Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prantsuse revolutsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas oli Napoleoni võimuletulek seotud revolutsiooni lõpuga?
AJALOO KT
Revolutsiooni 4 põhjust:
Ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis, majanduskriis
Talupojad olid ra ei olda rahul võlad kasva- pikaajalised
ulolematud, ku absolutismiga sid, eelarve sõjad,priiskav
na pidid palju oli tasakaalust elustiil, kehvad
makse maksma väljas viljaastad viisid
majanduskriisini
Revolutsiooni algus: aeg ja sündmused
14. juuli 1789.a vallutati Bastille ’i kindlus
august 1789.a kaotati seisulikud eelisõigused, võrdsustati maksustamine, talupojad vabastati teotööst
1798.a võetakse vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”
Muutused ja ümberkorraldused revolutsiooni I aastal
Kaotati seisulikud eelisõigused,võrdsustati seisuste maksustamine ning õigused riigiametisse astumisel, talupojad vabastati teotööst, “Kodaniku ja inimese õiguste deklaratsioon”
Võimude lahususe põhimõte
Põhiseadus sätestas võimude lahususe:
 Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule
 Täidesaatev võim kuulus kuningale
 Kohtuvõim kuulus kohtunikele
Asutav kogu lõpetas tegevuse, uus keskne võimuorgan oli Seadusandlik kogu, kuhu valiti 745 saadikut.
Kuninga kukutamise ja hukkamise põhjused:
 Kuningas oli jakobiinide arvates reetur
 Kuninga saatus otsustati avalikul hääletusel
 Rahvahulga õhutusel andsid paljud saadikud hääle hukkamise poolt
 Kolmepäevase kohtupidamise tulemus: ühe häälega mõisteti kuningas surma ( tapeti giljotiiniga )
Kuningas oli pooldanud monarhiat , sel hetkel pooldati vabariiki
Riigi juhtimine:
Konstitutsiooniline monarhia
Võimude lahusus , kaotati sisetollid ja tsunftid,, muudeti senist haldusjaotust, Asutav kogu lõpetas tegevuse
Vabariik
Rahva ülemvõim ning kodanike võrdõiguslikkus
Jakobiinide diktatuur
Revolutsioonilise valitsuse kohuseid täitis Päästekommitee. Tapeti kõik, kes ei tõestanud oma ustavust revolutsioonile (40 000 inimest)
Direktoorium
Poliitiline amnestia,uus põhiseadus (seadusandlik võim Seadusandliku korpuse käes)
Täidesaatev võim (direktoorium) oli valitsuse käes
Jakobiinide teostatud terrori tagajärjed ja põhjused
Põhjused:
 revolutsiooni päästmiseks nägid jakobiinid piiramatu vägvaldse võimu kehtestamist
Tagajärjed:
 Hukati palju inimesi asjatult
 Ilmnesid vastuolud jakobiinide hulgas
 Suurenes vastuseis Robespierre’i hirmuvalitsusele
Kuidas oli Napoleoni võimuletulek seotud revolutsiooni lõpuga?
Napoleon surus maha rojalistide mässukatse ning paistis silma eduka väejuhina. Temast sai pariisis granisoni ülem. Ta valmistas ette riigipööret. 9. Nov 1799. A hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. Sõjaväe surverl võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim jäi kolmele konsulile ( Napoleon ). Riigipöördega lõppes revolutsioon ning algas Konsulaadi ajastu, Napoelon püüdles ainuvalitsemise poole.
Prantsuse revolutsioon #1 Prantsuse revolutsioon #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristi Luik Õppematerjali autor
Kordamisküsimused ja vastused Prantsuse revolutsiooni kohta

Sarnased õppematerjalid

Prantsuse revolutsioon
6
doc

Prantsuse revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 1789­1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad

Ajalugu
Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791-Viini kongress-Uued liidud
3
doc

Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791, Viini kongress, Uued liidud

1814 kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kohale sõitis 216 Euroopa riikide esindajat. Suurematest riikidest jäi kõrvale vaid Türgi. Viini kongress oli koos 1815. aasta suveni. Peamised otsustajad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Presisimaa, veidi ka Prantsusmaa. Ilmnesid vastuolud kaardi korrastamisel ning ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Uue Euroopa loomise põhimõtteid oli kolm. 1. Legitiimsuse põhimõte - sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate taastamist. Enamike riikide puhul kasutati seda põhimõtet ( prantsusmaal , hispaanias, napolis ) 2. Tasakaalupõhimõte - pidi tagama et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks, püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Võitjariigid: Inglismaa - Malta, Kapimaa, Tseilon Venemaa - Soome, Poola, Bessaraabia Austria- Lombardia, Veneetsia, Galiitsia

Ajalugu
Suur Prantsuse revolutsioon
3
docx

Suur Prantsuse revolutsioon

Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 ­ 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja

Ajalugu
Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas
13
doc

Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa

Ajalugu
Prantsuse revolutsioon
7
doc

Prantsuse revolutsioon

Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks. Rahvuskonvendi moodustas kaks äärmusparteid ja poliitilist suunda mitteomavaid liikmeid. Lahtisel hääletamisel võeti vast otsus kuninga hukkamiseks 21. jaanuar 1973 Louis XVI hukati. RAHVUSKONVENT jakobiinid e. montanjaarid ,,soo" zironoliinid e. e. vasakpoolsed parempoolsed Revolutsioon peab Pidasid vabariigi jätkuma väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks Alustasid kihutustööd kuninga hukkamiseks 21.01.1793. a Louis XVI hukati Konvendi liikmete seas viidi läbi lahtine hääletamine 7

Ajalugu
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815
8
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815

· Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus ­ võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 ­ Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad ­ vaimulike seisus kitsamas mõttes ­ munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged ­ koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa ­ anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast.

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö
2
doc

Ajaloo kontrolltöö

2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse.

Ajalugu
Ameerika Ühendriikide sünd
6
doc

Ameerika Ühendriikide sünd

Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest -senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine PRANTSUSE REVOLUTSIOON Olukord prantsusmaal revolutsiooni eelõhtul: -Louis XIV valitses 1774 aastast prantsusmaad, absolutistlik monarhia. -ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele, selle tõttu halvenes riigi üldine majanduslik olukord -1788, ikaldus -ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Seisused: -3 seisust (vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus) -vaimulikud ja aadlikud moodustasid 2% kogu elanikkonnast, nad ei maksnud riigimakse, nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun