Tundra (3)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Tundrad ja Metsatundrad

Tundrad ja Metsatundrad Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa-osas, Põhja-Aasiasse

Geograafia

6

odt

Tundravöönd

Nuhtluseks tundras nii inimestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks. Tegevused tundras Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed. Kokkuvõte Tundravöönd esineb vaid põhjapoolkeral, ulatudes Aasias ja Põhja- Ameerikas kaugemale lõunasse kui Euroopas. Tundras puhuvad talvel peamiselt põhjatuuled, suvel läänetuuled

Geograafia

14

docx

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

· Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene tundravööndis 6. JÄÄVÖÖND..........................................................................................12 KOKKUVÕTTE Sissejuhatus Kirjutan referaadi Euroopa loodusvöönditest ja inimeste elu nendes. Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus. Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid

Geograafia

25

doc

Geograafia kordamine 8.klass

· Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur ­89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE ­ · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE ­ · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed. · Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad, stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE ­

Geograafia

26

doc

Polaaralad 2003

POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis

Geograafia

34

docx

Biogeograafia

sinna elama. Tume elurikkus on see osa võimalikest liikidest, keda mingil põhjusel antud ajahetkel kohal ei ole. Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. · Suurim loodusliku taimkatte üksus, kuhu kuuluvad maa-alad, mis jäävad mingisse kindlasse kliimavöötmetesse ja/või kus esinevad teatud kindlad mullatingimused, kuid mis võivad erinevates regioonides sisaldada erinevaid liike o tundra, taiga, lehtmets, põõsastikud, rohtla, kõrb, savann, vihmamets Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. · Vihmamets ­ kõige kõrgem temperatuur, kõige rohkem sademeid · Tundra ­ kõige madalam temperatuur, kõige vähem sademeid · Kõrb ­ kõige kõrgem temperatuur, kõige vähem sademeid Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. · Maismaa keskmisest suurema primaarse produktsiooniga bioomid:

Geograafia

Kommentaarid (3)