Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Ümera jõel" (0)

1 Hindamata
Punktid
''� mera j�el'' M.Metsanurk Leini ja K�mbi l� ksid t�lli ning Leini p� genes kodust koos lapsega. Ta l�ks l�bi tuisu ja k�lma talve ning pimeda metsa kuhugi mahaj ��tud majja. J�ttis poja sinna, sulges hoolikalt ukse ja l�ks s��a otsima . Tagasi tulles polnud poega enam majas ja ta l�ks teda maja �mbert otsima, leides poja huntide poolt �ra s��duna, v�ttis ta poja kolba ning l�ks sealt minema, koju tagasi. Kui K�mbi sai teada, mis pojaga juhtunud olid, peksis ta Leini l�bi. Leini lahkus sealt. Teel leiti ta Vello k�la meeste poolt ja viidi ta Vello ette. Vello, kes oli Leini vend, l�ks juhtunut kuuldes v�ga vihaseks ja otsustas K�mbile k�tte maksta. Ta kogus kokku parimad mehed ja l�ks vastu K�mbile, ning ta s�jakatele meestele. K�mbi suri Velloga v�ideldes ja ta maja pandi ka tule otsa. Paar p�eva p�rast seda jagati K�mbilt v�etud saak ja mateti lahingus hukkunuid. Siis algasid t�lid Rahiga, kes hakkas ajama, et Asso sobiks paremini vanemaks, kui see nooruke Vello. Viha Vellol Rahi vastu kasvas veelgi, kui ta sai teada, et Rahi on tema p��nistest varastamas k�inud. Mindi kohtuette ja kohus m��ras Rahile karistuseks, et ta pidi andma Vellole �he veise. Veise asemel t�i ta viis l�iku h�bedat ja k�mme nogaati. Vanem v�ttis selle vastu. Vello n�gi unes , et tulevad v��rad mehed ja hakkavad nende k�lade maju p�letama ja inimesi tapma . �les �rgates oligi k�ik nii nagu ta n�gi. Kallaletung L�tlaste poolt ja s�dimine L�timaal t�i kaasa suuri purustusi, mida s�jaj�rgsel perioodil hakati taastama . Vello kuulis , et Lembi on Rahiga L�tis ja ta on ristitud. Mehel oli suur armastus Lembi vastu ja ta oli n�us �ksk�ik mida tegema, et Lembi koju tagasi tuleks. M� eldud , tehtud j�udis Lembi koju. Hakkasid levima jutud uuest s�jast ja juba n�htigi eemalt kari s�jamehi. Lahing toimus �mera j�e l�histel ja koju tuldi v�idur�� muga . Hukkus Vellole palju omakseid. Lembi sai ristimisest vabaks ja nad elasid Velloga elul� puni koos.
Ümera jõel #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor G N Õppematerjali autor
kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Ümera Jõel kokkuvõte
2
doc

Ümera Jõel kokkuvõte

Mait Metsanurk ,,Ümera jõel" kokkuvõte Lugu algas sellega, et Leini( Sakala vanema Kämbi naine) läks Kämbi juurest oma pojaga metsa vanasse püstkotta elama. Kämbi oli vastu ning ytles kõikidele, et kui ta peaks tagasi tulema, siis keegi ei tohi tema vastu hea olla. Minema läks Leini sellepärast, et Kämbi peksis teda ja ei kohelnud kui naist vaid kui orja. Ühel tuisusel päeval, kui nad juba paar päeva olid püstkojas elanud, ei suutnud nad enam ilma toiduta elada ning Leini läks külasse, et paluda ehk mõnigi annab midagi. Kuigi Kämbit kardeti andis mõni Leinile süüa. Tagasi tulles ei olnud enam poega ­ ta oli hundikutsikate poolt ära söödud. Vaid poja kolp oli püstkoja kõrvale jäetud. Leini tahtis ka end ära tappa, kuid talle oldi öeldud, et poja juurde pääseb vaid ristitud ehk kellele mustakuuemees (paater) on ristivett pähe kallanud. Ta sai teada, et paatrid liiguvad ringi lõuna pool. Paari päeva pärast läksk

Kirjandus
Eduard Bornhöhe-Tasuja
3
txt

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust sa

Kirjandus
Külmale maale
2
txt

"Külmale maale"

Klmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on vsinud raskest tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha

Kirjandus
Tõde ja Õigus III
9
txt

Tõde ja Õigus III

Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t

Kirjandus
JÜRI PARIJÕGI-TERASPOISS
4
txt

JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“

JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun