Essee "Kliima soojenemine" (0)

Essee
"Kliima soojenemine"
Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on üha aktuaalsemaks kerkimas kliima soojenemise küsimus. Ühiskonna progressi võib küll vaadelda kui positiivset nähtust, kuid sellega kaasnevad muudatused võivad olla kahjulikud keskkonnale, kus me elame ning see omakorda võib panna ohtu meie edasised elud siin planeedil. Kuidas vältida inimkonna hävingut meie endi süü tõttu ning kas on võimalik taastada meie planeedi endine puhtus?
Kliima soojenemise küsimus on tekitanud palju vastukaja, mis kõigub hoolimata tõenditest seinast seina ning on endiselt teema, mille üle annaks pikalt arutleda. Sellest hoolimata ei saa eirata fakte ning selleks on, et meid ümbritsev keskkond kahjustub meie endi tegevuse tagajärjel. Seega, me võime valida tee, kus me eitame meie planeediga toimuvat või aksepteerime tõsiasja, et meie maa on kahju saanud ning teeme midagi, et seda mõju leevendada.
Globaalse soojenemise probleem ei ole miski, mida saaks teiste õlgadele panna. Tõsi, riigid saavad kontrollida oma süsinikdioksiidi emissioone ning kasvõi panna toodetud prügi kogusele lisamakse, kuid lõppude lõpuks on siiski üksikisikud selle eest vastutavad. Lihtne on mõelda, et üks inimene ei suuda midagi muuta. Ta võib kõigest väest proovida, kuid võrreldes temaga on maakera siiski palju suurem - see on muidugi väär arusaam. Kui iga indiviid arvaks nõndaviisi, ei suudaks me midagi saavutada. Kui aga iga isik annab endast parima , suudaks me ühiselt meie planeedi olukorda parandada.
Roheline mõtteviis võib kõlada pooleldi propagandaliku sõnakõlksuna, kuid see on tõepoolest üks tähtsamaid asju, mida me saame individuaalselt oma eludes rakendada. Mida rohkem me suudame asju taaskasutada ning oma jäätmete hulka vähendada, seda vähem sõltume me taastumatutest loodusvaradest ning suudame planeedi olukorda parandada. Roheline mõtlemine ei tähenda totaalset muutumist oma eludes - juba väikesed muudatused võivad olla massiivse tähtsusega.
Tarbimise vähendamist ei saa küll kohe drastiliselt vähendada, kuid kindlasti võib loobuda topeltpakenditest ning võib mõelda, kas see piimapakk ikka vajab veel ühte kilekotti enda ümber. Poes käies võib kasutada riidest kotte, vältides seega kilekottide ostmist ning kodus võib üsna hõlpsalt vähendada vee või elektrikulu pannes hambaid pestes kraan kinni või kustutada toast lahkudes tuli. Samuti aitaks suuresti kaasa taaskasutus . Purke võib uuesti tarvitada, samuti võib seni ostetud kilekotte kasutada prügikottidena või mõnel muul viisil. Kui endal pole võimalik asjadele uusi lahendusi leida, peaks need kindlasti viima taaskasutuskeskustesse, kus leitakse neile uus funktsioon.
Kuigi see on suuresti personaalne eesmärk, ei tohiks unustada seda, et riik mängib sel juhul samuti suurt rolli. Riik saaks mõistuse piires limiteerida tarbimist ning tööstuse mõju keskkonnale. Riigid saavad samuti omavahel leppida kokku piirangutes ning mida enam erinevaid maid nendega liitub, seda suuremaks muutuvad toimuvad muudatused. Seetõttu on globaalse soojenemise küsimuse arutamisel samuti suur roll maade omavahelistes suhetes.
Kliima soojenemine on miski, mis tekitab poleemikat veel kindlasti pikalt ning seni kuni selle tulemused pole otseselt tunnetatavad proovivad osad inimest seda kindlasti ignoreerida, justkui silmi kinni pannes kaoks see probleem ära. Kahjuks see ei ole probleem, millest saab vaid üle libiseda . Seni kuni inimkond soovib oma arenguteed jätkata, peame me võtma arvesse ka meie ilusat planeeti, mida me jätkuvalt rüüstame. Me ei tohiks olla parasiidid, kes võtavad maast viimast, pigem peaksime me elama temaga sümbioosis. Ei tohiks unustada, et me ei päri maad esivanematelt, vaid laename selle oma järeltulijatelt. Me peaks arvestama seda, et me ei ole esimesed ega kaugeltki mitte viimased põlvkonnad siin maakeral ning me peaks võtma arvesse ka järgnevate generatsioonide huve ning mitte meie planeeti nende jaoks ära hävitama.