Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tundrad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tundra, igikelts, maapind, villpea, linnud, tuisu, taimestik, metsatundra, tundravöönd, taimekasvu, järved, samblikud, lühikese, põhjapõdrad, lemmingid, lumikate, jõed, murenemine, mullad, pingod, südamik, nõlvad, pohl, kasvuperiood, jänes, hundid, närilised, lumepüü, imetajad, siberis, tundravööndi, skandinaavia, kanada, jaheda, taimkatePõltsamaa Ühisgümnaasium Referaat TUNDRA Bruno Pähkel 8.c 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................lk2 Mis on tundra?.....................................lk3 Tundra asukoht ja kliima......................lk4-5 Tundra taimed......................................lk6 Tundra loomad.....................................lk7-8 Inimesed ja keskkonna probleemid....9 Kokkuvõte.........................................10 Kasutatud kirjandus.........................11 MIS ON TUNDRA Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra
· Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26 °C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. · Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed
TUNDRA Mari Mäekivi 8c. 1.Asend Loodusvööndina esineb tundravöönd vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. Tundravöönd hõlmab tuhandete kilomeetrite pikkuse riba ümber Põhja- Jäämere. Tundravöönd piirneb ühelt poolt arktiliste külmakõrbetega ja teiselt poolt metsavööndiga.Ta hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika mandri põhjapoolse 500-1000 km laiuse ala.Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Euroopa põhjaosas soojendab Põhja-Atlandi hoovus õhku nii palju, et tundravöönd ei ulatu kaugemale kui 70° pl. Kesk-Siberis, kuhu ookeanidelt tulevad soojad õhumassid ei jõua, on tundravöönd aga hoopis ulatuslikum, küündides juba 60° pl
Tundrad Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 17.02 2011/2012 Sisukord: · Üldinfo · Taimestik · Loomastik · Kliima · Tundrates elavad inimesed Tundrad Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurapuud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel, kuid ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. Tundrat võib jagada kolmeks: 1) arktiline tundra põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämere lähistel, Põhja--Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul ja mujal. 2) antarktiline tundra lõunapoolkeral
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA ..................
Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine tem- peratuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 8. klass TUNDRA Referaat xxxxxxx SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.TUNDRA.................................................................................................................................3 1.1Kliima.................................................................................................................................4 1.2Taimestik........
Tundrad ja Metsatundrad Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa-osas, Põhja-Aasiasse
PÕHJA-AMEERIKA TUNDRA Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Tundra • Sõna „tundra“ tuleb vene keeles тундра, tulnud kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr ehk kõrget metsatu ala. • Tundrat võib jagada kolmeks: 1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks.
Tundravöönd Kliima Tundravöö suurim osa paikneb lähisarktilises kliimavöötmes, ülejäänud osa paikneb arktilises kliimavöötmes. Aladel polaarjoonist põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt (esineb gikelts). Suvi on lühike, jahe ja niiske. Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid. Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikutest, mis talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste
TUNDRA Tundra Asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. Esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Tundra kliima Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires (piirkonniti erinev) Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja- Ameerika kirde-osa jahutab külm Labradori hoovus. Esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Tundra kliima Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi (igikelts- igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab.) Suvel tungib tundraaladele soojem
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis
tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi. Solifluktsioon- külmakergete ja sulavee mõjul pinnasematerjali murenemine ja allalibisemine nõlvadel. Alavööndite iseloomustus Arktikas Jäävöönd Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Nunatakid jääkilbist väljaulatuvad kaljud Kliima: · Arktiline. · Väga külm. · Thule: -11,4º C. · Päikesekiirte langemisnurk väike. · Tagasipeegeldumine. · Polaaröö, -päev. · Kõrgrõhkkond. · Sademeid vähe. Taimestik: · Suvel lumest vabanenud aladel: KÜLMAKÕRBED. · Mikroskoopilised vetikad, seened. Loomastik on liigivaene, elu on seotud merega ning toitumise aluseks on plankton.
· Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur 89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed. · Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad, stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega
Aastaringselt palav ja niiske, Kasvavad kõrgeks, Lärmakad looma, punaka värvusega, Kalastamine, Metsa kuumas janiiskes suurema osa hapnikust. Aastaajad puuduvad. Taimed puuokstel ja sest mets on hämar, Toitaine vaene, raie, Kasvatavad keskonnas hästi. lehtedel, õied on värvilised linnud, Leedehorisont. taimi: kohv, värvikirevad ja Tugev konkurents, kakaopuu, banaan, lõhnavad, Anakonda, jaaguar, kookospähklid. Samaaegselt õied ja aara, gorilla. viljad, Alustaimestik
kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi TAIMESTIK Click icon to add picture Click icon to add picture TAIMESTIK Okaspuudel pole õisi, kuid neil valmivad seemned. Need ei valmi mitte vilja, vaid käbi sees. Seemned asuvad käbi soomuste vahel. Okkad suudavad külmadele talvedele vastu pidada. Enamik põhjas kasvavaid okaspuid on ka ise käbikujulused. Tänu sellele libiseb lumi neilt kergemini alla ja oksad ei murdu lume raskuse all.Metsa all on pime, seepärast
magneesiumi vaesed kivimid. Pealikorras on erineva terajämedusega liivakivid ja liiva setted, mis suudavad endas hoida ainult väikese koguse toitaineid, enamus uhutakse veega minema. Kõigest sellest tulenevalt on Lapimaal valitsevad leostunud ja happelised okasmetsa leetmullad, mille pH jääb vahemikku 3.8-5.0. .(Ratcliffe, 2006) Külmematel aldel, Sandinaavia mäe tippudes, Lääne-Lapimaa saarestikus ja Põhja-Lapimaa arktilises vöötmes on tundra ja metsatundra gleistunud turvastunud kamarmullad. (Suur Maailma Atlas) 5. VEESTIK 5.1. Jõed Mäestike on kiirevoolulisemad ja nende sängid on graniitsete seintega (kulutatud liustikujää poolt) ja järsu languga, tihti kärestikulised. Tasandiku jõegede sängid on looklevamad ja madalamate kallastega. Jõgesi kasutatakse transpordiks, kalapüügiks, turisminduseks (kanuu ja kajaki matkad). Norras asub Lapimaa lõherikkaim jõgi Tana jõgi (vt lisad Joonis ). See saab alguse
paljunema ning lindudel on palju süüa. Sel ajal on taigas palju linde. Ka põhjapõdrad liiguvad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talves on tundras vaikne nagu tundraski, sest vaid üksikud loomad on kasvatanud endale paksu kasuka ja paljud on talveunne jäänud. Levinumad taimetoidulised loomad on: oravad, uruhiired, põhjapõdrad, jänesed ja koprad. tuntumad kiskjad on : hunt, ilves, rebane, karu, naarits, nugis ja kärp. Peamised linnud on: metsis, laanepüü, kassikakk, vint ja vöötkakk. Soobel(pildil) on suhteliselt pika ja Kassikakk on levinuim röövlind. Ümara kehaga nagu ka nirk ja kärp, Sest see aitab paremini soojust hoida. . . Inimtegevus Inimesi elab okasmetsades üpris vähe, sellepärast on ka loodus paremini säilinud. Peamised inimasulad on koondunud jõgede äärde. Metsavööndi põhiliseks loodustagavaraks on puit. Puutööstused on enamasti tehtud
tihti tugijuured, liaanidel nina; sageli vees toituvad; tihe õhujuured; õied suured, karvkate; mitmetel liikidel erikujulised, värvikirevad; lennus; head vigurlendajad; ööloomadel suured silmad; palmid; balsapuud; roosipuud; linnud kärarikkad; paljud liigid tekad; mahagonid; eebenid; värvikirevad; mardikad lendavad kautsukipuud; liaanid; öösel; gorilla; jõehobu; anakonda; papagoi; termiidid; sipelgad;
ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi
Mahu poolest Euroopa suurim, kuid pindalalt teine Teravmägedel asuva Austfonna liustiku järel Jääkihi keskmine paksus on 400 meetrit, keskosas ulatub 1000 meetrini Liustiku all asuvad mitmed tegevvulkaanid, neist Grímsvötn purskab alates 21. maist 2011, enne seda purskas ta viimati 1996. ja 2004. aastal Liustiku lõunaserval asub Islandi kõrgeim tipp Hvannadalshnúkur Suurema osa liustikust hõlmab Vatnajökulli rahvuspark Bioomid Kogu Islandil on arktiline tundra. Vegetatsiooniperiood on lühike (2-2,6 kuud), valgusrikas (püsib polaarpäev), soojavaene. Kogu suve vältel võib olla öökülmi ja sadada lühiajaliselt lund. Sademeid on vähe, 200-300 mm/a, kuid õhuniiskus on siiski suur, eriti suvel. Pinnas külmub ja sulab ebaühtlaselt, avalduvad kohrutusnähtused. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad
TEKST!!! · Glogeri seadus . niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaigaga loomad Taimelehtede suurus ja kuju · Tervete leheservadega liikide hulk flooras sademed · Lehe suurus temp. Mida suurem leht seda soojem temp. · Kasutatakse paleokliima hindamisel Ökoloogiliste koosluste levik: · Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekt · Soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened · Taksonoomiline jaotus · Eluvormide jaotus · Jaccardi indeks koosluste sarnasuste indeks J = ühised /kogu Jaotused biogeograafias · Klassifitseerimine Sarnased alad ühendatakse ühte klassi Võib olla mitmel pool, mitme osana Näiteks bioomid · Rajoneerimine Eraldatakse piirkonnad , mis on seesmiselt piisavalt sarnased Igat üksust ühes koguses
Aasias, kandlased Lemuuria maa, mis on veepõhja kadunud ja järel ainult saared. Võib-arvata et need poolahvilised olid varem palju suuremalt levinud. ~ Bipolaarne olukord, kus takson on levinud nii ümber põhja- kui ka lõunapooluse harilik kukemari laialt levinud põhjapoolkeral ja väike leviala Tsiilis arvatakse, et kauglevi on põhjuseks. Nende seemned on tugevad linnud on tõenäoliselt seemned nii kaugele kandnud. ~ Arktoalpiinne tekkinud hilisjääajal pärast jääserva taandumist Kesk- Euroopast, mil mandri jääservaesine elustik oli kontaktis mägiliustikuesise alpiinse elustikuga nt vaevakask tundras tavaline liik, rabades leidub ka ning Alpides. On fossiilselt leitud ka Kesk- Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes
...........................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK.................................11 VENEMAA LOOMAD....................................11 KOKKUVÕTE...............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..............................13 SISSEJUHATUS VENEMAA GEOGRAAFILINE ASEND Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa ulatub 11 ajavööndisse ning on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti,
Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA
Erinevalt teistest koduloomadest puuduvad kodupõhjapõdral tõud. Väliselt ei saa teda ulukpõhjapõdrast peaaegu eristada, ainult värvus on mitmekesisem. Põhjapõdrad asustavad tundrat, metsatundrat ja põhjapoolset taigat; nad elavad nii tasandikel kui ka tundrutel. Taigas eelistavad okaspuuhõrendikke ja suuri rabasid. Mägedes on talvel enamasti metsade hõredamas ülaosas, suvel aga kõrgemal metsata aladel. Taigas ei soorita need loomad pikki rändeid Tundra põhjapõtrade suvised karjamaad paiknevad tavaliselt arktilistes ja sambla-samblikutundrates, kus eelistatakse künklikku maastikku orgude ja järvedega, sest seal kasvab rikkalikumalt rohttaimi. Talveks siirdub suurem osa põhjapõtru metsatundrasse, läbides kevadel ja sügisel sambla-samblikutundra ja põõsastundra. Talvel on lagetundras vähe toitu ja sedagi on tiheda lumevaiba alt väga raske kätte saada
jäätumine. (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus vihmametsad ja sagedus on suur. Kõrb, kõrgmäestik, tundra, parasvööde MULD - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega MURENEMISKOORIK maakoore pindmine osa, kus murenemine toimub LÄHTEKIVIM - kivim, millele tekib muld MULLA LÕIMIS - mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. (liiv-, liivsavi-, saviliiv-, savimuld)
kivimipragudes oleva vee jäätumine. -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kasutada taimed ja mikroorganismid. kõikumise ulatus ja sagedus on suur. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas Kõrb, kõrgmäestik, tundra, parasvööde vihmametsad MULD - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega MURENEMISKOORIK maakoore pindmine osa, kus murenemine toimub LÄHTEKIVIM - kivim, millele tekib muld MULLA LÕIMIS - mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. (liiv-, liivsavi-, saviliiv-, savimuld)
püütakse rakendada püügikontrolli, Kalavarude vähenemise põhjused ja kalandusega seotud keskkonnaprobleemid: Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid - Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Pilet 6. 1. Vulkanism. Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui
Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.. BIOLOOGILINE MURENEMINE vetikate, samblike kinnitumine kivimi pinnale (biokeemiline toime, , ka mehhaaniline. tekivad jääkained ja juureeritised, enamasti Happelised . MULDADE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID: Lähtekivim: sellest oleneb mulla lõimis, õhu-ja niiskussisaldus, soojenemiskiirus ja toitaineterikkus Kliima: Murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest sõltub taimestik, aineringe kiirus , orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekord. Reljeef: Sõltub mulla vee- ja soojusreziim. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad kiiremini, kuivavad varem, põhjapoolsed aeglasemalt. Nõlvadel mulla erosioon jalamile Taimed: Nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus, Sisaldab C, N,S ja hoiab niiskust. 7
gaasid tungivad maapinnale (gaasid põhjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat) ; vulkanism toimub laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnas kõige intensiivsemalt. MAAVÄRINAD- on maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. KURRUTUSED- tekivad maakoores tektooniliste liikumise tagajärel ehk kui kaks mandrilist laamat põrkuvad ja maapind selle koha pealt on ülesse kurrutatud. MURRANGUD- sügav maakoore lõhe mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes nihkuvad, ehk protsess mis toimub maapõues, kus algab kivimite rebestumine ehk maavärina kolle. KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad)
annaabi.ee 
