sisse. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale Eesti jäi ilma ohvitseridest, poliitikutest ja haritlastest. Talvesõda Soome säilitas iseseivuse (loovutades veidi maad) 4. 1940 suvel olid ebaõiglased valimised, sest oli ainult üks kandidaat ja valimised olid raske kora all. 5. Võimuaparaadi ümberkorraldamine: Amest tagandati kõrged ametinikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead Võim läks kommunistide kätte Täitevkomiteed moodustati linna- ja vallavalitsuse asemel Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu) Eesti kohtusüsteem -> Nõukogude rahvakohtu. Miilits. 6. Majandusreformid: riigistamine / natsionaliseerimine (pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted). Talude maks suurus 30 hektarit. Majandus käis alla, järsk hinnatõus, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit. 7
novembril riigipühana. Veebruarirevolutsiooniga oli 1917. aasta alguses Venemaal kukutatud keiser Nikolai II. Seadusandlik võim kuulus Riigiduumale ja eelparlamendile ning täidesaatev võim allus Ajutisele valitsusele. Eelparlament valmistas ette Asutava Kogu tööd, mis pidi valitama 25. novembril ja võtma vastu põhiseaduse. Paralleelsete võimuorganitena tegutsesid ka mitme erakonna esindajatest moodustatud, kuid sageli bolsevike mõju all olevad nõukogud ja nende täitevkomiteed. Venemaa osales jätkuvalt 1914. aastal alanud Esimeses maailmasõjas. Sõda oli riigi välja kurnanud ning süvendanud sotsiaalseid probleeme. Ajutine Valitsus ei soovinud alustada rahuläbirääkimisi Saksamaa ja tema liitlastega. Paljude väeosade sõdurite ja madruste hulgas valitsesid allumatuse meeleolud. Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee. Komitee koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma
tuhat inimest . Nagu ka teistes kommunistlikes riikides, oli ka Eestis majanduslik tegevus kavandatud viisaastakuplaanide järgi , mis lähtus NSV üldisest plaanist . Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust . Ka oluline oli elektrifitseerimine kui 1951 aastal rajati ühtne Eesti energiasüsteem , mis esialgul ühendati Venemaaga . ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu . Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides Täitevkomiteed . NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid . Sõjalist vastupanu Eestis osutasid julgelt näiteks metsavennad ning paljud teised salaorganisatsioonid . Gruusia NSV Lähistroopilise kliimaga Musta mere äärselt alalt saadi 95% NSV Liidu teetoodangust ja peaagu kogu tsitrusviljasaak . Siiditoodangult oli Gruusia NSV liidus 2 kohal . Üleliiduliselt oli tähtis mangaanimaak ning mõne masinatööstusharu toodang, näiteks valmistati Gruusias
Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega - teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat Parlament (endine Riigivolikogu) nimetati ümber Ülemnõukoguks. Valitsuse nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu, seda juhtis kommunist Johannes Lauristin. Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed. Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre. Võeti vastu uus põhiseadus, kus sätestati kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas. * korraldati ümber majandus Tööstus, transport jne. natsionaliseeriti ehk riigistati. Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi kollektiviseerimiseks (=ühismajandite loomiseks)
· Kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sõjasündmuste mõjud · Augustis vallutasid Saksa väed Riia. · Septembri lõpus maandasid sakslased dessandi Saaremaal ja hõivasid kogu Lääne- Eesti saarestiku. Järsult kasvas enamlaste toetus, kes hakkasid juhtima Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteed. Tõusetus Eesti iseseisvumise küsimus ja hakati korraldama Eesti Asutava Kogu valimisi. Oktoobripööre 1917. a oktoober: · vene enamlased otsustavad Lenini pealekäimisel Venemaa Ajutise Valitsuse kukutada. · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna. · Pärast võimupööret Petrogradis võeti ka Eestis ametlikult võim: kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
ENSV AJALUGU Valitsemine: Ei olnud elukutselised poliitikud, nende ülesandeks oli vaid hääletamine, kõik muu oli nende eest ära tehtud. Valitsust nimetati ENSV ministrite nõukoguks, kohalik võim kuulus külanõukogudele (volikogudele). Linnades olid täitevkomiteed. ENSV's olid riikliku alluvusega linnad: Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu). Need olid tähtsad linnad, kuna seal tegeldi sõjaväega. Tähtsaim tegelane oli EKP peasekretär: Karotamm(19441950), Käbin (19501978), Karl Vaino (19781988), Vaino Väljas). Kolhoosid:Alustati 1947. Rahvas ei allunud ja siis hirmutati neid küüditamisega ning pandi maksud peale ning siis olid inimesed sunnitud liituma. Peale küüditamist oli 64% taludest kolhoosides, 1951 aasta alguseks juba 92%. Seega
Rahva Liidu võit *21.07 kuulutati välja Eesti nõukogude Sotsialistlik Vabariik; 6.08 ühendati NL-ga *riigiaparaadi ümberkorraldamine- ametist tagandati kõrgemad ametnikud; võimupositsioon kommunistide kätte; 40 kiideti heaks uus põhiseadus; Riigivolikogu nim. Ülemnõukoguks (esimees Vares); valitusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (eesotsas Lauristin); valla- ja linnavalitsuste asemel täitevkomiteed; kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtunikega ja politsei miilitsaga; sõjaväest kujundati Punaarmee laskekorpus; Juhtiv Eestimaa Kommunistlik Partei, sekretäriks Karl Säre, viis ellu Moskva tahet *majandusreformid- kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maakasutajateks, suuruseks jäi 30ha; natsionaliseeriti pangad, asutused, tööstus, kaubandus; järsk hinnatõus; kaupade defitsiit; kroonide asendamine rublaga
rahva vastu, kes oli tulnud tänavatele Stalini hukkamõistmise vastu protesteerima. Rahvusväeosade olemas olu võimaldas ka enamikul tollastel ajateenijatel läbida teenistus, 1950 keskpaigast saadeti need laiali. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed, külanõukogud, 3 oblastit. Kodanik nationalism- üldmõiste, lööksõna. Võitlus selle vastu oli sisepoliitilise arengu tunnus, selle taga oli ÜK(b)P keskkomitee. EK(b)P 8. pleenum tuli kokku 1950 märtsi II poolel, et arutada olukorra parandamist. Eesti kõrgemat juhtkonda süüdistati möödalaskmistes(natsionalismis, vales kolhoosipoliitikas, halvas kaadrivalikus. Suurpuhastus ametites: Karotamme asemele Ivan Käbin, jt
"ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ", siis oli seal ka, et "NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil" ja "iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel. ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast Ministrite Nõukogu. Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides RSN täitevkomiteed (algul TSN täitevkomiteed). 1 lubatud partei: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, mille kohalik allorganisatsioon oli Eestimaa Kommunistlik Partei. Võimustruktuur: 1) EKP (partei) (partei juht riigi juht, 1. sekretär) 2) ENSV ministrite nõukogu (valitsus) (juht ministrite nõukogu esimees) 3) ENSV Ülemnõukogu (seadusandlik võim) (juht ülemnk. presiidiumi esimees) ENSV HALDUSJAOTUS______________________________________________________
punalipuga. Ametisse nimetati uus kommunistlik ja Nõukogude Liidu poolt valitud valitsus. 5. Nõukogude Liidu ümberkorraldused Eestis (suvi 1940- suvi 1941) iseloomustus: Lammutati riigiapraad, see tähendab, et kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametitest. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks.Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu. Linna- ja vallavalitsuste asemele tuli täitevkomiteed. Juhtivaks ja suunavaks jõuks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Kroon asendati rublaga. Tagajärjed Eestile: Eestlaste majanduslik seis halvenes kiiresti. Suurte talude omanikud jäid ilma maast, sest kõige suurem maalapp võis olla 30 hektarit. 6. Esimene suur küüditamine (14 juuni 1941). Iseloomustus: Eesmärk oli puhastada Eestit, et ära hävitada kõik Eesti meelsed inimesed. Kõik täisealised mehed saadeti vangilaagreisse ning naised, lapsed ja
21.juunil korraldati Vabaduse väljakul meeleavaldus. Päts allkirjastas otsuse, millega nimetati ametisse uus valitsus. Peaministriks oli Johannes Vares. Kuulutati välja Riigivolikogu valimised, valimistulemusi võltsiti, valijaid hirmutati, ainult üks kandidaat. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik(ENSV). Ümberkorraldused *Senise riigiaparaadi lammutamine *Riigivolikogu=Ülemnõukogu, Vabariigi Valitsus=Rahvakomissaride Nõukogu,linna ja vallavalitsused= täitevkomiteed. Kõigi nende peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. *Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks. *Majandus,pangad,haiglad,apeegid,kirjastused,trükikojad,hotellid,toitlustusasutused riigistati.Kaupade defitsiit, üleminek rublale, järsk hinnatõus *Kultuurirevolutsioon-koolis õpetati marksismi-leninismi ning NSV Liidu ajalugu. Teatrites, kinodes kontsertidel hakati näitama NSV Liidu loomingut. Ülirange tsensuur- Purustati
6. august 1940 võeti Eesti NSVLiidu koosseisu 4) Nõukogude okupatsiooni ümberkorraldused (iseloomusta) Esimesena ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Aug 1940 uus põhiseadus: vastavalt sellele Riigivolikogu nimetati Ülemnõukoguks, vabariigi valitsusest sai Rahvakomissaaride Nõukogu, moodustati täitevkomiteed. EKP kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon EKP viis ellu Moskva tahet. Majandus- riigistamised, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid, haiglad, kirjastused, trükikojad, elumajad. Kultuurirevolutsiooniga hakati koolides õpetama - leninismi ning NSVL ajalugu ja konstitutsiooni.
21.juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6.augustil ühendati Eesti NSVL- ga. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametist. Riigivolikogu kiitis uue põhiseaduse heaks ning vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre). 1941-1944 Peale Nõukogude okupatsiooni tervitati sakslaseid kui päästjaid. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul
21.juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6.augustil ühendati Eesti NSVL- ga. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametist. Riigivolikogu kiitis uue põhiseaduse heaks ning vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre). 1941-1944 Peale Nõukogude okupatsiooni tervitati sakslaseid kui päästjaid. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul
seal ka, et "NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil"[4] ja "iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel. ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast Ministrite Nõukogu[6]. Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides RSN täitevkomiteed (algul TSN täitevkomiteed). Kuigi konstitutsioon väitis, et "ENSV kodanikele on õigus ühineda erinevatesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse"[7], olid need organisatsioonid kõik riigi poolt kontrollitud ja riik ise oli poliitiliselt kontrollitud ainsa lubatud partei Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei poolt, mille kohalik allorganisatsioon oli Eestimaa Kommunistlik Partei. ,,Riigi mastaabis kamandas keskkomitee büroo. Siis tuli ministrite nõukogu, siis oli tükk
Ümberkorraldused Okupantide esimeseks sammuks oli riigiaparaadi lammutamine tagandati kõrgemaid ametnikke, sõjaväe ja politsei juhte, kohtunikke, maavanemaid ja linnapäid. Augustikuus 1940. a kiideti Riigivolikogu poolt heaks ka selle ümbernimetamine Ülemnõukoguks (esimees Johannes Vares) ja senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimees Johannes Lauristin). Linna ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Kohtusüsteem asendati nõukogude rahvakohtuga, politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest sai Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainuke legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Majanduses toimus riigistamine; maareformi käigus kuulutati riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks
ÜMBERKORRALDUSED Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. 1940 augustis kiideti heaks uus põhiseadus. Nüüd nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Linna. Ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, milleliikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Kõigi nende asutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP jagas korraldusi teistele Eesti võimuasutustele, oli
otsuse ühendada Eesti Nõukogude Senine riigiaparaat lammutati; võim Liiduga. läks kommunistidele, uus põhiseadus. Nõukogude võimu toodud muudatused 1940. aastal Eesti elus: 1. Võimuaparaadi ümberkorraldamine a) Uus põhiseadus b) Riigivolikogu -> Ülemnõukogu c) Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu d) Linna- ja vallavalitsused -> täitevkomiteed e) Kohtusüsteem -> nõukogulikud relvakohtud, Politsei -> miilits f) Ainus legaalne poliitiline organisatsioon - EKP (Eesti Kommunistlik Partei) 2. Majandusreformid a) Maareform - kogu maa riigistamine b) Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, apteegid, haiglad, kirjastused, toitlustusasutused, suuremad elumajad jne. c) Järsk hinnatõus d) Kroonide asendamine rubladega. 3. Kultuurielu nõukogustamine
Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Augustis 1940 kiitis Riigivolikogu heaks Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud uue põhiseaduse. Vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares) ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimeheks kommunist Johannes Lauristin). Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Kõigi nende asutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP esimeseks sekretäriks tõusis Nõukogude Liidu luurega seotud Karl Säre. Kuigi EKP jagas korraldusi teistele Eesti
5. Millised muutused toimusid sõjajärgsetel aastatel Eesti haldusjaotuses, maaelus ja tööstuses? · Oli 13 maakonda. Rajoonide asemele moodustati 3 oblastit, mis likvideeriti 1953 ning asendati 5 vabariikliku alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed , külanõukogud, 3 oblastit. · Maaelu hakkas hääbuma, linnastumine · Algas industrialiseerimine. Võõrtööliste sissetoomine ja rõhk oli rasketööstuses 6. Millal ja miks hakati looma kolhoose? Mida kujutas endast kolhoos? Kolhoos oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Kolhooside loomine toimus Nõukogude Liidus aastatel 19291933 kollektiviseerimise teel. Ametlikult oli kolhoosi minek vabatahtlik
21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6. aug langetas NSV Liidu ülemnõukogu-"rahuldades eesti rahva palve"- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati 1940 augustis Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Endiste linna-ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon, mis viis ennekõike ellu Moskva tahet. Toimusid ümberkorraldused ka majaduses: plaanimajandus, riigistamine, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-ja transpordi ettevõtted, maareform 1941. aasta juunis toimus massiküüditamine, mistõttu Eestist okupeeriti umbes 10000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagritesse
6. augustil ,,rahuldas eesti rahva palve" NSVL-i Ülemnõukogu. Samal moel ühendati Leedu, Läti ja Moldaavia. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Ümberkorraldused: · senise riigiaparaadi lammutamine · võtmepositsioonide andmine kommunistide kätte · uus konstitutsioon: Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Esimeheks Johannes Vares), senisest Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu · Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed · kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga · Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus · Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks · maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks · talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit · riigistati pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted jms · kroonid asendati rubladega
21. juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi(ENSV), uus tekkinud riik liideti Nõukogude Liiduga. Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati mitmed kõrgemad ametnikud, politsei juhid, linnapead, kohtunikud. Suurpositsioonid läksid kommunistide kätte. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu, moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks(esimene sekretär Karl Säre). Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega ja niinimetatud kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi-leninismi. 1941. aasta 14.juunil toimus massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis Balti riigis. Eestist viidi umbes 10000 inimest. Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee kiirelt ja sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7
säilitada teatavat sotsiaalset proportsiooni- kuipalju töölisi, kolhoosnikke ja muid. ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium nimeliselt kõrgeima võimuorganiga mingit sisulist tähtsust ei oma(nb!Käbini pagendamine) ENSV Ministrite Nõukogu täidesaatev organ, ülesandeks majandus-ja ühiskonnaelu operatiivne juhtimine Kohalikus elus mängisid rolli maakondade ja suuremate linnade parteikomiteed ning Rahvasaadikute nõukogu täitevkomiteed. Formaalsed valimised toimusid ENSV Ülemnõukogusse ning rajoonide, linnade, alevite ja külanõukogude Rahvasaadikute nõukogudesse, kusjuures ühes valimisringkonnas oli vaid üks kandidaat, kes esindas nn Kommunistide ja parteitute blokki. Aasta-aastalt ametlikud tulemused- valimas käis alati 99,99% valijatest ning neist hääletas poolt 99,99%. Võimude lahususe printsiip sisuliselt puudus. Täidesaatva aparaadi ja kohtuvõimu esindajad istusid ka valitavates organites
Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega - teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat Parlament (endine Riigivolikogu) nimetati ümber Ülemnõukoguks. Valitsuse nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu, seda juhtis kommunist Johannes Lauristin. Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed. Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre. Võeti vastu uus põhiseadus, kus sätestati kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas. * korraldati ümber majandus Tööstus, transport jne. natsionaliseeriti ehk riigistati. Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi kollektiviseerimiseks (=ühismajandite loomiseks)
Rahareform krooni asemel rubla ja kopikad. Ka kultuurirevolutsioon (vabadussõja ausammaste hävitamine, marksismi-leninismi õpetus, raamatute põletamine/sulgemine erifondidesse (,,Nimed marmortahvlil"), kehtestati ülirange tsensuur, osad välaanded suleti täiesti, nõukogude propagandaplakatid jms). Muutused poliitikas: iseseisev EKP muutus nõukogude osaks, ainult üks partei lubatud, kõrgemad riigiametikud arreteeriti-lasti maha, linna-ja vallavalitsuste asemel linna ja valla täitevkomiteed. (Kõik NSVLi eeskujul). Suvesõda: hävituspataljonid (kommunistid, nõuk.võimuga kaasaläinud) põletatud maa taktika elluviimiseks (metsavendade vastu). Hävituspataljonid aktiivsemad Põhja-Eestis. · Nimeta kolm riiki, mille sõjavägedesse kutsumisest on allikates juttu. NSVL, Saksa, Soome · Leia kaks erinevust allikates A ja B. Allikas A: vanuses 28-34, B: 18-45. Allikas A on formaalne käskkiri, on konkreetne ja karm,
Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat Parlament (endine Riigivolikogu) nimetati ümber Ülemnõukoguks. Valitsuse nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu, seda juhtis kommunist Johannes Lauristin. Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed. Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre. Võeti vastu uus põhiseadus, kus sätestati kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas. * korraldati ümber majandus Tööstus, transport jne. natsionaliseeriti ehk riigistati. Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi kollektiviseerimiseks (=ühismajandite loomiseks)
4. 21. juuli hommikul kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõudkogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 5. Alusati valitsuse ulatuslikke muudatusi: 1) Riigvolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (esimeheks sai Johannes Vares). 2) Senisest Vabariigi Valitsusest kujunadati Rahvakomissaride Nõukogu ( esimeheks sai Johannes Lauristin). 3) Linna- ja vallavalitsuste asemele moodustati täitevkomiteed (liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt). 6. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, sellest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekräteriks sai Karl Säre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700 liikmeni. 7. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega - maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks. Kolhooside loomine. 8
Ümberkorraldused Esmalt lammutati senine riigiaparaat. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, politsei juhid, kohtunikud, maavanemad jne. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Augustis 1940 kiitis Riigivolikogu heaks uue põihseaduse. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares). Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimeheks Johannes Lauristin). Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, liikmed määrati kõrgemalt poolt. Kõigi astutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega, Eesti politsei aga miilitsaga. Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks. EKP- st sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP esimeseks sekretäriks tõusis Karl Säre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700-ni.
enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne. 13.3 Võimu mehhanismid ja võimurid Valitsemissüsteem: · Poliitiline võim · Valitsusvõim · Nõukogude võim Võimurid: EKP- Eesti Kommunistlik Partei EKP Keskkomitee Büroo+sekretärid+aparaat EKP Maakonnakomiteed/rajoonikomiteed Partei algorganisatsioonid ENSV Ministrite Nõukogu+ministeeriumid+aparaat Maakondade/rajoonide täitevkomiteed Vallatäitevkomiteed Kõla TSN täitevkomitee ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium Kohalikud nõukogud ÜKP Keskkomitee Eesti Büroo- satalin, Perov, Jefremov 13.4 Majandussüsteemi üldiseloomustus · Põllumajandusnormid · Maareform- varade esimene ümberjaotamine · Kollektiviseerimine 13.5 Vastupanu · Vastupanutegevus Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis toimus nii
(esimees) Seadusandlik võim Ülemnõukogu Johannes Vares Täidesaatev võim Rahvakomissaride Nõukogu Johannes Lauristin Ainupartei Eestimaa Kommunistlik Partei Karl Säre (EKP) Linna- ja Täitevkomiteed vallavalitsused Politsei Tööliste ja Talupoegade miilits Eesti armee Punaarmee 22.territoriaalne laskurkorpus Eesti NSV võimudel puudus tegelik iseotsustusõigus ning kõik käsud saadeti Eestisse Moskvast. Nõukogude võimu kehtestamist aitasid ellu viia ka ruttu Eestisse saadetud tuhanded Venemaa eestlased ja vene rahvusest kommunistid.
Parteihaldus Riigihaldus Maakondade Maakondade Rajoonide Rajoonide Linnade Linnade Valdade Valdade o Komiteed Külanõukogude o Bürood o Töörahvasaadikute nõukogud o Täitevkomiteed Repressioonid Repressiooni võib mõista karistusena, mille sisuks on kitsendused ja kaod Repressioonide sisu Vabadusekaotus (kinnipidamine, arest, vangistus) Liikumisvabaduse piiramine Elukohavaliku vabaduse piiramine (ei tohtinud eestis elada) Kodanikuõiguste äravõtmine (kodakondsuse äravõtmine) Kodanikuõiguste piiramine (hääletamis- ja valimisõiguse äravõtmine) Varalise sfääri piiramine (rahatrahv, vara konfiskeerimine)
mingit võimu või tähendust omavad välisasjade ja kaitse rahvako- missariaadid. 1946. aastal muudeti Rahvakomissaride Nõukogud üleliiduliselt Ministrite Nõukogudeks ja rahvakomissaridest said ministrid. Nõukogude Eesti valitsus juhtis liiduvabariigi tegevust vastavalt Moskva ja liiduvabariigi kommunistliku partei poolt määratud joonele ja nende kontrolli all. Täidesaatvat võimu kohtadel esindasid eri aegadel maakondade, rajoonide, valdade, külade ja linnarajoonide täidesaatvad ehk täitevkomiteed. 1944. aasta sügisel sai Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks kohalik eesdane Arnold Veimer, kellele pärast kommunistide riigipöördekatset 1924. aastal oli mõistetud eluaegne vanglakaristus, kes aga 1938. aasta amnestiaga vabanes. Saanud parteijuhiks, alustas Käbin jõuliselt peale Karotamme ka teise oma viha objekti, Veimeri, vastu suunatud kompromiteerivate materjalide kogumist. Ka selles asjas jõudis ta eesmärgile, kui Veimer 1951. aastal Ministrite Nõukogu
nõukogude ülesanded olid lisaks majanduselu nii Ülemnõukogu kui ka kohalikud nõukogud organiseerimisele seotud ka kõikvõimalike olid jäänud valimata. Seetõttu kerkis valimiste muude valdkondadega. Toimis kindla küsimus pärast sõja lõppu kohe päevakorrale. suunaline võimuvertikaal: maakondade/ Eesti NSV Ülemnõukogu saadikud (kokku rajoonide täitevkomiteed kureerisid linnade ja 100) valiti 1947. aasta veebruaris. Valimis valdade/külade täitevkomiteesid, kinnitasid õiguslikke kodanikke oli 1947. aastal kokku 804 nende koosseisu ning andsid konkreetseid 172 inimest, poolthääletanute protsendiks suuniseid tegutsemiseks. ametlikel andmetel 96,17. Järgmised ENSV
ülemnõukogu presiidium President oli riigipea, kellel oli esinduslik Presidendi ametikoht kaotati, seati sisse ülesanne ülemnõukogu presiidiumi esimehe ametikoht (Johannes Vares-Barbarus) Kõrgeim täidesaatev võim kuulus valitsusele Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas peaministriga (Jüri Uluots) Kohalikku võimu teostasid valla- ja täitevkomiteed linnavalitsused, mille valis rahvas Mitmeparteisüsteem Üheparteisüsteem, võim kuulus EKP-le, mis täitis Moskva käske. EKP esimeseks sekretäriks oli Karl Säre. 2. Ümberkorraldused majanduses (TV lk 33 ül 6) 3. Ümberkorraldused kultuurielus (TV lk 33 ül 6) 4. Repressioonid (TV lk 33 ül 6) Suvesõda Õpik lehekülg 82-83
TÄIDESAATEV VÕIM Eesti NSV valitsuses: - 1940-1946 – Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) - Al 1946 – Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: - Liidulis-vabariiklikud (dualistliku alluvusega: nii Moskva keskametkonnale kui ka liiduvabariigi juhtkonnale. Loodi Moskva jaoks prioriteetsemates valdkondades), - Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Sisulist võimu nad ei teostanud, mida aeg edasi, seda rohkem muutus sisuliseks võimuks kohalik majand ja selle juht. Täitev võim viis suuresti ellu poliitikat, mis olid heakskiidu saanud partei poolt. ENSV valitsusjuhid: - Arnold Veimer - Aleksei Müürisepp - Valter Klauson - Bruno Saul - Indrek Toome Need mehed kuulusid võimuladvikusse. Enamik neist ei olnud tugevalt seotud poliitilise võimu intriigidega. SADUSANDLIK VÕIM Teostati kahel tasandil: - Ülemnõukogu istungjärk
- Kõige tähtsaim võimuorgan, sest seal võeti vastu kõige tähtsamad otsused. Partei võimu kese. Parteiaparaat: KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis. KK esimene sekretär. KK sekretariaat. KK osakonnad ja nende töötajad. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsus: 1940-1946 Rahvakomissaride nõukogu (RKN) Alates 1946- Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: Üleliidulised. Liidulis-vabariiklikud. Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsusjuhid: 1944-1951- Arnold Veimer 1951-1961- Aleksei Müürissepp 1961-1984- Valter Klauson- Tegutses majandussektoris. Polnud poliitilisi ambitsioone, ei soovinud saada EKP esimeseks sekretäriks. Ta oli rahul valitsusjuhi kohaga. Selletõttu ta püsis võimul nii pikka aega. 1984-1988- Bruno Saul 1988-1990- Indrek Toome Seadusandlik võim: Seadusandliku võimu teostati kahel tasandil: Ülemnõukogu istungjärkudel.
nõudmised: 1) Kaitseliidu laialisaatmine, 2) Uus valitsus, 3) Poliitvangide vabastamine, 4) Pakti täitmine, 5) Demokraatia taastamine. Tallinnas Vabaduse väljakule kogunes umbes paar tuhat meeleavaldajat, kaasas paarkümmend punast lippu ja loosungeid. Mööduti Vene saatkonnast, kus neid tervitas Zdanov ja Botskanjov, saabuti Kadrioru lossi ning saadeti esindajat K. Pätis juurde, kes nõudis eelmainitut. Nõukogulikud ümberkorraldused riikluses (nõukogud ja täitevkomiteed, kommunistlik partei), majanduses (natsionaliseerimised, maareform) ja kultuurielus. Repressioonid: repressiivasutused, arreteerimised, terror, juuniküüditamine. Ultimaatumivalitsus: Oli koostatud valitsuse kava ehk deklaratsioon. Tegemist oli ülddemokraatlike nõudmistega, mis sobis Eesti rahvale kui ka välismaailmale: 1) Kaitsereziimi kaotamine, 2) Töö olukorra parandamine, 3) Kodaniku õiguste taastamine. Formaalselt võim kuulus presidendile. Ametist tagandati kindral Johann
Ülemnõukogu VII istungjärgul kuulutada Eesti NSV vastuvõetuks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu. 25. augustil võttis Riigivolikogu vastu Eesti NSV Konstitutsiooni. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ning 7. aprillist 1941 Eesti NSV Ülemnõukoguks. Uuteks kõrgemateks riigivõimuorganiteks said Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu. Nõukogulikud ümberkorraldused riikluses (nõukogud ja täitevkomiteed, kommunistlik partei), 25. augustil võttis enamlik Riigivolikogu vastu ENSV ajutise konstitutsiooni, millega parlament nimetati ümber ajutiseks Ülemnõukoguks ja valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu. Senisest peaministrist Varesest sai Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nimelist liiduvabariigi esimene mees, kuid tegelikult tähendas see tema tähtsuse drastilist langust. Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai kommunist Johannes Lauristin, keda võib ka pidada
Nõukogu määrusega kinnitatud "Vabariikliku ja kohaliku alluvusega riiklikele ettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele ja muudele objektidele nime andmise ja nende ümbernimetamise korra määrustik" (ENSV Teataja 1985, art 541), milles sõnastatakse täpsemalt kohaliku alluvusega objektide nimetamine. Määrustiku järgi annavad kohaliku alluvusega objektidele, mille hulka kuulusid ka mitmesugused ettevõtted, nimesid vastavate rajoonide ja linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed. Nimepaneku ja nimemuutmise protseduur oli keeruline ja aeganõudev. Kuigi paljud head nimeettepanekud ei realiseerunud, takistas selline süsteem ilmselt võõrapäraste, maitsetute või kirjaoskamatute nimede panekut. Nimetuste keelelise korrastamise aluseks olid juhised grammatikates ja õigekeelsussõnaraamatu lisades. 1976. a ,,Õigekeelsussõnaraamat" (lk 881 882) eristab võrdlemisi keerulisi nimetustüüpe: 1) ametlik nimi (,,Eesti
Salajasus faktiliselt tagatud ei olnud, sest salajase hääletamise kabiini oli äärmiselt ebamugav kasutada. 2.kõigi tasandite nõukogude saadikud täitsid enda ülesandeid muu põhitöö kõrvalt. Ülemnõukogude istungjärgud toimusid paar korda aastas ja kestsid ainult mõned päevad. Madalamal tasandil toimus istungjärke sagedamini. Nõukogude pidevate funktsioonide täitmiseks oli nende poolt Ülemnõukogude puhul valitud presiidiumid, kohalikel nõukogudel täitevkomiteed. Need organid võtsid vastu üldakte, mida oli pädev vastu võtma nõukogu ise. Täitevorganite üldaktid, näiteks Ülemnõukogu presiidiumide seadlused, kuulusid kinnitamisele vastava nõukogu poolt. Kinnitamine ja istung ise olid tegelikult formaalsed. Olukord muutus 1980ndate lõpus-1990ndate algul, kui nõukogud muutusid alaliselt tegutsevateks seadusandlikeks organiteks riiklikul tasemel. 3.oli võimalus nõukogusse valitud saadikut tagasi kutsuda.
diktatuur. Kui ülekubermanguline võim läks enamlaste kätte novembri keskel, siis kohtadel võttis võimu ülevõtmine tunduvalt rohkem aega. Lõplikult läks võim enamlaste kätte alles detsembri lõpuks (28.12 Pärnu). Ametlikult oli ette nähtud, Maakonnanõukogusid ja Linnanõukogusid hakkaks asendama Töörahva Saadikute Nõukogud. Ühtegi nõukogu tegelikkuses ei valitud, kohalikku võimu hakkasid teostama Nõukogude Täitevkomiteed. Täitevkomitee liikmed määrati Tlnast tulnud korraldustega. Valdades algas võimu ülevõtmine alles detsembris, igale poole ei jõutudki, mitmel poole jäid vallavalitsused ametisse. Detsembri-jaanuari jooksul saadeti laiali ka korra- ja õiguskaitseinstitutsioonid. Miilitsat hakkas asendama Punakaart, kes tegelikult korrakaitseks ei sobinud. Kõik senised kohtuliigid likvideeriti, nende asemel asusid tegevusse revolutsioonilised tribunalid, mille puhul
Nõukogu eesotsas Jaan Anveltiga, tavaliselt seal 7-8 liiget, kellele kõikidele allus mingisugune valdkonda. Nõukogu oligi ainukeseks juhtivaks organiseks - mingit seadusandlikku organit selle kõrval ei olnud. Nõukogu ise andis ise välja dekreete ja seadusandlikke akte kui ka täitis ka neid. Samadel kohtadel linnades, maakondades nähti ette Töörahva Nõukogu moodustamist, aga tegelikult ei toimunud mingisuguseid valimisi - kohtadel tegutsesid ainult kohtade Täitevkomiteed, mille liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt tulnud käskude poolt. Enamlased eitasid Nõukogude vajadust - piisabki ainult täitevkomiteedest. Muus osas kommuuni tegelased suuremalt jaolt jätkasid seda poliitikat, mida saksa okupatsioon oli katkestanud - ennekõike pöörati tähelepanu natsionaliseerimisele, suur tähtsus pandi taas maareformile - mõisnike maavaldused küll riigistati, aga neid ei
Kritiseerida soovitati nn kodanlikke igandeid (ahnitsemist, tööpõlgust, intrigeerimist), aga ka nõukogude enda ühiskonna pahesid nagu sõnakõlksutamist koosolekutel, ürituste korraldamist linnukese pärast, ebakultuurset teenindamist... Põhimõtteliselt tohtis kritiseerida iga isikut, kuid tegelikult tuli ikkagi ette ajakirjanike tagakiusamist, vallandamist, kohtu alla andmist, kinnimõistmist kellel vägi, sellel võimus. Oli selge, et kritiseerida ei saanud parteikomiteed või täitevkomiteed tervikuna, kuna väljaanne oli tingimata nende oma. Soovitati kasutada satiiri kui relva. Operatiivsus kui selline oli esialgu üsna ebaoluline printsiip. Siis aga hakati täheldama, et arvamust on kergem tekitada kui seda muuta, järelikult pidi võimalikult kiiresti reageerima ühiskonna probleemidele, et ennetada kuulujutte (mis nagunii toimisid tol ajal paremini) ja mõne õnnetuse järel anda korralik põhjendus, mis nö õigest allikast saadud
Ulatuslikult kavandatud radikaalsed sotsiaalsed programmid jäid aga põhilises osas ellu viimata. Nõukogude vabariik sotsialistliku riigi vormina tekkis pärast 1917.a revolutsiooni Venemaal. Seda iseloomustab eelkõige riigi kõikidel tasanditel (külast kuni liitriigi kesktasandini välja) rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Nõukogudesse valimised on (1936. aasta põhiseadusest alates) üldised ja ühetaolised, täidesaatvad organid (täitevkomiteed) on nõukogude jauures ja neile aruandvad. Riigipea ülesandeid täidab kollegiaalne riigiorgan (Ülemnõukogu Presiidium), ainuisikuline riigipea puudub. Kehtib üheparteiline süsteem. Nõukogude vabariik lakkas olemast.NSV Liidu lagunemisega iseseisvateks riikideks 1991.aastal Rahvademokraatlik vabariik tekkis nendes Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II Maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni. Nendes riikides säilis tihti suuremas või väiksemas
annaabi.ee 
