· Enamlased ei soovinud Eesti omariiklust, vaid autonoomiat Nõukogude Vene koosseisus; · Talurahvas ei saanud maad, vaid rajati kommuune; · Enamlased olid kirikute vastu; · Enamlased kasutasid vägivalda ja olid diktatuuri poolt. Iseseisvuse eeldused · 21-22 ja 27-28 jaanuar 1918. a. Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik · Jüri vilms Iseseisvuse väljakuulutamine · 23. veebruar Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn moodustatakse
Baltimaade vastu. Eesti jaoks halb uudis oli see, et Inglismaa ja Saksamaa sõlmisid mereväekokkuleppe, mille järgi võis Saksamaa oma sõjalaevastiku suurendada neljakordseks (35%-ni Inglismaa sõjalaevastiku tasemest). 30. aastate teisel poolel ei taotlenud Eesti enam kollektiivset julgeolekut, vaid rõhutas 1938. aastast alates oma neutraliteedipoliitikat. Riigikaitse Vabadussõja lõppedes vastas Eesti armee võitlusvõime ja varustus kõigiti maailmatasemele. 1921. aasta sügisel oli olemas 370 suurtükki, 350 pommi- ja miinipildujat, enam kui 2700 kuulipildujat. Olid soomusrongid, soomusautod ja tankid. Loodud oli mere- ja lennuvägi. Mehi teenis relvajõududes 20.- 30. aastail 11 000- 12 000. Ajateenijad pidid enamikes väeosades teenima 12 kuud, mereväes ja tehnikaüksustes 18 kuud. Kuna 20. aastail suurriigid oma relvajõude oluliselt ei
Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust
Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 19181919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust
Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03.1934 riigipöörde ja valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra. Laidoner keelustas poliitilised melleavaldused, sulges vabadussõjalaste ühingud ja lasi politseil vahistada vabadussõjalasi. Parlamendi saadikutel ei lubatud enam kogueda. Aasta lõpus algas sõnavabaduse piiramine ning kehtestati ka kontroll teistele elu elualadele. Peagi
segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada. Moodustati Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Koostati kõlav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele. See ei
PÄTSI AEG Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstantin Päts, kelle ülesandeks oli tüürida riik uue põhiseadusega ettenähtud valimisteni. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem, sisuliselt president, kes pidi ametisse nimetama ja ametist vabastama valitsuse (see süsteem meenutab mõnevõrra USA oma). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Rigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantib Päts (Põllumeestekogud), Andres Larka (Vabadussõjalaste liit) ja August Rei (sotsialistid)
Juhtivamateks keskusteks Tallinn, kus loodi Tallinna Eesti Büroo ja Petrograd, kus loodi Eesti sõjaväeosade organiseerimise KK, tekkis praktiliselt üle Venemaa, kus oli piisavalt Eesti väeosi. 12. aprillil saadi luba luua esimene eesti jalaväepolk, mis koostati tagalaväeosadest. 12. märstil anti ka esimene käskkiri sellele polgule, juhtis Pinding. Juba mai alguseks oli polku koondunud rohkem kui 3000 eesti sõjaväelast. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille esimeheks valiti Konstantin Päts, loodu juunis 1917. Veebruaruirev tulemusena sai Eesti omale AUTONOOMIA. Selle nõue oli juba üsna vana, juba 1905. aasta rev leiti, et Eesti peaks saama kohalike asjade otsustamisel eesõiguse. 1906. oli koostatud isegi seaduseelnõu Eestile autonoomia andmiseks, see koostati Sveitsis (k.a. Päts), mõeldud esitamiseks Vene duumale, aga tegelik olukord oli selline, et seda seaduseelnõud isegi ei üritatud esitada. See nõukogu nägi ette, et Eesti saab oma maanõukogu ja parlamendi?
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt)
olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. · Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. · Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi. · Tööstus orienteerus ümber sõja vajadustele, laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine. · Puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem.
Riigikogu 3 aastaks. 3 Eesti Vabariigil puudusid parlamentliku riigikorra kogemused ja traditsioonid. Paljudest poliitilistest parteidest ei kujunenud ükski nii tugevaks, et suutnuks moodustada pikema-aegselt tegutsevat valitsust. Erakondade omavaheline pingeline poliitiline võitlus tingis valitsuste kiireid vahetusi ja arvukaid valitsuskriise. 1918-1933 vahetus Eestis 23 valitsust. Riigivanematena tegutsesid K. Päts, O. Strandman, J. Tõnisson, A. Birk, A. Piip, J. Kukk, F. Akel, J. Jaakson, J. Teemant, A. Rei, K. Einbund. Minister sai keskmiselt ametis olla 1,5 aastat, kuid arvutused näitavad, et pooled valitsusliikmetest olid ametis alla aasta. Pikem valitsuskriis oli 1923. a. ja see kestis 58 päeva. Riigikogu poolt vastu võetud seadustest, mis jõid kehtima pikaks ajaks ja aitasid ühiskonnaelu oluliselt reguleerida, võiks nimetada näiteks trükiseadust (1923),
näol. 3) põhiseaduse kriis kaks põhisedust, mis olid riigikogu poolt välja töötatud, mis pandi rahvahääletusele, kumbki nendest rahva poolt heakskiitu ei leidnud II põhiseadus tehtud vabadussõjalaste poolt. Riigikogus 100 asemel 50 liiget ja valitakse 4 aastaks. Seati sisse riigipea koht. Toonane riigipea kandis nimetust Riigivanem. Tal olid väga ulatuslikud volitused: sai riigikogu laiali saata, veto peale panna, seadusi luua? Hiljem kasutas seda ära Konstantin Päts. Valitsuse juht hakkas nimetama peaminister. Kodanikuõigused jäid samaks. Valida sai 20- aastaselt. Kui seda oleks pikemalt ellu rakendatud, siis oleks Eestist saanud presidentaalne vabariik. · võeti vastu 1934. jaanuaris. Esialgu oli tegemist üleminekuajaga, kus toonane riigivanem K.Päts hakkas täitma ka riigipea kohuseid. Reaalsed valimised pidid toimuma aprillis 1934. 1934. alguses olid toimunud KOV valimised seal tuli ilmsiks vabadussõjalaste suur edu.
Maapäev ja poliitiline areng Maapäeva valimised toimusid juba mai lõpus, ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele, nagu esseerid, vähemlased ja nn. radikaalsotsialistid (hilisem Tööerakond). Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond (endine Eduerakond) ja Pätsi Maarahva Liit. Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai silmapaistev majandusmees Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Peamiseks 'veelahkmeks' hakkas kujunema suhtumine eestlaste iseseisvumistaotlustesse, mis jagas vasakpoolsed erakonnad kahte leeri ja andis ülekaalu rahvuslikult meelestatud erakondadele, nii parem kui pahempoolsetele. Selle ülekaalu avalduseks oli Raamoti ja Pätsi valimine Maavalitsuse etteotsa. Teisele poole 'veelahet' jäid ainult enamlased, kelle pooldajaskond 1917. aasta jooksul hoogsalt kasvas. Nemad
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga.
mõttetu. Ta lisas veel, et vabadussõjalased on demokraadid omal viisil ja tunnustavad parteide olemasolu riiklikus seadusandlikus asutuses.10 1933. aasta põhiseadus oli riigi arengu üks etappe, mis oli vajalik läbi teha ning mida võib pidada uue ajastu tähiseks. Lisaks oli rahvahääletus aus ja rahvas ise soovis sellist muudatust – kõik käis demokraatlike tavade järgi. 12. märtsil 1934. aastal kindlustas riigipöörde järel oma võimu Konstantin Päts. Oletatavasti haaras ta võimu selleks, et vältida vabadussõjalaste võimulepääsu ja sellele järgnevat diktatuuri, kuid lõppude lõpuks oli tema ise, kes tüüris autoritaarse režiimi suunas. Demokraatia hävitati demokraatia kaitsmise egiidi all.11 Samas oli Pätsi ja Laidoneri kartus siiski õigustatud arvestades tollast rahvusvahelist olukorda ja levinud meeleolusid. Arvatakse, et globaalne mõju mingi režiimi püsimajäämisel on kaks korda suurem kui regionaalne. 12
Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud
Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996).
VAPSID Enel Tubin DSL - DEMOBLISEERITUD SÕJAVÄELASTE LIIT Asutati 1921. aastal Esimene Vabadussõja veteranide organisatsioon Algselt väga palju toetajaid: I kongressil 1921. aastal oli esindatud 50 osakond 5000 liikmega II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 44 000 liikmega DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVKL) Põhia
Kallavere Keskkool Referaat KONSTANTIN PÄTS Caroly Nigul Õpetaja: Jaan Kaupmees Maardu 2018 SISUKORD Sissejuhatus Elulugu Pätsi tegemisi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Eesti tuntud riigimeeste hulgas on tähtsaal kohal Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. Pätsi elulugu ja tema isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimitud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid.
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12
peaministrist (kelle nimi ei olnud siis enam riigivanem). Valitsuse ametispüsimine sõltus nii riigipeast kui riigikogust. Kõrgeim võim oli rahvas – said valida parlamenti, tulla välja rahvaalgatusega, osaleda referendumitel. Eesti oleks muutunud presidentaalseks vabariigiks, sest riigivanemal oli suur võim ja valitsuse ametispüsimine sõltus samuti riigivanemast. See põhiseadus ei olnud kaua mõjul. See hakkas kehtima jaanuaris 1934 ning sel momendil oli riigivanem ehk valitsuse juht Konstantin Päts, kes sai tiitli peaminister. Uusi valimisi ei olnud veel toimunud, sest selle korraldamisega läks aega. Nii oli Päts riigivanema ehk riigipea kohusetäitja lisaks oma peaministriametile. Nii riigikogu kui riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934, kuid enne seda seati üles kandidaadid. Kandidaate oli neli ning kõigis maakondades toimus allkirjade kogumine ühe või teise kandidaadi toetuseks. Kõige rohkem tuge sai Andres Larka. Teise koha sai Johann Laidoner
Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas,
.............11 Kokkuvõte..........................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Eesti tuntud riigimeeste hulgas on kahtlemata üheks suurkujuks Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Pätsi elulugu ja isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimunud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga, aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. 3
Nende tegevuseks oli siis see, et nad tahtsid ja nõudsid põhiseaduse muutmist, mis sätestaks seda, et loodaks riigipea ametikoht. Avaldus selles, et rahvas pooldas neid ja seetõttu, et kuna demokraatia oli sõna otseses mõttes kriisis ning oli näha, et see ei aita riiki jalule, siis vapsid lubasid karmima käega kõik paika panna ning korra majja lüüa.. 15. Miks, millal ja kelle poolt viidi läbi sõjaväeline riigipööre? Milles see avaldus? 12. märts, 1934, Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri poolt, et vältida vapside võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Avaldus selles, et kehtestati autoritaarne diktatuur: · Kuulutati välja kaitseseisukord , · Suleti kõik vapside organisatsioonid ning vangistati mitu juhtivat vabadussõjalast, · Lükati edasi valimised ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, · Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda,
Konstantin Pätsi perekonna nimi tulevat 18. sajandist, kui käis Põhjasõda. Nimi Päts anti Viljandimaalt holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja ja ganud näljastele leivapätse. Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonna nimeks. Esimene arhiivides leiduv Pätsi perekonna nime kandev inimene oli Päts Holstre Pätsiveski. Ta oli Konstantin Pätsi vanaisa isa, kes elas aastatel 1747-1796. Lähemalt tuleks kirjutada Konstantin Pätsi isa Jakobist. Joakob oli ehitus meister ja sai oma peamiselt tööd mõisnikelt. Jakob oli pikk, täidlane ja tugev mees. Ta oli tõsine, energiline ja nutikas. Ümberkautsed talupojad pidasid temaga nõu, kui neil mõisnikuga vaidlusi tekkis. Jakob aitas talupoegi nõu ja isegi rahaga. Ajapikku sai Jakob Pätsist õigusi nõudva liikumise juhtivaid tegelasi. Liikumine tekkis 1860. aastate paiku
vabadussõjalaste pakutud varianti aluseks. Aastal 1933 14.-16. oktoobril toob Eesti kolmas rahvahääletus üllatuse: vapside pakutud põhiseaduste muudatuste poolt on 416 878 hääletanud ja vastu 156 894. Hääletamas käis 77,9% hääleõiguslikest kodanikest. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelise Euroopale iseloomuliku autoritaarse korra propageerijate liikumise Eesti varianti. Tõepoolest oli vapside iseloomulikud juhikultus, rahvusühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele. Esitati demagoogilisi süüdistusi ja lubadusi. Tegemist polnud ju välismaallastest eeskujude jäljendamisega, vaid Eesti keerukast olukorrast võrsunud massilise rahvaliikumisega, millele andis jõudu juurde majanduskriis. 14 Konstantin Päts
Kaitsestruktuurid kogusid end ja mõne tunni jooksul oli mässupesad likvideeritud. See andis kommunistide populaarsusele hävitava löögi. 5. Rahvaerakond ( Jaan Tõnisson) (endine Rahvameelne eduerakond) võib nim keskparteiks. Kuulus linna ja maa rahvast, haritlasi kuid listtöölist, põhiline ühendav joon - rahvuslus. Tartu ja "Postimees" Eraldus Kristlik Rahvaerakond ( Johan Kõpp, Jaan Lattik jt.) mõju aegamööda vähenes Konstantin Pätsi maaliidust kasvas välja parempoolne erakond Põllumeestekogud, esindas jõukamate talunike huve. Olid Riigikogu valimistel stabiilselt edukad, saavutades järjekindlalt kohtade arvu poolest kas esimese või teise koha Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ( August Rei, Karl Ats, Mihkel Martna) Neljandaks oluliseks oli Tööerakond (Otto Strandman, Ants Piip jt.), mis esialgu kuulus
1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel · Ärkamisaja kogemused seltsid ollakse harjunud koos käima ja arutlema, lehed ollakse harjunud lugema tüli Jannsen+Hurt vs Jakobson · Eestlased: a) rahvus tunnetatakse end ühtsetena b) vabad/linnades pärisorjusest vabanetud, peremehetunnetus · Poliitikas kujunenud: - Konservatism - Liberalism (mõõdukas* ja radikaalne* suund) - Sotsialism* (eriti linnades, töölisklassi seas) · Mõõdukas suund sakslastega samad - Jaan Tõnisson õigused · Sotsialistlik suund - "Postimees" - Mihkel Martna - Tartu; Lõuna-Eesti · Radikaalne suund - "Uudised" (Peeter - Nn aatemehed - Konstantin Päts Speek) - Rahvustunnetus: - "Teataja" - töölised, üliõpilased, saksluse vastu; eesti - Tallinn; Põhja-Eesti haritlasi (E. Vilde, G.
Vene mõju ja kohalolekut tuleb suurendada ning baltisaksa mõju vähendada, nii et eestlaste ja lätlaste poliitilised õigused ei laieneks. Balti kubermangude kindralkubernerid – Eestimaal Aleksei Bellegarde (1902–05) ja Liivimaal Mihhail Paškov (1901–05) – tunnistasid uute reformide vajadust ja püüdsid laveerida kohalike vaenutsevate poliitiliste leeride vahel. Valitsus ise oli aga üsna passiivne ses suhtes. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): 19. sajandi viimastel aastatel hakkas Eesti rahvuslik liikumine taas elavnema. Tartus toimus nn "Tartu renessanss", mille taga olid uue põlvkonna rahvuslased Villem Reiman ja Jaan Tõnisson. "Postimees" alustas taas rahvusliku vaimsuse hoidmist, kirjutades rahvusaadetest ja eestlasi puudutavatest probleemidest. Ta avaldas „Postimehe juhtmõtted” mis oli ka selles vaimsuses kirjutatud, sh muistse vabaduse romantiline idealiseerimine. Neile avaldas omakorda mõju saksa kirjandus
Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei
kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.a tekkinud Maarahva Liidust. Algselt eelkõige maarahva kutsehuvisid esindanud organisatsioon muutus aja jooksul jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hünerson. Vanimaks parteiks oli Jaan Tõnissoni juhitav Eesti Rahvaerakond. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli mõõdukas- liberaalse erakonnaga, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvaerakonna ridadesse kuulusid näiteks Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm.
Eesti 1930-ndatel aastatel 1. Ülemaailmnemajanduskriis selle olemus 2. Olukord Eesti põllumajanduses ja tööstuses 3. Vabadussõjalaste liikumine, selle eesmärgid 4. Põhiseaduslik kriis. 2 rahva hääletust. 5. Vapside põhiseaduse vastuvõtmine, selle sisu. 6. 1934 aasta 12 märtsi riigipööre, selle olemus 7. Vaikiv olek, selle olemus. 8. 1938 aasta põhiseadus, selle sisu. 9. Konstantin Päts- Eesti esimene president. 10. Majandus 1930-ndatel teisel poolel. 11. Välispoliitika, selle prioriteet. 1. Vili ikandus. New Yorgis alanud majannduskriisi põhjaks oli 1932-1933. Eriti raske oli põllumeestel. Toodang küll suurenes, aga rahva ostuvõime langes. Hinnad langesid nii palju, et paljud talud hakkasid ,,haamri alla" minema. Ostuvõime langes ka ekspordimaades, näiteks Inglismaal ja Saksamaal. 2. Vaata esimsest küsimust. 3. 1929
aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
