Referaat minu lemmikust elukutsest - arstist (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

65

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

arstikunsti viljelejad teatava spetsialiseerumiseni. Räägitakse kirurgidest (sj silma- ja hambaarstidest) ja sisearstidest. Oluline läbimurre on see, et kujuneb välja abstraktne mõiste, millega tähistatakse patsienti (,,see, kes on noa all"). Selle nimega ei tähistatud vaid otseselt antud olukorras olevaid kodanikke, vaid näiteks ka neid, keda nt madu oli salvanud. Egiptuse ravijate puhul saab rääkida ka juba arstieetikast. Haige juurde kutsutud arst pidi ütlema ühe kolmest lausest: ,,See on haigus, mda suudan ravida; See on haigus, mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida". Arstid olid organiseeritud templite juurde, ning raviteenuse eest makstud tasu läks enamuses viimastele. Arstide puhul oli tegemist sisuliselt preestriseisusega. Kui ravi ka ebaõnnestus, ei riskinud arst tavaliselt millegagi, küll võisid olla rasked tagajärjed siis, kui arst eksis oma kutsele pandud moraalireeglite vastu

Meditsiini ajalugu

54

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

praktiseerimise puhul tegemist sageli kõrgkihtide hobiga, nt 1721. aastal soovis end varioleerida Briti kuninglik perekond. Selleks sooritati kõigepealt inimkatseid. Vangid, kellega protseduur läbi viidi, jäid ellu, pärast mida hoiti neid koos rõugehaigetega ning nad ei nakatunud. Oma sõjaväe varioleeris ka George Washington, siinkohal oli tegemist aga kaugeltki mitte vabatahtlikkusel põhineva meetmega. (Eesti keeles kirjutas variolatsioonist juba 1766. aastal Põltsamaa arst Peter Ernst Wilde enda poolt välja antud ajakirjas Lühhike Õppetus.) Hilisem elu siiski näitas, et võrreldes nö päris vaktsineerimisega ­ st inimese nakatamisel veise rõugetega ­ esines variolatsiooni puhul teatav suremus ning haiguse kulg oli ägedam, tuues mh sageli kaasa armistumise. Niisiis oli vaja Edward Jenneri (1749-1823) edulugu. Jenner nimelt oli teinud tähelepaneku, mille kohaselt lüpsinaised, kes lehmadega

Meditsiini ajalugu

68

doc

Kliiniline psühholoogia

Nii meil Eestis kui mujal maailmas on ebanormaalsuse psühholoogia populaarne aine, mille kursusi sagedasti valivad nii psühholoogiaüliõpilased kui teised endale kõrvalaineks. MIS ON NORMAALNE? MIS ON EBANORMAALNE? Ja kust me teame, kas meie oleme normaalsed või ebanormaalsed? Need on rasked küsimused isegi selle ala asjatundjate jaoks. Tegelikult võib anda erinevaid vastuseid. Esimene lähenemine oleks subjektiivne, mida kajastab “Kõik pääle minu ja sinu on veidrikud ja vahel ma’i tia, mis su’stki arvata”. Midagi sellest lähenemisest on üsna üldinimlik, ikka arvab inimene, et mina olen normaalne ja mõõdab teiste normaalsust sellesama mõõdupuuga. Normatiivne lähenemine võtab normiks täiuslikkuse, mille poole igaüks püüdleb, kuid mida iialgi täiesti ei saavuta. Kultuuriline lähenemine peab normaalseks seda, mida teeb enamus inimesi antud kultuuris. Statistiline lähenemine

Psühholoogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Arkadi Popov – SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst, reanimobiiliosakonna juhataja, SA PERH koolituskeskuse instruktor Andrus Lehtmets – Kaitseliidu Peastaabi meditsiinispetsialist, Tallinna Ülikooli lektor Margus Kamar – Tallinna Kiirabi välijuht, õde-brigaadi juht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli lektor Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Ülle Jõesaar – Sisekaitseakadeemia lektor Marius Kupper – Eesti Raudtee ohutusosakonna peaspetsialist Ahti Varblane – major, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuse ülemarst, erakorralise meditsiini arst Marko Ild – Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

Esmaabi

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus

343

pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013  Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected].  ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus

477

pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2  ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015  Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia

Meedia

Kommentaarid (2)