Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päikesesüsteem ja tähed (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kui suur on parsek ja üks valgusaasta?

Lõik failist

1.Nimeta ja iseloomusta Maa tüüpi planeete ( paiknemine ; suurus võrreldes 
maaga, pinna temperatuur)  
Merkuur-päikesele lähim planeet, kaugus Maast 82000000km-217000000km, 
pinna temperatuur on -173kraadi kuni 427kraadi. 
Veenus -päikese poolt loetuna teine planeet, 462kraadi pinnatemperatuur, suurus 
ja mass on sarnased Maa  omaga , veenuse  diameeter  on Maa diameetrist kõigest 
650km väiksem. 
(Maa) 
Marss-neljas planeet päikesest, pinnatemperatuur on +25kuni -125kraadi. 
Kõik need  planeedid  on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neil on väike 
kaaslaste arv ja aeglane  pöörlemine . Need neli planeeti moodustavad Maa 
rühma. 
 
 
2.Nimeta ja iseloomusta hiidplaneete (paiknemine, suurus võrreldes maaga, 
pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) 

➢ Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim 
planeet, kaaslasi 79 
➢  Saturn -päikesesüsteemi suuruselt teine planeet,maast 9x suurem, kaaslasi 
62, temperatuur 11 700kraadi 
➢  Uraan -pinnatemperatuur -197kraadi, kaaslasi 27  
➢  Neptuun -mass on Maa omast 17korda suurem, kaaslasi 14 
 
 
3.Kui suur on parsek ja üks  valgusaasta

➢ Parsek  
1 pc = 3,08572  ×  1016   
➢ Valgusaasta  
1pc= 3,26ly  ≈ 3 × 1013  
 
4.Tähe sünd 

➢ Tähtede  vahelises  ruumis  liiguvad  gaasi  ja  tolmu   pilved   massiga  u  (
105 − 106 )  Mo  umbes  (10-100)  pc  ning  konsentratsiooniga  ~ 102 pilve 
hakkab kokku tõmbuma kui gravitatsiooni energia  pilves  on suurem kui 
osakeste  soojusliikumise  energia,  pilve  pöörlemise  energia  ja  pilve 
magnetenergia. 
 
5.Tähe elu 

➢   ​Termotuuma  reaktsioonid  käivituvad  tähes  temperatuuril  8.  miljonit 
kraadi.  Vesiniku ühinemine  heeliumiks  on tähe elus kõige pikem etapp. 
See etapp on u 90% tähe elust. Olenevalt tähest on see  107 − 1012 aastat. 
Pärast H ühinemist He-ks t oimub t uuma kokkutõmbumine kuni v
  õib a
  lata 
He  ühinemine  süsinikuks.  Kui  heeliumi   kütus   on  ammendunud,  siis 
toimub jälle tuuma kokkutõmbumine ja väliskihtide  paisumine . Nüüd on 
tähel süsinik-hapnik tuum. 
 
 

 
6.Valged kääbused 
➢ Valgeteks  kääbusteks  nim.  tähti,  mille  mass  on  võrreldav  päikese 
massiga, raadius on endaga umbes 100 korda väiksem. Valge kääbus on 
kustunud täht, mis  helendab  järele jäänud  soojusenergia  arvelt. 
 
7.Neutrontähed 

➢ Neuro9ntäht koosneb ainult neutronitest. 
➢ Juhul kui täht ei jõua rauast tuuma kujunemise ajaks endalt piisavalt ainet 
ära heita ja tuuma mass on suurem kui 1,4 Mo, siis tõmbub tuum 
gravitatsioonijõu mõjul kokku, algab elektronide  haaramine  tuumadesse 
ja neutronite hulgaline moodustumine. 
 
8.Mustad augud 

➢ Kui tuumakütuse ammendumisel on tähe tuuma mass suurem, kui 2,8 
Mo, siis ei suuda kokkutõmbumist takistada ei  elektron  ega  neutron  gaasi 
rõhk. Mustal augul säilib välisvaatleja jaoks gravitatsiooniväli, pöördumis 
pulss  moment ja elektrilaeng. 
 
9.Päike (aktiivsus, mass, raadius, välistemperatuur, eluiga) 

➢ Mass: Mo= 1,99 × 1030 kg 
➢ Raadius: Ro= 696000kg 
➢ Välistemperatuur: 5800°K 
➢ Eluiga: 10 × 109 a 
➢ Aktiivsus: Päikese aktiivsus muutub keskmiselt 11.aastase perioodiga. 
Päikesesüsteem ja tähed #1 Päikesesüsteem ja tähed #2 Päikesesüsteem ja tähed #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariannveerm Õppematerjali autor
tähed, kääbus planeedid, maa tüüpi planeedid, hiidplaneedperid, persak, valgusaasta, jupiter, saturn, uraan, nepruun,marss,merkuur, veenus, tähe sünd,termotuuma reaktsioon, valged kääbused, neutron tähed, mustad augud, päike (aktiivsus, mass, raadius, välistemperatuur,eluiga)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Astronoomia

Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse

Astronoomia
thumbnail
5
docx

Kosmoloogia 12. kl

Kosmoloogia Päikesesüsteemi tekkelugu: Praegune päikesesüsteem on ühetähe süsteem, mille läbimõõt on u. 100 astronoomilist ühikut. 1aü- kesmine maakaugus päikesest, kuhu kuulub: 1. 8 planeeti ja 1 planeed. (Merkuur- veenus-maa-mars- jupiter-saturn- uraan- neptuun-pluuto). 2. Kaks asteroidide vööndit- Kuiperi ja Oorti vöönd. 3. Planeetide kaaslased ja asteroidid. Teke lugu: Umbes 5 miljardit aastat tagasi kogunes maailmaruumis suur tolmu ja gaasi pilv, mis oli tekkinud tähtede surmast

Füüsika
thumbnail
29
pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-​maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM​-​Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-​Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-​Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-​ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON-​ ​universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga

Astronoomia ja astroloogia
thumbnail
5
doc

AstronoomiaMM.

Kromosfääri loidetes kiirendatud laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja, tekitades nn. magnettorme. Mis on märgatavamad päeval ja aktiivsuse aastail. Laetud osakeste tungimisega atmosfääri alakihtidesse kaasnevad virmalised, mille rohelised ja punased kiired pärinevad hapniku spektrist. Ionisatsiooniprotsessid mõjutavad raadiolainete levimist. Päikese aktiivsusega kaasnevad ka ilmastikumuutused, samuti biosfääri muutused. · Päikesesüsteem ­ koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat

Astronoomia
thumbnail
4
doc

Astronoomia konspekt 12. klassile

- Platon (427-348 e.Kr.) ­ maa on kerakujuline ja ümber selle on planeetide sfäär ja kinnistähtede sfäär 3. Tähistaevas ja selle näiv liikumine - Klaudios Ptolemaios (Kreeka, 83-161) ­ geotsentriline maailmasüsteem - Mikolaj Kopernik (Poola, 1473-1543) ­ heliotsentriline maailmasüsteem - taevasfääriks nim. kujuteldavat pinda, millel tähed tunduvad asuvat - Giordano Bruno ­ 1583.a, tähed on päikesed ja maailmaruum on lõpmatu - neid punkte, kus maakera pöörlemistelg lõikub taevasfääriga, nim. - Johann Kepler (Saksa, 1571-1630) ­ planeetide liikumisseadused maailmapoolusteks (maailma põhja ­ ja lõunapoolus) - 1922.a. vene matemaatik A.Friedmann ­ universum ei saa olla tasakaalus - taevaekvaator on maakera ekvaatori tasapinna lõikejoon taevasfääriga

Füüsika
thumbnail
15
docx

Astronoomia

Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia ­ Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt ­ Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega.

Astronoomia
thumbnail
4
odt

Päikese üldiseloomustus ja tähed

Äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu on Päikese aine plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Slide 3 Tähed Peajada tähed ongi tavalised,parimas meheeas olevad tähed, mille tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kõige tähtsam omadus,mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad, on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnendiku Päikses massist. Väiksed tähed on suhteliselt madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest nad põletavad oma kütust väga säästlikult. Värvuse-heleduse diagrammil paiknevad nad peajada alumises parempoolses osas. Suurimad tähed on Päikesest üle 50 korra suurema massiga

Füüsika
thumbnail
10
pdf

ASTROFÜÜSIKA

kasvanud ja ei suuda enam olla tasakaalus kukub täht kokku. Tuuma kollapsile järgneva tähe ülejäänud massi tuumale kukkumisest tekkiv lööklaine põhjustab ülejäänud tähe plahvatamise supernoovana. Pruunid kääbused on planeedi (hiidplaneedi) ja tähe (punase kääbuse) vaheliste omadustega taevakehad. Must kääbus on tähe arengus valgele kääbusele järgnev staadium või valge kääbuse viimane staadium. ● Tähed sünnivad peajada tähtedena ● 90 prosa tähtedest Päikese suurused ● Päikesest suuremad tähed surevad supernoova plahvatustena, peale mida muutuvad neutrontähtedeks või mustadeks aukudeks ● Päikesesuurused tähed paisuvad punasteks hiidudeks ning aja möödudes (ei toimu enam termotuumareaktsioone) nad jahtuvad ning muutuvad valgeteks kääbusteks ● Valged kääbused muutuvad aja jooksul mustadeks kääbusteks

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun