võib ta seda väljendada tüdrukule näiteks narrimise või kiusamise teel. Samas arvan ka, et lastele tuleb õpetada oma tundeid, arvamusi ja tahtmisi väljendada muul moel. Koolis tuleb ikka ette, et mõni õpilane võtab teise asju ära ja peidab neid kuskile. Sinnamaani, kui asi piirdub vaid naljaga mõlema suhtes, on kõik korras. Kui „nali“ ületab aga piirid, on asi märksa keerulisem. Meie „piirid“ on erinevad. On aga üldkehtivad ja –tunnetatavad piirid, mille ületamine on kiusamine. Küberkiusamine näitab kasvamise tendentsi. Selle tõsidusest annab märku ka internetis töötav veebipolitsei. Halvustavate sõnumite saatmine, fotode üles riputamine, jututoas kellegi teisena esinemine jne. on suur probleem. Kuid nagu ka lähiminevikus toimuvate sündmuste põhjal näha saame, ei jõua veebipolitsei igale poole. Arvan, et vanemad peaksid ise oma laste kontodel (rohkem) silma peal hoidma
empiirilises valdkonnas: ühel pool ideaalsed, intellektuaalselt hõlmatavad hüve, õigluse jne sisud; teisel pool meie toimimise valdkond, meie konkreetne, meeleliselt kogetav elumaailm, kus ideaalsed sisud võivad reaalseks saada üksnes piiratud, ebatäiuslikul viisil. 15) Mida kujutab allegooriliselt päikese võrdpilt? Platoni jaoks pole hüve mitte ainult kõigi eetika küsimuste sihtpunkt, vaid tunnetuse vundament üleüldse, sest kõik tunnetatavad tõed rajanevad hüve idees. (Selle taga on Platoni kontseptsioon, et ideede eriomane olemisviis, mille kaudu nad on tunnetatavad, on ise hüvelise olemise viis -- millel siinkohal pole võimalust pikemalt peatuda.) 16) Mida kujutab allegooriliselt joonte võrdpilt? Joonte-võrdpildis näitlikustati üldteesi, et mõistusele on kitsendusteta tunnetatavad üksnes puht intellektuaalse, meeltest vabastatud tunnetuse objektid, s.t üksnes ideed;
mängib sel juhul samuti suurt rolli. Riik saaks mõistuse piires limiteerida tarbimist ning tööstuse mõju keskkonnale. Riigid saavad samuti omavahel leppida kokku piirangutes ning mida enam erinevaid maid nendega liitub, seda suuremaks muutuvad toimuvad muudatused. Seetõttu on globaalse soojenemise küsimuse arutamisel samuti suur roll maade omavahelistes suhetes. Kliima soojenemine on miski, mis tekitab poleemikat veel kindlasti pikalt ning seni kuni selle tulemused pole otseselt tunnetatavad proovivad osad inimest seda kindlasti ignoreerida, justkui silmi kinni pannes kaoks see probleem ära. Kahjuks see ei ole probleem, millest saab vaid üle libiseda. Seni kuni inimkond soovib oma arenguteed jätkata, peame me võtma arvesse ka meie ilusat planeeti, mida me jätkuvalt rüüstame. Me ei tohiks olla parasiidid, kes võtavad maast viimast, pigem peaksime me elama temaga sümbioosis. Ei tohiks unustada, et me ei päri maad esivanematelt, vaid laename selle oma järeltulijatelt
samuti suurt rolli. Riik saaks mõistuse piires limiteerida tarbimist ning tööstuse mõju keskkonnale. Riigid saavad samuti omavahel leppida kokku piirangutes ning mida enam erinevaid maid nendega liitub, seda suuremaks muutuvad toimuvad muudatused. Seetõttu on globaalse soojenemise küsimuse arutamisel samuti suur roll maade omavahelistes suhetes. Kliima soojenemine on miski, mis tekitab poleemikat veel kindlasti pikalt ning seni kuni selle tulemused pole otseselt tunnetatavad proovivad osad inimest seda kindlasti ignoreerida, justkui silmi kinni pannes kaoks see probleem ära. Kahjuks see ei ole probleem, millest saab vaid üle libiseda. Seni kuni inimkond soovib oma arenguteed jätkata, peame me võtma arvesse ka meie ilusat planeeti, mida me jätkuvalt rüüstame. Me ei tohiks olla parasiidid, kes võtavad maast viimast, pigem peaksime me elama temaga sümbioosis. Ei tohiks unustada, et me ei päri maad esivanematelt, vaid laename selle oma järeltulijatelt
niisamagi põnev. Kolmandal elukuul võib ta enda peegelpildile naeratama hakata. Purunematust klaasist peegli võid lapse voodi külge või mähkmevahetuse laua juurde kinnitada. Kontrastse mustriga pehmed raamatud: pehmete kaantega erksates toonides kujunditega raamatud on spetsiaalselt beebidele tehtud. Heida tema kõrvale pikali ning vaadake koos raamatut. Laps näeb, kuidas sa lehekülgi pöörad ning talle ette loed. Juba vastsündinute puhul tasub raamatu lugemine end ära. Tunnetatavad mänguasjad: pehmet mänguasja, mis katsudes põriseb, krabiseb, kõliseb või muud moodi häält teeb, hakkab laps paari kuu pärast hindama. Juhuslikult kostvad helid aitavad tal mõista, mida kõike ta oma kätega teha saab. Randmekõristid: kinnita pehme kõristi lapse randme või pahkluu külge. Või pane jalga sokid, millesse on väikesed kõristid sisse kootud. Nende abil lõbustab beebi end käsi-jalgu liigutades ise.
alguses otsimine. Ka Eros on filosoof, kuna ta armastab tarkust. Inimestel on tarkuse ja tarkade kohta mitu erinevat arusaama. 1. Inimesed peavad teadmist ja asjatundlikkust rohkem kunsti kui kogemuse juurde kuuluvaks ja peavad kunsti valdajaid kogenuist targemaks. Me arvame,et tarkus tuleneb teadmiste omamisest Tark teab kõike, niivõrd kui see võimalik on, kuid üksikut teadmist tal ei ole. 2. Tark on see, kes on suuteline tunnetama raskesti tunnetatavad ja inimesele raskesti tajutavat. Meeltetajudest me ei pea ühtki veel tarkuseks; ja need üksiku teadmised on küll kõige tähtsamad; aga nad ei ütle mitte millegi kohta, miks 3. Kunsti valdajad suudavad teisi õpetada ning inimesed peavad teadmise märgiks õpetamise võimet, seetõttu peame me kunsti kogemusest rohkem teadmiseks. 4. Teadustest on tarkus rohkem see, mis on eelistatav iseenda pärast ja teadmise pärast, kui see, mis on eelistatav temast saadava kasu pärast. 5
ilmutustega seonduv üleloomulike nähtuste sfäär. Cogito ergo sum ratsionalismi rajaja R.Descartesi öeldud sõnad, mis tähendavad, et kui inimene ei mõtle, siis järelikult teda ei ole olemas. Monism üks alge. Näiteks Thales leidis, et algeks on vesi, Anaximenes aga et õhk. Asi iseeneses tunnetusteoreetiline vaade. Inimese teadvuses on olemas sõltumatute asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. Paradigma teadustegemise viis, mis omandatakse eeskuju najal. Dualism kahe alge käsitlus. Keha ja hing; sisu ja vorm. Nähtused ja asjad koosnevad kahest algest. Pragmatism teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas. Senised seisukohad, ida on peetud tõesteks, tuleb kogemusi, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, alles siis on need tõesed ja väärtuslikud. Kierkegaardi eksistentsi staadiumid: 1
Millised on ohtlikud? 26.Kirjuta ideaalgaasi oleku võrrand selgitustega. 27.Nimeta isoprotsessid. Näited 28.Millistest gaasidest koosneb õhk (protsentides) 29.Mis on mägitõbi? Kuidas hoiduda? 30.Mis on kessoontõbi? Kuidas vältida? 31.Mis on voolutugevus, pinge, takistus? 32.Kuidas on seotud südametöö elektri nähtustega? 33.Mille abil saab kontrollida südametööd? 34.Miks on elektrivool inimesele kahjulik? 35.Millised voolutugevused on inimesele tunnetatavad, ohtlikud, surmavad? 1. Inimene saab energia toidust, päikesest. 2. A=Fscosα (A)= 1N*m= 1J 3. kineet energ-liikuv keh energ (Ek=mv2:2) nt: kui pall kukub, siis on tal maa suhtes kineet.energia, potents e- keh vastastikmõj ener, deforme keh (Ep=mgh) nt: pinal on lauapeal ning tal on maa suhtes potents energia. 4. Kiiret loom on pikk, peen jalad- Kiirel loomal on pikad jalad, et saaks teha pikemaid samme ning seeläbi kiiremini edasi liikuda
hävitamiseni õigussüsteemi kuritarvitamise kaudu. Kas lõhub perekondi? Ajakirjanik peab saientoloogia üheks rängimaks tagajärjeks perekondade lõhkumist. Paljud liikumisega ühinenud inimesed hülgavad oma kodud ja perekonnad ning pühendavad kogu oma elu organisatsioonile. Seejuures elavad sajad tuhanded n-ö madalamate astmete saientoloogid tõenäoliselt õndsas teadmatuses organisatsiooni toimemehhanismidest. Allpool pole ka survevahendid nii otseselt tunnetatavad. Saientoloogia – karmi hierarhiaga, liikmeid jõhkralt allutav, ajupesu abil värbav ning uue eliidi loomise poole püüdlev liikumine – näib vastavat kõigile tüüpilise sekti kirjeldustele. Aga oht riigi julgeolekule? Saksamaal on korrakaitsejõud jälginud saientolooge põhjalikult viimase kümne aasta vältel. Küll on neid pealt kuulatud, küll saadetud saientoloogide ridadesse agente. Õiguslikus mõttes on tulemuseks siiski ümmargune null
kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale Ei tohiks tähelepanuta jätta, et filosoofiat võrdsustas Platon teadusega. Oma dialoogis "Theaitetos" lausub ta: "...geomeetria või mõni teine filosoofia..." (E. Grauberg, K. Kivinurk "Maailm, tõde, vabadus"; Tallinn "Valgus 1991; lk 4). Samuti kasutas ta matemaatikast kui reaalteadusest võetud absurdini viimise meetodit oma idealismi käsitluses: eelduste ümberlükkamise meetodiga tõestas ta, et meelte abil tunnetatavad asjad on vastuolulised ning muutlikud. Sellele vastandina tõelisel olemisel ei saa aga olla vasturääkivaid omadusi. "Platonfilosoof on lahutamatu Platonmatemaatikust" (Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971). Platon pidas matemaatilisi objekte muutumatuteks nagu ideidki ja Akadeemia uste kohale lasi ta kirjutada sõnad: "Ärgu astugu siia sisse keegi, kes ei tunne geomeetriat"). IDEEDE - ÕPETUS
Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. - Paradigma - Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. - Dualism - (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus
käes kipra tõmbunud viinamarjapuuleht. Maalil "Vaikelu lillede ja puuviljadega" lahvatab aga ehmatav ilu. Kaks sisalikku, kes köögiviljade, lillevaasi ja puuviljade vahel sibavad, muudavad vaikelu õhustiku pingeliseks. Natüürmordilikke elemente kohtab ka pildil "Lautomängija". Laual lebavate pirnide kõrval on lilled. Kirju suvekimp, naiseliku õrnuse motiiv, on nagu rõõmsatooniline värvi- ja lõhnabukett, mis inspireerib muusikat looma ja kaasa laulma. Muusikahelid on tunnetatavad ka maali "Muusikud" vaadates. Üks noor poiss hoiab käes lautot ja tegeleb pilli häälestamisega. Poisid on pildil elusuurused ja neis võib märgata pillimängijatele omast tundelisust, pisut mõtlikku süütust. Nooremat, unelevat ja melanhoolset poissi maalis Caravaggio kaks korda. Poiss on maali vasakul poolel, kisub varre otsast viinamarju. Sedasama noorukit, selg vaataja poole, näeme veel paremas nurgas nooti lugemas. R. Payne on "Muusikute" kohta arvanud, et poisid
tähendusaatomiteks ehituskivideks, millest on loodud kõik väited (saame laused taandada objektidele vastavateks nimedeks. Ja teised laused elementaarlauseteks). Selline analüüs on aga vastavuses keeles kirjeldatud maailma analüüsiga, nii et loogilised aatomid vastavad metafüüsilistele aatomitele (asjaoludele või faktidele). Russelli väitel oleksid sellised metafüüsilised aatomid empiiriliselt avastatavad, kuna nad peavad olema tunnetatavad tajudes, otsese tutvuse kaudu. Kõik atomistid puutuvad kokku nende aatomite identifitseerimise probleemiga. Loogiline atomism mõjutas loogilisi positiviste, ehkki Russell ise sellest teooriast lõpuks loobus. (King 2005) Kirjelduste teooria Võiks arvata, et näiteks väite ,,Caligula on hull" tõestuse kontrollimine tähendab Caligula ülesotsimist ja seejärel uurimist, kas ta on hull või ei. See lähenemine toimid küllaltki
ühtsus? See on nii üks kui teine.Platoni ,,ideede" valdkond ei ole lihtsalt ei olemuste hulk ega summa ega kogum.See on ,,korrastatud" hulk ehk süsteem.Oma ,,ideede"süsteemis on olemas kõrgemad ideed ja madalamad ideed.Nii on ,,ideede" süsteemis,kõrvuti tõe ideega üheks kõrgemaks ,,kauni"idee.Kuid Platoni kõrgeim ,,idee ei ole tõe idee ega ka kauni idee,vaid hüve idee"."Hüve" loeme ,,Riigist",ei ole olemine,vaid ületab olemise nii väärikuselt kui jõult.".Hüvelt ei saa tunnetatavad esemed ,,mitte üksnes võime olla tunnetatavad,vaid ka nende eksisteerimine ja nende olemus tulenevad hüvest".Hüve ei ole eeldatav. Platoni õpetus ,,hüve"-ideest kui kõrgeimast ,,ideest" on kogu ta maailmavaate süsteemi jaoks äärmiselt oluline.See õpetus annab Platoni filosoofiale mitte ainult objektiivse- idealistliku,vaid ka teleoloogilise-idealistliku iseloomu."Ideede" riik on otstarbekuse riik.Just hüve ,,idee" koondab ideede kogumi teatud ühtsuseks-eesmärgi-ühtsuseks
maailm · Asi iseeneses mõjustab meid läbi meie mõistuse, mis sarnaneb värviliste prillidega, selle tajumises mängivad rolli nii asi iseeneses kui ka mõistus · Asi iseeneses eksisteerib sõltumata tajujast, seda ei iseloomusta ei aeg ega ruum, põhjuslikud seosed jms, ta ei ole tunnetatav · Asjad meie jaoks eksisteerivad tajuja tajuobjektidena, st sõltuvad tajujast; nad eksisteerivad ajas ja ruumis, nad on põhjuslikult seotud; nad on tunnetatavad · Kanti arvates on igasugune teadmine otsustus · Otsustuste hulgas eristas Kant analüütilisi (selgitavaid) ja sünteetilisi (avardavaid) otsustusi · Sünteetilised otsustused jagas Kant kaheks: aposterioorsed (kogemusel põhinevad) ja aprioorsed (kogemusest sõltumatud) otsustused · Üldse on Kanti arvates kolm liiki otsustusi: a) sünteetilised aposterioorsed; b) analüütilised aprioorsed; c) sünteetilised aprioorsed
Enne aeropildistamist koostatakse projekt, kus valmistatakse ette marsruudid ja aerofotode tsentrite soovitavad asukohad, määratakse aeropildistamise tehnilised näitajad ja täiendavad geodeetilise võrgu aerofototriangulatsiooni lähtepunktide asukohad. Maa-ala aeropildistamist planeeritakse selliselt, et üks ja sama ala oleks kujutatud külgnevatel aerofotodel (pikikattumine) naabermarsruutide aerofotodel (põikikattumine). Maapinnale märgitakse tugipunktid, mis peavad olema hästi tunnetatavad nii aerofotodel kui looduses. Tavaliselt on need risti kujulised. Samuti tuleb arvestada taustvärviga, nt. heledale taustpinnale teha must markeering. Nende keskkohale määratakse geodeetilised koordinaadid. Tugipunkte kasutatakse aerofotode plaaniliseks või plaanilis-kõrguseliseks sidumiseks. 5. Fotogramm-meetrilised fototooted ja nende kasutusvõimalused. Fototooded jagunevad: · aerofotod lennuaparaadile paigaldatud spetsiaalse fotokaameraga tehtud
Kuid üksiknähtus ei saa osa saada ,,tükikesest ideest" ideed olid jagamatud. Samuti on raske mõista, kuidas kõik nähtused korraga saavad osa oma ideest tervikuna. Teine probleem: ideed on Platonil eeskujud (paradeigma), st. igal nähtusel peab olema idee. Kuid samas on ideed ka täiuslikud. Kas olemas on ka pori, räpasuse, mõrva jne ideed? Ideede tunnetamine. Ideedeteooria saab olla mõttekas vaid siis, kui ideed on kuidagi tunnetatavad. Ideid kogeda ei saa, kuid nad on mõeldavad. Seda müstilist seost seletab Platon oma hingeõpetuse kaudu: Himustav osa; Söakas osa; Mõistuslik osa. Hinge mõistuslik osa pärineb Platonil ideedemaailmast. Seega on filosofeerimine meeldetuletamine (anamnesis) ning ühtlasi surma poole püüdlemine -- siis ühineb mõistus taas ideedemaailmaga ning saabub mõisteline selgus. Ideede tunnetamist kirjeldab Platon kuulsa koopamüüdi abil, vt.Platon, Politeia.
A. Maslow vajaduste hierarhia. Inimvajadusi on kõige lihtsam jagada primaarseteks ja sekundaarseteks. PRIMAARSED e. esmased vajadused: inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad. SKEUNDAARSED vajadused: on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad, pole otseselt tunnetatavad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulumisvajadus jm. Sekundaarsed vajadused on inimestel erinevad. Osa vajadusi on juhile märkamatud ja pole inimestele teadvustunud, see on ebamäärane tunne, mitte konkreetne füüsiline vajadus. Inimese vajadusi on püüdnud süstematiseerida Maslow, Herzberg ja Alderfer. MASLOW vajaduste hierarhia teooria inimese vajadused on kaasa sündinud.
Moraalirealismi versioonid · Moraalirealistlikud teooriad erinevad selle poolest, kuidas nad vastavad edasistele küsimustele: · Millised moraalilausungid on tõesed? · Mis see on (maailmas, reaalsuses), mis nad tõeseks teeb? Eetiline naturalism ja mittenaturalism kui moraalirealismi versioonid · Naturalismi vastus 4. küsimusele: moraalilausungeid teevad tõeseks asjade/tegude naturaalsed, empiiriliselt tunnetatavad omadused. · Mittenaturalisti vastus 4. küsimusele: moraalilausungeid teevad tõeseks mittenaturaalsed omadused, mis on tunnetatavad intuitiivselt. Mackie veateooria · Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, moraaliomadustele). · Objektiivseid väärtusi ei ole olemas. Kui meile ka tundub vastupidi, siis me lihtsalt eksime. · Me sooritame küll väärtushinnanguid, kuid me ei leia maailmast väärtusi.
hukata viimaseid teabega varustanud kerjuspoisi. Novell ilmus ajakirjas Murrang. 8 Aastal 1922 ilmus kaheksas osas ajakirja Odamees veergudel Kivika esimene täispikk sõjaromaan "Ristimine tulega", mis eraldi raamatuna anti välja 1923 Berliinis. Sõjasündmusi käsitletakse minategelase vaatevinklist. Kriitikud on heitnud teosele ette liigset memuaarlikkust ja psühhologiseerimist, tunnetatavad on futurismi järelmõjud. Vaatamata võimalikele puudustele on tegu esimese Vabadussõja-ainelise romaaniga ja esimese massipsühholoogia käsitlusega eesti kirjanduses. Aastal 1927 ilmunud novellikogumikus "Punane ja valge" sisaldus seitse novelli, millest kuus käsitles otseselt sõjatemaatikat. Novellide seas oli ka kuus aastat varem kirjutatud "Süütu", mis veel samal aastal anti välja ka eraldi raamatuna. Aastal 1935 hakkas ajalehe Uus Eesti veergudel ilmuma Kivikase uus romaan, mis
5) praktilise tegevuse käigus rahuldatakse tunnetatud tarvidus. Kui tegevus on olnud edukas, väheneb pinge ja ollakse valmis uusi vajadusi rahuldama. Motivatsiooni käivitavaks teguriks on inimvajadused, mida võib jaotada: primaarsed ehk esmavajadused ja sekundaarsed vajadused. Primaarsed vajadused- inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise jne järgi. Sekundaarsed vajadused- on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi, on ebamäärasemad ja mitte alati tunnetatavad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: lugupidamine, kohusetunne jne. Sekundaarsed vajadused on inimestel erinevad ja mõjutavad meie käitumist. ON OLEMAS JÄRGMISED MOTIVATSIOONI LIIGID 1) Sisemine motivatsioon- so. töö ise mis pakub huvi ja meeldib. 2) Välimine motivatsioon- majanduslik , selleks on tasu (rahaline) , sotsiaalsed suhted jne. RAHA MOTIVATSIOONIVAHENDINA: Raha on oluline neile, kellel on ta väärtuste tabelis väga kõrgel kohal. Siin tekib märgatav
sest meil on alati mingid “prillid” ees, see on meie mõistuse iseärasus, et me maailma nii tajume, eksisteerib sõltumata tajujast, seda ei iseloomusta ei aeg ega ruum, põhjuslikud seosed jms, ei ole tunnetav ■ asi meie jaoks (ding für uns)- tajutav asi “meie jaoks”, kõik on meie mõistuses kinni kuidas me midagi tajume, sõltuvad tajujast, eksiteerivad ajas ja ruumis, põhjuslikult seotud, tunnetatavad ■ igasugune teadmine=otsustamine ■ otsused 1)analüütilised (selgitavad) 2)sünteetilised (avardavad) otsustused (jagunevad: 1)aposterioossed (kogemusel põhinevad) 2)aprioorsed (kogemusest sõltumatud) ■ kokkuvõttes on olemas kolme liiki otsustusi: 1)sünteetilised aposterioossed- moodustavad ebatäiusliku teadmise (mõned kehad on rasked) 2)analüütilised aprioorsed-
Need teosed on : ,,Puhta mõistuse kriitika" sisaldab tema tunnetusõpetuslike vaateid, ,,Praktilise mõistuse kriitika" sisaldab Kanti eetikat, moraali filosoofiliseid vaateid. ,,Otsustus võime kriitika" sisaldab Kanti vaateid kunstile, kunstifilosoofia e. esteerika. ,,Puhta mõistuse kriitika" märksõnaks ,,asi ise eneses" e. väljaspool teadust eksisteeriv sõltumatu asi. Asjade maailm. Asjad on mõistusega tunnetatavad, ei ole meeltega tunnetatavad. (Nagu Platoni ,,idee".) Kanti peeti uusaja idealistiks, sest ,,asi" sarnaneb Platoni ,,idee"-ga. ,,Praktilise mõistuse kriitika" Kant rõhutab seda, et moraal peab olema sõltumatu e. autonoomne inimese haridusest, seisusest jne. Kanti üks eeskujudest oli prantsuse valgustaja Rousseau. Kanti eetikas on märksõna kategooriline imperatiiv e. tingimatu ettekirjutus - Inimene peab käituma selliselt, et tema käitumise reegel(id) oleksid ka teistele käitumise reegliteks (e. tingimatuks
See vaid mõtlemise abil saavutatav tegelikkus on ideede maailm, mis kiirgab kogu teadmises. Ideed teadmise objektina Ülemeelelised ideed on meeltega tajutavast tegelikkusest põhjapanevamad. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. Meeltemaailma muutuvad ja kaduvad esemed ja olendid saavad ilmuda meie teadmiste ringi ainult sedavõrd, kuivõrd me vaatleme neid ideede kaudu. Üksikud asjad ei ole tunnetatavad. Teadmine eeldab mõtlemist, seega eraldumist meeltes vahetult antust. Kui ei oleks ideid, siis ei oleks midagi, millele meeled saaksid toetuda. Ilma igaveste muutumatute ideedeta oleks mõistuslik mõtlemine võimatu. Ainsuse tunnetamine paljususes on Platoni õpetuse kesksemaid teemasid. Ideed on mallid, mis liigendavad tegelikkust, ülemeelelised ja muutumatud. Platon ei usalda meelelist taju, kuna see viib tähelepanu üksikutele ja kaduvatele asjadele neid ühendava püsiva olemuse arvel
hoolsuskohustuse rikkumise hetkega tuleneb asjaolust et käitumise hoolsusvastasus on ettevaatamatuse delikti karistatavuse kõige olulisem eeldus. Hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks tuleb kohtul end seada mõtteliselt teo toimeaega ja olukorda ning küsida kas sel hetkel oli võimalik hoolsuskohustuse rikkumisele viitavaid asjaolsid tunnetada ja ühtlasi jätta arvesse võtmata ajaliselt hiljem selgunud asjaolud.Tuleb arvesse võtta üksnes neid asjaolusid mis oleksid olnud teo hetkel tunnetatavad keskmisele kohusetundlikule inimesele.Hoolsuskohustuse rikkumise otsust seostatakse hetkega mil isik asus tegutsema ei tähenda seda nagu tuleks ettevaatamatus tuvastada rangelt teo hetkega.Ettevaatamatuse defineerimise puhul on võimalik et hoolsuskohustuse rikkumine leidis aset palju varem,veel ennem kui isik oma käitumisega täitis süüteo koosseisu tunnuseid. Lubatud riskimäär Lubatud riskimäära kasutatakse hoolsuskohustuse rikkumise kindlakstegemisel
toetab (väljendab) inimese hetkemeeleolu ning seejärel muudetakse muusikat järk-järgult taotletava meeleolu sunnas. Samas võib üks ja sama muusikaline stiimul ühes inimeses esile kutsuda reaktsioone, teises aga mitte. Väidetakse, et muusikaga lõõgastumine on efektiivsem kui ilma muusikata. Relaksatsioonimuusikana on eelistatav instrumentaalne muusika, mille parameetrid võiksid olla järgnevad: 1) atemporaalsus -- puuduvad tunnetatavad rütmistruktuurid ning tempo; 2) vaevalt tajutav meloodia, mis on väga aeglaselt liikuv ning haaramatu; 3) väga aeglaselt ning järkjärguliselt muutuv harmoonia, erinevad kooskõlad justkui sulavad sujuvalt üksteisesse; 4) dünaamiline monotoonsus, dünaamika on stabiilne või on dünaamilised üleminekud väga sujuvad ning märkamatud; 5) mahedad tämbrid, eelistatumad on erinevate flöötide, puupuhkpillide ning keelpillide (eriti
Williams näeb masside manipuleeritavuses ohtu. Demokraatia on liiga tähtis, et seda massidele usaldada. Massidemokraatiat ei ole Williamsi sõnul olemas, on ainult demokraatia. Mass on meist alati eemal, see on teised inimesed, me ei arva iseend kunagi massi hulka, sest see on meist väljaspool. Williamsi sõnul on see lihtsalt sõnakõlks: me kõneleme sellest vaid siis, kui midagi endast eemale tõrjume, viitame inimestele, keda me ei tunne. Tundestruktuur: aktiivselt läbielatud ja tunnetatavad tähendused, väärtused, impulsi ja tooniga seonduv: teadvus, suhted. Ühiskonna ideoloogiline organisatsioon. Structure of feeling: erinevad teosed omasid ühiseid tundestruktuure. Nad käsitlesid inimeste reaalseid probleeme ja pakkusid neile mingeid maagilisi lahendusi. 4) Marksism. Adorno. Kultuuritööstuse mõiste. Miks ohtlik? Adorno muusikakäsitlus. Adorno suhe valgustatusega. Pseudoindividualisatsioon. (Ta võib ka teisi Frankfurdi koolkonna mehi sisse tuua.) Marksism
Kanti vaated mõjutavad kahte suurt perioodi. Nende perioodide vaheks oli aasta 1770. 1. kriitika eelne periood- huvitub maailma tekkimine, loodusfilosoofia, suure paugu teooria. 2. kriitiline periood- tegeles tunnetamise teooria ehk eetikaga. Tema 3 olulist teost kannavad sõna kriitika. ,,Puhta mõistse kriitika"- sisaldab tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. ,,Praktilise mõistuse kriitika"- sisaldab moraalilisi ehk Kanti eetika vaateid. Kategooriline imperatiiv- tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. ,,Otsustusvõime kriitika"- otsustusvõime all mõistab võimet hinnata kunstiteoseid, esteetiline filosoofia. Kunstiteoste vaatlemisel saab inimene naudingu. Ühiskonna filosoofia- igavese rahu teooria. Rahu inimeste ja riikide vahel
kaudu. Williams ei nõustu, arvab, et reaalsus on isegi olemas, eksisteerib iseseisvana. Sõnad toetavad maailma, millel on olema reaalsus. Reaalsus vs Keel · Tundestruktuur: Midagi, mille kaudu kult elatakse (grupp, klass). Jagatakse teatud vaimsust, mis ühendab neid nt. ideoloogia, kunsti maitse. Aktiivselt läbielatud ja tunnetatavad tähendused, väärtused, impulsi ja tooniga seonduv: teadvus, suhted. Ühiskonna ideoloogiline organisatsioon. · Ta analüüsib kõrgkult, kus erinevad teosed, romaanid mis tol ajal olid, omasid ühiseid tundestruktuure. Nad käsitlesid inimeste reaalseid probleeme ja pakkusid neile mingeid maagilisi lahendusi. Nt. Vaesed leiavad varanduse. · Kunsti väärtusest ei saa rääkida kus ajakuld ei muuda midagi kunsti absoluutväärtus
8 Lad. k manet; esimeses väljendades oli maneat 'Las see eeldus püsib'. Prantsuse versioonis: "Muutmata seda eeldust, leian end olevat endiselt kindel, et ma olen miski". 9 Prantsuse versioonis: "...sellest viisist asju mõista". 5 suuda hoiduda sellest arvamusest , et kehalised asjad, mille pildid mõtlemises kujunevad ja millest meeled ise teavitavad, on palju selgemalt ja täpsemalt tunnetatavad kui see miski minu juurde kuuluv, mis kujutlemisele ei allu; ehkki on kahtlemata imekspandav, et asjad, mida täheldan olevat kaheldavad, tundmatud, mulle võõrad, on mulle haaratavad selgemalt ja täpsemalt sellest, mis on tõene, mis on tuntud, sellest. mis olen 1õpuks ma ise. Ent ma näen, mis see on: mu vaimule pakub 1õbu eksi minna ja ta ei talu enda surumist tõe piiridesse. Olgu siis pealegi, ja laskem ta ohjad kord
ja tavalisemal moel , vaid uudselt, värskelt. Proovi neid tegevusi omavahel kombineerida -liikuda ruumis kui pöörled, ülebalansseerida kui liigud, pöörelda hüppega koos jne. Proovi neid liikumisi alustada erinevatest positsioonidest, erinevatest kohtadest ruumis. Märkad, kui palju kasutamata võimalusi on liikumisel ja sellest mõtlemisel! EUCINETICS rütmi dünammiliste kvaliteetide uurimine. Rütm ja dünaamika on 2 liikumse aspekti, millest on keeri´uline rääkida, sest need on tunnetatavad ja tajutavad kogemuslikult mitte idee tasandil ja seetöttu kättesaamatud verbaalsele väljendusele. Kuna igapäevased tantsutunnid on organiseeritud rütmiliselt, siis võivad tantsijad arvata ja uskuda, et "rütm tähendab numbreid" (või muusikameetrumit). Need numbrid on vaid vahendiks, kuidas AEGA organiseerida. Seda ka sellepärast, et saaks arendada KOOK tegevust -tantsija teista tantsijatega ja tantsija muusikautega. MEETRILINE rütm (2/4; ¾; 4/4 jne) on moodus organiseerida
Positiivne õigus on sotsiaalse kontrolli eriti efektiivne vahend ja vorm. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. 2) Loomuõigus ehk ülipositiivne õigus- Loodus on inimesest omaette eksisteeriv igavene nähtus. Seal eksisteerivad universaalsed looduse seadused. Need on ideaalsed ja igavesed. Loomuõigus on õiglane, arukas ja vooruslik. Loomuõigus on rohkem tunnetatavad printsiibid, neid pole kusagil kirjas nt 1) vabadus 2) võrdsus. Riik peab neid õiguseid eelkõige kaitsma. Positiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigustele (inimõigustele). 4. Objektiivne ja subjektiivne õigus. 1) Objektiivne õigus on riigis kehtivate õigusnormide kogum. Et see õigus kehtiks objektiivse õigusena, peab ta olema läbinud kindla formaalse tee. See tee on seadusega paika pandud ning
Loodusel on materiaalne aspekt ja loodusel on formaalne aspekt. Teooriad peavad rakenduvad nendele materiaalsetele objektidele. LOODUS neljas mõttes 1.Loodus kui nähtumus meie 2. Loodus kui iseendas tunnetusvõimetel 3.Loodus materiaalses 4.Loodus formaalses mõttes(aistingu objektide mõttes(seaduspärasuste kogum). Tunnetatav meile kogum, aprioorselt aposterioorselt(ei anna tunnetatavad, üldine objektiivsust, saame teha paratamatus). eksistentsi väiteid). Suhe on mateeria ja vormi kaudud. Peavad saama materiaase sisu, millega tekib vorm. Metafüüsika, asju tunnetada aprioorselt iseendas. Lk 59 kaks küsimust refereerida: „nüüd aga küsin ma: kuna jutt on aprioorse loodustunnetuse võimalikkusest, kas poleks siis parem küsimust seada nõnda: kuidas on võimalik a priori tunnetada asjade kui kogemusobjektide
Vahetu tunnetatavus? Chase ütleb, et maitsetunne on sama, kuid tema maitse eelistus on muutunud. Sanborn arvab, et tema maitsetunne on muutunud, kuid tema maitse eelistus on sama. Chase: kvaalid on jäänud samaks, kuid on muutunud otsustus kvaalide kohta Sanborn: kvaalid on muutnud, mitte otsustus. Dennett: kuidas teha kindlaks, kas nad räägivad õigust? Kui uurida nende aju empiiriliselt, siis loobume teesist, et kvaalid on vahetult tunnetatavad, sest siis saame kvaalide kohta teada kaudsel teel. Ei saa eristada kvaale nende mõjudest meie reaktsioonidele (vrd õllejooja intuitsioonipump). Reaalelu juhtumid. Dennett: Traditsiooniline kvaali mõiste pole koherentne ning ei suuda seletada mitmesuguseid tajuhäireid. Tserebraalne akromatopsia: Ühel patsiendil on ühes nägemisvälja pooles kvaalid kadunud ja ta on sellest teadlik; teisel patsiendil on värvuste nimetamise häire, millest ta ei olnud teadlik jne.
Erinevatesse regulonidesse kuuluvad operonid või geenid võivad kuuluda modulonidesse. Samasse moduloni kuuluvaid geene/operone kontrollib lisaks nende erinevatele regulaatoritele ka ühine globaalne regulaator (näiteks cAMP retseptorvalk CRP e. CAP). Globaalse regulatsiooni kirjeldamiseks on võetud kasutusele veel mõiste stimulon. Stimuloni kuuluvad geenid, operonid, regulonid ja modulonid, mille tööd mõjutab üks ja sama keskkonnastiimul. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Samasse stimuloni kuuluvate regulatoorsete üksuste tööd kontrollivad erinevad regulaatorid. Stiimulite mõjul võidakse sünteesida väikeseid signaalmolekule nagu näiteks cAMP, ppGpp või homoseriin laktoon, mis mõjutavad transkriptsiooni kas otseselt või interakteerudes transkriptsioonifaktoritega. Globaalse regulatoorse võrgustiku uurimine eeldab erinevate meetodite kombineeritud rakendamist: 1
maailmast? Kui need kategooriad oleksid teistsugused, mõistaksime maailma teisiti (kuid maailm oleks ikka samasugune). 65. Kokkuvõtteks Locke: tõeline maailm koosneb primaarsetest kvaliteetidest, sekundaarsed kvaliteedid nagu asjade lõhn, värvus ja maitse on vaid vaatleja tajumused. Berkeley: niihästi primaarsed kui sekundaarsed kvaliteedid on tajumused Kant: meile on tunnetatavad vaid asjad meie jaoks, mitte iseeneses. Põhjuslikkus, aeg, ruum jne on tunnetuse viisid. Naturalism: me tunnetame maailma enam-vähem nii nagu see on, sest maailm on meid kujundanud seda tunnetama 66. Epistemoloogia Epistemoloogia [epistm + logos] tegeleb küsimustega, mis seonduvad teadmisega. - Mida me võime teada? - Millised on meie teadmiste piirid? - Mis on teadmine? - Kuidas õigustada oma uskumusi? 67
järelikult on). Teda saab jätta meelde lad keelse väljendiga: tabula rasa- valge leht täiskirjutamata. Eluaeg hakkab selle peale kirjutama on kogemusi ja arvamusi. Tegelikult on see tunnetusteooria poolik nagu ka ta teised vaated. Nii sajandi valguse puhtakujuline materjalismi, kui ka sajandi teise poole tunnete kirjeldusele rajatud arusaamad- mõlemad mingil määral toetuvad J. Locke'ile. JL teeb vahet, mis asjad on tunnetatavad ja mis mitte. Jagab need esmasteks ja teisesteks. Esmased omadused on mõõdetavad. Need on kindlakstehtavad iga kandi pealt. Teised omaduse ei ole objektiivsed ja on näiteks värv, heli, maitse ja lõhn- võivad olla subjektiivsedm võivad ka mitte olla. Need ei kuulu objekti põhiomaduste hulka. Tal on teatud kahtlused, kas nende omaduste järgi saab mingeid otsuseid langetada. Siit võime minna Inglise valgustuse edasisele kirjeldamisele ja sellele, mis on eriline
Tooge näiteid mõlema teguritüübi iseloomustamiseks. - Diskreetselt muutuva teguri korral on olukord suhteliselt lihtne – teguril on väärtusi mingi piiratud hulk. Näide: Astmelise tulumaksu määrad: maksuvabastus, 25%, 33%, 50%. - Tunduvalt keerulisem on olukord pidevalt muutuvate väliskeskkonna tegurite väärtuste analüüsimisel. Formaalselt on neil teguritel väärtusi lõpmatu hulk. Teisalt on aga erinevused tunnetatavad ainult mingite väärtuste gruppide lõikes. Näide: nõudluse muutus toodangu müügiturul avaldab mõju ettevõtte majandusotsustele. Nõudluse muutumine vahemikus -10% kuni +30% - selles vahemikus asub põhimõtteliselt lõpmatu hulk turunõudluse muutumise võimalikke väärtusi. Mõju erinevuse seisukohalt hinnatuna võiksid väliskeskkonna seisunditeks olla: S1 – nõudlus
1) Laia toimega keskkonnastiimulid nagu näiteks temperatuur, osmolaarsus, pH, DNA-d kahjustavad agensid. 2) Raku toitumisega seotud stiimulid (mineraalainete olemasolu, energiaallikad, elektronide aktseptorid, spetsiifilised metaboliidid). 3) Signaalid samatüüpi rakkudelt (näiteks quorum sensing e. hulgatunnetus). 4) Signaalid, mida edastatakse peremees-parasiit interaktsioonidel ja rakkude diferentseeerumisel. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Sel juhul peab stiimul sisenema rakku ja mõjutama seal toimuvaid protsesse. Näiteks DNA kahjustusi indutseerivate keskkonnatingimuste tunnetamine võib toimuda rakus oleva DNA olukorra hindamise kaudu DNA replikatsioonil (DNA katked ja muud kahjustused blokeerivad replikatsiooni). Temperatuuritõusu tunnetamine toimub nii otseselt kui ka denatureerunud ja valesti volditud valkude rakku akumuleerumise kaudu. Paljusid raku toitumisega seotud
Tuleb märkida, et veel üks omaaegne väga tuntud õigusteadlane on esitanud kontseptsiooni õigusnormi loogilise struktuuri kohta: prof O.E.Taranovski oma kapitaalses allikas "Utsebnik entsiklopedii prava" (v.t loengumapi II osa. Õigus. Tallinn,1998, 140). Leiame, et ka tema käsitus seondub eeskätt klassikalise doktriiniga, kusjuures ta on esitanud huvitava kriitika. O.E.Taranovski on seisukohal, et õigusnormil, mis kehtestab kohustusi ja nõudeid (resp 1 õigusi) on loogiliselt tunnetatavad kaks osa: esimeses määratakse tingimused, milliste ilmnemisel kahe subjekti vahel tekkivad need kohustused ja nõuded; teises osas määratletakse milles need kohustused ja nõuded seisnevad. Esimest normis tunnetatud osa 2 nimetatakse hüpoteesiks (eelduseks), teist - dispositsiooniks (korralduseks). Ka O.E.Taranovski märgib nagu I.Tammelo, et hüpoteesi osas õigusnormi obligatoorse
Allikas: Õigusteaduse metodoloogia. Narits, lk 11 jj NB! Keerulisus seisneb selles, et vanade allikate keel võib ise ka vana olla, lisaks ei oska me ennast asetada olukorda/ühiskonda, kus vastav ajalooline tekst sündis. Isegi kehtivast õigusest saavad inimesed erinevalt aru. Lisaks tihti ühe ja sama allika põhjal tehakse erinevaid järeldusi. Õigusajaloo problemaatika seisneb selles, et õiguse tekkimise varajased etapid pole uurijale kunagi ius scriptum vormis tunnetatavad olnud. Õigusega kuuluvad tihedalt kokku seadusandja, kohus, õiguskaitse riiklikud struktuurid jne. Õiguse ajaloo eesmärk on avardada meie tunnetamisulatust õigusest. Kuid lisaks on vaja kunagi eksisteerinud positiivse õiguse tähendust tänapäeva kanda, selleks on vaja võrrelda. Õigusajaloo esemeks peab olema varasemate ajalooliste epohhide õiguskorrad. Esiplaanil asuvad kirjaliku õiguse allikad, ilma selleta ei ole võimalik olukorda täielikult mõista.
annaabi.ee 
