Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K
10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Max müra tugevus 85db (kõrgsageduslik ketassaag, impulsiivne hetkeline kõva müra, madalasageduslik tekitab paanikahoogu) Õhuniiskus 40-60% (häälega töötajatele oluline, kui on kuiv tuleb juua vett muidu võib kaotada hääle) Valgus: lamp kustub 50korda/1sekundis (läbib 0 punkti), see sagedus ei koorma silmi 11.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?; Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal koosneb: 1) sissejuhatavast juhendamisest; 2) esmajuhendamisest; 3) väljaõppest; 4) täiendjuhendamisest. Juhendamine - 1) Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist. Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama:
inimest aastas asbesti põhjustatud haigustesse. Seda olukorras, kus asbesti kasutamine uutes toodetes on juba aastaid keelatud. Lihtsaim viis end kaitsta, on olla teadlik probleemi olemusest. Mis on asbest? Soomes sureb igal aastal ligi 100 töötajat asbestist põhjustatud haigustesse, kuigi asbesti kasutamine on keelatud rohkem kui 20 aastat. Ühendkuningriigis 500 Eestis on asbesti kasutamine keelatud rohkem kui 15 aastat, kuid asbestist põhjustatud surmaga lõppenud haiguseid ei ole... Miks? Töötervishoiuarstid: kui hingata töövahetuse jooksul ainult 4 tundi sisse asbestitolmu, on 50% tõenäosus, et 10 aasta pärast haigestutakse asbestoosi, mis lõpeb aasta jooksul surmaga § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või
peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks. Evakuatsiooni- ja pääseteed on tähistatud. Töötajate tööohutusalane informeerimine. Puuduvad tööohutuse ja töötervishoiujuhendeid. Esmaabi. Esmaabivahendid asuvad tagaruumis, nende asukoht on märgistamata. Töötajad on läbinud esmaabikoolitused. Tervisekontroll. Töötataje tervisekontroll toimub 2009 a oktoobri ja novembri kuus. Olmetingimused. On olemas dussi- ja WC-ruum. Söömiseks ja puhkamiseks on ettenähtud eraldi ruum. Töökeskkonna puhtus. Ettevõttes on 3 koristajad, koristamine toimub iga päev.
On kolm kontrolli liiki: üldkontrollimine, sihtkontrollimine, järelkontrollimine. 4. Töökeskkonnaalase koolituse korraldamine Töötervishoiu- ja tööohutusalase välja- ja täiendõppe üldine kord reguleerib töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete töötervishoiu- ja tööohutusalast välja- ja täiendõpet ning ettevõttes esmaabiandjate väljaõpet. Õppe korraldamine: 1) Töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõpe nähakse ette oma tegevust alustavatele töökeskkonnavolinikele ja töökeskkonnanõukogu liikmetele vähemalt kolmepäevase väljaõppekursusena ja täiendõpe perioodiliste täiendõppekursuste või õppepäevadena. Täiendõppe vajaduse ja teema valiku otsustab tööandja. 2) Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppekursuse aluseks on 24-tunnine väljaõppekava. Täiendõppe teemad peavad lähtuma tööandjate vajadustest.
Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid 1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel ning tööandjast sõltumatult, või erakorraliste sündmuste puhul, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida, hoolimata kõikidest asjakohastest abinõudest. Liikmesriigid ei pruugi esimeses lõigus nimetatud võimalust kasutada. Artikkel 6 Tö
seletuskirjad, jäädvustada sündmuskoht skeemide või fotode abil ning viia läbi muud tööõnnetuse uurimise toimingud, mille lõppedes täidetakse tööõnnetuse raport. 4. Surmaga lõppenud tööõnnetuse puhul tuleb õnnetuskoht säilitada puutumatuna ja kutsuda kohe politsei. 13 TÖÖÕNNETUSED ERINEVATES RIIKIDES JA REGIOONIDES Põhjuseks, miks tööõnnetused on muutunud väga oluliseks probleemiks, on seotud sellega, et tänapäeval on oluline iga inimelu. Lisaks inimese elukvaliteedi alanemisele tööõnnetustes saadud eluaegsetele terviseprobleemidele, võib õnnetustega kaasneda ka töötaja surm. See omakorda muudab keeruliseks hukkunu ülalpeetavate elu. Lisaks sotsiaalsetele kaalutlustele on tähtsustumas ka tööõnnetuse majanduslik hind. See
Kaugtöötaja töötervishoid ja -ohutus Töökeskkond on viimaste aastakümnete jooksul palju muutunud. Muudatusi on kujundanud tehnoloogia kiire areng ning inimeste muutuvad hoiakud. Üha enam ootavad ja eeldavad töötajad paindlikku töökorraldust ning otsivad elukorraldusega kõige paremini sobivaid töötingimusi. Ettevõtja jaoks on vajaliku inimressursi leidmine tööturul üha keerulisem ning nõuab loovaid ja töökeskkonnakorralduslikult paindlikke lahendusi. Seetõttu on ettevõtjate seas kasvavaks trendiks kaugtöö võimaldamine, mis aitab tööandjal leida ja hoida motiveeritud töötajaid. Kaugtööl on mitmeid positiivseid külgi, nagu parem töö- ja pereelu ühitamine, nii töötaja kui tööandja kulude kokkuhoid, töökohtade loomine maapiirkondades ja vähenenud töövõimega inimeste aktiivsem kaasamine tööellu. Kaugtöö leviku kasvu ja olulisust näitab ka Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu kaugtöö raamlepe, millega o
Kõik kommentaarid