2. Beetakiirguse osakesed on elektronid. 3. Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Tuumaenergia ja selle kasutamine Protsesse, kus tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda, nim tuumareaktsioonideks. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Kui rasketesse tuumadesse ühineb neutroneid, põhjustab see tuuma lõhustumist, moodustades kergema ehitusega tuumi. Raskete tuumade lõhustumisel vabaneb energia mida kasutatakse tuumaelektrijaamades. Tuumareaktor: neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator, soojusvaheti, välje ja aeglusti. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks.
tähti, mille mass on võrreldav päikese massiga, raadius on endaga umbes 100 korda väiksem. Valge kääbus on kustunud täht, mis helendab järele jäänud soojusenergia arvelt. 7.Neutrontähed Neuro9ntäht koosneb ainult neutronitest. Juhul kui täht ei jõua rauast tuuma kujunemise ajaks endalt piisavalt ainet ära heita ja tuuma mass on suurem kui 1,4 Mo, siis tõmbub tuum gravitatsioonijõu mõjul kokku, algab elektronide haaramine tuumadesse ja neutronite hulgaline moodustumine. 8.Mustad augud Kui tuumakütuse ammendumisel on tähe tuuma mass suurem, kui 2,8 Mo, siis ei suuda kokkutõmbumist takistada ei elektron ega neutron gaasi rõhk. Mustal augul säilib välisvaatleja jaoks gravitatsiooniväli, pöördumis pulss moment ja elektrilaeng. 9.Päike (aktiivsus, mass, raadius, välistemperatuur, eluiga) Mass: Mo= 1,99 × 1030 kg Raadius: Ro= 696000kg Välistemperatuur: 5800°K
Seoseenergia kasvab massiarvu kasvades 4. Missugustes tingimustes on võimalik kergete tuumade ühinemine? Temperatuur peab tõusma vähemalt 10 miljoni kraadini. Tuumad peavad üksteisele hästi lähedal olema. 5. Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist! Kui palju eraldub selles energiat? Kaks deuteeriumi tuuma ühinevad , tekib uus tuum, kõige lihtsamaks sünteesi saaduseks on heelium 6. Kuidas toimub raskete tuumade lõhustamine? Kui rasketesse tuumadesse ühineb neutroneid, põhjustab see tuuma lõhustumist, moodustades kergema ehitusega tuumi. Raskete tuumade lõhustumisel vabaneb energia mida kasutatakse tuumaelektrijaamades. 7. Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Uraani isotoop ja Plutooniumi isotoop 8. Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? 200 MeV 9. Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks?
Inimgeenidega võib katseklaasis teha palju - uurida nende struktuuri ja avaldumist ja kanda neid üle loomadele näiteks hiirtele, selleks et uurida nende funktsioone, pärilikke haigusi ja nende mehhanisme. Inimese enda juures on enamus asju praegusel ajal küll piiratud ja keelatud paljudel juhtudel seadustega. Siin on praegu väga palju probleeme. Loomkatsed näitavad, et tihti need asjad ei õnnestu. Paljudes riikides on lubatud geenide siirdamine keharaku tuumadesse pärilike haigustega inimestel, asendamaks vigaseid või puuduvaid geene normaalsetega, et kõrvaldada päriliku haiguse põhjus organismis. Seda on mõnel määral juba tehtud, aga probleem on siin selles, kuidas viia vajalikul hulgal normaalseid geene koe või organi rakkudesse. Harva on saadud edukaid tulemusi. Tulevikus võiks sellel olla üsna suur perspektiiv. Igatahes näeb meditsiinigeneetika seda ühe olulise tulevikuravi võimalusena.
oleme, kuid nüüd suuremana ja seda projekti tehes sain teada, kuidas maailm alguse sai Kõige pealt algas maailma Suure Pauguga, mis tähendab, et universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. See kõik toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Suure Paugu teooria käsitleb ühtlasi ka universumi varajast arengut. Esialgu oli universum väga tihe, mis paisus ja jahtus kiiresti, juba minuti pärast hakkas soojustasakaal kaduma, tuumaosakesed olid seotud tuumadesse, ning neutriinod ja antineutriimod käituvad vabade osakestena. 3 minutit peale Suurt Pauku hakkas toimuma tuumasüntees, ning tekkis valgus. Esimeste tuumadena hakkasid moodustama heeliumi tuumad. Hakkasid tekkima erinevate ainete aatomid kuni rauani, kuid siis ainete teke lakkas, sest temperatuur langes. Edaspidi ülejäänud ained moodustusid supernoovades tuumareaktsioonide jõul. 300 000 aastat peale Suurt Pauku tekkis mikrolaine kiirgus. 1000
Ülejäänud taimed paljunevad mittesugulisel teel. Nt sibulate või risoomide abil. Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 14. Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasapinnal mitoosis metaFaasis. 15. Missuguses raku elutsükli faasis toimub DNA replikatsioon ? Interfaasis. 16. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Mitu kromosoomi on pärast keharaku jagunemist moodustunud tütarrakkudes ? Märkige tütarrakkude tuumadesse numbritega kromosoomide arv. 23 46 46 23 17. Selgitage, miks on pärisimetajate munarakud rebuvaesed, lindude munad aga reburikkad. 18. Iseloomusta organismide erinevaid paljunemisviise ja too näiteid. Mittesuguline-uus organism saab alguse eosest või keharakust, pole vaja spetsiaalsed rakke, üks vanem, muutlikus on väike, järglane pärib ühe vanema päriliku materjali.
Nii pärast 1919. aastast kui ka 1932. aastat intensiivistusid uurimistööd tuumareaktsioonide alal. 1939 jõuti selgusele, et uraani tuumade lagundamisel, kui neid pommitada neutronitega, võib saada väga suurt energiat. Põhimõtteliselt on energia kättesaamine aatomist lihtne. Joonisel mõjutab neutron uraani tuuma poolduma ja muunduma kaheks uueks elemendiks, seejuures aga vabaneb 2-3 neutronit. Need tungivad omakorda uutesse uraani tuumadesse jne protsess kujuneb laviiniks, mida nimetatakse ahelreaktsiooniks: energia vabanemine on plahvatuslik. Tegelikkuses kujuneb protsess plahvatuseks, kui lõhustuva aine mass ületab kriitilise massi. Kriitiline mass on väikseim lõhustuva aine mass, mille puhul on võimalik iseeneslik aatomituumade lõhustumise ahelreaktsioon. Kui lõhustuva aine mass on väiksem kui kriitiline mass, siis osa neutroneid väljub lõhustuvast ainest
erladuvad peale kildude ka 2-3 neutronit. Tuuma lagunemise kutsub esile üleliigse neutroni neelamine (see veetilga jutt). Lagunemine toimub kohe. · Spontaanse lagunemise juures lagunevad tuumad vastavalt poolestusperioodi seaduse järgi. · Kui radioaktiivset ainet on kogutud suuremal hulgal kokku, siis ühe elemendi tuuma lagunemine kutsub esile kõrvalolevate elementide tuumade lõhustumise, sest tuuma lagunedes eralduvad 2-3 neutronit, mis tungivad teistesse tuumadesse, kutsudes ka seal omakorda lagunemise esile. See toimib nagu laviin. Joonis: · Kuna neutron on neutraalne, suudab ta kergesti tungida aatomi tuuma. Kuid aatomite üleküllus muudab aatomi ebastabiilseks ehk radioaktiivseks. · Ahelreaktsiooni toimumiseks peab olema ainet vähemalt kriitilise massi (väikseim mass, mille korral reaktsioon veel toimub- piiri peal) jagu. · Ahelreaktsiooni kiirus oleneb (nt. uraani puhul) 1. aine puhtusest
*) Kromosoomide arv tütarrakkudes jääb muutumatuks ja organism saam kaks identset tütarrakku. * 7. Joonisel on kujutatud rakutuum enne meioosi. Joonistage rakutuum pärast meioosi. (2p) -) Tuleb joonistada ainult pooled "organitest" rakus. -) Millises elundis toimub meioos mehel? Munandites. -) Millises elundis toimub meioos naisel? Munasarjades. * 8. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Mitu kromosoomi on pärast keharaku jagunemist moodustunud tütarrakkudes? Märkige tütarrakkude tuumadesse numbritega kromosoomide arv? (2p) -) Mõlemasse märkida 46. -) Milline on tekkinud tütarrakkude ploidsus? Diploidne kromosoomustik.
asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi käivitamisel lükatakse poolkerad plahvatusega teineteise vastu ja algab ahelreaktsioon ehk tuumaplahvatus. Tuumaplahvatus - kontrollimatu ahelreaktsioon kus vabad neutronid tungivad raskemate ainete tuumadesse, purustavad need vabastades tuuma seoseenergia ning muudavad raskemad ained kergemateks. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktsiooniga käib kaasas radioaktiivne kiirgus ja plahvatus paiskab laiali radioaktiivset materjali. Plahvatusega õhku paiskunud radioaktiivne tolm setib maha tuule suunas välja veninud ellipsina. Tuumarelvade ajalugu
Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. · Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi · Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu · NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse · Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele · Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed. ülenevate juhteteed on saabuvad kust kuhu tundelised, kogu kehast peaajju nt valu soe, külm, kuum alanevad juhteteed liiguvad kust kuhu, ülesanne peaajust seljaajju ning lähevad skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi alati kontralateraalseid
8 toimub retseptoripotentsiaali kaudu mingi transmitteri kaasabil, mida siiani veel ei teata. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab peaajunärvi teine osa esikunärvi , mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalosalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suundavad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi
kaugenevad motoorsete valkude kinesiinide abiga. 8. Mis toimub mitoosi telofaasis ja millega rakutsükkel lõpeb? Tütarkromatiidid (ühekromatiidsed kromosoomid) jõuavad raku poolustele; kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad; kromosoomide (kromatiidide) ümber tekib uuesti tuumamembraan, kuna tuuma lamiinid defosforüleeitakse; kromosoomid dekondenseeruvad, sest histoonid defosforüleeritakse; tuumakesed ilmuvad tuumadesse; tsentrosoom jaguneb; Tsütokinees -- algab anafaasis; aktiinist ja müosiinist moodustub raku keskele kontraktiilne aktiini rõngas, mis on kääviniitidega risti; plasmamembraani sissenöördumine. 9. Mis on mitoosikääv, selle tüübid? Tuuma lamina - Intermediaarsetest filamentidest lamiinidest koosnev tihe võrgustik tuuma sees, mis annab toestust, reguleerib DNA replikatsiooni ja osaleb rakujagunemises. Oluline roll kromatiini organiseerumisel interfaasis.
Seljaaju juhtefunktsioonid: ülenevad juhteteed Juhivad erutust naha taktiilsetest reteseptoritsest talamusse Külgväädi kõhtmises osas Spinotalaamkulg-lad Juhivad erutust lihaste, kõõluste ja liigeskapslite proprioretseptoritsest piklikajju, sealt edasi väikeajju Külgväädi selgmises pindmises osas Spinotserebellaar-kulglad Tagaväädi külgmises osas Talbkimp Juhivad erutust lihaste proprioretseptoritsest ja naha taktiilsetest reteptoritest piklikaju vastavatesse tuumadesse Tagaväädi keskmises osas Õrnkimp Füsioloogiline funktsioon Paiknemine seljaaju valgeaine väädis Juhtetee Seljaaju juhtefunktsioonid: alanevad juhteteed Kortikospinaalkulgla (püramidaalsüsteem): neuronid asuvad motokorteksis ja premotokorteksis (väljad 4 ja 6). Toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Täidab sihtmotoorset funktsiooni Ekstrapüramidaalsüsteem (tugimotoorne funktsioon)
Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse. Ülemised künkad on seotud nägemisrefleksidega. Sinna saabuvad närviimpulsid silmadest, alumistelt küngastelt, nahast, suurajust. Närvikiud, mis lähtuvad ülemistest küngastest suunduvad silmaliigutajanärvi, plokinärvi ja eemaldajanärvi tuumadesse, samuti seljaaju ülemisse osasse. Seal kontakteeruvad nad motoneuronitega, mis kontrollivad silmi ja pead liigutavaid lihaseid. Anne-Ly Padrik HT-16 Keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavad punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. Punatuumadesse saabub närviimpulsse suuraju poolkeradest, väikeajust, tasakaalunärvi tuumadest, talamusest, sealt
Kui ristata A ja a alleelidega rakke, moodustuvad kaheksa spooriga askused. Alleelid võivad segregeeruda erinevalt ja seetõttu näeme kahetüübilisi askuseid. · Esimesel jagunemisel segregeerumise muster avaldub siis, kui neli esimest spoori askuses on alleeliga A ja ülejäänud neli alleeliga a. Alleelid A ja a lahknevad esimesel jagunemisel puhtalt AA ühele poole ja aa teisele poole. Pärast teist jagunemist lahknevad kromatiidid eraldi tuumadesse järjekorras A, A, a, a ning seejärel poolduvad tuumad veel mitootiliselt. · Teisel jagunemise segregeerumise mustrit näeme siis, kui on toimunud ristsiire lookuse A ja tsentromeeri vahelt, ning A ja a satuvad teisel meiootilisel jagunemisel erinevatesse tuumadesse. Sel juhul on reas kahekaupa kõrvuti kord ühte, kord teist alleeli sisaldavad askused. Materjali ümberkombineerumine kahe kromatiidi vahel toimub esimesel
proprioretseptoritest (lihaskäävid, kõõlusorganid) lähtuvate aferentsete signaalide abil · Seda täiendab informatsioon - nägemisorganist - kuulmisorganist - tasakaaluorganist - naha- ja liigeseretseptoritest Tagasisidestuva informatsiooni alusel · Tehakse liigutustegevuses või kehahoiakus vajalikke korrektiive · Kooskõlastatakse liikumisaparaadi erinevate lülide tegevust · Tagasisidestuv informatsioon koondub väike- ja vaheaju (põhiliselt talamuse) spetsiifilistesse tuumadesse, kust see juhitakse edasi suuraju koorde · Motoorikat juhtivad närvikeskused saavad vahetpidamata tagasisidestuvat informatsiooni liikumisaparaadi seisundist, mis võimaldab teadvuses peegeldada - keha ja tema osade asendeid - liigutuste suunda ja kiirust - rakendatava lihasjõu suurust - hoitavate esemete kaalu, kuju, mõõtmeid KORRIGEERIMISAPARAADID · Motoorset tegevust korrigeeriva lüli moodustavad mitmed kortikaalsed ja subkortikaalsed keskused
reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Võib-olla on neil ka erinev sensoorne funktsioon (Muuseas miks on kuulmine ja tasakaalumeel koos ühes organis?) Sissejuhatus psühholoogiasse 29 Tasakaalu juhteteed Retseptor-rakud vestibulaarganglion vestibulaartuumad ajutüves (teatud määral info lahkneb poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest erinevatesse ajutüve tuumadesse) ülenevad ja alanevad teed (peaju ja seljaaju poole) info ka tagasi mõjutamaks retseptoreid Info, mida edasi antakse: * liikumise suund * kiirendus (positiivne ja negatiivne; angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) * pea asend ruumis Olulised seosed ajutüves silma- ja kehaliigutustega seotud süsteemidesse: Sissejuhatus psühholoogiasse 30 Tasakaaluorganil on oluline roll keha motoorika
Asendi tõttu reageerib kotike vertikaalsele ja mõik horisontaalsele kiirendusele Karvarakke on tasakaalu-organis kahte tüüpi, I ja II, mis * paiknevad erinevates piirkondades, kusjuures * mõlemad saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Neil võib olla erinev funktsioon Tasakaalu juhteteed Retseptor-rakud vestibulaarganglion vestibulaar-tuumad ajutüves (info lahkneb veidi) poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest eri ajutüve tuumadesse) ajukoor.Toimub parietaalsagaras. Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3)Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Mida me aistime tasakaaluorganiga? Mida me ei aisti – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis! Me aistime eraldi infotükke, nagu:
zelatinitaolise materjaliga- mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad-tasakaalunärv. Karvarakke on tasakaaluelundis kahte tüüpi, mõlemad rakutüübid saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. V-o on neil ka erinev sensoorne funkt.Tasakaalumeel ja kuulmine ühes organis koos. Tasakaalu juhteteed: Retseptorrakud-vestibulaarganglion-vestibulaartuumad ajutüves(teatud määral info lahkneb poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest erinevatesse ajutüve tuumadesse)-ülenevad ja alanevad teed (peaaju ja seljaaju poole). Info ka tagasi, mõjutamaks retseptoreid. Info, mida edasi antakse: liikumise suund, kiirendus(positiivne aj negatiivne, angulaarne ja lineaarne, vertikkaalne ja horisontaalne); pea asend ruumis.Tasakaaluelundil on oluline roll keha motoorika kontrollimisel:1.vestibulaar-silma võrgustik: silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega; 2.vestibulaar-spinaalne võrgustik: lihastoonuse
tätrakesed on eelkõige seotud automaatsete liigutustegevuste regulatsiooniga. Väikeaju kordineerib lihaste tegevust, liigutused on täpsed . kordinerib kiireid liigutuste sarju. Kontrollib tasakaalu säilitamist. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. (2.4.5) Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks. *Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. *kogu sensoorne info, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse *kogu nägemisnärvide kaudu ajju saabuv info suunatakse ajukoorde lateraalsete põlvikkehade kaudu Talamuse funkts: *lihaste talitluse regul koos primaarse motokorteksi, põhimukituumade, kesk ja väikeajuga *meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga
Sensoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellep nim neid karvarakkudeks. Karvakeste hulgas eristatakse u 60...80 astmeliselt pikenevat stereotsiili ja üht, teistest pikemat kinotsiili. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnelundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaajunärvi teise osa- esikunärvi-, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumses tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarforatsiooni, väikeajju, silmalihaseid
Karvarakke on tasakaalu- organis kahte tüüpi, I ja II, mis * paiknevad erinevates piirkondades, kusjuures * mõlemad saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Neil võib olla erinev funktsioon 66 Tasakaalu juhteteed Retseptor-rakud vestibulaarganglion vestibulaar-tuumad ajutüves (info lahkneb veidi) poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest eri ajutüve tuumadesse) ajukoor parietaal- sagaras info ka tagasi mõjutamaks retseptoreid 67 Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega
- Sõmerkihis on erakordselt palju närvirakke, mille arv kogu väikeajus on mõnedel andmetel koguni 200 miljardit (suurajukoores u 14 miljardit) - Kui projekteerida ühte tasandisse -> 1m pikkune ja 0,1 m laiune pind - Väikeajukoore pindala on ligi 50% suureajukoore pindalast, aga suuraju on väikeajust ligi 10x suurem KOORE PIKITSOONID - 3 pikitsooni, mis kajastavad koore eferentsete teede (pirnrakkude aksonite) projetseerumist valgeaines paiknevatesse tuumadesse - vermis (D11) projetseerub nucleus fastigii’sse (D12) ja vestibulaartuumadesse (D13) - zona intermedia (D14) projetseerub nucleus globosus et emboliformis’esse (D13) - poolkera lateraalsed osad (D16) projetseeruvasd nucleus dentatus’esse (D17) - väikeaju tuumadest algavad eferentsed teed, mis väljuvad pedunculus cerebellaris superior’i kaudu teiste motoorikaga seotud tuumade juurde, mille tegevust väikeaju toetab ja koordineerib FUNKTSIOONID
Tähnielund Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad mõigus ja ümarkotikeses, mistõttu nim seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Tasakaalumeele selle osa ärritajaks on raskusjõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab esikunärvi, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksuvad liigutused- nüstagm , millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. Nüstagmil eristatakse vestibulaarset ja optokineetilist komponenti. Vestibulaarne komponent on seotud refleksidega, optokineetiline komponent tekib nägemismeelelt saadud informatsiooni alusel. Liikumise lõppedes esineb vastassuunaline lühiajaline postrotatoorne nüstagm. Nüstagmi suund määratakse silmamunade kiire liigutuse järgi. 11. Haistmismeel.
askospoorides erinevaid pigmente. Kui ristata A ja a alleelidega rakke, moodustuvad kaheksa spooriga askused. Alleelid võivad segregeeruda erinevalt ja seetõttu näeme kahetüübilisi askuseid. Esimesel jagunemisel segregeerumise muster avaldub siis, kui neli esimest spoori askuses on alleeliga A ja ülejäänud neli alleeliga a. Alleelid A ja a lahknevad esimesel jagunemisel puhtalt AA ühele poole ja aa teisele poole. Pärast teist jagunemist lahknevad kromatiidid eraldi tuumadesse järjekorras A, A, a, a ning seejärel poolduvad tuumad veel mitootiliselt. Teisel jagunemise segregeerumise mustrit näeme siis, kui on toimunud ristsiire lookuse A ja tsentromeeri vahelt, ning A ja a satuvad teisel meiootilisel jagunemisel erinevatesse tuumadesse. Sel juhul on reas kahekaupa kõrvuti kord ühte, kord teist alleeli sisaldavad askused. Materjali ümberkombineerumine kahe kromatiidi vahel toimub esimesel
folliikulid dorsaalseteks ja ventraalseteks, ventraalsetes folliikulites geeni dorsal poolt kodeeritud transkriptsioonifaktor siseneb embrüo kõhtmisele küljele (moodustub gradient), Spätzle-valk on kõikjal muna tsütoplasmas. Easter-proteaas muudab spätzle- valgu aktiivseks polüpeptiidiks, mis interakteerub embrüo plasmamembraanil ühtlaselt asetseva Toll-retseptorvalguga, Toll/Spätzle-polüpeptiidkompleks on lülitiks, mis võimaldab dorsal-valgul minna ventraalse piirkonna tuumadesse ning aktiveerida geenid twist ja snail ning pidurdada geenide zerknüllt ja decapentaplegic transkriptsiooni. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks mesodermiks, selgmisel küljel ei aktiveerita geene twist ja snail ning avalduvad geenid zerknüllt ja decapentaplegic. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks epidermiks. 257. Keha esi-tagaosa määravad geenid: Eesosa-tagaosa teljestiku geneetiline määramine- Hunchback- ja Bicoid-valgud
väiksem kui nende mass tuumana koos olles. Selgus aga, et E = m c 2 on kooskõlas selle tohutu energia vabanemisega tuuma jagunemisel. Energiat E nimetatakse seose energiaks, mida võime võtta samuti massina. 14 kriitiline mass, Põhimõtteliselt on energia kättesaamine aatomist lihtne. Joonisel mõjutab neutron uraani tuuma poolduma ja muunduma kaheks uueks elemendiks, seejuures aga vabaneb 2-3 neutronit. Need tungivad omakorda uutesse uraani tuumadesse jne protsess kujuneb laviiniks, mida nimetatakse ahelreaktsiooniks: energia vabanemine on plahvatuslik. Tegelikkuses kujuneb protsess plahvatuseks, kui lõhustuva aine mass ületab kriitilise massi. Kriitiline mass on väikseim lõhustuva aine mass, mille puhul on võimalik iseeneslik aatomituumade lõhustumise ahelreaktsioon. Kui lõhustuva aine mass on väiksem kui kriitiline mass, siis osa neutroneid väljub lõhustuvast ainest ilma, et kohtaks ühtegi uut tuuma
Profaas: 1) 2-kromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi 2) kaob tuumaümbris 3) kaob tuumake Metafaas: 1) 2-kromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa 2) kromosoomide arv on selgelt eristatav Anafaas: 1) Toimub 2-kromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad 1- kromatiidilised kromosoomid Telofaas: 1) Algab 1-kromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine 2) Toimub tuumaümbriste kujunemine 3) Ilmnevad tuumakesed tuumadesse 4) Algab tsütokinees Inimese keharakk: Kromosoomide arv DNA molekulide arv 61 46 46 S lõpp 46 92 62 46 92 Pro 46 92 Meta 46 92 Ana lõpp 92 92
skeem Kontsentratsioon, millel seep läheb lahuselisest olekust mitsellilisele nimetatakse MKK (mitsellitekke kriitiline kontsentratsioon) Seepidel on oma tavaline funktsioon (pesemine) ainult MKK kõrgem MKK omaduste ülemineku iseloomustus Solubilisatsioon Solubilisatsioon on nähtus seepide juures, kus seebi mitselli tuumades lahustub vedelik, mis tavaliselt ei lahustuks. Näiteks kui viia seebi ja orgaanilise lahusti sisse vett, koondub vesi alguses justnimelt tuumadesse. Solubilisatsiooni oluline funktsioon on selles, et seebivees lahustuvad paljud anorgaanilised molekulid paremini, sest nad saavad ,,varjuda" mitselli foobses osas. Solubilisatsioon toob kaasa ka seebi molekulide struktuuris. Konts lisades võib seep omandada kihilise struktuuri (n. kaksikkihi). Kui aga lisada orgaanilist apolaarset ainet, siis süsteemi kui terviku jaoks on uuesti stabiilsem ümar mitsell. Selle tagajärjel väheneb viskoossus.
................................................... ................................................................................................................................................. 24 5.5. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Mitu kromosoomi on pärast keharaku jagunemist moodustunud tütarrakkudes? Märkige tütarrakkude tuumadesse numbritega kromosoomide arv. 2 punkti 46 5.6. Joonisel on kujutatud üks mitoosi faasidest. 4 punkti Kirjeldage, mis toimub sellele faasile järgnevas mitoosi faasis? ............................................................................................................................................
Eristatakse ülenevaid (aferentseid) ja alanevaid (eferentseid) juhteteid. Ülenevad (aferentsed) juhteteed (sensibiilid) tagavad informatsiooni edasiandmise keha perifeerias paiknevatest retseptoritest suuraju poolkerade ja väikeaju koorde ning teistesse keskustesse. Alanevate (eferentsete) juhteteede (motoorsete) ülesandeks on impulsside edastamine suurte poolkerade koorest või koorealustest tuumadest (keskustest) ajutüve ja seljaaju motoorsetesse tuumadesse ja sealt edasi piki närve elunditesse. 6.5. Pea ja seljaaju kestad Pea ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Sel viisil on õrn ajuaine kaitstud ja toestatud. Eristatakse kolme ajukesta: välimine kõvakest, keskmine ämblikvõrkkest ja sisemine soonkest. Kõvakest kujutab endast tihket sidekoelist lestet, mis moodustab pea ja seljaaju ning teiste ajukestade ümber umbse koti. Koljuõõnes liibub kõvakest koljuluude sisemisele
................................................ B - ........................................................................................................................................... ................................................................................................................................................ SELGROOGSED PUTUKAD 25 5.5. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Mitu kromosoomi on pärast keharaku jagunemist moodustunud tütarrakkudes? Märkige tütarrakkude tuumadesse numbritega kromosoomide arv. 2 punkti 5.6. Joonisel on kujutatud üks mitoosi faasidest. 4 punkti Kirjeldage, mis toimub sellele faasile järgnevas mitoosi faasis? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ....................................
Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. • Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi • Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu • NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse • Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele • Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega. Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed. ülenevate juhteteed on saabuvad kust kuhu tundelised, kogu kehast peaajju nt valu soe, külm, kuum alanevad juhteteed liiguvad kust kuhu, ülesanne peaajust seljaajju ning lähevad skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi – alati kontralateraalseid
Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi – alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu. Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: - Keskmised osad vastavad ka kehaosale - Äärmised osad jäsemetele ja sõrmedele Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega. Seljaaju juhteteed ja seos lastehalvatusega. Mis on ataksia ja mis apraksia? - Ataksia – lihaste koostöö on häirunud, tuleneb väikeaju kahjustusest Ataksia – vigastused tektopulvinaarses e selgmises nägemistees – ei saa aru kus asjad asuvad. Pigem motoorne kui visuaalne. Apraksia – tahtlike liigutuste kopeerimine ja tegemine häiritud Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltest saadud info - TAALAMUS
pigmente. Kui ristata A ja a alleelidega rakke, moodustuvad kaheksa spooriga askused. Alleelid võivad segregeeruda erinevalt ja seetõttu näeme kahetüübilisi askuseid. Esimesel jagunemisel segregeerumise muster avaldub siis, kui neli esimest spoori askuses on alleeliga A ja ülejäänud neli alleeliga a. Alleelid A ja a lahknevad esimesel jagunemisel puhtalt AA ühele poole ja aa teisele poole. Pärast teist jagunemist lahknevad kromatiidid eraldi tuumadesse järjekorras A, A, a, a ning seejärel poolduvad tuumad veel mitootiliselt. Teisel jagunemise segregeerumise mustrit näeme siis, kui on toimunud ristsiire lookuse A ja tsentromeeri vahelt, ning A ja a satuvad teisel meiootilisel jagunemisel erinevatesse tuumadesse. Sel juhul on reas kahekaupa kõrvuti kord ühte, kord teist alleeli sisaldavad askused. Materjali ümberkombineerumine kahe kromatiidi vahel toimub esimesel meiootilisel jagunemisel, kumbagi tuuma satub üks algne ja üks
pigmente. Kui ristata A ja a alleelidega rakke, moodustuvad kaheksa spooriga askused. Alleelid võivad segregeeruda erinevalt ja seetõttu näeme kahetüübilisi askuseid. Esimesel jagunemisel segregeerumise muster avaldub siis, kui neli esimest spoori askuses on alleeliga A ja ülejäänud neli alleeliga a. Alleelid A ja a lahknevad esimesel jagunemisel puhtalt AA ühele poole ja aa teisele poole. Pärast teist jagunemist lahknevad kromatiidid eraldi tuumadesse järjekorras A, A, a, a ning seejärel poolduvad tuumad veel mitootiliselt. Teisel jagunemise segregeerumise mustrit näeme siis, kui on toimunud ristsiire lookuse A ja tsentromeeri vahelt, ning A ja a satuvad teisel meiootilisel jagunemisel erinevatesse tuumadesse. Sel juhul on reas kahekaupa kõrvuti kord ühte, kord teist alleeli sisaldavad askused. Materjali ümberkombineerumine kahe kromatiidi vahel toimub esimesel meiootilisel jagunemisel, kumbagi tuuma satub üks algne ja üks
otoliitmembraan sensorirakkude karvakeste suhtes ümber ning annab andmeid keha- ja peaasendi muutuse kohta. Seega on tasakaalumeele selle osa adekvaatseks ärritajaks raskujõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaajunärvi teise osa esikunärvi-, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikünärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi ülenevaks osaks. Tähnileundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitsest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunävi tuumadest kulgevad närvikiud edasi resikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju
mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises; Keskaju funkts: *visuaalse ja akustilise info analüüs *nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine *motoorika regul koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega *VAHEAJU peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks. *Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. *kogu sensoorne info, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse *kogu nägemisnärvide kaudu ajju saabuv info suunatakse ajukoorde lateraalsete põlvikkehade kaudu Talamuse funkts: *lihaste talitluse regul koos primaarse motokorteksi, põhimukituumade, kesk ja väikeajuga *meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga *visuaalse ja
otoliitmembraan sensorirakkude karvakeste suhtes ümber ning annab andmeid keha- ja peaasendi muutuste kohta. Seega on tasakaalumeele selle osa adekvaatseks ärritajaks raskusjõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed: esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaaejunärvi teise osa – esikunärvi – mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumises tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kius jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarfotmatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate
nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises.; *vaheaju peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jagunebkaheks lateraalseks osaks. Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa, mis sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid. subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. Epitalamus jääb talamusest taha ja ülespoole ning sisaldab tuumasid, mis on seotud lõhnade tajumisega. epitalamuses paikneb ka käbikeha e. epifüüs. Hüpotalamus on vaheaju alumisem osa, mis sisaldab palju juhteteid ja väikesi tuumi
•Süsteem, mis lubab tasakaalu hoida, asub sisekõrvas 3.akromatopsia: võimetus värve tajuda •Süsteem on üles ehitatud poolringkanalitest ning sfäärilisest (sacculus) ja elliptilisest 4. aleksia : võimetus lugeda (vas.lingul.ja calcarina piirkond) (utricle) kotikesest, viimased tegelevad pea asendiga •Kiud tasakaaluretseptoreist kulgevad 8nda kraniaalnärvi kaudu ajutüve tuumadesse. Kuulmisagnoosia Võimetus ära tunda helisid, kusjuures kuulmisdefitsiiti ei esine Maitsmismeel: ageusia (üldse ei tunne) hüpogeusia (liiga vähe tunneb maitset) düsgeusia 1. selektiivne-mittekeeleliste helide äratundmise häire (maitsehäired). 2. isoleeritud sõnaline kurtus- keeleliste helide haaratus
füsioloogilist parameetrit. Ajavööndi muutmisel kulub tsirkadiaanse rütmi resünkronisatsiooniks 1 ööpäev 1- tunnise muutuse jaoks. Tsirkadiaanse perioodika ostsillaatorid asuvad hüpotalamuse suprahiasmilistes (nägemisristmiku pealsetes) tuumades. Informatsioon ööpäevarütmi säilitamiseks tuleb valge ja pimeda aja vaheldumisest nägemise kaudu. Seda tagavad võrkkestalt hüpotalamuse ülalnimetatud tuumadesse suunduvad retinohüpotalaamilised aksonite kimbud. Aju elektrilise aktiivsuse rütmid Aju elektrilise aktiivsuse uurimisele panid aluse Hans Bergeri tööd ajavahemikus 1929 1938. Tulemuseks oli elektroentsefalograafia (EEG) meetodi loomine ja laialdane kasutuselevõtt. Esmasteks avastusteks elektroentsefalograafias oli alfarütmi (a 10 Hz) leidmine silmade sulgemisel ja beetarütmi (b 14 - 30 Hz, keskmiselt 20 Hz) teke nende avamisel. Une uurimisel
Universum oli üliväike esimese 10-35 sekundi vältel. Universum oli siis ülikõrge temperatuuriga ( umbes 1027 kraadi ) ja omas suurt energiat. Gravitatsioon oli juba muutunud arvestavaks jõuks ning kujunema hakkasid esimesed elementaar- osakesed. Näiteks ka elektronid. Sellele järgnes Universumi inflatsioon ehk ülijärsk paisumine. Temperatuur kahanes väga kiiresti koos Universumi paisumisega. Prootonid ja neutronid, mis kuuluvad aatomite tuumadesse, moodustusid siis, kui Universum oli 10-6 ehk üks miljondik sekundit vana. Prootonid on ju vesinikuaatomite tuumad. Kolm minutit hiljem oli Universumi temperatuur kõigest miljard ehk 109 kraadi. Ühinema hakkasid prootonid ja neutronid ning tekkisid deuteeriumi ( ehk raske vesiniku ) ja heeliumi tuumad. Sellisel ajal kujunes 16 Universumis välja vesiniku ja heeliumi suhteline hulk. Järgmise 300 000 aasta jooksul ei kulgenud
Universum oli üliväike esimese 10-35 sekundi vältel. Universum oli siis ülikõrge temperatuuriga ( umbes 1027 kraadi ) ja omas suurt energiat. Gravitatsioon oli juba muutunud arvestavaks jõuks ning kujunema hakkasid esimesed elementaar- osakesed. Näiteks ka elektronid. Sellele järgnes Universumi inflatsioon ehk ülijärsk paisumine. Temperatuur kahanes väga kiiresti koos Universumi paisumisega. Prootonid ja neutronid, mis kuuluvad aatomite tuumadesse, moodustusid siis, kui Universum oli 10-6 ehk üks miljondik sekundit vana. Prootonid on ju vesinikuaatomite tuumad. Kolm minutit hiljem oli Universumi temperatuur kõigest miljard ehk 109 kraadi. Ühinema hakkasid prootonid ja neutronid ning tekkisid deuteeriumi ( ehk raske vesiniku ) ja heeliumi tuumad. Sellisel ajal kujunes Universumis välja vesiniku ja heeliumi suhteline hulk. Järgmise 300 000 aasta jooksul ei kulgenud füüsikalised protsessid enam nii kiiresti
10-35 sekundi vältel. Universum oli siis ülikõrge temperatuuriga ( umbes 1027 kraadi ) ja omas suurt energiat. Gravitatsioon oli juba muutunud arvestavaks jõuks ning kujunema hakkasid esimesed 17 elementaar- osakesed. Näiteks ka elektronid. Sellele järgnes Universumi inflatsioon ehk ülijärsk paisumine. Temperatuur kahanes väga kiiresti koos Universumi paisumisega. Prootonid ja neutronid, mis kuuluvad aatomite tuumadesse, moodustusid siis, kui Universum oli 10-6 ehk üks miljondik sekundit vana. Prootonid on ju vesinikuaatomite tuumad. Kolm minutit hiljem oli Universumi temperatuur kõigest miljard ehk 109 kraadi. Ühinema hakkasid prootonid ja neutronid ning tekkisid deuteeriumi ( ehk raske vesiniku ) ja heeliumi tuumad. Sellisel ajal kujunes Universumis välja vesiniku ja heeliumi suhteline hulk. Järgmise 300 000 aasta jooksul ei kulgenud füüsikalised protsessid enam nii kiiresti
annaabi.ee 
