Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Atmosfääri koostis (0)

1 Hindamata
Punktid
Atmosfääri koostis
Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümritsev kihilise ehitusega õhkkest,mida hoiab kinni gravitatsioonijõud.
  • Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku: hingamine ,põlemine
  • Võimaldab roheliste taimede elu:CO2 fotosünteesiks ja lämmastik laimaksvatus
  • Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm:tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed
  • Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisis:looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule
  • Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV-kirguse eest
  • Seal toimuvad keemilised reaktsioonid,nt oksüdeerumine

Lämmastik
  • Tekib orgaaniline aine lagunemisel(surnud organismid).
  • Vajalik toitaine taimedele.
Hapnik
  • Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus (6 CO2+ 12 H2O + fotoonid – C6H1206 + 6 O2 + 6 H2O)( süsihappegaas +vesi+ valgusenergia -glükoos+hapnik+vesi
  • Vajalik alusorganiismidele hingamiseks.
  • Ööpäevaringselt kulub inimesel hingamiseks ca 11000 liitrit õhku.
  • Sissehingatavas õhus on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja 0,03% süsihappegaasi.
  • Väljahingatavas õhus on 78% lämmastikku, 16,6% hapnikku, 4,4% süsihappegaasi.

Hapnikusisaldus Toime organismile
14-16% tähelepanuvõime väheneb,pulss kiireneb
10-14% hingamish’ ired ,peapööritus,teadvuse kaotamine
6-7% südametegavus seiskub
Süsihappegaas
  • Tekib hingamisel , fossiilsete kütuste põlemisel,vulkaanipurskel
  • Neelab soojuskirgust , mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri;osaleb fotosünteesil

Veeaur H2O
  • Tekib aurumisel aluspinnalt , hingamisel,vulkaanipurskel
  • Neelab soojust,vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris,osaleb veeringes

Osoon O3
  • Tekib päikesekirguse mõjul O2 ja N2O reageerimisel,kõige suurem kogus ekvaatori kohal.
  • Neelab enamiku Päikeselt Maa atmosfääri jõudvast ultraviolettkiirgusest.

Osooniaugud
  • Hõredamad kohad osoonikihis.
  • Tekivad päikesekirguse puudumisel (polaaröö) ja freoonide mõjul.

Kasvuhooneefekt
  • Atmosfääri temperatuuri tõus selle tagajärjel, et teatud gaasid atmosfääris lasevad läbi päikesekirgust,kuid ei lase tagasi maailmaruumi Maalt lähtuvat soojuskirgust.

Kasvuhoonegaasid
  • CO2, O3 ja H2O neelavad otseselt maalt lahkuvat kirgust ja suunavad suure osa sellest Maale tagasi(kiirglikult aktiivsed gaasid)
  • COO ja NO osalevad reaktsioonides, mis muudavad kiirguslikult aktiivsete gaaside asakaalu atmosfääris.
  • CH4 ja freoonidel on mõlemad toimed võrdsed.
Vasakule Paremale
Atmosfääri koostis #1 Atmosfääri koostis #2 Atmosfääri koostis #3 Atmosfääri koostis #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor viksja Õppematerjali autor
Atmosfääri koostis,Lämmastik,Hapnik,Süsihappegaas,Veeaur H2O,Osoon O3,Osooniaugud,Kasvuhooneefekt

Sarnased õppematerjalid

Geograafia kt kordamisküsimused
8
odt

Geograafia kt kordamisküsimused

Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul,

Geograafia
ATMOSFÄÄR
3
docx

ATMOSFÄÄR

Atmosfääri koostis ja ehitus Atmosfäär on Maa sfäär, mis ümbritseb Maad tänu Maa külgetõmbejõule. Atmosfääri ulatus on u 1000 km, siis läheb ta üle kosmoseruumiks. Atmosfäär on Maa sfääridest kõige liikuvam ja muutlikum, sest ta on gaasilises olekus. Koostiselt on atmosfäär gaaside segu, milles leidub ka tahkeid aineosakesi (tahm, tolm, jääkristallid jms). Atmosfääri mõju on nii elus kui eluta loodusele on väga suur, kusjuures mõju on vastastikune. Tavainimese elu mõjutavad kõige rohkem ilm ja kliima. Atmosfääri gaasiline koostis. Kõige suurema osakaaluga gaasid on lämmastik ja hapnik, märksa väiksem on argooni ja süsihappegaasi sisaldus. 1% atmosfääri koostisainetest on väga erinevate gaaside päralt

atmosfäär
Atmosfääri koostis ja ehitus
20
ppt

Atmosfääri koostis ja ehitus

Atmosfääri koostis ja ehitus Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://www.ngdir.ir/SiteLinks/Kids/html/atmosphere.htm Sisukord • Atmosfäär ja selle uurimine • Atmosfääril on oma nägu • Atmosfääri teke • Õhk on püsimatu ja liikuv • Õhk on gaaside segu • Lämmastik ja hapnik • Süsinikdioksiid • Veeaur • Metaan • Osoon • Atmosfäär on kihiline • Troposfäär • Stratosfäär • Osooni-augud • Atmosfääri tähtsus • Taevas on värve … Atmosfäär ja selle uurimine Atmosfäär e õhkkond mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Olulisim on ilma ennustamine,

Kategoriseerimata
Atmosfäär ja osoon
4
docx

Atmosfäär ja osoon

· stratosfäär, 20-50 km kõrgusel · neelab uv-kiirgust · kõigub sesoonselt · osooniaugud- s. t osoonikiht · hõrenemist Freoonid põhjustavad osooniauke. Metaan · CH4 · Kasvuhoonegaas, neelab maa soojuskiirgust · Osakaal suureneb: 1) lagunemisprotsessid märgaladel 2) jäätmete lagunemine prügimägedel 3) loomakasvatusmahtude kasv 4) riisikasvatuse laienemine Veeaur · aurumine aluspinnalt · eraldub atmosfääri vulkaanipurskel, kuumaveeallikatest · fossiilsete kütuste põletamisel ( soojuselektrijaamad, transport, metallurgia, lubja tootmine) · Tagab veeringe ja sademete tekke- ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab erinevusi. mereline ja mandriline kliima( temperatuuri amplituud on väiksem, suvi jahedam, talv soojem, pehmem, niiskem) · ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab selle erinevusi. · suurendab kasvuhoone efekti.

Geograafia
ATMOSFÄÄR
5
odt

ATMOSFÄÄR

standardatmosfääri mõiste. Nulltasandiks on merepind (tabel 2). Õhutemperatuur +15 kraadi Õhurõhk 1013,25 hPa (mb) ehk 760 mmHg Õhu tihedus 1,225 kg/m^3 Õhutemperatuuri vertikaalne gradient 0.65 kraadi 100 m kohta Vaba langemise kiirendus 9,82 m/s^2 (Tabel 2). Niisugused tingimused vastavad atmosfääri kesmisele seisundile laiusel 45°32'33" kõrgusvahemikus 2 m allpool merepinda kuni atmosfääri ülemise piirini. Standardatmosfääri tingimused leiavad kasutust laboratooriumites, kus katsetatakse lennumasinate mootoreid. Atmosfäärilised nähted jaotatakse järgmiselt: 1. Hüdrometeorideks Sademed: vesi vedelas või tahkes olekus õhus 2. litometorideks Tahked mineraalsed osakesed õhus 3. elektrilisteks näheteks Äike 4

Maateadused
Atmosfäär
5
docx

Atmosfäär.

Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata

Geograafia
GEOGRAAFIA - ATMOSFÄÄR
12
doc

GEOGRAAFIA - ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks;

Geograafia
Keskkonnakeemia
15
pdf

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja

Keskkonnakeemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun