, mis on eriti tähtis. Kantsleri ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagata sujuv töö ka ministrite vaheldumise perioodil. Asjaajamiste korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Maakonnad ja omavalitsused- praegu on Eestis 15 maakonda. Maakonda juhib maavanem. Maavalitsus on täitevvõimu asutus, vald ja linn omavalitsusüksused. Vallal ja linnal on omavolikogu ja eelarve. Maavalitsuse ülesanded: korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Eesti kohtusüsteem- demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem. I aste on linna- ja maakohtud, halduskohtud, II aste on ringkonnakohtud, III aste on riigikohus.
tulevnev piirang. Käskkiri- haldusakt mis on suunatud asutuse või organisatsiooni sisemiste küsimuste lahendamiseks ja teenistussuhete reguleerimiseks(õigus, kohustus, puhkus, töökorraldus) Kohtuotsus- üksikakt millega lahendatakse poolte vaheline sisuline kohtuvaidlus. Kohtumenetluste liigid(tsiviil-, kriminaal-, haldus-, põhiseaduslik) ja kohtumenetluste astmed(1. Haldus-ja maakohtud. 2.Ringkonnakohus 3. Riigikohus). Laiem tähendus ja korralduslik pool.VT materjali! Väärteo otsus- täitevvõimu õiguse mõistmise funktsiooni akt Rahvusvahelise õiguse allikad Välislepingud- rahvusvaheline leping mis on kahe või enam riigi vahel sõlmitud mis tahes õiguslikult siduv kokkulepe. Ei pea vastama Viini konvensioonile. Konvensioon- valmis leping mis on valmis liitumiseks kõigile(inimõiguste kon) Harta- sisuliselt sama mis konvensioon. EL õiguse allikad Esmane õiguse allikas- asutamislepingud, nende täiendamine muutmine, liitumislepingud, riigi ülene ja igale riigile kohustuslik.
astuda. Riigivanem aga täitis nii presidendi kui ka peaministri kohustusi. 1920. aasta põhiseadus lõi sisse võimude lahususe idee. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. 1920. aasta põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindava Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. 1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel: 1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum; 2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega. Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924. aasta mässukatset, pakkudes
teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure; kindla territooriumiga sõltumatu (suveräänne) üksus; organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid. Riik on olulisim ühiskonna poliitiline institutsioon haarates endasse terve poliitiliste institutsioonide süsteemi: parlamentarismi institutsioon; täitevvõimu institutsioon; riigipea institutsioon; kohtuinstitutsioon ja mitmeid teisi institutsioone. Riigi tunnused- territoorium millel on antud riigi poliitiline kord; rahvusvaheliselt tunnustatud piirid; ühiskonnas eksisteeriv eriline sotsiaalne grupp, kes tegeleb riigi juhtimisega; riigi võimumonopol: õiguskorra teostamine; maksude kogumine, lõivude kogumine jne; välisturvalisuse tagamine; välispoliitiline tegevus.
vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Võimude jaotamise tasandid n Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud erinevate rollidega n Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs kohalik omavalitsus n Otsene vs kaudne riigihaldus Seadusandja ® Parlamendi ülesanded: n seaduste vastuvõtmine n kodanikkonna esindamine n täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll n rahakotivõim ja poliitiline harimine (eeskuju) n ühiskonnaprobleemide arutamine ® Legislatuuride allakäik Esinduskogu mõjukus n Poliitikat kujundav: saab muuta ja tagasi lükata täitevvõimu esitatud eelnõusid. USA, Costa Rica, Tsiili n Poliitikat mõjutav: saab tagasi lükata ja osalt muuta täitevvõimu ettepanekuid, ent ei saa asendada neid omapoolse poliitikaga. Prantsusmaa, Soome
võtta ilma riigikogu enamuse nõusolekule - palka -> 4x keskmine palk + erisoodustused( transpordikulud, eluasemekulud, telfooni kulud, kõik kompenseeritakse ) - ametisse valitud teatud valimiringkonnast *riigikogu ülesanded: - ratifitseerida välislepinguid - kinnitada/vastu võtta riigieelarve - menetleda ja vastu võtta seadused - kontrollida täitevvõimu ( valitsuse ) tegevust - kinnitada presidendi esitatud kõrgemae riigiametnike kandidatuurid - sedaduste vastu võtmine - valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle EESTI VABARIIGI PRESIDENT *valimine: - Presidendi valib riigikogu või valimiskogu *ametiaeg: - 5 aastat , max 2x5 aastat-> vältida ametiseisundi kuritarvitamist *Konstantin Päts - president aastail 1938-1940, Eesti esimene President
tulemusel. Avalikud-õiguslikud rahalised nõuded: • maksud • koormised • trahvid • lõivud • sundkindlustusmaksed SISSENÕUDMISE ÜLDISED ALUSED • Sundtäidetava nõude tekkimise aluseks on üldjuhul täitevorgani otsus, haldusakt vm täitedokument. Sundtäidetavad avalik-õiguslikud rahalised nõuded võib täitedokumendi sisu järgi jagada: • haldusorgani haldusakt (maksuotsus, haldusõigusliku sunnivahendi kohaldamine) • karistusotsused • muud täitevvõimu ettekirjutused (hüvitiste tagasinõudmine) • Olenemata nõude sisust ja selle menetleja pädevusest võla sissenõudmisel, kohaldatakse kõiki avalik-õiguslikke rahalisi nõudeid kohtutäituri menetluses võrdselt. • Riik ei alusta sundtäitmist ennem, kui isikule on antud teatud aeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks. • Maksuvõla puhul saadetakse sundtäitmishoiatus, kus nõude tagastamiseks on aega 10 päeva või 48 tundi.
1. Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu ning troonile tõusis Hollandi valitseja prints Willem *1688. aastal saabus Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale *James teine põgenes Prantsusmaale *Willem kirjutas uue aasta algul alla ,,Õiguste deklaratsioonile" ning ta krooniti William kolmandaks ,,Õiguste deklaratsioon" 1. ,,Õiguste deklaratsioon" kehtestas kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid *Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse *Kuningas sai parlamendilt täitevvõimu *Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat 2. Usuvabadus puudus veel aastakümneid *Riigiteenistusse võeti ainult anglikaani kiriku liikmeid *Kaotliiklased ja puritaanid riigiametnikeks ei saanud *Nii kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia, mis püsib tänaseni
haldusüksus Viljandi maavanem Maakonda juhib maavanem. Viljandi maavanem on Erich Palm. Kuidas valitakse maavanem? Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Ülesanded: 1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest 2) juhib maavalitsuse tööd 3) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele Maavalitsus Tegemist on riigi täitevvõimu asutusega ja seda finantseerib riik. Ülesanded: järelevalve koolide ja lasteaedade, sotsiaalteenuste kvaliteedi, perekonnaseisutoimingute, maareformi, ühistranspordi, planeeringute ning kohalike omavalitsuste õigusaktide seaduslikkuse järele maakondliku ühistranspordi korraldus maareform, riigimaa valitsemine, riigi kasuks seatud hüpoteekide arvepidamine maakonnaplaneering, teemaplaneeringud, planeeringuvaidluste lahendamine
- Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseerida ühistransporti. 5) Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. -Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda Eesti kodakondsust omav vähemalt 18- aastane inimene. 4. Kohalik täitevvõim. - Kohaliku omavalitsuse täitevvõimu organiteks on valitsused (linna- ja valla) 5. Võrdle maavanema ja linnapea/vallavanema ametisse paneku süsteemi. Maavanema ametisse määramine toimub Linnapea/vallavanema ametisse astumine nii : toimub nii : 1) Peab toetama Eesti valitsus, kuid ka 1) Saab ametisse peale kohaliku volikogu maakonna omavalitsus. valimise. 2) Maavanem nimetatakse ametisse. 2) Valib volikogu.
kus kõik käis ühe partei poolt paika pandud reeglite järgi. Ka mitmed ühiskonnaanalüütikud ei soosi väikeses riigis presidentalismi. Sotsioloog Juan J. Linz väidab, et proportsionaalne valimissüsteem ja parlamentarism on kõige soovitatavam ja presidentalism kõige vähem soovitatav valitsemisviis. Ta väidab, et presidentalism on ebaõnnestunud valitsemisviis tõsiste institutsiooniliste puudujääkide tõttu: fikseeritud ametiaja pikkus, mis muudab valitsuse väga jäigaks; tendents täitevvõimu ja seadusandliku võimu ummikseisuks, mis tuleneb kahe eraldi valitava kogu kooseksisteerimisest; presidendivalimistele iseloomulik põhimõte, et võitja võtab kõik; poliitikas on kesksel kohal isiksused, mitte konkurents parteide ja nende programmide vahel. Need puudujäägid mõjuvad aga eriti väikeriigi demokraatiale laastavalt. Valik parlamentaarse ja presidentaalse valitsemisvormi vahel on väga oluline faktor ka demokraatia arengu seisukohalt
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused
c) rahvuskeelte areng d) filosoofide tõestus Prantsusmaa Inglismaa Preisimaa Austria Millised olid probleemid? Kuningasvõimu halvad Parlamendi õiguste Suutmatus luua Türklased; järeletulijate suhed feodaalidega, sätestamine; pidev täitevvõimu asutusi; puudumine troonipärijaks; katoliiklaste ja võimuvõitlus; kodusõjad; haridustaseme madalus; pidevad erinevate rahvuste hugenottide vahekord, konfliktid sotimaaga; nõrk sõjavägi; talupoegade iseseisvuspüüdlused; vastasseis tõusva tööstuslikud ja halb olukord, sh toidu Territooriumi laiendamine. kodanluse ja vana kaubanduslikud vähesus; konfliktid
Meedia ajakirjandus, kuhu on hõlmatud lisaks trükiajakirjandusele ka raadio- ja telesaated ja internet. 'Demokraatlikus riigis on ajakirjandus vaba ja mitmekülgne, esitades nii poolt kui ka vastuväiteid. RIIGIKOGU ° Eesti Vabariigi parlament, rahva esinduskogu, seadusanliku võimu kandja, koosneb 101 liikmest ja valitakse 4ks aastaks. ° Võtab vastu seadusi; võtab vastu riigieelarve ja kontrollib selle täitmist ° Teostab järelvalvet täitevvõimu üle ° Arutab riiklikult tähtsaid küsimusi ° Valib Vabariigi Presidendi Lihthäälte enamus kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, s.o saadakse vähemalt 51 101st Kvoorum istungil v koosolekul osalejate arv, millest piisab, et koosolek v istung oleks otsustusvõimeline.
inimväärsed töötingimused. 112 on Euroopa ühtne hädaabinumber Euroopa Parlamendi kodanike esindus - peamine ülesanne on ELi seaduste vastuvõtmine. Euroopa Liidu Komisjon liikmesriikide valitsuste esindus koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest ka on seega koht, kus riikide valitsused saavad kõikides ELi puudutavates küsimustes oma arvamust väljendada ja oma huve esindada. Euroopa Komisjon ELi esindus on ELi täitevvõimu esindaja ja sarnaneb riigivalitsusega.EK peamine ülesanne on algatada uusi seaduseid ja kontrollida, et liikmesriigid järgivad kokkulepitud reegleid ning ELi õigusakte. Euroopa Kohus tegeleb seaduste õige ja õiglase tõlgendamisega. See Kohus asub Luksemburgis. ¤ELi finantseeritakse maksumaksjate rahast. ¤Rahvusvahelised noorsoovahetused 13-30 a noortele on võimalus kohtuda teiste noortega
jõudude vaheliste õiguste ja kohustuste mittevastavusest seadustele ja õigustele. Ka President Toomas Hendrik Ilves leidis, et kogu taasiseseisvumisperioodi on ilmestanud vastuolud kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude juhtide vahel, mis on tulenenud esimesest iseseisvusajast põhiseadusesse jäänud rudimendist. Presidendi arvates ei peaks kaitsevägi olema põhiseaduslik institutsioon, mille juhataja määrab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul, vaid täitevvõimu struktuur, mille juhi määrab ametisse valitsus ning mille juht asub kaitseministri otsealluvuses. See on vaid üks võimalus, kuidas probleemi lahendada. Eesti poliitikas on riigikaitse arendamiseks erinevaid kontseptsioone. Arusaamu selle kohta, mis tagab Eestile julgeoleku on mitmeid. Ühe arusaama kohaselt on selleks NATO liikmeks olek. Eesti sõjavägi on ühtlasi ka NATO oma ning meid kaitseb selle alliansi põhiharta. Teise
1. Nimeta omavalitsusüksused Eestis. Kes neid valitsevad? (asutuste/ametiisikute nimetused, kes mida teeb) Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus. Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3. Kust saab omavalitsus oma tulud? Mille peale kulutavad omavalitsused peamiselt oma raha? Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks regis...
seda hiljem ka uurimuse tellinud kojale raporteerida. Peamine osa tänapäeva Kongressi tööst tehakse komisjonides ja alamkomisjonides. Kongressi võim: · Õigus vastu võtta seadusi. Ükski seaduse-eelnõu, mida võivad esitada nii president, valitsuse esindajad, komiteede liikmed kui ka huvigrupid, ei saa enne seaduseks, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. · Riigimaksude kehtestamine ning kulutuste poliitika kujundamine · Järelvalve teostamine täitevvõimu asutustele · Samuti on neil õigus näiteks välja kuulutada sõda või sõjaseisukord, reguleerida kaubandust, ametisse määrata föderaalkohtuid ja kehtestada kodakondsus- ja immigratsiooninorme, lisaks sellele trükkida raha. · Presidendi suhtes on Kongressil küllalt suur võim. Alamkojal on ühtlasi õigus süüdistada presidenti, asepresidenti või mõnda muud riigiametnikku riigireetmises,
2) juhtida riiki seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel 3) koostada seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarve eelnõu 4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Riigiametnik ehk avalik teenistuja on riigi kasutuses valitsuse ülesannete täitmiseks. MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED Maakond on oma regioonis riikliku halduse üksus. Seda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ning maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, siis seda rahastatakse riigieelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigivara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengut Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse ja kohaliku halduse üksused. Sellel on oma rahva poolt valitud esindusorgan ehk volikogu ning oma eelarve. Volikogu peamised ülesanded: 1) esindada kodanike huve
· Seadusandlik menetlus võib toimida kahel viisil. Seadlus · Seadlus on akt mille kaudu võib Vabariigi President anda õigusnorme. · Juriidilise jõu poolest võrdne seadusega. · Lubatav üksus, kui Riigikogu ei saa kokku tull ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatu vajadus. · Seadluse reguleerimisala on piiramatu ei saa seadusi kehtestada. Määrus · Täitevvõimu poolt antud õigusloov akt. · Määrused on üldised regulatsioonid. · Määrusi eristatakse mahu alusel: Mis on kehtiva seaduse rakendamiseks Antud reguleerimata valdkonna reguleerimiseks Antud kehtivate seaduste muutmiseks. · Määrus eristab haldusakti haldusaktiga reguleeritakse üksikjuhte ning antakse parlamendi poolt. Õiguse valdkonnad õigus jaguneb valdkondadesse, kuid see on tinglik
Määrata rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu - administratsiooni (halduse) järelvalve; -tagada piisav toetus oma poliitikate elluviimiseks -kriiside juhtimine - sõjalised ja välisasjad. - sõmboolsed ja tseremoniaalsed küsimused. Riigipea valitsuskabinet ja administratsioon Täitevvõimu laienemine heaoluriigiga. Valitsuse tähtsuse suurenemine Valitsuse ülesannete, vahendite ja personali laienemine. Kabinettide hüppeline suurenemine. Valitsuse tugistruktuuride, eriti valitsuskomisjonide paisumine. Valitsuse domineerimine parlamendi üle (kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess). Valitsuse ja parlamendi vastastikused kontrollimehhanismid pole paigas. Valitsusjuhi esiletõus ja valitsussisene hierarhia süvenemine. Suured nõudmised ministrile; generalist ja spetsialist.
uurimiseks või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Fraktsioonid-on erakondade saadikrühmad parlamendis. F. võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. 5. Mis on valitsus? Kellest valitsus koosneb? - Demokraatlikule riigile kohaselt teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi (majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Seejuures on ministrid tavaliselt tegevpoliitikud, kelle otsuseid mõjutavad erakondlik ja ideoloogiline taust. Valitsuse moodustamine erineb riigiti. Peamised erinevused tulenevad sellest, kas tegemist on parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga, kui palju parteisid võimu nimel reaalselt konkureerib ning millist valimissüsteemi kasutatakse. 6
üldistamist vajavates küsimustes. Teistimine on jõustunud kohtulahendite läbivaatus uute asjaolude ilmnemisel. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Muud kohtunikud, s.h. ka apellatsiooni- ehk ringkonnakohtute kohtunikud nimetab ametise Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Riigikohus on sõltumatu täitevvõimu rahastusest ja teenistuslikust järelvalvest. I ja II astme kohtud sõltuvad selles justiitsministeeriumist, seega täitevvõimust. 42.Õiguskantsler kui õigustloovate aktide üle järelvalvet teostav ametiisik. PS XII peatüki kohaselt on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on: õigusaktide põhiseadusele vastavuse kontroll, õigusloome põhiseaduslikkuse üldistaja ja sellest Riigikogule ettekande tegija, ettepanekute tegija Riigikogule põhiseaduslike
Maakond(15)= regionaalne haldusüksus -} riikliku juhtiimise tasand 2.Vald ja linn =omavalitsusüksus (kokku 226) -}kohaliku omavalitsuse tasand 1.Maakonna tasand-teostatakse riiklikku juhtimist, st maavalitsus eesotsas maavanemaga viib ellu riigi keskvõimu poliitikat alludes EV Valitsusele. Maavanem-maakonna juhtiv ametnik, keskvõimu esindaja. Nimetatakse ametisse 5 a-ks EV Valitsuse poolt konkurssi korras (seega Maavanem on riigiametnik) Maavalitsus-regionaalne ametkond, mis teostab täitevvõimu maakonnas, teda finantseeritakse riigieelarvest. Selle isikkoosseisu komplekteerib maavanem, kelle üheks oluliseks ülesandeks on maakonna kohalike huvide esindamine EV Valitsuse ees. Seega maavanem on vahendaja keskvõimu ja KOV-i vahel. Maakond ei ole omavalitsusüksus, kuna tal puuduvad KOV-i kaks tunnust. 2.Kohaliku omavalitsuse tasand-mingi maa-ala või asula elanikele on antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi. 2 peamist tunnust: 1)kohalik esinduskogu: 4
saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon. See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. augustil 1932. a ja 10- 12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta täitevvõimu (valitsust) tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16- oktoobrini 1933. a. rahvaalgatuse korral ning oli oma eesmärkidelt sarnane kahe esimese referendumiga. Seekord püüti anda suured võimuvolitused presidendile. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Üks olulisem neist oli kodanike täielik
ulatuses kogutud häälte arvule; demokraatlike valimiste tunnused - *kandidaate on ühele saadikukohale mitu *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida *kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses *hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult; riigikogu ülesanded - *menetleda ja vastu võta seadused *ratifitseerida välislepingud *kinnitada riigieelarve *kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid *kontrollida täitevvõimu tegevust; valitsuse ülesanded - *viia ellu riigi sise-ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid *suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust; riigikogu fraktsioon saadikurühmad; koalitsioon valitsusparteid; opositsioon parteid, mis pole valitsusega seotud; EV valitsuse koosseis valitsust juhib peaminister, liikmeteks on ministrid; EV kohtusüsteem mitmeastmeline kohtusüsteem;
Ministrite nõukogu koosneb valitsuse esimehest, aseesimeestest, ministritest ja vajadusel muudest liikmetest, mõnel juhul riigisekretäridest. Ministrite nõukogu tuleb kokku kord nädalas, tavaliselt reedeti. Koosolekuid juhatab peaminister, kuid tema äraolekul võtab vastutuse üle aseesimees, erandjuhtudel saab koosolekut juhtida ka Hispaania kuningas.5 Valitsus teostab kõik sise- ja välispoliitika, tsiviil- ja sõjalise juhtimise. Lisaks teostab valitsus täitevvõimu ja seaduskuulekust. Kohtusüsteem Hispaanias on kaheastmeline kohus. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. Riigikohtu president on ametisse valitud 20 Kohtu Üldnõukogu kohtuniku poolt ning ametisse kinnitatud kuninga poolt. Hispaania on kohtute osas territoriaalselt jagatud linnadeks, ringkondadeks, provintsideks ja autonoomseteks piirkondadeks, kus kohtuvõimu teostavad rahukohtud, esimese astmeja eeluurimise kohtud, halduskohtud, sotsiaalasjade
riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri unikaalsust iseloomustavad kaks tun- nust: (1) ta ei tegutse ühegi muu riigiorgani juures ja (2) ta valvab täitevvõimu aktide kõrval ka parlamen- diseaduste üle.*5 Unikaalsus tekitab küsimusi organi süstemaatilise asukoha ning pädevuse ulatuse kohta, sest otsest eeskuju õiguskantsleri instituudi käsitlemisel pole kusagilt võtta. Samas muudab just see õigus- kantsleri käsitlemise õigusteadlase jaoks atraktiivseks. 2. Ülevaade õiguskantsleri instituudi ajaloost 2.1. Rahvusvaheline kujunemislugu
Eestis toimib see modifikatsioonidega: kandidaadid jagatud ringkondadesse, ringkonnamandaatide arvestamine ja 5% klausel + d’Hondti meetod. 31. Valimiskünnise mõte Riigikogusse pääseb erakond, mis on saanud vähemalt 5% häältest. Selle mõte on välistada liigset killustatust ja et esindatuse saaksid siiski vaid suurema toetajaskonnaga poliitilised vaated. Rohke arv pisiparteisid raskendab stabiilse koalitsiooni moodustamist ja takistab seeläbi nii RK kui täitevvõimu normaalset funktsioneerimist. 32. Riigikogu valimise süsteemi põhimõtted: a. Kes tohib esitada kandidaatide nimekirja? Erakond b. Mis on kautsjon? Miks kautsjonit vaja on? RK valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon. Kautsjoni suuruseks on ühekordne kuupalga alammäär. Kautsjon tagastatakse kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole
Osariikide kompententsi jäid majandus, õiguskord, kooliharides. (Teksti kirjutas James Madison). Esimeseks presidendiks valiti 1789 G. Washington. Viidi ellu Montesquieu võimude lahususe printsiip. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosnes Saadikutekojast (valitakse proportsionaalselt rahvaarvuga) ja Senatist (igast osariigist 2 senaatorit). President on riigipea ja täitevvõimu juht, juhib valitsust, mis ei vastuta parlamendi ees. Presidenti ei saa tagandada ilma kohtuliku süüdistuseta. Kongressi koostatud seadused vajavad presidendi heakskiitu. President peab aru andma Kongressile riigi olukorrast. Senat peab heaks kiitma presidendi nimetatud kõrgemad ametnikud ja riikidevahelised lepped. Presidendil ei ole õigust kongressi laiali saata. Kohtuvõimu kannavad nii kohalikud kui föderatsioonikohtud ja ülemkohus
Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul, 19. augustil, teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi Nõukogude Liidu põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, täitevvõimu tegutsemise kooskõlastamist isiklikult temaga ning rahvakogunemiste ja miitingute keelustamist. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad. Moskva pööret toetasid Moskva- meelne EKP, Eesti NSV Töökollek- tiivide Ühendnõukogu, üleliidulised tehased. Eesti juhid
Riigikord · Demokraatlik valitsemisvorm on saanud alguse arengost kõikide antud territooriumil elavate perede perekonnapeade iidsest kokkusaamisest.Aja jooksul anti arengo funktsioonid üle Suurele Nõukogule,mis tänapäeval on Vabariigi Parlamendiks.Selle koosseisus on 60 saadikut, keda vabariigi kodanikud valivad oma kohale viieks aastaks. Riigikord · See kogu valib enda sest kaptenregenti, kes täidavad nii riigipea kohustusi kui ka täitevvõimu funktsioone. · Kaptenregendid valitakse 6 kuuks · Nende ametissepühitsemise tseremooniad toimuvad igal aastal 1.aprillil ja 1.oktoobril. · Vabariigi valitsuseks on Riigi Nõukogu, mis koosneb 9 ministrist-riigisekretäridest. Riigikord · San Marino territoorium on jagatud 9 omavalitsuseks(castelli):San Marino linn(San Marino Cittä),Serrevalle,Borgo Maggiore,Faetano,Domagnano,Chiesanuo va,Acquaviva,Fiorentino,Montegiardino.
vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest, alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge näiteid! · Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita). · Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud haldusüksused. · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus viieks aastaks ja küsitakse ka omavalitsuste arvamust. Rahva valitud esinduskogu maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest. Maavanema pädevus Küsimus: Kui Vabariigi Valitsuse seadus sätestab, et "maavanem esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest", Siis kuidas ta: 1) Esindab riigi huve? 2) Hoolitseb maakonna arengu eest? 3) Teeb seda üheaegselt? 1
toimuma põhiseaduse poolt etteantud struktuuride raames. Üksnes organisatsiooni rangest seotusest sea- dustega ei piisa selleks, et teda eksekutiivvõimust üldse välja arvata, kuna põhiseadus ei näe ette võimalust, et initsiatiiviotsust tohiks hoolimata organisatsiooni tugevast seotusest seadustega vastu võtta väljaspool täitevvõimu. Vastupidi, vastavalt põhiseaduse § 87 lõigetele 3 ja 6 ei ole täitevvõimu seotus seaduste ja õigusega mitte erand, vaid reegel ning kohustus. Legaliteediprintsiip ei saa seetõttu olla põhjuseks, et vabastada prokuröre justiitsministri korralduste täitmisest. Seega ei tohi judikatiivvõim vajaliku demokraatliku legitimatsiooni puudumise tõttu omada kriminaalme- netluslikku initsiatiivikompetentsi, kuna seda on pädevad teostama vaid eksekutiivvõimuga seotud ameti- kandjad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
