Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turunduskommunikatsioon lugemispäevik nr. 10.1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võrdlema, venelase, tmm0860, 2016, hille, pajupuu, teemadel, kohanemine, sellistest, teemadest, tahest, tahtmata, isikuomadused, iseloomustusi, tänapäevases, kiires, tempos, tehta, lugedes, kolmandaks, seotus, võõramaalane, eksib, pahaks, eksitakse, omaseks, venelased, teataKuna hiinlasi on õpetatud oma emotsioone mitte välja näitama, ei pruugi nad esmakordsel tervitamisel naeratada. Enne kätlemist tuleks oodata kuni hiinlane ise käe ulatab. Tervitamise ajal võib hiinlane sageli silmavaatamist vältida. Kergelt mahalöödud silmi peetakse austuse märgiks. Vältida tuleks pikemat otsavaatamist, sest see võib olla hiinlastele ebamugav ja ühtlasi tunduda ebaviisakas. 13 3 KOHANEMINE VÕÕRAS KULTUURIS JA KULTUURIDEVAHELISED SUHTLEMISTÕKKED Enamasti räägitakse kultuuride kohtumisest siis, kui inimene satub uude kultuuriümbrusse kas turistina, tööle, õppima või elama. Tavaliselt on selline teise kultuuri minek planeeritud ning inimene teeb selleks ka mingeid ettevalmistusi: loeb üht-teist kultuuri kohta, räägib tuttavatega, kes on selle kultuuriga kokku puutunud, õpib keelt jne. Ometigi võib olla olukordi, kus inimene on juba tükk aega elanud teise
Tõenäoliselt kasutab ta professoriga kõneldes teistsugust keelt kui sõpradega vesteldes. Rikka kodu kasvandikul pole eriti midagi ühist kodutuga jne. Oleme õppinud kohandama oma käitumist selle järgi, kellega meil on tegemist. Me käitume meeste seltskonnas teisiti kui naiste seltskonnas, müüjat oodates teisiti kui direktorit oodates. Me isegi ei teadvusta seda, see käib meil täiesti loomulikult. Omas kultuuris kohanemine on kerge ja iseenesestmõistetav. Inimene, kes siirdub võõrale maale, märkab, et just seda tüüpi vähetähtsad asjad ja argipäevaolukorrad tekitavad stressi ja peavalu. 5.1 TEISE KULTUURIG KOHANEMISE ETAPID Uued kogemused kulgevad läbi meie maailmapildi ja väärtushinnangute filtri ning kui kohtume erinevustega pidevalt, siis on täiesti loomulik sattuda ülestressi. Kultuuri sokk on
Tartu Ülikool Markus Pedo KUIDAS MÕISTA INIMESI VÕÕRAST KULTUURIST? Juhendaja: Tiina Alekõrs Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS On selge, et kultuurid ei ole ühesugused ning kultuuridevahelised erinevused võivad põhjustada arusaamatusi suhtlemises. Hoolimata erinevatest kogemustest ning kultuurilistest taustadest on inimestes rohkem ühiseid jooni, kui erinevaid. Ühe rahvuskultuuri sees on erinevused enamasti suuremad, kui rahvusgruppide vahel. Seega pole olulised üksnes rahvus või nahavärv, vaid samuti ka inimese positsioon, kogemus ja huvid oma kultuuri sees. Inimesed erinevad ka individuaalsete omaduste (isiksusejoonte, intelligentsuse jm) poolest, mistõttu ei ole võimalik inimestevahelisi erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud eripärad. Pigem on erinevuste alus
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põh
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult ming
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kul
▪ hingelise kujustamisjõu kustumine ▪ elu ise muutub probleemiks ▪ irreligioosse ja mittemetafüüsilise maailmalinlikkuse eetilispraktilised suundumused. • Spengleri mõju ◦ 1920.–1930. aastate mõjukamaid autoreid Euroopas: palju tõlgitud, palju matkitud, palju kritiseeritud ja vaieldud. ◦ Spengleri mõju oli suur ka Eestis: 1924 külastas ta Tallinnat ja pidas Mustpeade majas loengu oma raamatu teemadel. ◦ Spengleri vaateid tutvustati aktiivselt 1920.–30ndate Eesti pressis. 1940 ilmus Leonhard Vahteri koostatud 100-lk referaat “Õhtumaa allakäigust”. 2012. a-l ilmus ka raamatu terviktõlge. ◦ Akadeemilises maailmas Spengleri maine siiski kõrge pole ja kutselise kultuuriajaloo kontekstis viidatakse talle võrdlemisi harva. Samas on ta endiselt laiema publiku seas palju loetud ja mõjukas. Arnold Toynbee (1889–1975)
Culture is the material and social values of any group of people, whether savage or civilized. Pange tähele, et rõhuasetus on väärtustel, ehkki püsib metsiku ja tsiviliseeritu eristus, võib ka metslastel oma kultuur olla. 4. Psühholoogilised definitsioonid rõhutavad kultuuri tähtsust probleemide lahendamise vahendina. Kultuur võimaldab inimestel suhelda, õppida, ja rahuldada nende emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi. 1) Kultuur kui adaptatsioon e kohanemine keskkonnas e kultuur kui probleemide lahendamise vahend Mitmekülgne ameerika humanitaarteadlane & sotsioloog William G. Sumner, Albert Keller 1927. The Science of Society. Teatud hulk inimeste kohanemisi oma keskkonnaga moodustab nende kultuuri või tsivilisatsiooni. Need kohanemised saavutatakse ainult läbi tegevuse varieerimise, selektsiooni ja pärimise kombinatsioonis. The sum of men's adjustments to their life-conditions is their culture, or civilization
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui
Culture is the material and social values of any group of people, whether savage or civilized. Pange tähele, et rõhuasetus on väärtustel, samas ehkki püsib metsiku ja tsiviliseeritu eristus, võib ka metslastel oma kultuur olla. 4. Psühholoogilised definitsioonid rõhutavad kultuuri tähtsust probleemide lahendamise vahendina. Kultuur võimaldab inimestel suhelda, õppida, ja rahuldada nende emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi. 1) Kultuur kui adaptatsioon e kohanemine keskkonnas e kultuur kui probleemide lahendamise vahend Mitmekülgne ameerika humanitaar & sotsioloog William G. Sumner, Albert Keller 1927. The Science of Society. Teatud hulk inimeste kohanemisi oma keskkonnaga moodustab nende kultuuri või tsivilisatsiooni. Need kohanemised on saavutatakse ainult läbi tegevuse varieerimise, selektsiooni ja pärimise kombinatsioonis. The sum of men's adjustments to their life-conditions is their culture, or civilization
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt majanduse kultuuriajalugu, poliiti
Antropoloog uurib subkultuure. Subkultuur on teatava eristava teadmisega grupp ühiskonna sees (etniline, proffessionaalne...). Etnoajalugu uurib kultuuri minevikku, näit. Arhiiviandmeid (sünni, surma kohta) või maadeuurijate kirjeldusi. [3] 10 Peatükk 2 Etnoloogiateaduse ajalugu Inimesi on alati huvitanud nende oma kultuur, kuidas on mingid kombed tekkinud ning kuidas näevad neid teised kultuurid. Siiski on isegi täpsemad sellistest kirjeldustest jää- nud enamasti müüdi tasemele. Eel-teaduslik mõte hakkas sündima paljudes kultuuri- kolletes nagu vahemeremaad, Hiina, Araabia. Etnoloogia kujunes teadusene välja siiski Läänes 19. saj. keskpaiku. 2.1 Etnoloogia eelkäijad Vanemal ajal kogunes etnoloogilist teavet tänu sõduritele, kaupmeestele, palveränduri- tele, misjonäridele, kes külastasid paljuside võõraid rahvaid. Miks on majanduslikud,
See kuidas maailma kirjeldame ja teistele edasi anname oleks maailma struktuuri toimimisega kooskõlas. Kui keskkond muutub ja me ei saa enam vanade vahenditega hakkama, siis on vaja uusi. See võib olla ka juhul, kui liigume ühest keskkonnast teise ning vajame uusi vahendeid oma kultuurilise keskkonna mõistmiseks. Loeng 2 Kultuur ja kultuurid Loengus arutletakse kultuuride omavaheliste suhete ja kultuurinähtuste leviku teemadel ning tutvustatakse kultuurisõltelisuse ja kultuuriuniversalismi teoreetilisi positsioone. Küsimustepundar, mis tekib kui eristada kultuuri ainsuses ja mitmuses. Meie ümber on inimesi, kes vaatlevad maailma teisti sest on täiskasvanuks saanud teistsuguses kultuurikeskkonnas. Kultuuri piirid on hägused. Ka ühe kultuuri kandjad ei jaga kõike ja neil on erinevusi. Suurte kultuuride vahel on erinevusi, mis vastanduvad nende vastavate kultuuri kandjaid.
Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inimest polegi olemas. Kõrg
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsia
SisukoRD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted........................................................................................................................ 11 7. KULTUUR JA SUGU....................................................................................................
lepitamine Tylori jaoks eksisteerisid maagia, religioon ja teadus ühel tasandil, kõrvuti; Frazer asetas need evolutsioonilisse jadasse, hierarhiasse Herbert Spencer (1820-1903): Inglise poliitfiloloog, evolutsionist Tahtis seletada inimmõtlemist ja -teadust, pidas vajalikuks ühtse printsiibi leidmist tema jaoks oli see evolutsionism Leidis, et sotsiaalne progress on hädavajalik protsess, millel on eesmärk; selleks täiuslik kohanemine 1852 avaldas artikli, mis toetas evolutsiooniideed Evolutsiooniteooria peaks tema arvates hõlmama kõiki looduslikke nähtusi Evolutsiooniteooriat ühiskonnale rakendades võrdles ta ühiskonda bioloogilise organismiga: o Leidis, et ühiskond on samuti süsteem oma spetsiifilise struktuuriga ja funktsioonidega ning see esindab sotsiaalse evolutsiooni teatud taset
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnase
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise k
Ajakiri Kultuur ja Elu on Eestis ilmuv rahvusliku suunitlusega kultuuriajakiri, mille kesksed teemad on seotud lähiajaloo ja ennekõike Nõukogude-vastase vabadusvõitluse ning Nõukogude reziimi kuritegudega. Ajakirja eesmärgiks ei ole käsitleda süva- ja professionaalset kultuuri, vaid just seda osa kultuurist, mis üldjuhul kultuuriajakirjanduses kajastust ei leia. Sellegipoolest ilmub Kultuuris ja Elus arvamusi ja käsitlusi ka nüüdiskultuuri teemadel. Ajakirja on analüüsitud Kultuuri ja Elu numbrite 4/2010, 1/2011, 2/2011 ja 3/2011 põhjal. Esmalt on antud ülevaade ajakirja ajaloost. Seejärel on iseloomustatud Kultuuri ja Elu omanikku, toimetust ning autorkonda. Kirjeldatud on ajakirja struktuuri ja funktsioone lähtudes põhivaldkondadest ja rubriikidest, mis on väljaandele iseloomulikud. Lähemalt on vaadeldud kultuuriajakirja sisu vastavalt temaatikale ja kesksetele probleemidele. Hinnatud
ülemusele hommikukohvi pakkumine ja pärast tema e-kirjade laialisaatmine... Me kõik tahame lugeda ja kogeda TEIE positiivset ja julget toetust kultuurisündmustele. Kuidas te teate, et mis on hea? Tunnetage. Kui miski ühele meeldib ja ta sellest vaimustub ning teine sellest ei hooli ja vaimustub muust, siis see on loomulik. Kultuuril ongi mitu nägu, sest selle tunnetajaid on palju. Kriitikud ja kirjasaatjad on sageli sõjajalal, küll stiilide, küll maailmavaate, küll professionaalsuse teemadel, ent nii ongi. Jõuliselt tunnetatud kultuuriruumi saab edasi anda ainult jõuliselt ja julgelt, vastasel korral ei ole mõtet sellega pusida. Õpi märkama. 1. Iga mõte, mis on teie jaoks piisavalt huvitav, on hea mõte 2. Et kirjutada, on vaja isiklikku suhet (huvi + mõtestatud suhtumist) 3. Kirjuta sellest, mida tunned, mille kohta on piisavalt infot 3.1. Jälgi maailma enda ümber õpi märkama huvitavat 3.2
Kõik küsimused küsitakse läbi. Kui inimene kaldub teemast kõrvale, siis suunatakse ta küsimuse juurde tagasi. Range, hea kasutada, kui küsitletakse paljusid inimesi ning soovitakse arvamusi samade asjade kohta. Lühemad vastused. Saab teha võõrastega. b) Poolstruktureeritud samuti küsimuskava, aga see pole nii range. On teatud valdkonnad, mille kohta soovitakse teavet. Pole kindlat järjekorda. Kava ei pea olema ees, lihtsalt kindlaks tehtud, mis teemadel rääkida soovitakse. Eeldatakse pikemaid vastuseid, veidi lubatakse ka mõtetel uitama minna, kui aga liiga kaugele minnakse, siis tuuakse teemade juurde tagasi. Kestavad kauem, aitab välja tuua inimeste isiklikke arvamusi. Saab teha võõrastega. c) Struktureerimata pole küsimustikku, toimub vabavestlus. Räägitakse maailma asjadest, mingi teemasuunitlus muidugi on. Oluline on inimese arvamuste dokumenteerimine. Saab teha nende inimestega, kellele meeldib
täiskasvanuks saamise rituaalid, sünniga seotud rituaalid) 34. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kuidas on see seotud sotsiaalsete institutsioonide tekkega? Iga kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja inimese võimalustest ning kuna grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris, neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad. N: kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt. Teatud elemendid igas kultuuris, mis on vajalik, et lahendada säilimisprobleeme nt toidu varumine, laste sünnitamine 35. Milles seisneb kultuurirelativism?' Kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille aluselt kultuuri hinnata. 36. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti omanik. Baudrillard,
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Antropoloogid uurivad erinevaid kultu
Ameeriklase jaoks tähendab säärane käitumine teiste ruumisolijate mitteaktsepteerimist ning pahameelt. Hall’i arvates taunivad inglased telefoniga rääkimist ning eelistavad pigem kirjutada kirju. Inglased kohtlevad telefoni kui sissetungijat nende privaatsesse sfääri. Kuna telefonihelinast ei saa järeldada, kes helistab ja kuivõrd pakiline asi tal on, siis tundub inglastele telefoniga suhtlemine liialt pealetükkiv ja ebaviisakas. Neil on võimatu rääkida telefonitsi teemadel, mis nõuavad kontsentreerumist. Telefon on eelkõige hädaolukordade ning kiire infovahetuse jaoks. Sobivat distantsi võib hoida mitut moodi. Üks nendest mehhanismidest on hääletugevus. Ameeriklastele on ette heidetud, et nad on liialt valjuhäälsed. Ameeriklased ei hooli, kui neid pealt kuulatakse. Nende vali jutt on justkui osa avatusest, mis näitab, et neil ei ole midagi varjata. Inglased hoolivad privaatsusest väga. Neil on oskus suunata hääl inimese
Eestis on koostatud uusi materjale keelekümblusklassidele, kuid eestikeelses koolis pole muust rahvusest õpilaste vajadusele üldse mõeldud. Samas on täiesti reaalne, et varsti õpib eesti koolis väga erinevatest keelerühmadest pärit üksikuid õpilasi. Kuidas nad toime tulevad? Probleemi teravdab asjaolu, et muukeelsed lapsed ei moodusta ühesuguste vajadustega rühma: nende keeleoskus, võimed, motivatsioon, kohanemine jm on väga erinevad. Praegu on ainus lahendus kohandada õppetekste keeleliselt iga õpilase jaoks. Kahjuks puudub õpetajatel selleks aeg ja (sageli) ka oskus. Õpetajad Üks probleem on et õpetajad suhtuvad vähemusrahvustest õpilastesse eelarvamusega ja ootavad neilt vähem, kui lapsed tegelikult suudavad. See mõjutab omakorda laste õpimotivatsiooni. Paljud õpetajad peavad lahenduseks lapsele riigikeele selgeks õpetamist sellega nende arvates mured lõpevad
18.11.1014 Reisifilm/rassifilm Tehti tollal kõikjal maailmas, kus oli olemas tehnoloogia. Tavaliselt tehtigi need filmid eksootilistel reisidel, paikades. Eesmärk neid kohti paremini tundma õppida. Alguses uuriti eriti koloniaalmaid. ,,Metsarahvas" autor Aleksandr Litvinov (1898-1977) üks reisifilmide tegija. Reisis udehed'gede juurde (udeged). Ei ole klassikaline teos. Annab aimu, milliseid filme tollal tehti antropoloogilistel teemadel. Alguses tutvustatakse loomi, et millised keskkonnas elatakse. Kaamera oli inimesest väga kaugel, ainuke portree oli väike laps hällis ,,Nanooki" filmis olid inimesed vägagi kaadris. ,,Metsarahvas" film tundub väga kunstlik. Flaherty pääses nanooki elanikele lähedale oli näha suhet kaamera ja inimeste vahel. Toimus (mõlema filmi puhul) lavastamist filmitarvis. Filmis (,,metsarahvas") ei olnud näha inimestevahelist suhet,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond............................................................................................................5 1.3. Kultuur...............................................................................................................6 1.4. Sotsialiseerumine...........................................
kohanemiseks. Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. Siirderituaal avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas. nt. sündminine, surm, meheks/naiseks saamine, abiellumine. 29. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Kultuuriuniversaalid kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. nt. kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt, uskumuste kujunemine. Kultuurirelativism seob endas katset mõista maailma nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed. 30. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus? Tavade, kommete ja materiaalse kultuuri elementide mitmekesisus, mis on loodud inimeste poolt universaalsete vajaduste rahuldamiseks. 31. Mis on etnotsentrism? Ksenofoobia.
Muutused eesti pere ja sündimuskäitumistes. Vabaabielud ja hiline laste saamine. 32.Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sots.institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel. Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2. Korra säilitamine, normide kehtestamine, vaidluste lahendamine (poliitiline käitumine, seadusloome, kohtumõistmine) 3. Paljunemine, jätkusuutlikkus (perekonna loomine, abielu) 4. Uute liikmete sotsialiseerimine, normide edasiandmine (haridussüsteem) 5. Muret kergendavate uskumuste kujundamine, mis teeb grupiliikmed omavahel seotumaks (uskumuste süsteemid, religioon). 33
o Kakskeelsed inimesed fMRI skänneris → noorena mõlemad keeled omandanud, aktiivsus samas piirkonnas, hiljem teise keele omandanud aktiivsus erinevas piirkonnas (vrld emakeel); Broca alas mõlemad piirkonnad. o La/ra foneemid jaapanlastel, kurdid, Kissinger ja tema vend, Aveyroni metsik poiss, Genie, Rochom P’ngieng (Kambodža naine, džunglis 8-26 a-d). Kultuuri omandamise tundlik periood (0-15) o Uue kultuuriga kohanemine immigrantidel. 1. Rahvuslikku identiteeti ei mõjuta teise kultuuri immigreerumise vanus ega seal veedetud aeg. 0-15 aastaselt teises klt-s → identifitseerisid end teise kultuuriga, mida kauem seal elasid. 16-30 aastaselt → ei identifitseerinud end teise kultuuriga, seal viibitud aja pikkusest sõltumata, st ei omandanud teise riigi klt-i.
annaabi.ee 
