Milline on seadusandliku võimu ja täidesaatva võimu suhe demokraatias? Seadusandlik võim ja täidesaatev võim on demokraatias omavahel seotud, nad sõltuvad üksteisest. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus ja seadusandlikuks võimuks riigikogu. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim seotud üksteist tasakaalustama. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ning demokraatia kindlustamiseks. Seadusandliku võimu ülesanne on täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll ning täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Et tagada põhiseaduse raames presidendi ja parlamendi vaheline nõuetekohane tasakaal ja vajalik poliitiline stabiilsus ilma sõjaliste jõudude sekkumiseta on kindlasti vaja, et täidesaatev ja seadusandlik võim oleksid tasakaalus
Riigivalitsemise vormid: 1-Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. Riigivalitsemise viisid: 1. parlamentaarne demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik- ühtne riik-keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: 1- Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. parlamentaarne Riigivalitsemise viisid: 1. demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik-ühtne riik- keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: ...
#kolmas seisus lahkus+aadlikud RAHVUSKOGU I asutav kogu 1791.a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus Täidesaatev võim oli direktoorium 9nov 1799 Napoleon piias sõjaväega ümber seadusandliku korpuse. Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon krooniti keisriks 1804.a Revolutsiooni algus 1789.a 14juuli Bastille vallutamine1789 14 juuli Monarhia kukutamine 1792.a Jakobiinide diktatuuri algus 1793a Tilsiti rahu1807a Viini kongress1814-1815a Rahvaste lahing(Laitsigi)1813a
Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Eesti riigipea on president Toomas.Hendrik Ilves. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva
Peatükk 16 kokkuvõte: Täidesaatev poliitika ,,Valitseja peab õppima olema muud kui hea" ,,Prints" (1513) Niccolo Machiavelli Täidesaatvus on valitsuse taandumatu pealiskiht. Poliitilised süsteemid saavad töötada ilma konstitutsiooni, asaambleeta, kohtusüsteemita ja isegi ilma parteideta, kuid nad ei saa ellujääda ilma täidesaatvata osata, et formuleerida valitsuse poliitikat ja tagada selle teostatavus. Selline on potentsiaalne täidesaatev võim, mille puhul poliitiline areng kontrollib või piirab neid, kas siis jõuga või sundides neid opereerima konstitutsioonilises raamistikus või tehes arvestatavaks populaarse assambleele või demokraatlikele valijatele. Poliitilised täidesaatvad ja arvestatavad esinduslikud jõud on kindlasti poliitika palged millega rahvas on harjunud. Seda sellepärast, et täidesaatvus on poliitilise juhtivuse alus. See roll on suuresti tõusnud kasvava riigi vastutusega, nii koduses kui ka
liikmeliseks, president jäi küll seadusandliku võimu haardest välja, kui riigikogu kuuletus siiski talle. Kellele kuulus Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim täidesaatev võim? kuulus valitsusele. kuulus kuulus riigivanemale. presidendile. Kuidas nimetati Riigipead otseselt Riigipead Riigipead riigipead? ei olnudki. Oli nimetati nimetati valitsusjuht- riigivanemaks presidendiks. riigivanem, kes täitis nii
Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai pädevus ning valituks osutunutena on nad kohustatud lubatud poliitikaid ka ellu viima. President saab kujundada seadusi ja neid ise algatada ning lisaks mõjutada poliitilist päevakorda vastavate seaduste ettevalmistamiseks
Lisaks seaduste vastuvõtmisele on parlamendi pädevuses sageli teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. Tavaliselt on parlamendi oluliseks ülesandeks ka riigieelarve kinnitamine. Täidesaatev võim - *Seaduste elluviimine,*Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; Valitsus - on institutsioon, millele kuulub riigis täidesaatev võim. Valitsust juhib enamasti peaminister või riigipea.
Demokraatlik valitsemine Võimude lahusus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt peavad olema eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see looks eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik
vabastati teotööst 1798.a võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Muutused ja ümberkorraldused revolutsiooni I aastal Kaotati seisulikud eelisõigused,võrdsustati seisuste maksustamine ning õigused riigiametisse astumisel, talupojad vabastati teotööst, "Kodaniku ja inimese õiguste deklaratsioon" Võimude lahususe põhimõte Põhiseadus sätestas võimude lahususe: Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule Täidesaatev võim kuulus kuningale Kohtuvõim kuulus kohtunikele Asutav kogu lõpetas tegevuse, uus keskne võimuorgan oli Seadusandlik kogu, kuhu valiti 745 saadikut. Kuninga kukutamise ja hukkamise põhjused: Kuningas oli jakobiinide arvates reetur Kuninga saatus otsustati avalikul hääletusel Rahvahulga õhutusel andsid paljud saadikud hääle hukkamise poolt Kolmepäevase kohtupidamise tulemus: ühe häälega mõisteti kuningas surma (tapeti giljotiiniga)
Absolutism Absolutism riigivalitsemisvorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Miks tekib? paljudes riikides taheti stabiilsust, taheti ühte inimest, kes juhiks riiki. Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine
Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täidesaatev kõige tähtsam. USA- kahekojaline parlament e Kongress. Seadusi algatavad parlamendisaadikud, president avaldab seadusloomele tugevat mõju- vetoõigus. Valitsus vahetub koos presidendi valimistega. Pres. Riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim. USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus Poolpresidentalism- president peab parlamendiga rohkem arvestama, valitsusjuhi rolli jagab peaministriga.
ÜRO-ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON. ASUTATI 1945.A SAN FRANSICOS PEASEKRETÄR-ANTONIO GUTERRES PEAKORTER ASUB NEW YORKIS LIIKM ED- 194 RIIKI EESMÄRK TAGADA MAAILMA RAHUMEELNE ARENG JA VÄLTIDA UUTE GLOBAALSETE KONFLIKTIDE TEKKIMIST. EESTI LIITUS 1991.A. EESMÄRK SOODUSTADA JA KOORDINEERIDA RIIKIDEVAHELIST KOOSTÖÖD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE, MAAILMAARENGU, KESKKONNAPROBLEEMIDE LAHENDAMISE, INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE NING VABADUSTE ALAL. RAHVUSVAHELINE KOHUS PÕHIDOKUMENT ON INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON 5 PÕHIINSTITUTSIOONI: PEAASSAMBLEE(KORD AASTAS KOHTUTAKSE,ISTUNGIL ON LIIKMESRIIK ESINDATUD ÜHE HÄÄLEGA,VALIB ÜRO PEASEKRETÄRI 5AASTAKS); JULGEOLEKUNÕUKOGU(OTSUSTUSORGAN, VASTUTAB RAHVUSVAHELISE RAHU TAGAMISE EEST, 5 PÕHI LIIGET- USA,SUURBRITANNIA,PRANTSUSMAA,HIINA RAHVAVABARIIK,VENEMAA); MAJANDUS JA SOTSIAALNÕUKOGU(54- LIIKMELINE,TEGELEB MAAILMA ARENGU JA INIMÕ...
riigi loomisele. Sai Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautoriks. 1801-1809 USA president. Valitsemiskorraldus Riigivõim: Inglismaa kuningas => volikiri kaubakompaniile või tähtsale isikule => määravad kolooniale kuberneri. Omavalitsuse kujunemine XI) 17. saj seadusandlike kogude teke kõigis 13s koloonias. XII)1754 Põhja- Ameerika kolooniate liidu projekt 1) Seadusandlik- parlament e suur nõukogu 2) Täidesaatev võim- valitsus eesotsas peapresidendiga XIII)1774 kolooniate esindusena kogunes esimene Kontinentaalkongress 3) Katkestati kaubavahetus Suurbritanniaga Teine Kontinentaalkongress 1776 XIV)Loodi regulaararmee, mille ülemjuhatajaks sai George Washington XV)Võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas kolooniad iseseisvaks ja deklareeris kõigi inimeste võrdsust ja vabadust. XVI)Iseseisvus sõda 1776- 1783
Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele ja kohtuvõim kohtutele. VERTIKAALNE LAHUSUS- tähendab, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. PERSONAALNE LAHUSUS- üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 ÕIGUSRIIK JA PÕHISEADUSLIK VALITSEMINE ÕIGUSRIIK- seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud
Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on
"Seaduste vaim" tema tähtsaim teos, on teaduslik uurimus, mis seisab väga tähtsal kohal õigusteaduse ja ajaloo, eriti riigiõiguse, alal. Samuti on see poliitiline traktaat, mis suuresti mõjutas prantsuse poliitilist elu. Filosoofilised vaated Montesquieu tahaks näha Prantsusmaal ja mujal inglise riiklikku korda, milles meldib talle eriti võimude jaotus: seadusandlik võim peab rahva käes olema, täidesaatev võim aga monarhi käes, kes selle pärib oma eelkäijalt, ja kohtuvõim valitud kohtunike käes. Kohtuvõimu ei soovita ta anda alatise kohtuasutise senati kätte. Kohtuvõim peaks olema valitavate kohtunike käes. Need kohtunikud tuleb valida rahva keskelt teatavaks ajaks. Montesquieu arvates rahva esindajatekogu tuleb kutsuda kokku perioodiliselt, et tema koosseis uueneks. Asi tuleb korraldada nii, et täidesaatev võim määrab kindlaks
Jakobiini diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine ning vastu võeti uus põhiseadus: Prantsusmaa oli vabariik (seadusandlik võim- korpuse käes), täidesaatev võimuorgan oli Direktoorium. Rahulolematus ei vaibunud ja rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks. Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Inglismaa oli Prantsusmaa üks tugevamaid vastaseid. Napoleonil oli kindel plaan
Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhiosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska. Ühiskond Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte sealhulgas Eesti Vabariigi näitel. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtteks on kolme klassiklise riigivõimu üksteisest eraldatuna hoidmine. Nendeks riigivõimudeks on seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Eesti Riigikohus on võimude lahususe põhimõtte kohta öelnud, et võimude lahususe põhimõtte kohaselt on seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. See aga on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Filosoofia Teema: Anarhism Näidisküsimus: Mis mõttes on väide, et riik on kõigi inimestevaheliste tülide allikas, ise ennast
2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14 2 1.Sissejuhatus Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse
presiidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik). Monarhia on riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea.Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat. Piiramatu monarhija korral kuulub monarhile kogu monarhija täius, st riigi pea on üheaegselt kõrgeim seadusandlik võim, täidesaatev võim ja õigusmõistja. Piiratud monarhija - monarhija alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada. Monarhi võimul puudu absoluutne võim. Konstitutsiooniline monarhija - selline riigi valitsemise vorm, milel puhul monarhi pädevaus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud põhiseadusega ehk konstitutsiooniga. Ja seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev valitsusele.
Riigivalitsemise kui riigiorganite ülesehituse vormid on monarhia ja vabarik. Monarhia on riigivalitsemis vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Abloluutse monarhia puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.tema võimu ei piira miski, ainult südametunnistus.(omaan, Kamar) Konstitutsiooniline monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Vabariik on riigivalitsemisorgan, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik on lihtriik,millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnudtega üksusi(vabariike,osariike, liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
rahvas. President on tavaliselt rahva esindaja teistes riikides kuid ta omab ka veto õigust st. ta on võimeline kehtestama keelu mingile seadusele mis ei sobi tema arvates sellele riigile. Demokraatlikus riigis on kõigil kodanikel õigus sõnavabadusele, olemas on õiglane õigussüsteem, mis lähtub oma otsustega ka üldtunnustatud rahvusvahelistest õigustest. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, st. on kaks võimu: seadusandlik ning täidesaatev võim. Seadusandlik võim loob uusi seadusi ning kinnitab loodud seadusi, täidesaatev võim peab siis neid seadusi mis on loodud ning on kinnitatud ka järgima. Seadusandlik võim(parlament, volikogu jms.)võtab vastu valitsuse(valla- või riigivalitsuse) poolt koostatud eelarve jättes endale võimaluse seda täiustada. Mittedemokraatlikus riigis puudub võimude lahususe süsteem, st. kogu võim on koondunud ühe isiku kätte, rahvas ei ole iseseisev, ei
erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele · Vabariigi valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid Kohtuvõim · Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru · Õigust mõistab ainult kohus · Kohus on tegevuses sõltumatu I aste Maakohtu(tsiviil ja kriminaalasjad), halduskohtu (kaebused isikute- ja ametiasutuste vastu) II aste Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) III aste Riigikohus (Tartus) Kodanike osalemine poliitikas
Iseseisvussõda 1775-1783 Inglismaaga lõppes Konsulaat 1799-1804, seal oli 3 konsulit, sealhulgas Versailles`i rahuga, moodustus iseseisev riik, Napoleon ja Sieyes Mississippi jõest kuni Kanadani 1799 põhiseadus säilis vabariik, valimisõigus kõigile 1789 põhiseadus koostas J.Madison meestele, kes on 21.a., täidesaatev võim 3 konsulil USA riigivõimu struktuur (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, Seadusandlik Kongress: Saadikute Koda ja Senat algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe Täidesaatev president, valiti 4.a. ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, Sõltumatu kohtuvõim kõrgeim organ Ülemkohus maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele 47
1. Mõisted : (TV lk 18) *Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel val...
Valitsemine. Erakonnad, valimised. Õigussüsteem. Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus) Vabariik, president Monarhia, kuningas, sultan, emiir,seik Demokraatia mis on? Mõiste päritolu? Diktatuur - ? Absoluutne monarhia - ? Põhiseaduslik demokraatia - ? Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab? Riigi kolm võimu millised on kõigi kolme ülesanded seadusandlik võim parlament; täidesaatev võim- valitsus; kohtuvõim Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -lihthäälteenamus, koosseisu hälteenamus, vajalik häälte arv nt
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus
MIKS ASENDUS EUROOPAS MAAILMASÕDADE VAHEL DEMOKRAATIA DIKTATUURIGA? Diktatuuri all mõistetakse vägivallaga võetud võimu, kus kogu võim, täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim, on koondatud ühe isiku kätte. Demokraatia on aga rahvavõim, kus rahvas valib endale ise esindajad, kes esindavad rahva huve ning annavad sellest avalikult aru. Kahe maailmasõja vahel olevatel aastatel asendus aga osades rahvavõimu riikides demokraatia diktatuuriga. Mis oli sellise karmi ja ebaõiglase võimu kehtestamise põhjuseks? Välja tuues demokraatia tugevad ja nõrgad küljed saame teada mis võis olla juba üheks
Riigi valitsemis vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. Monarhia – riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea. Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat. Piiramatu monarhija korral kuulub monarhile kogu monarhija täius, st riigi pea on üheaegselt kõrgeim seadusandlik võim, täidesaatev võim ja õigusmõistja. Piiratud monarhija - monarhija alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada. Monarhi võimul puudu absoluutne võim. Konstitutsiooniline monarhija - selline riigi valitsemise vorm, milel puhul monarhi pädevaus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud põhiseadusega ehk konstitutsiooniga. Ja seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev valitsusele.
masintööle. Vaimuelu: 1) valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. 2) inglismaal levis puritanism usuline ja maailmavaateline liikumine.3) Teaduse suurem roll (uued jõuallikad ja masinad nt: aurumasin) riigivalitsemine: 1) levis valgustatud absolutism(võimul haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu. 2) võitlus parlamentalismi eest. 3) konstitutsiooniline riigikord 3. a)ABSOLUUTNE riigipea on kuningas ning tema võim piiramatu, siis ka seadusandlik ja täidesaatev võim on kuninga käes. Maksud.................................................................................................... b)PARLAMENTAALNE Riigipea on kuningas, kuid seadusandlik võim on parlament ja täidesaatev kuninga ning parlamendi käes. Makse reguleerib parlament. 4. Prantsusmaal oli kogu võim ühe isiku käes, seega võim jagamatu. Inglismaal parlamentalism. Riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. 5. 1)inimõigus 2)ratsionalistlik maailmakäsitlus
Nimeta kaasaja demokraatlikke riike! V: Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus ning inim- ja kodanikkonnaõiguste austamine.Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, USA, Rootsi, Island, Taani, Holland. 7)Nimeta totalitaarsetele riikidele iseloomulikke tunnuseid! Too näiteid ajaloost ja tänapäevast! a) ei toimi võimude lahususe põhimõte (st seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on koondunud ühe inimese või väikese inimrühma b)võistlevad parteid on kõrvale tõrjutud või keelatud c)kodanikeõigused on piiratud (pole sõna,- trüki,- usu- jne vabadust) d)valitseb juhikultus (riigijuhti tänatakse, kiidetakse, ülistatakse, tema jaoks püstitatakse ausambaid, ebajumala võrdkuju ) e)demokraatia vastand: inimene on riigi jaoks Totalitaarsed riigid olid 20
vabadus nn organiseeritud ühiskonnas seisneb selles, et kõigi jaoks eksisteerib üldine reegel. Üldine reegel, mis on loodud seadusandliku võimu poolt. Inimesed on vabad otsustama, kas soovivad seda reeglit järgida ja see ei sõltu teise inimese tahtest. Prantsuse jurist Motesquie oli veendumusel, et võimude lahusus ei ole lihtne ülessannete jaotus eri võimude vahel, vaid teenib peale selle kodanike vabaduse ideed. Ta esitab võimude lahususe tema klassikalisel kujul: seaduandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Antud võimude lahusus ja tasakaalutlus on õigusriigi idee elluviimise kõige olulisem osa. Peatükis on öeldud , et iga riik tugineb võimule ja õigusele. Seetõttu on võim ja õigus mõlemad väärtuslikud. Neid on võimatu teineteisega asendada. Nad peavad hoopiski täiendama teineteist. Mõlemad neist on korrariigid. See tähendab, et korra aluseks on õigusriigis õigus, mis riiki ka üksikute eest kaitseb. Võimuriigis astub õigus võrreldes võimuga tahaplaanile
avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik- (riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. monopoolne õigus koguda makse. Demokraatia tuleneb kreeka keelest ja tähendab rahvavõimu. Otsene demokraatia kõigi osapoolte poolt vastuvõetud otsus Esindusdemokraatia- otsuse võtavad vastu huvigruppide poolt valitud esindajad.
Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused: · dollar tunnustatud valuuta · majanduslik õitseng USA poliitilised probleemid ja lahendused: · 1940.a vasakpoolsete rünnak(ohustab USA-d lõpetati) · Mustanahalised(1960.a seadus mis parandas nende elu) · USA pidurduspoliitika(USA lõpetas, sest see vähendas nende uhkust) USA sisepoliitika: · demokraatlik · täidesaatev võim- president · seadusandlik võim- Kongress(esindajate koda ja senat) Reaganoomika · ettevõtluse riiklik reguleerimise vähendamine · maksude alandamine · piirangute tühistamine ettevõtetele Vietnami sõja põhjus: · USA soovis kommunismi levikut tõkestada · USA lähtus nn. Doominoteooriast Makartism · kommunistide tagakiusamine USA-s · kommunistide ja juutide vastane poliitika Mustanahaliste olukord Ameerikas pärast 2. ms:
oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi
· Rahvas valib otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuintitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted. Presidendi valimised: otsevalik: · VASTU : o Rumal valijaskond o Populism · POOLT : o Suurendab rahva seotust riigivõimuga Võimu nimetus Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim Võimuorgan Riigikogu Vabariigi valitsus Kohus Liikmete arv 101 Peaminister ja ministrid; Halduskohtud:27kohtunik 13 ku Maakohtud:153 Ringkonnakohtud:46
Absolutism ja parlamentarism Uusaja õpik § 1-2 Absolutismi tunnused • Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim (pärilik) • Kuningas valitseb riiki - on sisuliselt peaminister - täidesaatev võim • Teeb tähtsamad seadused ja otsused (maksud)- seadusandlik võim • Mõistab kohut tähtsamatel juhtudel ( kohtuvõim) • Juhib sõjaväge ( palgasõdurid) • Kuningas määrab ametisse piirkondade Absolutismi ja parlamentarismi väljakujunemine • 17.-18.sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit. • Keskajal tekkisid mitmetes riikides kuninga kõrvale seisuste esinduskogud. • Absolutismi klassikaliseks näiteks kujunes Prantsusmaa,
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja
moraalituks. Valgustusfilosoofid: Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Hobbes, Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE parim valitsusvorm on valgustatud absolutism valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." MONTESQUIEU pooldas võimude lahususe põhimõtet ja parlamentaarset monarhiat. Täidesaatev, seaduslik ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud. Ideaalne riigikord parlamentaarne monarhia. Leidis, et väikeriik peaks olema vabariik, hiigelsuurele sobiks despootia. ROUSSEAU Ideaalseks valitsemisvormiks pidas rahva võimu. Peateos ,,Ühiskondlik leping" - vastandas feodaalühiskonda inimese looduslikule seisundile. HOBBES Kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Ideaalne absolutistlik monarhia monarhi kätte koondunud seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. LOCKE
Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt
Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet, 3. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Kunigal on inult täidesaatev võim Seadusandlik võim kuulub ainult rahva poolt valitud esinduskogule Kehtib alates 1689 aastast “Õiguste Bill” 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Absolutism: kuningal on piiramatu võim (seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim) , mõukogud ja ministrid. Prantsusmaa, Hispaania, Austria, Rootsi Sarnasus: päritava võimuga valitsemine Parlamentalism: piiratud võim ( ainult täidesaatev võim). Inglismaa 5
2. Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- Demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele. 3. Mis on presidentaalse ja parlamentaarse riigivalitsemise vormi omased tunnused ja mis neid eristab? Nende valitsemisvormide plussid ja miinused. Presidentaalse riigivalitsemise vorm: 1) Rahvas valib presidendi otse 2) Presidendil suur võim, juhib riigi valitsust (üksikisikuline täidesaatev võim) 3) President riigipea ja valitsusjuhi ülesanded 4) Valitsus on presidendi nõuandev organ 5) President valib ministrid üksi 6) Presidenti ei saa lihtsalt umbusaldushääletusega maha hääletada 7) Seadusandlik võim kuulub kongressile 8)Seaduseid algatab kongress aga president võib lisada enda seisukohad 9)Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses
........................................................................................... ............. *Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. *Siirdeühiskonnale on iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. DEMOKRAATIA - rahva võim *Demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised 2) Alternatiivsed teabeallikad 3) Konkurents võimu nimel 4) Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5) Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest. 6) Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7) Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8) Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim *Demokraatia vormid: 1) Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikke omavalitsusi) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru.
Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstituuti, mis peab tasakaalustama valituse ja parlamendi suhteid. Ka nimetab ametisse kõrgeid ametnikke. Parlament paneb kokku täidesaatva võimu. Valitsus moodustatakse parlamendi valimiste põhjal. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on sõltuvuses. 2. Parlamendid on sageli kahekojalised ja nende kodasid nim alam ja ülemkodadeks. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides üldvalimiste teel. Ülemkojal on kaks võüimalust. Esimesel juhul kujutab ülemkoda enast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sel juhul ei korraldata. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus. Kahekojalise: saksamaa, inglismaa, prantsusmaa, itaalia. Ühekojalised: skandinaavia, balti riigid. 3
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem)
Võim on ühe isiku või partei käes.Ta on võimul surmani ja peale surma võetakse võim üle. Nt. Korea Rahvademokraatlik Vabariik. 15. Kellele kuulub seadusandlik võim? Seadusandlik võim kuulub Parlamendile ( Vabariigis ja Kontitutsioonilises monarhias) Valitsejale kuulub see absoluutses monarhias ja diktatuuris. 16. Loetle Riigikogu ülesandeid? 1. seaduste vastuvõtmine. 2. Seaduste täiendamine 3. Seaduste muutmine. 17. Kellele kuulub täidesaatev võim? Täidesaatev võim kuulub pea ministrile. 18. Mis on EV ülesanne? Unitaarriik ehk ühtne riik allub keskvalitsusele 19. Mis on Eesti kõrgeim kohus? Eesti kõrgeim kohus kuulub Riigikohtule mis asub Tartus, Toomemäel. 20. Millised on Riigikohtu ülesanded? Riigikohtu ülessame on tagada kõigile seadusega ettenähtavad õigused. 21. Mida tähendab võimude lahususe/ tasakaalu põhimõte?
· Riigipea nimetab ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust. · Riigipea täidab ka tseremooniaalseid kohustusi ( peab kõnesid, autasustab, võtab vastu diplomaate ja välisriikide poliitikuid). Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal. Valitsust saavad juhtida vaid need parteid , kellel on arvukas esindus parlamendis. Parlamentaalse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevda vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel . Ülemkojal on 2 erinevat põhimõtet: 1. nt Suurbritannias kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
