2.10 Turustamine 13 2.11 Hinnakujundus 13 2.12 Tasuvusarvestus 14 3. Kokkuvõte 14 4. Kasutatud kirjandus 28 Lisad Lisa 1 Toiduseadus 14 Lisa 2 Alkohoiliseadus 17 Lisa 3 Tubakaseadus 25 Lisa 4 OÜ asutamise andmed 27 2 1. Noorte internetikohviku äriplaan. Projekti eesmärgiks on pakkuda nii kohalikele, kui ka turistidele vaba aja veetmise kohta. Põhiline sihtgrupp oleks 12-20 aastased noored. Põhilised teenused : · Internetikasutuse pakkumine · Kergemate suupistete ja jookide pakkumine
eksponeerimise kohta müügikohas jm. 2008. a jõustunud RS karmistab muuhulgas alkoholi reklaami tingimusi ja reguleerib SMS-laenu andmist. 4 2.REKLAAMISEADUSE KOHT EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIAS JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab seda, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Seadusega materiaalses mõttes luuakse, muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide
õiguskorraga...........................................5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt.....................6 1.4. Positiivne ja ülipositiivne õigus........................................................7 1.5. Akti õiguslik ideoloogia ja eesmärk.................................................8 1.6. Täielikud ja mittetäielikud õigusnormid...........................................9 1.6.1. Täielikud õigusnormid.................................................................9 1.6.2. Mittetäielikud õigusnormid.......................................................10 2. ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS..............................................................10 3. ÕIGUSKEEL....................................................................................
.................................................................................................... 12 5. 3 Süsteemi organiseeritus................................................................................................. 13 6. Uuritava õigustloova akti liigitamine õigusvaldkonda......................................................... 13 7. Uuritava õigustloova akti õiguslik ideoloogia...................................................................... 16 8. Mittetäielikud õigusnormid KarS'is..................................................................................... 18 8. 1 Seletavad õigusnormid...................................................................................................18 8. 2 Viitavad õigusnormid.....................................................................................................18 8. 3 Kitsendavad õigusnormid.............................................................................................. 19 8
seas, on esmakordselt Riigikogu poolt (väljaandja) vastu võetud 10.01.2007 (vastuvõtmise aeg) ning avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2007, 4, 21). SHKS jõustus 20.01.2007. Hiljem on seda muudetud neljal korral, kusjuures viimane muudatus jõustus 01.07.2014 (RT I, 29.06.2014, 109), millega ,,Vabariigi Valitsuse seaduse" § 107 3 lõike 4 alusel asendati ministrite ametinimetused jõus olevas redaktsioonis. 2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004, lk 39. 4 2. EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA Eesti õiguskorrale on omane hierarhiline iseloom, sellest tulenevalt võib õiguse allikate liigituse aluseks olla nende koht õiguskorras, lähtudes juriidilisest jõust. 3 Saadav vertikaalne liigitus ongi ,,rahvusliku õiguskorra püramiid" ehk õigusallikate hierarhia (joonis 1). Sellise
5 ________________________________________________________________________ ¹ Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA EV Põhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus võetakse vastu kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel (EV Põhiseadus § 105). Formaalselt on seadus kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt, mis puudutab kodanike juriidilisi õigusi ja kohustusi. Materiaalselt tüpiseerib seadus elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega. PakS, kui alamalasetsev õigusallikas, on vastuvõetud ja kooskõlas EV Põhiseadusega, kui kõrgemalseisva õigusallikaga. Seadus on viidus täielikku kooskõlla Euroopa Liidu Parlamendi ja EL Nõukogu pakendi ja
29.09. 30.09.2011 MJ109, 209 Toiduseadus Alkoholiseadus Tubakaseadus Kaubandustegevuse seadus Turismiseadus Tarbijakaitseseadus Majandustegevuse registri seadus Toiduseaduse eesmärk on tagada tarbijale ohutu toit ning tema õiguste ja huvide igakülgne kaitse. Seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklikjärelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. toit käesoleva seaduse tähenduses on aine või toode. käitlemine sisaldab kõiki tegevusi toidutoorme tootmisest kuni
oleks antud olukorra õiguslik lahend. Nimekirja põhjal võin väita, et enim huvi pakkusid esimestel nädalatel valitud õigusaktid. Hilisemalt valitud õiguaktid on ka isiklikku huvi arvestades tagapool. Selle põhjal on tegemist isiklikus plaanis õigusaktide pingereaga. Põnevamad on eespool ning vähem emotsioone tekitanud aktid lõpus. Seminaritöö koostamisel kasutasin õiguse entsüklopeedia õppeaine 2018. aasta sügissemestri Raul Naritsa loengutes koostatud konspekti ja Silvia Kaugia seminarides kirjutatud konspekte. Samuti kasutasin R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. Tr. Tallinn: Juura 2002. Vormistamisel olen aluseks võtnud Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele 2., täiendatud ja parandatud väljaanne. Koostanud Jaan Sootak. Tallinn, 2016.
arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat.2 2 http://www.rkm.ee/alates-01-07-2010-a-joustub-uus-perekonnaseadus 4 2. PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ,,Rahvusliku õiguskorra püramiid" jaguneb tinglikult seitsmeks osaks. Püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ülipositiivne õigus, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid. Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest. Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub Eesti Vabariigi konstitutsioon ehk põhiseadus. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik, mis on põhiseadusest alamal seisev ja mis mingis osas seda täpsustab, peab olema vastavuses põhiseadusega.
* Arstiabile * Õigus privaatsusele * Saada abi ja hooldust * Osa võtta lastekaitseprogrammide * Sotsiaalsed õigused- mõtte-, väljatöötamisest 2. Kas lapselt tohib ära võtta pudeli konjakit, mille ta on laagrisse kaasa võtnud? Põhjenda. Tuleb lapselt turvakaalutustel ära võtta Noortelaagri korraldaja käsiraamat http://www.entk.ee/noortelaagrikorraldajale Alkohol ja tubakas noorteüritusel Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi (alkoholiseadus). Avalikus kohas alkoholi ja tubaka tarbimise reeglid võivad olla erinevates omavalitsustes erinevad. Alaealise puhul pole oluline, kas koht on avalik või mitte, sest alaealine ei tohi alkoholi ega tubakat tarbida, seda ütleb nii tubakaseadus kui ka alkoholiseadus. Noortelaagri pidamise õiguslikke aspekte http://www
7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorraldusi. Vanemate Kogu määras 19. veeb. 1918 aastal PäästeKomitee I Põhiseadus - 15. juuni 1920; 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorraldusi. Vanemate Kogu määras 19. veeb
Õiguse entsüklopeedia seminaritöö Juhendajad: Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses................................................................................................
09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsüklopeedia teadmiste ring õigusest. Õppeainena teatud ring siiski. Õiguskultuurid: · Mandri- Euroopalik (õppeainena uurime seda), Eestis kehtib see, põhineb Saksa õigussüsteemil.
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses.
ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena.
.....................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................18 SISSEJUHATUS Selle referaadi aluseks võtan Raul Naritsa „Õiguse Entsüklopeedia“ ja Advig Kirise, Poigo Nuuma, Ants Kukruse ning Enno Oidermaa „Õigusõpetuse“ õpiku. Peamiselt koostangi selle referaadi nende vaatenurgast lähtudes. Selles referaadis on põhiteemadeks küll õigusnormid ja õigussüsteem, aga käsitlen üsnagi põhjalikult ka sotsiaalseid norme, kuna õigusnormid kuuluvad ka sotsiaalsete normide hulka. Pööran tähelepanu ka erinevate sotsiaalsete normide liikidele, õigusnormi loogilisele struktuurile, kuid ka erinevatele õigusharudele ning juriidilisele faktile. Referaadi eesmärgiks ongi eelkõige anda põhjalik ülevaade õigusnormidest- nende liikidest, tunnustest, loogilisest struktuurist kuid ka sellest, kuidas sõnastada õigusnorme õigusakti
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikku
tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
3.1. Üldaktid 47 3.2. Üksikaktid 47 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel 48 Skeem nr 7 49 P.1.Seadusandliku riigivõimu õigusaktid 50 P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid 51 P.4. Haldusdokumendid 51 § 3. Õigusakti struktuur 52 Skeem nr 8 53 § 4. Õigusaktide kehtivus 54 P.1.Promulgeerimine, jõustamine ning jõustumine 54 P.2.Jõusolek ning õigusjõud 56 P.3
Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus:
üksikasjalikult reglementeeritud. Haldusriigis kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Totalitaarriik on nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, allutamine riigi kontrollile.2 Sotsiaalriigi eesmärgina loetakse sotsiaalse õigluse tagamist, mis võiks seisneda sotsiaalsete 1 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 174. 2 Möldre, L., Toots, A. XII klassi uue ühiskonnaõpetuse õpiku sõnastik. Võrgulehel http://www.oesel.ee/civics/sonastik.html (11.12.2011). riskide kõrvaldamises ja sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamises. Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse. Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama
Juriidiline kaitse sõltumatute kohtute poolt e. Põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. 2) materiaalsed – a. käsk austada ja kaitsta inimväärikust b. ülipositiivse õiguse tunnustamine c. seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 3. Õiguse allikate liigid Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul
põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimine? (5. aasta eksami küsimus) Maailma õiguskultuurid
http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid.
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest.
vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega
Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.) Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. III Õigusnorm ja õigussüsteem 23. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on üldkohustuslik
Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. Eesti põhiseadus on temas sisalduvate väärtuste kaudu omakorda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Vastupidine olukord ei oleks võimaldanud üldse liitumislepingut Euroopa Liiduga sõlmida. Eesti vastuvõtmisel Euroopa Liitu ei muudetud põhiseaduse enda teksti, kuid põhiseaduse
1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus NB! Siin on oluline, et milliseid küsimusi on vaja esitada õiguse kohta, et teda tundma õppida – horisontaalne ja vertikaalne. Õigusteaduse ülesanne on õigusteaduse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni tundmaõppimine. Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Ligemal uurimisel võib nende valdkondade raames omakorda eristada kitsamaid alajaotusi. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial
*vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soovituslikud-need, mida ei jälgita kohustuslikus korras: tava, moraal, eeskiri, juhis, jurist, materjalid, õigusalane kirjandus, riigikohtulahendid. Õigusaktid -õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid sisaldavad õigusnorme. Õigusaktid on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
