Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turunduseuuringute läbiviimise käik ja tulemuste kasutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pank, turundusuuring, turundusuuringu, uuringut, defineerimine, primaarse, andmetöötlus, loetelu, koguda, õppeaine, pankadel, veebileht, cache, 25c3, erakliendid, ärijuhtimine, eesnimi, perekonnanimi, zanna, lektor, eaba, doktor, kaudselt, edukuse, eeltöö, langetamiseks, analüüsimine, viiest, intervjuude, hüpoteesid, baasiks, kulutabMAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Turundusuuring. Põhimõisted. Turundusuuringu etapid ja vajalikkus. Andmete kogumise meetodid. Referaat Tallinn 2009 Turundusuuring 2 Turundusuuring 1. SISSEJUHATUS Turundajate mõttemalli järgi koosneb turunduse juhtimisprotsess viiest etapist, millest esimeseks on turu-uuring. Edukas turundus saab alguse turu-uuringust. See toob esile eri vajadustega tarbijad ehk eri segmendid. Ilma turu-uuringuta astuks firma turule pimedana. Uuringu alusel saab firma koostada kindlal strateegial põhineva finantseelarve. Näide P.Kotleri raamatust ,,Kotleri turundus.Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid":
Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis tulev infosüsteem kavandada nendega koostöös, et rahuldataks kõigi osapoolte infovajadus.
Sirkeli järgi):............................................................ 7 4. Uuringute läbiviimine.................................................................................................. 10 b. Meetodite järgi jagunevad uuringud :...................................................................... 10 kokkuvõte...................................................................................................................... 12 Kasutatud kirjanduse (KIRJETE) LOETELU.................................................................. 13 SISSEJUHATUS Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus , jaotus ja tarbimine. Ettevõte on aga eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus, mis on organisatsiooniliselt iseseisev (Wikipedia). Nii majanduses kui ka ettevõtetes on vajalikud uurigud, et saada ülevaade klientide vajadustest. Samuti aitavad uuringud vältida riske ja probleeme majandusvaldkonnas
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
mõjutavad tegurid. Juhtumianalüüsid ja grupitööd, näiteks: 3 inimest grupis. Toodetele/teenustele mõeldakse välja või täpsustakse USPd 3. Brändi strateegiad, funktsioonid ja juhtimine. Brändi alustalad, assotsiatsioonid. Brändi väärtuste juhtimine. Brändi finantsväärtus. Brändi tarbijaväärtus. Grupitööd, arutelud, näiteks: Brändi kogemus ja firma lubadused kliendile konkreetse ettevõtte näitel. 4.Turg ja selle prognoosimine. Turu prognoosimine. Turu-uuringud. Turundusuuring, turundusuuringu etapid. Uuringute jagunemine ja tüübid. Uuringu läbiviimise etapid. Andmete kogumise meetodid. Seminar, juhtumi analüüsid ja grupitööd: 5.Sihtgrupp, sihtgrupi valik. Segmenteerimine. Tarbijate sihtrühma jagamine vastavalt vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm. Erinevate näidete analüüs. Positsioneerimine. Seminar, juhtumi analüüsid ja grupitööd. Näit grupitöö (3 inimest
langus? Millised on tulevikuprognoosid, kas arengud mõjutavad tegevusala positiivselt või negatiivselt? Alustada tuleb turu üldisest määratlemisest – peamised kliendid ja nende vajadused, tooted nende vajaduste rahuldamiseks, vajaduste rahuldamise koht ja aeg. Turundus ei ole võimalik ilma informatsioonita tarbijate soovidest, vajadustest ja käitumiskarakteristikutest. Suured ettevõtted kulutavad suuri summasid turu-uuringutele. Keskmise ja väikese suurusega ettevõtetel tuleb koguda infot teiste vahenditega. Väiksemate ettevõtete eelis on, et neil on sageli otsene kontakt tarbijatega. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti, siis kampaania korras küsitluse käigus saab
355. Meetodid mida kasutatakse avatud intervjuu, fookusgrupi intervjuu, Delfi meetod, vaatlus, juhtumianalüüsküsitlus). · Kvantitatiivsed uuringud (otsitakse vastust küsimustele Kui palju?; Miks?) uuritakse arvulisi näitajaid müügimahud, turuosad, reklaamile kulutatud summade efektiivsus jne. 356. Meetodid mida kasutatakse ankeetküsitlused, internetiküsitlused, näost-näkku intervjuu, telefoniintervjuu. 357. 358. 359. Turundusuuringu protsess Situatsiooni analüüs. Probleemi püstitus Probleemi kitsendamine Eesmärgi määratlemine (hüpoteesid) Vajaliku info määratlemine Teisese info kogumine (ettevõtte sisene (nt finantsandmed, püsiklientide keskmine ostusagedus jne) või väline (nt statistikaandmed) info) Esmase info kogumine (ettevõtte väline) sh - uurimise meetodi (nt küsitlus, vaatlus, eksperiment jne) ja vahendi (küsimustik, intervjuu jne) valimine uurimisvahendi testimine
NB! Vahetuste edukas juhtimine tähendab erinevate tegevuste abil mugavuste loomist nii tarbijatele kui ka tootjatele. 2. TURUNDUSKESKKOND Ükski vahetus ei toimu vaakumis. Kõik organisatsioonid on seotud oma keskkonnaga ja on mõjutatud viimase poolt. Seetõttu tuleb pidevalt keskkonna 4 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik kohta andmeid koguda ja neid analüüsida. Huvi pakuvad nii praegune olukord kui ka muutumistendentsid. Eraldi käsitletakse ettevõtte sise- ja väliskeskkonna tegureid. Väline keskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, millele ettevõte ei saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutmist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad
eristuvad konkurendid ei paku midagi säärast, 3) üleolek kasu, mida tarbija võib saada ka teistest kaupadest- teenustest, tuleb siit paremini esile, 4) esitletavus erinevust on kerge tutvustada ja ta on "nähtav" tarbijatele, 5)ülevõetavuskonkurentidel on erinevust raske kopeerida, 6) jõukohasus erinevuse kinnimaksmine on tarbijatele jõukohane, 7) kasumlikkus firma suudab erinevuse juurutada kasumiga. 18. Toote defineerimine. Toote paradigma e. toote 3 tasandit (toote ideena, reaalne toode ja toode lisanditega). Toote paradigma lähenemise praktiline tähtsus. Tootena võib käsitleda kõike (füüsilised kaubad, teenused, organisatsioonid, kohad, ideed), mis kujutab potentsiaalset väärtust sihtturu jaoks, pakkudes tarbijatele kasu või rahuldades nende vajadusi. Toote kolm tasandit: 1) tuumiktoode põhiline kasu, teenus, 2)
o Igaüks vastutab oma osa eest organisatsiooni tegevuses o Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel o Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil · Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused: o ühendavad inimesi o nad vajavad raha o neil on omanikud o nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid o neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid o neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul · Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) · Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. · Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik
o Igaüks vastutab oma osa eest organisatsiooni tegevuses o Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel o Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused: o ühendavad inimesi o nad vajavad raha o neil on omanikud o nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid o neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid o neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik
o Igaüks vastutab oma osa eest organisatsiooni tegevuses o Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel o Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil · Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused: o ühendavad inimesi o nad vajavad raha o neil on omanikud o nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid o neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid o neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul · Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) · Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. · Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik
meetodite süsteem vajaliku informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, analüüsimiseks ja õigeaegseks edastamiseks turundusjuhtidele otsuste vastuvõtmiseks. Süsteem koosneb üldjuhul neljast allsüsteemist, mis on üksteisega seotud: ettevõtte sisene aruandluse süsteem, turunduse seiresüsteem, turundusotsuste tugisüsteem, turundusuuringute süsteem. 19. Turundusuuringute olemus, liigid, etapid, valimivõtu meetodid. Turundusuuring on informatsiooni süstemaatiline ja objektiivne identifitseerimine, kogumine, analüüsimine ja levitamine, et täiustada/parandada otsuste vastuvõtmist ja probleemide lahendamist ning turunduse võimaluste leidmist. Turundusuuringute liigid - klassifitseerimise eesmärgist ja aspektist on võimalik turundusuuringuid liigitada uuringu meetodi, tunnuste, kasutajate arvu jms alusel. a) Uuringuprotsessi faasidest ning töödeldava info mahust ja suunitlusest
Turundusplaani koostamise juhend Äriplaan ja turundusplaan Turunduse planeerimise protsess Turundusplaan Turundusplaani kokkuvõte Situatsioonianalüüs Eesmärgid ja strateegiad Turundusmeetmestik Turunduseelarve Turunduse organisatsioon Turundusplaani lisad Järjest tiheneva konkurentsi tingimustes ei saa ükski ettevõtte või ettevõtja loota, et kui tal on oskus midagi toota, siis ilmtingimata leidub toodetule ka ostja. Konkurentsitihedal ja tarbijakesksel turul suudab pikaaegselt edukas olla ainult see, kes lähtub oma tegevuste kavandamisel turunduskontseptsioonist. See tähendab, et kõigepealt määratakse kindlaks see, mida tarbijad vajavad ja soovivad, ning seejärel kohandatakse tootmine ja turundusmeetmestik vastavaks nendele lähteandmetele. Turundus on väga lai mõiste. Ettevõtte turundustegevus hõlmab endas nii turu-uuringuid, turusituatsiooni analüüsi, toote kujundamist, hinnapoliitikat, turustuskanalite valikut, müüki, toetusmeetmeid ning mitmesuguseid muid
oma-valitsusest. Tegevusluba (litsents) on nõutav juhul, kui FIE soovib tegutseda riiklikku tegevuslitsentsi nõudval tegevusalal (reisijatevedu, turvateenused jne). tegevusloa väljastab ministeerium, kellele on antud õigus vastavaid litsentse väljastada. 15 4. Ettevõtte rajamine 4.1 Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud Järgnev vajalike sammude loetelu on koostatud ühe Inglise konsultatsioonifirma (Brush and Coogan Associates) poolt, kuid teda on mõnevõrra kohandatud. 1. etapp - planeerimine 1.1. Määratle tarbijate vajadused 1.2. Määratle toode või teenus 1.3. Analüüsi olukorda tegevusalal 1.4. Hinda konkurentsi 1.5. Leia oma konkurentsieelis ja turunišš 1.6. Hinda turgu, vali sihtsegmendid 1.7. Hinda turu ja nõudluse suurust 1.8. Täpsusta kavandatavad müügimahud 1.9. Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus 1.10
Tegevusluba (litsents) on nõutav juhul, kui FIE soovib tegutseda riiklikku tegevuslitsentsi nõudval tegevusalal (reisijatevedu, turvateenused jne). tegevusloa väljastab ministeerium, kellele on antud õigus vastavaid litsentse väljastada. 11 4. Ettevõtte rajamine 4.1 Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud Järgnev vajalike sammude loetelu on koostatud ühe Inglise konsultatsioonifirma (Brush and Coogan Associates) poolt, kuid teda on mõnevõrra kohandatud. 1. etapp - planeerimine 1.1. Määratle tarbijate vajadused 1.2. Määratle toode või teenus 1.3. Analüüsi olukorda tegevusalal 1.4. Hinda konkurentsi 1.5. Leia oma konkurentsieelis ja turuniss 1.6. Hinda turgu, vali sihtsegmendid 1.7. Hinda turu ja nõudluse suurust 1.8. Täpsusta kavandatavad müügimahud 1.9. Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus 1.10
Suur turg võib olla · Ettevõtja ise ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi · Kaasomanikud, asutajad tulutoovates tegevusharudes.) · Laenuandja, eelkõige pank · Turu kasvutempo (kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid.)
meetodeid ning tarkvaravahendeid, mis lihtsustavad uurimisandmete kogumist, töötlemist, analüüsi ja esitlemist. Kursus jaguneb seitsmeks viietunniseks mooduliks, millest viimane on ette nähtud õpetaja juhendamisel toimuvaks iseseisvaks tööks oma lõpparuande kallal. Esimesed kuus moodulit keskenduvad järgmistele teemadele: infootsing ja viitamine, uurimisandmete kogumine, andmetöötluse alused, järeldav statistika, andmetöötlus kvalitatiivse uuringu puhul ja uurimisaruande vormistamine. 2013. a sügiseks peaks valmima kursust toetav õppekomplekt. Gümnaasiumi riikliku õppekava § 11 (10) kohaselt võib omavahel siduda erinevaid kursusi. Sõltuvalt kohalikest oludest võib pakkuda õpilastele nii mõlemat valikkursust eraldi kui ka põimitult. Näiteks võib kool korraldada uurimistöö alast 6
ühiskonda ,,täiuslikumalt ja adekvaatsemalt". Kaasaegsete sotsioloogiliste uuringute puhul, nagu humanitaarteaduste (ühiskonnateaduste) puhul üldse, on see ringikujuline muutumine ja igavesti kestev protsess. 1.8.1 Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid KVANTITATIIVSED MEETODID on sellised uurimismeetodid, kus uuritavaid muutujaid on võimalik arvuliselt mõõta ja statistiliselt analüüsida. Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik
o Igaüks vastutab oma osa eest organisatsiooni tegevuses o Organisatsioonidel võimuhierarhia, ametiredel o Organisatsiooni liikmed on teadlikud oma positsioonist sellel ametiredelil Organisatsioonidel on mitmed ühised tunnused: o ühendavad inimesi o nad vajavad raha o neil on omanikud o nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid o neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid o neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik
selleks yldiselt vajalikud ning parima tegevuse, taktika tähendab aga juuba ressursside parimat kasutamist juba kokkulepitud strat raames. Strat puhul eristatakse tavaliselt selliseid valdkondi 1)strat planeerimine2)strat juhtimist. Start juhtimise mõiste on laiem mõiste, sest selle alla koondatakse strat analyys,planeerimine,rakendamine,kontroll. Stratnplaneerimine peab keskenduma järgnevale-1)pangapositsiooni määratlemine pangandusturul:nissi pank ,universaalpank,agressiivne konkurent või kopeeriv konkurent. 2)töötajate tähelepanu suunamine valdkondadele, milles pank soovib tegutseda.3) tuleb hoolitseda selle eest et pangatugiteenistuste prioriteedid toetaksid panga myygiprioriteete.4) panga imago kujundamine. 5) töötajate motiveerimine ja koolitus. Strateegilise planeerimise raamistik ehk stratbplaneerimise juures on võimalik rakendada erinevaid mudeleid seega on teoorias pakutud erinevaid viise kuidas stratplaan koostada
jagatakse uusi ülesandeid, mida tegijad koosolekute vahepeal täitma peavad. 8 Töökoosolekute kava (antud on päeva teemad, ülesannete sisu ja nendele kuluv aeg) Ülesanne Ajakulu (h) I Sissejuhatus, missioon ja visioon, ettevõtte sise- ja väliskeskkond Turustatava turismitoote (esialgne) defineerimine 1 Missiooni ja visiooni määratlemine/ülevaatus 1 SWOT analüüs: sisemised tegurid 2,5 Kliendisegmentide kirjeldamine 2 Sihtturgude ja konkurentide kokkuleppimine (nimed), et vastutaja saaks asuda 0,5
antakse ülevaade Esmofoni tegevuse vastavusest strateegilise teeninduskontseptsiooni põhimõtetega ning pakutakse lähtuvalt analüüsi tulemustest välja Esmofoni arengusuunad. Töö teoreetiline osa on alajaotus põhineb James A. ja Mona J. Fitzsimmonsi õpikule „Service Management: Operations, Strategy, and Information Technology“. Alajaotuse osade koostamisel on kasutatud erialast eesti– ja võõrkeelset kirjandust. Kasutatud kirjanduse loetelu koosneb kokku kahekümne neljast allikast. Töö praktilised osad põhinevad autori isiklikel kogemustel ning arvamusel, kuivõrd Esmofoni tippjuhtkonna liikmena on autoril hea ülevaade ettevõttes toimuvast ning oma nägemus arengustrateegiatest. 4 1. STRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................
tõusu- ja langusfaasi. 17. Raha mõiste ja funktsioonid Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha funktsioonid 1. Arvestusühik - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. 2. Vahetusvahend - raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. 3. Väärtuse akumulatsiooni vahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. 4. Maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. 18. Rahaturu tasakaal: raha nõudmine ja pakkumine Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine.........................................................................
...................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.Infoteaduse arenguetapid....................................................................................................10 6.Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed.....................................................................................................................................11 7.Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo...........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1.Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid...............19 2.Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad....
oma iseloomult ajamahukas, siis on väga oluline, kuidas ja milliseid küsimusi küsitakse. 3. Külastajate käitumise vaatlusuuringud Hoiakute info täiendamiseks on vajalik teostada ka külastajate tegeliku käitumise vaatlust. Lisaks hoiakute info täiendamisele on nii võimalik tuvastada ka erinevate tegevuste käitumismustreid. Võimalik on tuvastada, millises kaitseala osas milliseid tegevusi inimestele meeldib harrastada. Ka on vaatlustega võimalik koguda informatsiooni, mis ei pruugi kajastuda loendusandmetes ega küsitlusankeetides. Näiteks, kas inimesed tavatsevad kaasa võtta koeri, kui suurte gruppidena liigutakse, kus meeldib inimestele peamiselt teerajalt kõrvale minna ja kui kaugele nad sellest lähevad, kuidas peetakse kinni üldisest heakorrast, millal kasvab korrarikkumiste tõenäosus jms. 4. Koha/raja füüsilise seisundi hindamine ja fikseerimine
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
"Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus" 2002. Laine Simson: 1. ja 2. osa I OSA Personali arendamise lähtealused 1.1.1. Mõisted Selles raamatus on kesksel kohal järgmised mõisted. - personal - personali kvaliteet - personali arendamine - personali arengu- ja arendustingimused Järgenvalt vaatleme neid lähemalt. Personal organisatsiooni kõik töötajad, töölised, spetsialistid, juhid, kaasaarvatud omanikud, kes töötavad selles organisatsioonis. Siiani leidub neid, kes kahtlevad, kas omanikud või tippjuhid ikka on personal või mitte. Ilmselt on siin tegemist praktilises elus kogetud olukorraga, mil juhid või omanikud oma kõnes kasutavad mõistet "personal" nende kohta, kes struktuuris neist allpool on, kuid ise ei pea ennast nende hulka kuuluvaks. Nii tekibki organisatsioonis eristumine: juhid ja muu personal, "meie ja nemad" Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et
Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71 TELEFONIINTERVJUU on intervjuude alaliik. Organisatsioonis peab olema kindlaks määratud info jagamise kord ning vastutavad isikud. Kui see inimene ei oska ise vastata, suunab edasi. Kui ajakirjanik helistab, peaks mõtlema kas see inimene on vastamiseks õige persoon. Ei pea kohe küsimustele vastama, võib endale aega võtta et koguda mõtteid. Palu tagasi helistada või helistad ise. Tippjuhtkond kajastab tavaliselt järgmisi valdkondi - organisatsiooni töötulemused, korraldus, tulevikuplaanid. ......................................................................................................................................73 INTERVJUU KIRJUTAVALE PRESSILE: eelnevalt kindlasti kokku leppida tingimustes millal, kus ja millest jutt? Kas teatud teemasid välditakse? Ajakirjandusega suhtlemises eristatakse 5
annaabi.ee 
