Erich Maria Remarque'i teose "Läänerindel muutuseta" lühikokkuvõte (8)

5 VÄGA HEA

Erich Maria Remarque
„Läänerindel muutuseta“

Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega aset leidnud: 1916-1918. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis , Langemarki ja Bixschoote vahel.

Teose peategelaseks on noormees Paul Bäumer, kes tiriti sõjategevusse otse koolipingist. Raamatu alguseks on ta juba küllaltki kogenud sõjamees – ta on õppinud maha suruma oma tunded ning võitlema külmavereliselt. Hoolimata eesliinidel toimuvaist sõjakoledustest, ilmneb temas inimlikkus tagalas viibides . Ta hoolib oma endistest klassivendadest ( Albert Kropp , Müller, Leer, Tjaden, Haie Westhus, Detering , Kemmerich ), kes on samuti koos temaga rindel. Koju puhkusele minnes tunneb ta võõristust ning ei suuda igapäevaeluga kohaneda, ta ei pea ennast enam ühiskonna liikmeks.

Raamatu põhiprobleemiks on võitlus elu ja surmaga. Poliitiliste lahkhelide tõttu olid riigid omavahel sõjajalal ning sellesse olid kistud ka noored ning alles elu tundma õppivad poisikesed. Ei mõistetud, milles on süüdi nemad, et peavad riikide omavahelise vaenu tõttu palju lähedasi sõpru kaotama ning varem või hiljem ka ise sõjas surema. Tajutakse sõja mõttetust ning tuntakse, et ollakse ühiskonnast välja rebitud – jäänud on vaid loomalikud instinktid ning peaeesmärgiks võitluses ellujäämine.

Teose sisu kavapunktidena:

Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks.
Meenutatakse vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist , kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu „piinas“. Külastatakse Kemmerichi , kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller.
Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem ning sõjakogenum.
Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning klobisid ta läbi.
Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol.
Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo eest määratakse talle ning ka Kroppile karistus laagrivanglas.
Sõdurid saadetakse eesliinile ning toimub lahing. Selle käigus avastab Paul Himmelstobi kaevikust end peitmas ning tirib viimase sealt vihaga välja. Viimaks saab ka Himmelstob hirmust üle ning naaseb sõjategevusse. Viga saab Haie Westhus ning tõenäoliselt sureb varsti.
Lahingukogemused on Himmelstobi sõbralikumaks ja tolerantsemaks muutnud ning ta püüab sõduritega läbi saada. Peatselt aktsepteerivad teda ka noored sõjamehed.
Ühel päeval märkavad sõdurid teisel pool jõekallast noori prantslannasid ning plaanivad nendega õhtul kokku saada, et neidude abil sõjakoledustest mõtted eemale viia ning nendega pisut lõbutseda. Plaanitu kohaselt ka tegutsetakse.
Paulile antakse puhkuseluba ning nooruk sõidab mõneks nädalaks koju. Sealses elus peab ta paraku pettuma, kuna näib, et ta ei suuda enam millestki rõõmu tunda. Igapäevaelu on Paulile võõras.
Pärast puhkust suundub Paul treeninglaagrisse, mis osutub tema jaoks üsna üksluiseks. Ta puutub kokku ka venelastest sõduritega. Laagri viimasel päeval külastavad Pauli isa ja õde.
Paul naaseb rindele, kus vägesid peatselt rünnatakse. Tiheda pommitamise tõttu on Paul sunnitud kaevikusse varjuma, kus ta tahtmatult tapab prantsuse sõduri. Paul on juhtunust vapustatud.
Noored sõdurid peavad mõnda aega üht evakueeritud küla valvama. Seal elavad nad üsna hästi, kuna siit-sealt leitakse toidupoolist ning ka sigarette.
Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg.
Detering põgeneb rindelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohkem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller.
Kat’i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud.
Viimaks langeb sõjategevuses ka Paul Bäumer.

Seos kaasajaga - Olulisemaid seoseid pole võimalik raamatust välja tuua. Maailmasõja koledused on minevik ning loodetavasti ei tule inimkonnal enam taoliste õudustega kunagi silmitsi seista.

Mõtted:
-) „Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Omaenda elu eest. Me olime kaheksateistkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama ; kuid me pidime nende pihta tulistama. Esimene granaat, mis märki tabas, tabas me südant. Oleme välja lülitatud mõistlikust tegevusest, edasipüüdmisest, progressist. Me ei usu enam sellesse; me usume sõjasse.“
-) „Niisama juhuslikult, nagu ma pihta saan, jään ma ellu. Pommikindlas varjendis võin ma puruks litsutud saada, lagedal väljal aga kümme tundi turmtuld vigastamatult üle elada. Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Ja iga sõdur usub ja usaldab juhust.“
-) „Meist on saanud kardetavad elajad. Me ei võitle, me kaitseme ennast hävitamise eest. Me ei viska käsigranaate inimeste pihta – mida teame sel hetkel üldse sellest; me viskame neid käte ja kiivritega surma pihta, kes meid taga ajab; pärast kolme päeva võime esmakordselt talle näkku vaadata, pärast kolme päeva võime esmakordselt ennast tema vastu kaitsta, meis on hullupöörane viha, me ei lama enam võimetus ootuses tapalaval, me võime nüüd hävitada ja tappa, et ennast päästa, ennast päästa ja kätte maksta.“
-) „Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed – ma usun, et oleme kadunud.“
-) „Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab kui sa hakkad selle üle järele mõtlema.“
-) „Sõda on samasugune surmapõhjus nagu vähktõbi ja tuberkuloos , nagu gripp ja verine kõhutõbi. Surmajuhtumid on üksnes palju sagedamad, erilaadsemad ja julmemad.“
-) „Meie mõtted on savi, neid vormib päevade vaheldus – nad on head, kui meil vaikus valitseb ja surnud, kui lamame tule all. Pommikraatrid väljas ja sees.“

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 395 allalaadimist

Erich Maria Remarque i teose-Läänerindel muutuseta-lühikokkuvõte #1

Erich Maria Remarque i teose-Läänerindel muutuseta-lühikokkuvõte #2

Erich Maria Remarque i teose-Läänerindel muutuseta-lühikokkuvõte #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

395 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jujy Õppematerjali autor

Erich Maria Remarque'i teose "Läänerindel muutuseta" lühikokkuvõte, tegevuspaik, peategelase iseloomustas ning mõtteid raamatust.

remarque läänerindel muutuseta erich maria remarque

Sarnased õppematerjalid

docx

Läänerindel muutusteta

1.Ericha Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" 2. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega kestnud : 1916-1918 aastatel. 3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning peksid ta

Kirjandus

odt

Läänerindel muutusteta

Romaani analüüs 1. Lugesin Ericha Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" 2. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega kestnud: 1916-1918 aastatel. 3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsooni Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka

Kirjandus

doc

Läänerindel muutuseta. E.M. Remarque

muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poistele seda, mida sõjas vaja teada, Himmelstossi-poolsete liialdustega. Rindejoon - palju surma, meeleheidet, kaotusi. Tagala, kus püütakse hetkeks unustada lahinguväli, puhata ja tunda end inimesena.

Kirjandus

docx

Läänerindel muutusteta

Läänerindel muutuseta. Rindeni on 9 km.14 päeva eesliinil magamata olla on jube,150mnest oli ja tagasi tulime 80mne mehega. Kannul seisavad meie sõbrad: Tjaden- kõhn lukksepp, Haie-turbalõikaja, Detering-talupoeg, Stanislaus-salga peamees. Kantorek oli meie klassijuhataja. Behm oli üks esimestest, kes langes, talle sattus mürsukild silmadesse ja jätsime ta. Peale esimest langejat saime aru, et kõik, mis meile on maailmast õpetatud on vale, meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed. Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud ja oleme tooreks muutunud. Müller tahab Kemmerichilt saapaid, kui ta sureb, peasi, et neid sanitar ei saa. Väljaõpe

Kirjandus

docx

Nimetu

„All Quiet On The Western Front „ (1979) , Läänerindel Muutusteta ERICH MARIA REMARQUE Raamat anti välja kümme aastat peale Esimese maailmasõja lõppu. Raamat kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjas. Tol ajal levis massiliselt natsionalism ja propaganda. Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest. Teose kangelasteks on 7 meest. Nad on omavahel klassivennad ja väga head sõbrad. 1) Väiksekasvuline Albert Kropp – kõige targem 2) Müller – Pauli klassivend, kes kannab õpikuid isegi rindel kaasas 3) Leer – armatseja, tunneb suurt huvi lõbumaja tüdrukute vastu 4) Tjaden – lukksepp 5) Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige tugevam 6) Franz Kemmerich – kõige noorem, Pauli sõber 7) Paul Bäumer – peategelane 8) Detering – talupoeg

Kategoriseerimata

doc

Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" peatükkide kaupa

Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" Neli meest, 19 aastased, ühest klassist sõtta läinud. Paul Brämer, Albert Kropp kõige nutikam. Müller V õpib palju. Leer meeldivad lõbutüdrukud. Nende sõbrad: Tjaden kõhn lukksepp, 19a, kompanii suurim söödik. Haie Westhus niisama vana turbalõikaja. Detering talupoeg, mõtleb aint oma talust ja oma naisest. Stanislaus Katezinsky salga peamees, visa, kaval, 40a. Kantorek oli nende klassijuhataja. Kat Katczinsky on asendamatu, sest tal on kuues meel. Ta on kõige kavalam, elukutselt kingsepp, ta on iga asja peale meister. 1. ptk. Paljud olid surnud, ja kokaga vaieldi, et saaks teiste portsud ka ära süüa (150 asemel 80). Hea päev oli, sest lisaks saabus ka post. Käimla asendab kõrtsi, seal saab kuulujutte kuulda ja levitada, ka see häbi (koos sittumine...) on ära kadunud. Esimese turmtule all varises kokku see maailmavaade, mida neile õpetatud oldi. Suri ka Josef Behm paks, muhe poi

Kirjandus

docx

LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque

LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.............................................................................

Kirjandus

doc

Remarque "Läänerindel muutuseta" kokkuvõte peatükkide kaupa

Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti kü

Kirjandus

Rohkem sarnaseid