Tuumaelektrijaamad maailmas............................................................................. 9. Tuumaenergia ohud.............................................................................................. 10. Tuumajäätmed....................................................................................................... 11. Tuumajaamade avariid.......................................................................................... 12. Milleks Eestile tuumaelekter?................................................................................ Kokkuvõte......................................................................................................................... Kasutatud materjalid........................................................................................................ Lisad...................................................................................................................... Lisa 1....................
Tuumaelekterienergia ESSEE Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suurtes kogustes. Planeedi elektrienergiatoodangust moodustab tuumaelekter umbes 18%. 20. detsember 1951 USAs toodeti esimest korda tuumareaktori abil elektriaenergiat. Esimene tuumaelektrijaam alustas 27. juuni 1954. Maailmas on kokku 442 tuumareaktorit. Tuumaenergia avastas M. H. Klaproth aastal 1789. Tuumaenergia tekitamiseks lõhustatakse tuumasid ja selle tagajärjel vabaneb suur osa energiat. Reaktoris toimub tootmiseks ahelreaktsioon. Seal vabaneb energia soojusena. Soojust kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks.
tuumalaeng.Laengute summa võrrandi pooltel peab olema tasakaalus 2)Massiarvu jäävuse seadus-Massiarvud peavad samuti olema tasakaalus 3)Energia jäävuse seadus Ahelreaktsioon-reaktsioon,mis tekitab ise osakesi, mis põhjustavad uue reaktsiooni 12.Radioaktiivse lagunemise seadus näitab:N(t)= N0e-t N(t) on aja t möödudes alles olev tuumaosakeste arv Kiirgusdoos- kiirguse hulk massiühiku kohta,mõõdetakse dosimeetriga, ühikud: J/kg, Sv siivert, Gy grei Tuumaelekter: + Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta, minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse, ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks, toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne, maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades, energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis -- Väga suured investeerimisvajadused ehitusprotsessil ja jäätmete käitlemisel, radioaktiivsete
St kui 1 neutron lõhustab esimese uraanituuma, selle käigus tekkinud 2 neutronit lõhustavad juba 2 uraanituuma jne. 8. Mis kriitiline mass? Vähim ainekogus ahelreaktsiooni iseeneselikuks käivitamiseks. 9. Mis on tuumareaktsioon? Tuumareaktsioon on reaktsioon mille käigus tekib midagi uut, lagunemine, ühinemine või ümberpaiknemine. 10. Millised on tänapäeva tuumaelektri plussid ja miinused? + - Tuumaelekter on suhteliselt odav Tuumaelektrijaama ehitamine väga kallis Tuumakütus on odav Tuumaelektrijaamade ohtlikus Radioaktiivsete jäätmete ladustamine ja hoidmine 11. Milline on kiirguse mõju elusorganismidele? Kudede kahjustumine, sugurakkude varjatud muutused. Erinevad kiiritustõved ning haigused 12. Mis on kiiritushaigus? E kiiritustõvi on nt erutus ja peapööritus,
Kehra Gümnaasium 9. Klass TUUMAELEKTRIJAAMAD Referaat Autor: Juhendaja: Kehra 2017 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin tuumaelektrijaamad, sest energeetika on praegu väga aktuaalne teema ja tuumaelekter on üks suure potentsiaaliga osa sellest. 2 1 AJALUGU Tuumareaktor tootis esimest korda elektrit 3. Septembril 1948. aastal X-10 Graphite Reactor'is Oak Ridge'is USA-s. See reaktor tootis piisavalt elektit vaid lambipirni põletamiseks.Teine suurem katse toimus 20. detsembril 1951. aastal Arco lähedal USA-s.27. juunil 1954. aastal tootis tuumaelektrijaam esimest korda piisavalt elektrit elektrivõrgu jaoks Nõukogude liidus Obinskis
Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides. Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga. Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % (kuni viimase ajani juhtis seda edetabelit Leedu, kuid kaotas esikoha ühe reaktori sulgemise järel). Üle kolmandiku moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna-Koreas, Rootsis, Sveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. Maailma tuumajaamade kaart 2008 (International Nuclear Safety Center) Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate
Kui vaadata võimsust, siis see ulatub 120 megavatist kuni 165 megavatini, mis on omakorda atraktiivne, sest selliseid reaktoreid saab rajada moodulitena vastavalt vajadusele. Eelis on ka, et algne kapitalimahutus on väiksem ja võrreldes suure elektrijaamaga saab ta kiiremini tööle. Keskkonnamõjud õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendeist tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on.
kontsentratsiooni. Tuumariigid: · Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides · Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga · Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % · Üle 1/3 moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna-Koreas, Rootsis, Sveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle ¼ Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning u 1/5 USA-s · Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Tuumaenergia suurimad riskiprobleemid · Tuumaseadmete ohutus
koguvõimsusega rohkem kui 100 GWe, mis moodustab veerandi praegu olemasolevast. Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv ja reaktori tüüp kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides. Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides (104), järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga. Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist (78%) Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69% ja 57%. Üle kolmandiku moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna-Koreas, Rootsis, Šveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. Soojusenergia, mis jääb tuumaenergia tootmisel üle ja vabastatakse ümbritsevasse keskkonda, võib saada mõnikord takistuseks tuumajaama rajamisel. See probleem aga ei takista tuumajaamade levikut ning tulevikus leiab see endale tõenäoliselt tuumaenergia tehnoloogia arenedes ka lahenduse.
Mõned NLiidus projekteeritud ja ehitatud reaktorid on olnud ohutusprobleemiks, kuid nende turvalisust on täiendatud ja praegu on nad palju usaldatavamad kui 1986. a. Tšernobõliga analoogne avarii ei ole tehniliselt võimalik üheski Lääne- tüüpi reaktoris või mistahes tänapäeval ehitatavas reaktoris. Kas tuumaenergia on liiga Tuumaelekter on enamasti konkurentsivõimeline võrreldes söe kallis? põletamisel saadava elektriga – mõnes riigis odavam, mõnes kallim. Väliste kulude (i.k. external costs) arvessevõtmisel on tuumaelekter ülimalt konkurentsivõimeline. Energia kokkuhoid on ülitähtis, kuid ei suuda asendada enamikku toodetavast võimsusest. Tuuleenergia
on ajutiselt ja maa peal. Tulevikus võib jäätmetest saada kütus. Tuumajäätmed moodustvad reaktoreid omavates riikidest kõikidest tööstuslikest toksilistest ainetest vähem kui 1%. Paljusid teisi ained tuleb samuti hoida keskkonnast eraldatuna, kuni nende toksilisus väheneb või kaob. Keskonnamõjud - õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendest tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on. Nagu iga asigi, vajab ka tuumaelektrijaam ehitamiseks ja lammutamiseks energiat välisest keskkonnast.
VI. Tuumariigid Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides. Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga. Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % (kuni viimase ajani juhtis seda edetabelit Leedu, kuid kaotas esikoha ühe reaktori sulgemise järel). Üle kolmandiku moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna- Koreas, Rootsis, Sveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. 5 Maailma tuumajaamade kaart 2008 (International Nuclear Safety Center) VII. Varitsev oht Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju
Tuumariigid Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides. Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides – 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga. Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % (kuni viimase ajani juhtis seda edetabelit Leedu, kuid kaotas esikoha ühe reaktori sulgemise järel). Üle kolmandiku moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna-Koreas, Rootsis, Šveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. Tuumaenergia kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid 1) Tuumareaktoritega seotud kiirguseoht Tuumareaktoris on suur kogus äärmiselt radioaktiivseid nukliide. Avarii korral võivad nad paiskuda ümbruskonda ja õhu ning toidu kaudu inimeste ja loomade organismi. 2) Tuumajäätmete lõppladustamine
paljusid kaitsemehhanisme, mida vajavad vesijahutusega reaktorid. Kui vaadata võimsust, siis see ulatub 120 megavatist kuni 165 megavatini, mis on omakorda atraktiivne, sest selliseid reaktoreid saab rajada moodulitena vastavalt vajadusele. Eelis on ka, et algne kapitalimahutus on väiksem ja võrreldes suure elektrijaamaga saab ta kiiremini tööle. Keskkonnamõjud - õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendeist tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on. Nagu iga asigi, vajab ka tuumaelektrijaam ehitamiseks ja lammutamiseks energiat välisest keskkonnast
o kiiritatav kütus on ohtlik, mis nõuab keerulisi ja kalleid abinõusid tema ümbertöötlemisel ja hoidmisel; o mittesoovitav vahelduva võimsusega soojusneutronitel töötava reaktori töötamise reziim; o äärmiselt väikese tõenäolisusega, kuid siiski on tema intsidendid väga suurte tagajärgedega; o bloki ehitamise, tema infrastruktuuri ja võimaliku likvideerimise suured kapitalmahutused. 5 Tuumaelektrijaamade elektritoodang Tuumaelekter maailmas Tuumareaktoritest toodetakse 17% maailmaelektrienergiast, Euroopas ligikaudu kolmandik, Prantsusmaal ja Jaapanis juba ligikaudu 80%. Jõudsalt laiendatakse tuumaenergeetikat USAs, Indias, Venemaal,Soomes jm. Tuumaenergia toodang on aastatel 1973 kuni 2007 kasvanud13,6 korda ja see kasv jätkub. XXI sajandit nimetatakse ka tuumaenergiasajandiks. Tuumajaamade võimsuselt ja toodangu poolest on maailmas liider USA Prantsusmaa ja Jaapani ees, elektrienergia osakaalu poolest
annaabi.ee 
