Suuline, kirjalik ja viipetõlge tere! Meie oleme Diana, Pia ja Katrin. See on meie grupitöö. Tõlk või Tõlk tõlgib suuliselt Tõlkija tõlgib kirjalikult 1. TÕLGI ISIKUOMADUSED Tõlgi isikuomadused: × esinemisjulgus × olukorraga kohandumine × stiilitunnetus × hea mälu × hea tähelepanuvõime, keskendumisvõime × Ilmekus (ekspressiivsus) 2. TÕLkija ISIKUOMADUSED Tõlkija isikuomadused: × püsivus × loov lähenemine × kultuuriline ja keeleline pädevus × kohusetundlikkus, punktuaalsus × lai sõnavara, hea väljendusoskus × tõlkeprogrammide ja õigekeelsusallikate kasutusoskus × stiilitunnetus 3. Viipekeele tõlgi ISIKUOMADUSED Viipekeele Tõlgi isikuomadused : × ilmekus × probleemide lahendusoskus
Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid Oopiaadid-oopium,morfiin, heroiin)/ Stimulandid-stim. KNS-i ja tõstavad südamelöökide sagedust,vererõhku,lihaspinget)Paraneb tähelepanuvõime,kuid reakts. aeglustuvad(kofeiin,nikotiin,kokaiin,anfetamiin)/ Hallutsinogeenid- ained,mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone (marihuaana,maksaliin,LSD) Tunnetusprotsessid(kogn.protsessid)-psüh.protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vah. pilt tegelikkusest(aisting,taju,tähelepanu, mälu,mõtlemine,kujutlus,keel) Taju-peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk
* Valivus – selektiivsus, mõni omadus on automaatne, keskendutakse ainult mingile kindlale osale * Mõtestatus – kogemuste mõju, lugemisvilumus (näiteks oskad sõna kokku panna, olenemate sellest, et ei saa mingist tähest, mis on vahepeal kirjutatud, aru..) 4. Tähelepanu omadused, nimeta, seleta lahti 10 punkti *maht – objektide hulk, mida tähelepanuvõime jõuab haarata mingi aja jooksul (59 objekti) *jaotuvus – tähelepanu jaotamine samaaegselt mitme objekti või tegevuse vahel, kui need on omavahel seotud *koondumine – keskenudmine ühele objektile või tegevusele *püsivus – ühele objektile või tegevusele keskendumine, täiskasvanu suudab tähelepanu hoida 1520 sekundit
Tähelepanu vajadus Tähelepanu vajadus tähendab, et sa naudid teistelt saadud tähelepanu.Mõnel juhul võib tähelepanu vajadus tuua kaasa raskusi. Tähelepanu vajadus võib olla tahtlik või tahtmatu. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire... ...on üks sagedasemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, millele iseloomulikke tunnuseid esineb 3-10% koolilastest, poistel 3 korda sagedamini kui tüdrukutel. ATH levinum nimetus on hüperaktiivsus. ATH-le on iseloomulik tähelepanuvõime puudulikkus, püsimatus ja impulsiivsus. Tähelepanuvõime puudulikkuse tõttu: · keskendub laps tegevusele lühiajaliselt; · suudab tegeleda vaid ühe asjaga korraga; · on tähelepanu stiimulite poolt kergesti kõrvalejuhitav; · ei suuda jälgida pikemat vestlust; · ei märka detaile; · jätab tegevused lõpetamata; · vaimne pingutus on raske ja vastumeelne; · on raskustes oma tegevuse iseseisva planeerimisega; · unustab asju ja kaotab esemeid.
Loov Usaldav Iseseisev Enesekindel Sihikindel VÕIMALUSED OHUD Kogemustele avatus (suur erialane Keskendumine (kiiresti kasvav töökoormus) tutvusringkond) Empaatia (võime ennast panna teiste olukorda) Arenemisvõimeline Ümberlülitatavus – ümbritsevast mürast pingetaluvus (suur töövõime) eraldumisvõimetus. Kiire reageerimine Sallivus – tegelemine liigsete pisidetailidega/ Tähelepanuvõime ebaolulisega. Sotsiaalne Avatus muutustele ja riskidele
ERGUTID Karl Johann Reitalu Riho Kirsipuu Mis on erguti? Stimulant Mõnuainete osa Ravimid Mida teevad ergutid? Tõstavad südame rümisagedust, vererõhku ja lihastoonust Tähelepanuvõime kasv Reaktsiooniaja pikenemine Suurendab aktiivsust Tekitab sõltuvust Peamised ergutid Kofeiin Nikotiin Kokaiin Kanep Inhalandid Amfetamiin Metamfatamiin Ecstasy GHB Kofeiin Mis see on? Mõju Nikotiin Mida endast kujutab? Mõju Kanep Mis see on ? Kanepi mõju Inhalandid Mis see on ? Mõju Amfetamiin Mida endast kujutab? Mõju Metamfatamiin Mis see on ? Metamfatamiini mõju Ecstasy Mis see on ? Mõju GHB Mida endast kujutab? Mõju Tänan kuulamast
Ergutid Reiko Sakk Mart Paul Preiman · Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi · Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku jalihastoonust · Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin · Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Miks kasutatakse erguteid · Annab treeninguteks lisaenergiat · Suurendab treeningu ajal jõudu ja vastupidavust · Parandab keskendumisvõimet · Vähendab kurnatuse teket · Ergutab närvisüsteemi Ergutid · Kohv · Amfetamiin · metamfetamiin · Ecstasy · Tee · Spordi ampullid kohv Ampull Ecstasy Ergutite tarvitamine · ATS-aineid neelatakse alla · süstitakse · tõmmatakse ninna
Valem: C2H5O Saamine: Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2. Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH Füsioloogiline toime: Etanool C2H5OH -> Etanaal CH3CHO -> Etaanhape CH3COOH -> CO2+H2O Kerge joove (0.05 - 0.1 ) Väheneb tähelepanuvõime ja enesekontroll, avaldub ülemäärane lõbusus ning sõnarohkus. Keskmine joove (0.15 - 0.20 ) Alaneb enesekontroll ja muutub hoolimatuks. Vihaefektid on iseloomulikud ning tasakaaluhäired võib esineda mälulünki ja teadvusehäireid. Sügav joove (0.25 -0.3) Muutub ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb narkootilisse unne, pulss alaneb ja tundlikkus väheneb. Joogi alkoholisisaldus sõltub joogi kangusest ja kogusest. Kui 12 cl mahutav klaas
esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine. Tähelepanu valivus on mürast signaali väljafiltreerimise ja kasutamise võime nii, et ebaolulist ei märgata. Tähelepanu koondamine näiteks sportimisel on treenitav. Meestel on testosterooni tõttu suurem konsentratsioonivõime. Tähelepanuvõime paraneb kuni hilise õhtuni, pärastlõunal on aga väike tagasilangus. Tähelepanuvõime tõuseb kella 8.-12'ni, langeb 12.-15'ni ja tõuseb taas 15.-22'ni. Tähelepanu mõjutavad temperatuur, müra, tunded, välisärritaja vastavus ootustele, ärevus, tervis, alkohol, rahustid, narkootilised ained, magamatus, huvi, ootus, motivatsioon, võistluslikkus. On olemas tahtlik tähelepanu, mis on aktiivne ja kujuneb õpetuse ja
aktiveerijaks, toidu omastatavus. on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, omab võtmerolli vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, aitab aktiveerida valgu sünteesil osalevaid ensüüme. Klorofülli koostises Fe kuulub hemoglobiini koostisesse, osaledes hapniku viimisel lastel vähenenud tähelepanuvõime, häired kopsudest kudedesse, et tagada organismi normaalne intellektuaalses arengus, elutegevus, vajalik vereloomes, kasutatakse heemi ja täiskasvanutel väheneb füüsilise töö tegemise müoglobiini sünteesiks, võimet, on paljude ensüümide komponent, väsimus, naha kahvatus, aneemia, kõhukinnisus.
glükoos+hapnik+vesi Vajalik alusorganiismidele hingamiseks. Ööpäevaringselt kulub inimesel hingamiseks ca 11000 liitrit õhku. Sissehingatavas õhus on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja 0,03% süsihappegaasi. Väljahingatavas õhus on 78% lämmastikku, 16,6% hapnikku, 4,4% süsihappegaasi. Hapnikusisaldus Toime organismile 14-16% tähelepanuvõime väheneb,pulss kiireneb 10-14% hingamish’ired,peapööritus,teadvuse kaotamine 6-7% südametegavus seiskub Süsihappegaas Tekib hingamisel , fossiilsete kütuste põlemisel,vulkaanipurskel Neelab soojuskirgust , mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri;osaleb fotosünteesil Veeaur H2O Tekib aurumisel aluspinnalt, hingamisel,vulkaanipurskel
Kiiruse kasvades vaateväli aheneb (kitseneb). · Silma kohanemisvõime on pikem valgusest pimedasse sõitmisel. · Reageerimis kiirus . See sõltub tähelepanust ja närvisüsteemi koormusest. Vastutuleva sõiduki kaugus (meetrites) tegelikult hinnatakse 50 55 100 150 150 250 200 300 Juhi tööd mõjutavad tegurid Püsivad (mõtlemisvõime , reageerimisvõime , tähelepanuvõime , kohanemisvõime). Muutuvad (sõiduoskus , sõidukogemus , tervislik seisund , koolitus , positsioon , vanus). Kiiresti muutuvad (väsimus , emotsioonid , lühiaegsed haigused , alkohol, narkootikum). Psüühiline protsess (meeleorganitele mõjuvad ärritajad , aistingud , taju). Psüühiline seisund (tundmused , meeleolu , tähelepanu - selle konsentratsioon või hajuvus). Psüühilised omadused (isiksuse iseärasused , mõistuse omadused , iseloom , temperament, võimed ).
tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju tugevam, väikestes kogustes tek eufooriat, kuid kahjust motoorseid reakts. *stimulandid (kofeiin, nikotiin, anfetamiinid:ecstasy)stimileerivad KNSi, reakts aeglustub, paraneb tähelepanuvõime *hallutsinogeenid(marihuaana, meskaliin, LSD) muudavad taju, hallutsinatsioonid.
Seda tüüpi looduslikku ainet pole teadus veel organismist leidnud. Stimulant · Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin, · Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Depressant Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Hallutsionogeenid
skisofreeniat. 3. Analoogia (http://www.narko.ee/kokaiin/ ) Kokaiini tarvitamine ei ole Eestis nii levinud kui kanepi tarvitamine. Kanepil on inimestele valuvaigistav toime, kokaiini tarbimisel võib inimene muutuda agressiivseks. Kui kanepit pruukida raseduse ajal, siis lapse vanemaks saades võivad tekkida erinevad füüsilised häired (hüperaktiivsus, impulsiivsus ja puudulik tähelepanuvõime). Kui aga kokaiini tarbida, siis lapsel võivad tekkida püsivad psüühilised häired (kergesti ärrituvad, emotsionaalselt ebastabiilsed, raskused keelelises-ja tunnetusprotsesside arengus). 4. Autoriteet (https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/45162/terviseekspert-eesti- uhiskond-ei-ole-kanepi-seadustamiseks-valmis ) Tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova
HÜSTEERILINE AMNEESIA on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Seda amneesiavormi ei tingi mitte ajukahjustus vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud ka kaitseamneesiaks s.t. mälust on kadunud kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv informatsioon. AFEKTIINE MÄLULÜNK tugeva afektiseisundi korral aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. (näiteks autoõnnetuse korral ei suuda inimene meenutada õnnetuse vältel toimunud sündmusi).
kujundite vormis, siis keerulisemad kujundid ja lõpuks tseenid, mis sarnanevad unega Tekitavad põhjendamatut heaolutunnet, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone ja alandavad tundlikkust Alkohol, rahustid ja opiaadid Opiaadid on morfiin ja heroiin Nende eripära on see, et nad vüimendavad üksteist Stimulandid ehk ergutid stimuleerivad kesknärvisüsteemi ja tõstavad lihaspinget, vererõhku ja südamelöökide sagedust Paraneb tähelepanuvõime, reaktsioon aeglustub Kofeiin, nikotiin, kokaiin ja amfetamiin
Müra Vibratsioon Valgustus Mikrokliima Ventilatsioon Närvisüsteemi häired peavalud uimasus nägemishäired väsimus tähelepanuvõime langus Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine. Vali vaikne töömeetod Kasuta vaiksemaid seadmeid Kata mürarikkad masinad Töökoha ja töö organiseerimine Eraldada mürarikas töö ja vaikne töö Küllaldane kaugus müraallikast
ohtlik kui purjuspäi. Kanepisõprade lemmikväide suitsetamise tõttu tekkivatest paranoiadest, mis sõidukiiruse ja seega ka autojuhtimise kenasti kontrolli all hoiavad, on pehmelt öeldes absurdne. Kanep mõjutab tugevalt inimese psühhomotoorseid funktsioone. Psühhomotoorsete funktsioonide hulka kuuluvad näiteks sellised ohutuks autojuhtimiseks hädavajalikud omadused nagu liigutuste koordinatsioon, taju ja valvsus (teisisõnu valmisolek ootamatustele kiiresti reageerida) ning tähelepanuvõime, näiteks suutlikkus jälgida mõõdikuid auto armatuurlaual. Uuringud on ka näidanud, et võime autot sirgelt teel hoida on 20 mg THC tarvitamise järel (see on umbes üks keskmine kanepisigaret) niisama ,,hea" kui 1promillise alkoholijoobe korral. Kanepist, kopsudest, hingamisteedest ja vähist Võib-olla pole paljudele teada, et kanepisigaret sisaldab tõrva neli korda rohkem kui tubakasigaret. Lisaks sisaldab kanepi põlemisel tekkiv ja sissehingatav tõrv mitmeid vähki
TÜ arstiteaduskond; Ravila 19 50411, Tartu Telefon: 737 5326 E-post: [email protected] www.med.ut.ee Milliseid eeldusi, andeid, iseloomuomadusi antud amet eeldab? Me kõik tahame, kui arsti juurde läheme, et arst oleks sõbralik, hooliv, naeratav. Ma arvan, et arstil peaks olema hea suhtlemisoskus ja hea kuulamisoskus. Ta peaks olema kannatlik ja rahulik, sest arst peab ju seletama inimestele keerukaid haigusi, mis inimest kimbutavad. Arstil peaksid olema tugevad närvid. Arstil peab olema tähelepanuvõime, kiirus, pedantsus neid iseloomuomadusi on vaja selleks, et kiiresti reageerida, kui on vaja elu ja surma peale tegutseda. Kõige lõpuks peab arst olema ka väga tark. Ta peab aru saama mida ta teeb, sest ta peab päästma teiste inimeste elusid. Kas Eesti majandus vajab seda elukutset? Eesti majandus vajab väga seda elukutset. Aina rohkem ja rohkem tublisid arste lähevad välismaale tööle. Seepärast on Eestisse häid arste väga vaja.
mõiste. Pikka aega kanepit tarvitanud inimene muutub ükskõikseks, apaatseks ega suuda millelegi pikemalt keskenduda. Ta võib küll teha tulevikuplaane, kuid ei suuda neid ellu viia. Samuti on tal raske kohaneda uute olukordadega või keerukamates situatsioonides hakkama saada. Eluhoiak muutub passiivsemaks. Tekivad probleemid lühimäluga: inimene ei suuda meenutada, mida hetk tagasi öeldi või mis äsja juhtus. Halveneb eneseväljendusoskus ja analüüsivõime. Tähelepanuvõime on puudulik, samuti on sellises etapis kanepitarvitajatel harilikest inimestest palju kehvem reaktsioonikiirus ja ajataju. Pahatihti on nad üksildased ja isoleeritud inimesed, kes ei talu kriitikat ning kipuvad arvama, et nende olukorras on süüdi teised, mitte nemad ise. Tüüpiline seisukoht on: ,,Teised ei mõista mind, sest ma olen nii eriline ega kuulu siia ühiskonda." Nendega vestlemine ei lähe kuigi ladusalt, sest
on Aspergeri sündroomiga laste ja noorukite varane areng sarnane aktiivsuse ja tähelepanu häirega laste arengule. Mõnel esineb varases nooruses üliaktiivsust, impulsiivsust ja tähelepanu puudulikkust, sageli koos unehäiretega. Hiljem aga on märgata mõnevõrra hälbelist keelelist arengut, tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid, veel hiljem häireid sotsiaalses suhtlemises. Mõnikord on esimestel eluaastatel hulgaliselt autistlikke sümptomeid (pilgukontakti vältimine, halb tähelepanuvõime, lohutamatus ja keelelise/mittekeelelise suhtlusvõime hilinemine). Esimestel kooliaastatel avalduvad aga juba klassikalised Aspergeri sündroomi jooned, hiljem aga on diagnoosiks sobilikum aktiivsuse ja tähelepanu häire. Esimesel eluaastal on iseloomulik häiritud unerütm, puudulik tähelepanuvõime, üliaktiivsus või ilmne pidurdamatus, kehaline kohmakus, ainitine pilk ja liigne detailihuvi, väga varajane või tavalisel ajal käimahakkamine
hindamise ja riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja müraallikad – see on seadusega ette nähtud. Näiteks 2011 aastal diagnoositi 11-l töötajal kutsehaigusena müratekkene kuulmisnõrkus. See ei ole ainuke asi, mis tegelikkuses liigses müras töötamisega kaasneb. Peale kuulmiskahjustuste võivad tekkida ka närvisüsteemi haired – peavalu, uimasus, nägemishäired, väsimus, tähelepanuvõime langus, võib rikkuda ainevahetust jne. Kahjustuste vältimiseks peab tööandja tagama, et töötajad saaksid asjakohase juhendamise ja väljaõppe – kui kahjulik on müra mõju tervisele, sellega seonduvad kahjustused, tevisekontrolli vajalikkus jne. Tööandja kohustus on saata kõik müraga kokku puutuvad töötajad õigeaegselt tervisekontrolli. Teise näitena tooksin välja toiduainetega töötajad. Kui toiduainete säilitusruumides on suur niiskus,
See seletab käitumise, tähelepanu ja teisi kõrvalekaldeid, milles hüperaktiivsed lapsed võimelised on. Palju on räägitud säilitusainete kahjulikkusest ja eelkõige nende halvast mõjust lastele. Inglismaal Southamptoni ülikoolis viidi kolmesaja 3- ja 8-aastase lapse hulgas läbi uuring, millest selgus, et toidulisandite ja hüperaktiivse käitumise vahel on selge seos. Erinevaid toidulisandeid sisaldava segu joomise järel muutusid lapsed lärmakateks ja neil kadus tähelepanuvõime. Kolmeaastased ei suutnud enam ühe mänguasjaga mängida või antud ülesannet lõpule viia ja nad käitusid erakordselt impulsiivselt. 8-aastased ei suutnud valmis saada 15-minutilise arvutiülesandega. Tallinna lastehaigla neuroloogi Valentin Sanderi väitis, et toidu lisaained võivad küll võimendada hüperaktiivsust lastel, kellel juba on selle ilminguid, kuid ta ei usu, et need põhjustaksid seda. Usun, et toidu lisaained ei ole head tervisele, kuid siiski tarbime neid kõik
leevendamiseks, kuid nad mõjutavavad ka inimeste meeleolu ja see on kaasa toonud nende ulatusliku tarvitamise. Oopium sisaldab uimastavaid ained morfiini ja kodeiini ning on aluseks sünteetilisele ainele heroiinile. Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihast oonust. Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Kofeiin Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Vaimset ja motoorset tegevust soodustava toime põhjuseks peetakse kofeiini mõjuadenosiini retseptoritele. Adenosiin on organismis tekkiv aine, mis põhjustab väsimustunnet, ahendab veresooni, rahustab südant. Nikotiin Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubaka suitsetamisel.
Jagunevad: · Ateroskleroosi ohu suurenemine (veresoonte lupjumine) 1. Erutussünapside kaudu- närvirakku saabub ühel ajal mitu · Unehäired erutussignaali. Neuronis toimub ühel ajal nende · Tähelepanuvõime ja meeleorganite töö halvenemine elektriimpulsside summeerumine ehk sünaptiline summatsioon Nt:naha retseptorid, valuaistingud · Emotsionaalne lamenemine 2. Pidurdussünapside kaudu- närvirakku saabub võrdselt ühel
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Tänapäeval räägitakse palju sellest, et veel hea kolmkümmend aastat tagasi oli elu palju parem polnud siis ei internetti ega arvuteid, mis laste tähelepanuvõimet ja silmanägemist kahjustaks, nii laialt saada. Kuid kas ka tegelikult oli elu tol ajal parem, või siiski on sellele ka mingeid vastuväiteid? Kas tõesti tehnoloogia areng on muutnud inimese sotsiaalseid oskusi ühest äärmusest teise ning tähelepanuvõime on märgatavalt alanenud? Teaduse ja tehnika arengut mainides ilmub inimestele esimesena mõtetesse tavaliselt internet ning arvuti. Kuid see pole ju veel kõik. Ka näiteks meditsiin on teinud läbi silmnähtava arengu oma kolmkümmend aastat tagasi polnud haiglad veel nii desinfitseeritud kui tänapäeval, kasutusel polnud nii tõhusaid ja efektiivseid ravimeid kui tänapäeval, uurimis- ja arendustegevus ei olnud nii edukas ja arenenud kui seda on ta hetkel. Nüüdsest on palju
muud moodi kui praegused seda teevad. Tehnoloogia, mis on meile saadaval, määrab, kuidas me mõtleme. Nagu näiteks, kui inimesed lugesid pidevalt raamatuid, siis see aitas kaasa meie tähelepanelikkusele, loovusele ja fantaasiale. Nüüdne internetiajastu aga pooldab info kiiret ja efektiivset tarbimist. See kas tehnoloogia aitab kaasa või kahjustab meie laste mõtlemist, sõltub kasutatavast tehnoloogiast - kuidas seda kasutatakse ning kui tihti (Ibid). 3. Mõju tähelepanuvõimele Tähelepanuvõime on värav võimele iseseisvalt mõelda. Laste võime keskenduda efektiivselt ja järjekindlalt paneb aluse peaaegu igale aspektile kasvamisel ja on fundamentaalne nende arenemisel edukateks ja elurõõmsateks inimesteks (Taylor, 2012). On leitud, et tähelepanu on hästi kohanev omadus ja enamasti vormitud ümbritseva keskkonna poolt. Sellist selektiivset tähelepanu on võimalik leida looma kuningriigis, kus
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄIT...
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -10 Neerupealised On paarilised kehakesed neerude ülaosa küljes Toodavad mitmeid hormoone milledest tuntuim on adrenaliin. Adrenaliin kiirendab südametegevust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kutsub esile kõrgenenud ärkveloleku seisundi, tugeva psüühilise erutuse ja tähelepanuvõime teravnemise. Ilmekaks efektiks on silmapupilli laienemine. Neerupealsete hormoonid kontrollivad organismi iga raku elu elutegevust (reguleerivad oksüdatsiooniprotsesse). Kõhunääre ehk pankreas Paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal. Toodab hormooni insuliin, mis soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb (normaalselt on glükoosi tase veres 0,8 1,1 g/l ).Kui glükoosi
ajukahjustust). 2) Liigmälu e. hüpermneesia mällu salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetulemine. 3) Vaegmälu e. hüpomneesia raske uue info omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine. 4) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetus mälulüngaga. 5) Hüsteeriline amneesia ei suudeta meenutada, et kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud, on psüühiline häire. 6) Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja tekivad mälulüngad. Mõtlemine probleemide ja ülesannete lahendamine kasutades olemasolevaid teadmisi, s.o mälu. Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Mõtlemise elemendid: *kujundid esemete ja nähtuste vaimne koopia, kujund sarnaneb originaaliga. *mõisted mingite ühiste ja oluliste omadustega objekt, tähistatakse sõnaga, sõna on märk, mis tähistab objekti, konkreetseid asju aga ka abstraktseid nähtusi.
toitumus, alkoholi tarvitamise ajal söödud toidu hulk ja koostis, jooja tundlikkus alkoholi suhtes ja tema tervise seisund. Kerge joobe tunnused ilmnevad juba siis, kui alkoholi kontsentratsioon on veres näilikult väga madal. Inimene muutub uljamaks, jutukamaks, ta liigutused elavnevad, samal ajal esinevad aga ka kerged häired liigutuste täpsuses ja koordinatsioonis. Reageerimisvõime on halvenenud, tähelepanuvõime nõrgenenud, samuti on häiritud mälu nii meeldejätmis- kui ka meelespidamis- võime osas. Keskmine joove avaldub juba sügavamate psüühika- ja käitumishäiretega. Inimene ei püsi tasakaalus, tuigub jalgadel, ei ole enam võimeline sõitma jalgrattal, ei valitse oma liigutuste üle. Enesekontrolli nõrgenemise tõttu hakkab ta valjusti rääkima, ta kõne on lällav ja sageli raskesti mõistetav. Ilmneb emotsionaalne ebapüsivus, ülemeelik lõbusus vaheldub pisarateni ulatuva kurbusega
viljakas eas naistest ning kuni 60% lapseootel emadest. Eestis on rauapuudus ja rauapuudusaneemia 23% imikutest (9-12 kuu vanustel). Laste hulgas (6-18 a. vanustel) esineb rauapuudust 14%-l, kusjuures kõige sagedamini tütarlastel vanuses 16-18 a (vastavalt 28%). Raua puuduse sümptomeid on palju, peamised neist on: füüsilise vastupidavuse vähenemine vaimse tegevuse produktiivsuse vähenemine motivatsioonipuudus apaatsus tähelepanuvõime alanemine kahvatu nahk väsimus isupuudus lõhed suunurkades keele ja neelamise valulikkus juuste väljalangemine immuunsussüsteemi nõrgenemine raskused kehatemperatuuri hoidmisel Rauapuuduse sümptomid võivad kaasneda ka teiste mineraalainete või vitamiinide puudusega või muude terviseprobleemidega (nt seedekulgla haigused). Raud aitab organismil omastada A-vitamiini ja joodi. Seetõttu võib rauapuudusega kaasneda ka
karakterite määratlemine ning muusika iseloomustamiseks vajaliku sõnavara kujundamine (Muldma, 2008). Last laulu saatel mängitades toetame teda emotsionaalset ja keelelist arengut. Mitmesuguliste pillide mängimine arendab rütmitaju, koordinatsiooni, käteosavust ning mõttetegevust. Nii õpetame last mõisma muusikat ja teda sellest rõõmu tundma. Muusikaliste tegevuste mõjul areneb lapse kuulmine, tähelepanuvõime, keskendumisoskus, reageerimiskiirus, loovus ja kogu tema vaimne baas. Rühmatöö kasvatab headust ja üksteisega arvestamist. Lapsed muutuvad avatumaks ja hakkavad varakult üksteisega suhtlema (Kumpas, 2000). 5 Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võib öelda, et muusika aitab rikastada ja mõjutada lapse tundeelu. 6
Selleks, et laps ennast oma kehas hästi tunneks, et tema mänge, suhteid ja elustiili ei piiraks kohmakus ja ebamugavustunne ning pidev rahulolematus oma kehaga, tuleb tal oma keha kasutama ja armastama õppida. Kehaline tegevus pole vaid lihastegevuse tugevdamiseks. Iga edukas sooritus tõstab enesega toimetulekutunnet ja enesekindlust. Koos hea enesetundega ja meeleoluga kaasneb ka aju arenemine. Lapse mitmekesine ja mänguline liikumine õpetab samal ajal mõtlema, arenevad tähelepanuvõime, võrdlemisoskus ja mälu. Lapse harmooniline areng on võimalik süstemaatilise ja õige kehalise kasvatuse korral, suurendatud kehaline koormus avaldab positiivset mõju ka lapse vaimsele töövõimele. (Seppel,2003). Lastele meeldib liikumine ja neil on suur liikumisvajadus. Kui liikumist on õigesti suunatud ja lapse arenguga arvestatud, siis ei ole raske kuue- ja seitsmeaastaste motiveerimisega liikuma. Laps ei ole loodud kohapeal istuma,
Kuna see ilmneb üpris tihti, siis on selle häire all kannatavad inimesed hommikuks väga kurnatud • Unesrände e somnambulismi puhul kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ise ei mäleta pärast sellest midagi. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid – toime ja mõju • Simulandid- kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin, ecstasy – tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. • Depressandid- alkohol, barbituraat, opiaadid – pärsivad närvisüsteemi talitlust, tekitavad eufooriat, alandavad tundlikkust, pikendavad keha reaktsiooniaega, pärsivad motoorikat, segane kõne, teadvusekaotus. • Hallutsinogeenid- marihuaana, LSD, meskaliin. 10. Virgatsained Keemiline aine, mille kaudu neuron annab läbi keemilise sünapsi teisele närvirakule edasi närviimpulsi • Dopamiin- mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon
Absoluutne- märamine on lihtne. Lihtsalt vaadatakse kas käekiri on suur või väike. Väikeste tähtede kõrgus u 3mm on normaalne. *Suur kiri- peegeldab inimese enesehinnangut. Suurelt kirjutavad kõrgetele kohtadele jõudnud inimesed, kes on teadlikud omaenese tähtsusest. Samuti kirjutab suurelt ka ennasttäis inimene, ka suurte zestidega ja kergemeeelne inimene. See võib ka viidata pealetükkivusele. *Väike kiri- asjalikkus, objektiivsus, vaimne iseseisvus, tähelepanuvõime ja teistega arvestamine. Nt teadalased või need, kes seavad esiplanile oma töö, mitte oma mina. *Üleväike kiri viitab alaväärsuskomplksile Joon. 15 ja 16 on mõlemad suured kirjad. 15 on isikupärane, aga 16 isikupäratu. * 15-Teotahteline ja energiline ning vaimselt arenenud nimene, kellel on kõrge eneseginnang, mis on suures osas põhjendatud. *16- upsakas, ennasttäis onimene, kelle võimeis ja loomuomadustes vaevalt leidub midagi hinnatavat. Joon 17 väike ja 18 üliväike
Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetutel on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon. Samuti mõjutab see inimese mälu ja muid kognitiivseid võimeid. Unetust võib jaotada selle põhjuste järgi nii: primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus. sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus. Huvitavaid fakte Unepuuduse korral hakkab inimese keha tootma kaitsemehhanisme, näiteks dopamiini, mis aitab inimest ärkvel hoida, kuid mille üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja
meenutada amneesia ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus; kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit infot pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et amneesiahaiged suudavad salvestada protseduurilisse mällu, ent samal ajal episoodilisse mällu ei salvestu midagi; vanus vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, sest tähelepanuvõime nõrgeneb: vähem pannakse tähele detaile ja üldist konteksti; semantilises mälus aga säilib materjal võrdlemisi hästi; ,,valesid mälestusi" rohkem kui noortel; kui aga pidevalt mälu ,,soojas" hoida, pole vanusel suurt rolli. 3. Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele pole praegu ühest vastust. Meenutamise edukus ei näita tegelikult seda, kui palju materjali on mälus säilinud. See sõltub eelkõige sellest, kuidas testi teha.
Lahingstress- lahing stressi tekitavad: mitte harjumispärane keskond, ohtlikud olukorrad, kaasvõitleja/sõbra surm, töö on stressirohke, tihti pingelised olukorrad ja pidev keskkonna vahetus või kindlas kohas passimine ja tegevuse mitte toimumine, tapmisega toimetulek Lahingstressi jaotus: Normaalne stress: - lahingu eelne stress -stress lahingu ajal -pikaajaline stress Ülepiiriline stress: -võitleja täielik muutumine -tähelepanuvõime langus -väljendunud viha -meeleheide, lootusetus mõttetu hüperaktiivsus, helitalumatus -kontrollimatu liialdatud kurbus 30.TCCC- taktikaline lahingkannatanu käsitlemine Elupäästev esmaabi: 1. Raske verejooksu sulgemine 2.Ventiilpingelise õhkrinna likvideerimine 3. Hingamisteede avamine Eesmärgid: 1. ravida kannatanut 2. ennustada uusi vigastusi 3. täita ülesanne Abi etapid: 1. abi tule all- elupäästev esmaabi mis antakse otse lahinguväljal (ei jookse tule alla) 2
toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. Nägemismälu Kuulmismälu Liigutuslik mälu Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset saavutades 20-25 a vanusena ja säilides kuni 40-45 a vanuseni, seejärel see väheneb. Eriti halveneb uue mehhaanilise materjali
o Joobe-mälulünk Inimene ei mäleta mõnda seika joobeseisundis olles, kuid oli sellega kontaktis. o Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, kus inimene ei mäleta kes ta on ja mida ta elujooksul teinud on. See ei teki ajukahjustusest nagu tavaline amneesia. Seda nimeatatakse ka kaitseamneesiaks inimese mälus kustub kõik negatiivne ning teda kahjustav info. o Afektiivne mälulünk Tugeva tundepuhangu ajal väheneb tähelepanuvõime. o Mõtlemine vaimne aktiivsus, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. 3 S.S 27.02.2010 o Kuna mõisteid on palju, on kasutusele võetud kategoriseerimine, et nendes orienteeruda. Kategoriseerimine annab meile ka teadmisi, millega pole varem kokku
10. Jääge rahulikuks ja säilitage enesevalitsus. Kehtestage piirid Piirid on kogum reegleid, mida me oma lapse käitumisele kehtestame, teatud laadi moraalse ülalpidamise raamistik, mille ta peab omandama, et elada. Piirid õpetavad lapsele, milline on vastuvõetav käitumine ja seeläbi areneb temas vajalik enesekontroll ja- distsipliin, mis temasse alati alles jääb. Väikelapse puhul tasub meelde jätta mõned väärt märksõnad. 1. Tema tähelepanuvõime on lühiajaline. 2. Tal puudub võime näha oma tegude tagajärgi. 3. Ta on kõige suhtes uudishimulik. 4. Tema tähelepanu on kerge kõrvale juhtida. 5 Tähelepanu Me kõik armastame tähelepanu ja lapsed ei ole erandid, kuid tähelepanu jagamiseks on olemas õiged ja valed viisid. Oleme kõik kokku puutunud valesti
pool tundi. (Sooba, 2008) 2. Treenimise negatiivsed mõjud südamele 2.1 Ületreenimine Ületreenimine võib olla veel hullem kui üldse mitte treenimine. Ületreenitusele viitavad sümptomid, mille ilmnedes tuleks aru saada, et on aeg ülevaadata oma treeningplaan. Esmasteks tunnusteks ületreenimise juures on kehakaalu langus ning söögiisu vähenemine. Igasugune tegevus väsitab kiiresti, lihastes võivad esineda krambid ning tähelepanuvõime nõrgeneb. Ka kannatab uni, mis muutub rahutuks ja selle vajadus aina suureneb. Lisaks kahaneb märgatavalt inimese võime saavutada häid sportlike tulemusi. Tekib tugev oht südamehaigustele. (Lõõbas, 2015) Puhkepäevad on spordi suutlikkusele, erinevatel põhjustel, kriitilise tähtsusega – mõned neist psühholoogilised ning teised füsioloogilised. Füsioloogiliselt on puhkus vajalik, et lihas saaks paraneda, end uuesti üles ehitada ning ennast tugevdada
Kahjulik mittekasutamise ajal kuulmisele, vooluvõrgust närvisüsteemile. Tekitab eemaldada. Seadmete peavalu ja väsimust. Mõjub regulaarne kontroll ja halvasti seedeorganitele ja hooldus. Teha südamele. Väheneb puhkepause. Peaks tähelepanuvõime, alaneb olema olemas eraldi töötootlikus ja kvaliteet. puhkeruum. Suuremate müraallikate alla paigaldada heli summutavad matid või isoleerida nad muust
Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. Mälu arendamine. Kõiki võimeid ja omadusi saab inimene arendada. Halba mälu pole ühelegi normaalsele inimesele sündimisel kaasa antud. Halb mälu on arenemata, kasutamata mälu. Mälu arendamise üheks eelduseks on tähelepanuvõime arendamine. Mida paremini õnnestub tähelepanu koondada õpitavale ainele, seda kergemini jääb see meelde. Huvitavale õppeainele on tähelepanu kergem koondada kui ebahuvitavale. Viimane nõuab tahtejõudu. Aga kes ei tahaks saada tugeva tahtejõuga inimeseks? Tahtejõudu aitab tugevdada väga lihtne võte - kunagi ei maksa pooleli jätta ühtegi alustatud tööd või ettevõtmist. Ka sel juhul mitte, kui see töö ei meeldi. Aju ja mälu tulevik.
Iga astmega kaasnevad ka kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on isiksuse arengu huvides vajalik, samas kohaneb inimene maailmaga paremini siin, kui ta võtab igal arenguetapil omaks midagi ka selle negatiivsetest külgedest. Kuid igas arenguetapis peab siiski jääma ülekaalu positiivne pool, et arengus ei tekiks raskusi. Nimeta teadvuse seisundid Ärkvelolek, uni ja hüpnoos Mille poolest erinevad hallutsinogeenid ja stimulandid Stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi. Paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile erksaid nägemishallutsinatsioone, teiselt poolt aga pärsivad kesknärvisüsteemi tegevust. Nimeta tunnetusprotsessid Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu mõtlemine, kujutlus ja keel. Mida peegeldab aisting, mida taju Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi, taju peegeldab objekti terviklikult Aistingute ja taju liigid
3 1. Depressiooni olemus 1.1 Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mis muudab inimese mõtlemist ning käitumist. Haiguse põhitunnusteks on vähemalt paar nädalat kestnud masendav meeleolu, elurõõmu ning huvi kadumine ümbritseva keskkonna vastu, eluenergia vähenemine, väsimustunne tekib palju kiiremini ning kergemini võrreldes varasemaga. Lisaks põhitunnustele võib tekkida veel tähelepanuvõime langus, alanenud enesehinnang, pidev süütunne, pessimistlik mõtlemine, unehäired ning söögiisu langus. Kehalised depressiooni tunnused on näiteks pidev peavalu, seedehäired ning krooniline valu. Haiguse võivad põhjustada suhte halvemine lähedastega, tervise halvenemine, pikalt kestnud rahaprobleemid, sügav lein, lahendamata konfliktid ning palju muud. Tihtipeale kuuldakse ka kuulmishallutsinatsioone, kus hääled peas laimavad ja teevad nalja haige suhtes
Või vastupidi? 06.03.2010 16:36 Peeter Helme Väidet, et me elame kiirel ajal, oleme igaüks kuulnud nii iseenda kui teiste suust. Harjutame ennast õigemini olemegi juba harjunud mõttega, et elame ajastul, millele kiirus on ühest küljest midagi omast, ent samas ka midagi rõhuvat, meie iseseisvust ja olemust allasuruvat. Kiirus see on ühest küljest efektiivsus ja tootlikkus, kuid teiselt poolt on see ka pealiskaudsus ja üleüldse igasuguse sügavama tähelepanuvõime surm, rääkimata mainitud ohust isiklikule vabadusele ja indiviidi omapärale. See kõik on muidugi õige. Kui piitsutame iseennast ja oma lähedasi nii era kui tööelus pidevalt kiirustama, sööma hommikusööki käigu pealt, lahendama tööülesandeid «multitaskides» ning suhtlema sõpradega ainult mõne rutaka ja lohakalt sõnastatud ekirja teel, siis on selge, et ei meist ega neist jää peagi järele suurt midagi muud kui
Suuremad kogused muudavad ka kõne segaseks ja võivad tarvitaja teadvusekaotuseni viia. Kui mitmeid depressante koos tarvitada, siis nad võimendavad üksteise mõju. Stimulandid Stimulant on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi, teisisõnu erguti. Üldjuhul tõstavad ergutid südame rütmisagedust ning vererõhku. Stumilantidest tuntuimad on kofeiin, nikotiin ja narkootilistest ainetest kokaiin ning amfetamiin. Stimulantide tarvitamisel tõuseb tähelepanuvõime, kuid pikeneb reaktsiooniaeg. Üldjoontes parandavad meeleolu ja vähendavad väsimust. Kuigi mõnele võivad ergutite nähud positiivsena näida, siis tegelikkuses on nad samuti ohtlikud ained. Stimulandid raskendavad keha jahtumist peale pingutusi, mis omakorda võib põhjustada südamepuudulikkust ning vedelikupuudust. Samuti on võimalik söögiisu halvenemine ning liigse ärevuse tekkimine, mis omakorda võib viia raske paranoiani
annaabi.ee 
