Demokraatlik ja mittedemokraatlik riik ning nende vahe (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Demokraatia ja diktatuur 1920-30. aastatel

Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008  Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu

Ajalugu

5

docx

Demokraatia ja Diktatuur

diktaatori kaudu  · Trüki- ja sõnavabadus puudub Riigid: · Venemaa / N Liit · Saksamaa · Ungari · Türgi · Itaalia · Kreeka · Portugal · Bulgaaria · Hispaania · Jugoslaavia Hinnang diktatuurile: + Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla + Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused + Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale) - Üks ideoloogia - Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud Mittedemokraatlikud liikumised: kommunism (NSV LIIT), fasism (ITAALIA), natsionaalsotsialism (SAKSAMAA)

Ajalugu

2

xls

Demokraatia ja diktatuuri võrdlus

DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit

Ajalugu

3

doc

Demokraatia ja diktatuur 1920-1930

+ Rahvas on iseseisev + Raskes majanduslikus olukorras on + Võrdsed demokraatlikud vabadused diktatuuri puhul tihti kergem ja inimõigused negatiivsest situatsioonist välja tulla + Majanduslikult piiramatu + Karmikäeline võim suudab tavaliselt + Demokraatia tagab rahvale ära hoida suuremad majanduslikud vabaduse ja majandusliku heaolu. langused + Arenguvõimalus + Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile + Mitu ideoloogiat valitsejale) - Demokraatia on äraostetav - Üks ideoloogia - Kuna demokraatia on enamuse - Inimõiguste rikkumine ja võim vähemuse üle, siis alati jääb demokraatlike vabaduste piiramine vähemus alla - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus - Valida saavad ka poliitikast on pikas perspektiivis mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt

Ajalugu

11

docx

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ

kodanikkonna osalemine poliitikas, kodanikuosalus võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus inim- ja kodanikuõiguste austamine mitmeparteiline süsteem Demokraatia esineb mitmel kujul: otsese demokraatiana (kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks See tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. See jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks?

12. klassi ühiskond

17

doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus

Ühiskond

8

docx

Demokraatia vormid ja areng

TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa. Ta asutas mh ka riiklikud bordellid ning pani neile maksud peale. Soloni Ateena põhines veel hõimudel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas valitseja Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. See diktatuur kukutati 510 eKr. Järgnevatel aastatel (alates 508 eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale tõusis ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamad otsused, kehtestati seadused, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid

Ühiskonnaõpetus

44

docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta).

Ühiskond

Kommentaarid (0)