Tundra (3)

TUNDRA

 Asukoht ja kliima:
Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa-osas, Põhja- Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk- Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine tem­peratuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi. Nii tekib igikelts ehk kirsmaa - igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab. Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. Öö­päeva keskmine temperatuur tõuseb 10-15 soojakraadini. Suvi on tundras lühike, taimede kasvuks soodne periood kestab vaid umbes kaks kuud. Sademeid tuleb aastas 150-400 mm (vähem kui Eestis), kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust. Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väi­ke, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud .
Taimestik :
Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske , vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas , mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail.
Loomad
Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsu­takse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud . Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii ini­mestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihe­date parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks.
Mullastik :
Nõrgalt arenenud, sest igikelts ei lase sügaval mullal kujuneda ja taimestik ei anna ka küllalt orgaanilist ainet, nii ei saa huumus tekkida. Suvi on ka liiga lühike ja jahe, niietmikroorganismid ei saa töödata.
Tundrates:
Tundra lõunaserval ilmub rohttaimede, puhmaste ja põõsaste sekka üha enam puid ja nendega koos metsloomi. See on üleminekuvöönd tundra ja metsa vahel - metsatundra . Inimasustus on tundras hõre. Euraasia tundraaladel elavad hajutatult väga mitmed rahvakillud: läänest itta laplased, komid , handid, neenetsid , nganassaanid, evengid, eveenid, korjakid ja tšuktšid.
Tegevused tundras:
Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kau­pade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maas ­tikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed.
Tundra:
Tundravöönd esineb vaid põhjapoolkeral, ulatudes Aasias ja Põhja-Ameerikas kaugemale lõunasse kui Euroopas. Tundras puhuvad talvel peamiselt põhjatuuled, suvel läänetuuled. Tundras ei kasva puid, taimkatte koosneb peamiselt samblaist , puhmaist ja põõsaist. Peamine tegevusala tundras on põhjapõdrakasvatus. Põllundus pole tundras praktiliselt võimalik. Tegeldakse kalapüügi ja jahindusega. Tundrates on inimasutus hõre.