Miks on töötervsihoiu- ja tööohutusalane seadlusandlus tähtis? (0)

Miks on töötervishoiu- ja tööohutusalane seadusandlus minu arvates tähtis?
Väga paljud inimesed jäävad haigeks, saavad vigastada või lausa surevad töökohal aset leidvate ohtude tõttu. Tihtipeale ei raatsi ettevõtted panustada raha töötervishoiu- ja ohutuse tagamiseks. Enamus töötajaid pole isegi teadlikud oma töökohal olevatest ohtudest, sest sellest ei räägita neile ja seepärast ei oska nad ettevõttelt mitte midagi nõuda. Töötervishoiu- ja tööohutusalane seadusandlus käsitleb väga palju nõudeid, õiguseid ja kohustusi tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, tööohutuse korraldust ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutust nõuete rikkumise eest. Tähtis on teada, millised ohutegurid leiavad aset teatud töökohtadel ja mida on vaja teha nende vältimiseks.
Peamisteks gruppideks on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühholoogilised ja füsioloogilised ohutegurid. Kui inimene töötab ettevõttes, kus müratase on väga kõrge, peaks tööandja läbi viima riskide hindamise ja riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja müraallikad – see on seadusega ette nähtud. Näiteks 2011 aastal diagnoositi 11-l töötajal kutsehaigusena müratekkene kuulmisnõrkus. See ei ole ainuke asi, mis tegelikkuses liigses müras töötamisega kaasneb. Peale kuulmiskahjustuste võivad tekkida ka närvisüsteemi haired – peavalu, uimasus, nägemishäired, väsimus , tähelepanuvõime langus, võib rikkuda ainevahetust jne. Kahjustuste vältimiseks peab tööandja tagama, et töötajad saaksid asjakohase juhendamise ja väljaõppe – kui kahjulik on müra mõju tervisele, sellega seonduvad kahjustused, tevisekontrolli vajalikkus jne. Tööandja kohustus on saata kõik müraga kokku puutuvad töötajad õigeaegselt tervisekontrolli.
Teise näitena tooksin välja toiduainetega töötajad. Kui toiduainete säilitusruumides on suur niiskus, on see ideaalne kasvupaik erinevatele hallitusseentele ja sellisel juhul on nende eosed väga vastupidavad. Hallitus ei pruugi koheselt silma paista ja kui puudub regulaarne kontroll, siis elutseb hallitusseen seal kaua. Töötajatel võib välja areneda ülitundlikkus hallitusseente suhtes. Hullemal juhul haigestutakse bronhiiti, kiirikseenetõvess, astmasse või väliskõrvapõletikku. Samuti ei pruugi hallitus tekkida ainult toiduainetetööstuses, vaid ka õpetaja klassiruumis , kui kasvutingimused on soodsad. Hallitusseen kuulub bioloogiliste ohutegurite hulka ja sinna juurde käivad ka erinevad bakterid ning teised mikroorganismid . Suurbritannia töötervishoiu ja tööohutuse ameti hinnangul kujuneb igal aastal 1500-3000 inimesel välja kutsealane astma . Suureks probleemiks ongi see, et inimesed ei ole teadlikud töökohal toimuvatest kokkupuudetest bioloogiliste mõjuritega. Siinkohal on jällegi tööandja kohustus töötajad regulaarselt tervisekontrolli saata, teha selgeks hügieeninõuded ja kontrollida nende täitmist.
Viimasena käsitleksin sundasendit töötamisel. See kuulub füsioloogiliste ohutegurite hulka. Sundasendiks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima töötamisel ühes asendis. Näiteks töötajad, kes on seotud arvuti kasutamisega üle 6 tunni päevas või istumise ja seismisega nagu näiteks kontoritöötajad, juuksurid, õmblejad jne. Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb. Kahjuliku toime vähendamiseks tuleb korraldada oma tööd nii, et ei peaks töötama ebamugavates asendites – töökoht ja töövahend peavad vastama töötaja kasvule ja kehamõõtmetele.
On ülimalt tähtis, et töötajad oleksid teadlikud ohtuteguritest enda töökohal ja oleksid samaaegselt kursis seadusandlusega , mis tagab neile nende õigused. Enamus õnnetusi saab juba ära hoida sellega, kui on teostatud asjakohane väljaõpe ja saadetakse töötajad regulaarselt tervisekontrolli. Kahjuks ei pööra ettevõtted suurt tähelepanu tööohutusele ja seetõttu ei ole töötajad teadlikud varitsevatest ohtudest ja samuti sellest mida käsitleb seadusandlus.