koha. Maksumärgid väljastatakse koos saatelehega. Maksu- ja Tolliamet täidab tubakatoodete maksumärkide saatelehe kolmes eksemplaris: esimene eksemplar jääb Maksu- ja Tolliametile; teine ja kolmas eksemplar väljastatakse ettevõtjale koos maksumärkidega. Maksumärkide saateleht Maksumärgistamine Tubakatoodet võib Eestis maksumärgistada: aktsiisilaos; tollilaos; registreeritud kaubasaaja tegevuskohas. Riigieelarvesse laekunud tubakaaktsiis Riigieelarvesse laekunud tubakaaktsiisist kantakse: 3,5 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Kasutatud kirjandus: http://www.fin.ee/index.php?id=2020 https://www.riigiteataja.ee/akt/1042886? leiaKehtiv&fb_source=message#para88 http://www.emta.ee/index.php?id=31457 http://www.emta.ee/index.php?id=4245 https://www.riigiteataja.ee/akt/13158135? leiaKehtiv
valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. • TubS § 3 lg 2kohaselt rühmitatakse tubakatooteid suitsetatavateks ja suitsuvabadeks. • Suitsetatavateks tubakatoodeteks on sigaret, sigar, sigarillo ja suitsetamistubakas ATKEAS § 16 lõigete 2–4 tähenduses. • Suitsuvabadeks tubakatoodeteks on närimistubakas ATKEAS § 16 lõike 5 tähenduses ja muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel tarvitamisel ei teki suitsu. TUBAKAAKTSIIS • Tubakaaktsiisiga maksustatakse sigaretid, suitsetamistubakas, sigarid ja sigarillod ning närimistubakas. • Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest EL liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud tubakatooted. • Tubakaaktsiisi on lühidalt käsitletud ATKEAS 6. peatükkis. • § 56 lg 1 kohaselt sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja
Soome tõstab alkoholi- ja tubakaaktsiisi Tubakaaktsiis tõuseb keskmiselt 10 protsenti. Selle tagajärjel kallinevad sigaretid keskmiselt 7,7 protsenti. Kange alkoholi aktsiis tõuseb 5,3 protsenti, veini aktsiis 8,6 protsenti, õlle aktsiis 8,2 protsenti. Probleem Meie arvates, probleem seisneb selles, et valitsus tahab suurendada riigieelarve tulusid, aga Soome tarbijad otsivad endale odavamaid alternatiive ja käivad Eestis tubaka ja alkoholi ostmas. Aktuaalsus ja valiku põhjendus Soomes alkoholi- ja tubaka
5. Aktsiisid - aktsiisid lähevad erinevate asjade peale riigis, näiteks kütuseaktsiis läheb teede ehitamisele mõni protsent jne. a. Alkoholiaktsiis 1) Alkoholi müüja 2) Alkoholi müümise tulu pealt 3) Vein ja kääritatud jook 100 liitri kohta kuni 6% 451 krooni, üle 6% 1040 krooni; õlu etanooli 1 mahuprotsendi kohta 100 liitris 77 krooni; Vahetoote 100 liitri kohta 2222 krooni; muu alkohol 100 liitri absoluutalkoholi kohta 20200 krooni 4) Tulu prognoos 2330 mln. b. Tubakaaktsiis 1) Tubaka müüja 2) Tubaka müümise tulu pealt 3) Sigaretid fikseeritud määraga 525 krooni; sigarid ja sigarillod 2500 krooni; suitsetamis- ja närimistubakas (kg kohta) 501 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. c. Kütuseaktsiis 1) Kütuse müüja 2) Kütuse müümise tulu pealt 3) Pliivaba bensiin (1000 l kohta) 6615 krooni; diislikütus (1000 l) 6148 krooni; Petrooleum (1000 l) 5165 krooni; kerge kütteõli (1000 l) 1736 krooni; eriotstarbeline diislikütus (1000 l) 1736 krooni;
) · Aktsiis on ühetasandiline maks(Erinevalt käibemaksust on aktsiis on ühetasandiline maks. See tähendab, et aktsiisikohustus tekib vaid üks kord kas kauba tootmisel või Eestisse toomisel (täpsemalt küll aktsiisilaost väljastamisel) ja hilisematel müügietappidel mingit täiendavat maksustamist enam ei toimu. Kuna aktsiisimäärad ei sõltu maksuobjekti väärtusest, vaid on fikseeritud kauba ühiku kohta (erand on tubakaaktsiis, milles osa maksust on seotud toote maksimaalse lubatud jaehinnaga), siis puudub ka vajadus hilisemaid müügietappe maksustada) · Regulatiivne eesmärk(Aktsiisidel on lisaks tavapärasele fiskaalsele eesmärgile märgatav tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom[3]. Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist. Aktsiisi kogumist võib põhjendada ka näiteks
(kuulusid kirikupead ja ülikooli juhatajad ehk ELIIT VALITSUS: Valitsus (eesotsas peaminister), vastutab Riigikogu ees RAHVA VÕIMALUS OSALEDA POLIITIKAS: Rahva õigusi kärbiti kõvasti: kaotati täielik rahvaalgatus, streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust, valimisõigust. KULTUURIELU____________________________________________________________ Kultuurkapital- loodud 1925, kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Alkoli- ja tubakaaktsiis. 6 sihtkapitali: kirjandus, ajakirjandus, kehakultuur, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid. Kultuuri professionaliseerumine- professionaalne, õppinud kunstiinimene sai oma töö eest tasu, preemiaid ja auhindu. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste (sakslased, venelased, rootslased, rahvaarv >3000) tagati õigus emakeelsele haridusele, kultuuri- ja haridusseltsid, koorid, näitetrupid. Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased
Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM]) 4) tubliduse printsiip - seotud tubliduse, riskijulguse, majandusliku aktiivsusega (tulumaks, sotsiaalmaks Maksusüsteemi ühetaolisus Maksud peaksid toimima samades tingimustes olevate maksumaksjate suhtes võimalikult ühetaoliselt
EV kehtivad maksud Eesti Vabariigi maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Eestis kehtiv tulumaksu määr 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu vastu "Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse", mille kohaselt
Tootmiskulude kasv. · Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. · Valuutakommitee rahasüsteem , kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on piiratud. · Fiskaalpoliitika riika püüab toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. · Maksukoormus näitab, kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber. · Käibemaks toote/teenuse lisandunud väärtuse maks. · Aktsiisimaks tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis. · Dividend ettevõtte omanikule makstav kasumiosa. · Majanduslangus e depressioon olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab, inimeste sissetulek väheneb.
vahetoode ja muu alkohol. Kütuse- ja elektriaktsiis- Energiatoodete maksustamist ELis reguleerib energiamaksustamise direktiiv 2003/96/EÜ, mis laiendas ELis kehtivat aktsiisi alammäärade süsteemi- Kütus aktsiisiseaduse mõistes on pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Tubakaaktsiis- Tubakaaktsiisiga maksustatakse sigaretid, suitsetamistubakas, sigarid ja sigarillod ning närimis-tubakas. Pakendiaktsiis- Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest ELi liikmesriigist soetatud ja Eestisse imporditud pakend. Maksustatav pakend on pakend pakendiseaduse mõistes.
Muudatus tagab ministeeriumi hinnangul alkoholi hinnatõusu samas tempos üldise hinnatõusuga, et alkoholi kättesaadavus ei suureneks. Eeldusel, et alkoholi omahind jääb samaks, tõuseb muudatuse tulemusena uuel aastal alkoholi toote hind keskmiselt 0,6 3 protsenti. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve tulud 2013. aastal . Tubakas /tubakatooted Tubakaaktsiis tõuseb 6 protsenti. 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10 protsendine tõus hajutatakse kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu riske. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 protsenti, et saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot 1000 sigareti kohta. Seega asendatakse sigarettide aktsiisi 10 protsentiga. Maamaksuvabastus
Joonis 3 Maksuaugud maksude lõikes 2010-2013 Käibemaks moodustab Eesti maksuaugust ligi poole, 46-48 %. Kahel viimasel aastal käibemaksupettused vähenevad, mis moodustavad 199,3 mln.eurot. Ümbrukupalga osakaal suureneb, seetõttu sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks samuti suurenes. Iga aastaga langesid alkoholi- ja kütuse aktsiisid. 2011. aastal tubakaaktsiis on tõusnud ja järgmistel aastatel on ta langenud. Eelmisel aastal väljastas maksuamet 238 pankrotihoiatust isikutele, kelle maksuvõlg kokku oli 26,8 miljonit eurot. Selle tulemusel laekus 2,1 miljonit eurot. Kohtusse esitati 39 pankrotiavaldust, mille maksuvõlg kokku oli 12,1miljonit eurot. 2013. aastal saadeti prokuratuuri 23 maksukuriteo kriminaalasja, kokku 130-e kahtlustavaga. Maksukahju tuvastati neis asjades kokku 37,3 miljonit eurot, vara arestiti ligi 4,8 miljoni euro ulatuses
Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil Valuutakomitee- rahasüsteem, riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud Fiskaalpoliitika Püüab toetada riigi majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks- maks kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13. Majanduspoliitika rakendamine- riigi sekkumine majandusse: Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14. Hõivepoliitika: Püütakse töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist
maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormust peab vaatama ühes riigi funktsioonidega. Kui on suuremad maksud, peab riik tagama ka rohkem. Näiteks Skandinaavia riikides on kõrgem maksukoormus kui Lõuna-Euroopas, kuid seal pakutakse ja tasuta haridust ja meditsiiniabi oluliselt suuremal määral. Võib muuta ka maksude struktuuri.Näiteks käibemaks mõjutab rohkem vaeseid, rikkamatele avaldab mõju kapitalimaks. Aktsiisimaksuga (nt. tubakaaktsiis) on võimalik mõjutada kahjulike toodete tarbimist, kuid need võivad tekitada ka varimajandust(salaviin). Näiteks võib ka soosida teatud tegevusi, andes maksuvabastust. Näiteks maksusoodustust antakse ettevõtetele mis pakub tööd invaliididele, soodustades seeläbi puuetega inimeste kaasamist tööturule. 6)Riigieelarve kulutused-teine fiskaalpoliitika teostamise vahend Riigi kulutuste suurenemine erutab tarbimist ja toob kaasa tootmise kasvu. Väheneb
vähemaks. See tähendab, et riik annab raha ära ja oma kaupadest ta seda raha, mis ta ära andis, tagasi ei saa. 7. Millised on riigieelarve suuremad tulud ja kulud? Tulud Riigieelarve tulud tulevad maksulistest tuludest ja mittemaksulistest tuludest. Maksulised tulud on need sotsiaalmaks (maksab tööandja igalt väljamakstult palgalt 33%), käibemaks (kauba või teenuse ostmisel lisanduv 18% maks), aktsiisimaksud (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis; aktsiisimaksuga tahetakse piirata üleliigset tarbimist), hasartmängumaks, tollimaks. Mittemaksulised tulud on igasugused toetused (välistoetused) ja kaupade ning teenuste müük. Kulud Kõige suuremad kulud on sotsiaalkulud (pensionid, toetused jm), teisel kohal tervishoiukulud (palgad, investeeringud), sellele järgnevad haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud
kaupade hindade tõstmise abil. B 16. Eestis ei ole kehtestatud A. üksikisiku tulumaksu; B. pärandusmaksu; C. maamaksu; D. sotsiaalmaksu. B 17. Millised järgnevatest maksudest on sissetulekute suhtes regressiivsed? A. Juriidilise isiku tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks B. Maamaks, juriidilise isiku tulumaks, raskeveokimaks C. Pakendiaktsiis, käibemaks, füüsilise isiku tulumaks D. Elektriaktsiis, käibemaks, tubakaaktsiis. C 18. Milline oli taasiseseisvunud Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi ? a. Suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine b. Suurte kasumitega välisfirmade topeltmaksustamine c. Liberaalne ja avatud majandus d. Siseturu kaitsmine erinevate vahenditega 2 Test 12, Valitsus ja riigieelarve
Alates 2012. aasta jaanuarist on tööandjatel võimalik oma töötajatele anda tasemekoolitust (sh ülikooliharidust), ilma et sellega kaasneks erisoodustusena maksustamine. 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule võib käsitada kauba ekspordina, kui võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38 eurot. 2.3 Aktsiiside muudatustest 1. jaanuarist tõuseb tubakaaktsiis keskmiselt 10% ja 1. veebruarist alkoholiaktsiisi keskmiselt 5%. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatuste kohaselt piiratakse alates 01.01.2012 kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse kasutusala. Muudatuste kohaselt keelatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. 6 KASUTATUD ALLIKAD 1
maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks; käibemaks tollimaks; aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: müügimaks; paadimaks; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt:
tutvustamine, rahvuvaheliste sidemete avardamine 1918-asutati ühing Pallas, mille eesmärgiks oli kunsti edendada ja tutvustada MÕISTED Eesti Vabadussõjalaste Keskliit-asutatud 1929, vabadussõja veteranide liit, sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal Eesti kultuurikapital-riiklik fond, mille kaudu rahastati 6t kultuurivaldkonda(kirjandus, kujutav kunst, muusika, ajakirjandus, sport, teater, kino), raha laekus sinna 1.alkoholi- ja tubakaaktsiis 2.lõbustusmaks MUU Majanduse areng(30')-maareform-riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Suurmaapidamine(mõisad) asendus väikemaapidamisega(talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes kindel tugi Eesti oma riiklusele, Põllumajanduses-tähtsaim majandusharu, juhtkohale tõusis loomakasvatus, mille saadusi müüdi Euroopa turul. Selle edenemist raskendas tõuloomade, sordiseemne, tehnika jm vähesus,
3 Eesti maksud Eesti riigi kehtestatud maksud · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%) · sotsiaalmaks (maksumäär 33%) · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%) · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks Kohalikud maksud · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu 4 Riigi maksud Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.
kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. 3)Milline on maksumäär 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2330,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 5.2 Tubakaaktsiis 1)Kes maksab maksu - Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. 2)Mille pealt maksu makstakse- sigaretid, suitsetamistubakas, sigarid ja sigarillod ning närimistubakas 3)Milline on maksumäär 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 1830,0
töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%); ·sotsiaalmaks (maksumäär 33%); ·maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); ·hasartmängumaks; ·käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); ·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Maksude haldur Riiklike maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu-ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus
*Neutraliteedipoliitika-1938a deklareerisid Le,Lä Ja Est et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid ,mis aitavad vältida sõda Balti regioonis. *Saksamaale lähenemiseks üritati igasuguseid võimalusi,kuid Berliin polnud Eestist huvitatud *kuni 1939a kahe riigi Venemaa ja Saksamaa vahel balanseerimine õnnestus,kuid pärast II Maailmasõda muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. Kultuurielu Eesti Vabariigis Kultuuri rahastamine: Alkoholi-ja tubakaaktsiis,maksud lõbuasutustelt Eesti Kultuurkapital(loodi 1925a) 6Sihtkapitali: Kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur Teaduse finantseerimine(pool EKK sissetulekutest) Eesti Kunstimuuseum,Eesti Kultuurilooline Arhiiv,Eesti Rahva Muuseum Preemiad,auhinnad Kultuurautonoomia: *Eestile oluline rahvusvähemuste lojaalsus. *1925.a rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus: -Rahvusvähemused sakslased,venelased,rootslased ja kõik rahvusgrupid,kelle arv ületas 3000
Maksu põhifunktsioon on koormamisfunktsiooni ehk maksu fiskaalne funktsioon. (eelarveline eesmärk). Fiskaalpoliitika- eelarvepoliitika, mis kuulub valitsuse pädevusse. Rahapoliitika- Eesti Panga poliitika. Hoida koduvaluuta stabiilsust ja tagada pangasüsteemi toimimine. Maksul võib olla kujundamisfunktsiooni roll, mis jaguneb: 1. majanduslik poliitiline funktsioon sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis, pakendiaktsiis, kütuseaktsiis). Eesmärk on mõjutada inimeste käitumist. 2. sotsiaalpoliitilise eesmärgiga, mille eesmärk on ümber jaotada rahvuslik rikkus selliselt, et tagada suurem sotsiaalne võrdsus (tulumaks; sotsiaalmaks; hasartmängumaks). * Kujundamisfunktsioon ei tohi olla maksu seadustes nii tugev, et ta selle maksuobjektinähtuse täielikult hävitaks või likvideerida. Kui see nii juhtuks, siis täida
Iga sisult õige vastus annab punkti. 2. Nimeta üks oluline kuluvaldkond Eesti riigieelarves. 1 p Sotsiaalkulud (sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud jne. Iga sisult õige vastus annab punkti. 3. Nimeta üks maksudest, millest moodustuvad Eesti riigieelarve tulud. 1 p Sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks. Lisaks laekub raha erinevatest aktsiisimaksudest (nt kütuseaktsiis, alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis jne) jm. Punkti annab mõne konkreetse maksu nimetamine. 3. Maksud 5 p 1. Mille poolest erineb brutopalk netopalgast? 1 p Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete mahaarvamist. Netopalk on töötasu, mille inimene saab kätte pärast tulumaksu ja maksete mahaarvamist. 2. Mida tähendab ümbrikupalk? 1 p Ümbrikupalk on käest kätte makstud ametlikult vormistamata töötasu, millelt ei maksta riigile makse; on varimajanduse osa vms. 3
Õlle aktsiisimäär on 50% standardmäärast tootmismahu korral kuni 300 000 liitrit aastas 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 3 675,0 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Tubakaaktsiis 1. Kes maksab maksu- Eestis toodetud tubakatoodetelt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud tubakatoodetelt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja ning Eestisse imporditud tubakatoodetelt importija 2. Mille pealt maksu makstakse- sigaretid, suitsetamistub akas, sigarid ja sigarillod ning närimistubakas. 3. Milline on maksumäär- aktsiisimäär on 64 eurot 1000 sigareti kohta sõltumata jaehinnast;
6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. Maksude eesmärgid * maksude põhieesmärk on raha kogumine avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Seda nim. Maksu koormamisfunktsiooniks ehk maksu fiskaalseks funktsiooniks. (eelarveline eesmärk). Maksul võib olla ka kõrvalmõjusid ehk kujundamisfunktsioon, mis jaguneb: 1. majanduslik poliitiline funktsioon sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis) 2. sotsiaalpoliitilise mõjuga, mille eesmärk on ümber jaotada rahvuslik rikkus ja tagada suurem sotsiaalne võrdsus (tulumaks; sotsiaalmaks; hasartmängumaks). * kõrvalmõjusid ei tohi olla maksu seadustes nii tugevad, et na selle nähtuse täielikult hävitaks või likvideerida. Kui see nii juhtuks, siis ei vasta selline maks enam maksu tunnustele. Maksuteooriad: 1. seotud riigitekke teooriaga ekvivalendi teooria; selle alusel sõlmib riik oma
baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks. III maksubaas – õnneliku juhuse prinsiip. Nt: mitteriiklike loteriide tulumaks, kinke ja pärandimaks, mis on olnud eestis kehtiv maks, kuni 2003 aastani (praegu teda meie maksusüsteemis ei ole). IV maksubaas – tubliduse prinsiip, mis on seotud riskijulguse, tubliduse, majandusliku aktiivsuse, edukuse jne. Nt: mida rohkem tööd teed seda rohkem maksu maksad, kaudselt käibemaks, sotsiaalmaks.
tuleb anda haldusakt; 3. intressikohustus tekib samuti seaduse alusel; 4. teised kõrvalkohustused tekivad haldusakti väljaandmisel; 5. maksutagastusnõue tekib enammakse sooritamisel või maksukohustuse hilisemal ära langemisel(käibemaks)(kui tühistatakse mõni haldusakt, millega eelnevalt oli määratud maksusumma). Maksukohustuse lõppemine: 1. maksmine, tasumine tasumise erivormiks on tasumine maksumärkide ostmisel (tubakaaktsiis, alkoholaktsiis, hasartmängumaks). Tollimaksu tasumise erandiks impordimaksud võib tasuda tollimaaklerile; võib tasuda sularahas; 2. tagastusnõude täitmine tagastusnõuet võib pantida ja arestida, kuid seda ei ole lubatud loovutada; 3. tasaarvestus maksumaksjal on õigus valida, kas nõuda enammakstud summa tagasi või lasta see tasaarveldada maksuvõlgade või teiste maksuseadusest
näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majandusesMaksud Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt) mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad Aktsiisimaks - reguleerimaks kahjulikke harjumus võimalusi Maksudega saab soosida teatud tegevusi anda maksuvabastusi Omanikutulu taasinvesteerimine mitte dividendidena välja võtmine Invaliidide tööle võtmine5
Nt: kellelgi on maa väljaspool tema elukohta; ei tegele sellega; naaber kasutab ise seda maad kui näeb, et keegi ei kasuta seda; tulu kuulub kasutajale. Maksustamisel ümmardatakse 5 sendist alla, suuremalt üles. Maksuarvestus toimub sendi täpsusega, deklareerimisel ümmardatakse. Maksusumma määramise otstarbekuse põhimõte- alla 10 maksusummat ei määrata. Maksumaksmine toimub ülekandega. V.a tollimaks, maksumärgid- tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, hasartmängumaks. RASKEVEOKIMAKS Tekkelugu Kaotati ära pärandi-kinkelepingu maks ja asendati raskeveokimaksuga. Seda maksu ei rakendatud kunagi, seega oli uuest maksust kasu, mis hakkas toimima. 2000. aasta sügisel kuulutati välja ja pidi kehtima hakkama 1.jaanuaril 2002. 1.jaanuar 2003.a jõustus ja rakendati alles 1.jaanaur 2004. Majanduses oli raske aeg ning seetõttu lükkus koguaeg edasi. Tuli luua raskeveokite register, et saaks seadust rakendama hakata
konkreetset kasusaajat on raske selgitada. Nt politsei kaitseb kõiki kodanikke, õpetaja õpetab kõiki klassi lapsi ühtemoodi jne. Seetõttu peab iga kodanik maksma niipalju makse, et need kulud oleksid kaetud. Kasuekvivalentsus tähendab riigipoolse teenuse konkreetset kasu konkreetsele kodanikule – maksumaksjale. Nt sillamaks (silla korrashoidmiseks). Ekvivalentsuse printsiip võib rakenduda ka mõne teenuse tarbimise piiramiseks (näiteks tubakaaktsiis). MAKSEVÕIMELISUSE printsiip: Lähtub maksumaksja võimalusest maksu maksta. Ei arvesta kasu suurust, mida riigi poolt pakutav avalik teenus konkreetsele maksumaksjale annab. Horisontaalsest õigluse printsiibi kohaselt maksustatakse kõiki võrdsete võimetega isikuid võrdselt. Vertikaalse õigluse printsiip väidab, et kõrgema maksevõimega isikud peaksid maksma rohkem makse. **Kui kõik isikud oleks identsed, tuleks kõiki kohelda sarnase maksutamisega.. Seljuhul oleks
d. Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tleb maksta rohkem (suurem protsent) makse 71) Kohalikud maksud, näited: a. Isikumaks b. Kohalik (täiendav) tulumaks c. Müügimaks d. Paadimaks e. Mootorsõidukimaks f. Loomapidamismaks g. Lõbustusmaks h. Reklaami- ja kuulutustemaks i. Teede ja tänavate sulgemise maks 72) Riigieelarve tulud a. Tulumaks b. sotsiaalmaks c. käibemaks d. alkoholiaktsiis e. tubakaaktsiis f. kütuseaktsiis g. mittemaksulised tulud 73) Mis on riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat? V: sotsiaalmaks ja käibemaks 74) Seleta, mida tähendavad järgmised maksud a. Füüsilise isiku tulumaks: b. mitu % ja millest c. Käibemaks d. Mitu % ja millest 75) Maksulised tulud a. Otsesed maksud: üksikisiku tulumaks (26%), ettevõtluse tulumaks (0% investeeritavast kasumist, 26% kui saadud kasumit ei investeerita) b. Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiisimaks c
arvestamise õigsuse üle kontrolli. 4. MAKSUSTAMINE PÕHIMÕTTED, ALUSED e. BAASID 1) Eksistentsi printsiip kui midagi on olemas, tuleb selle pealt ka maksu maksta olemasolu, haldamine, valdamine. (maamaks, kinnisvara-, paadi-, isiku-, mootorsõidukimaks). Kinnisvata-, paadi-, isiku- ja loomapidamismaksu meil ei ole! 2) Kirgede printsiip mis on seotud inimese edevuse ja tarbimisvajadusega (karusnahkade, alkoholi- ja tubakaaktsiis ning hasartmängumaks, mitteriiklikud loteriide tulumaks, kütuseaktsiis, loomapidamismaks). Meil ei ole karusnahkade aktsiisi ja mitteriiklikuid loteriide tulumaksu. 3) Õnneliku juhuse printsiip mitteriiklike lotovõitude tulumaks, kinke- ja pärandimaks (Eestis ei eksisteeri). 4) Tubliduse printsiip seotud riskijulguse ja majandusliku aktiivsusega samuti põhinevad tublidusel ja edukusel (tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks).
Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seadusega, nõue luua tervisedenduse sihtotstarbelise tegevuse rahastamise fond Maailma Panga poolt määratud viis esmatähtsat valdkonda: suitsetamisvastane võitlus, südame- veresoonkonnahaiguste ennetamine, õnnetusjuhtumite kontroll, naiste tervis ja perekonna planeerimine. 42 Ebasoovitava käitumise maksustamine 01.01.1995 tubakaseadus- tubakaaktsiis ca 60% jaehinnast 01.01.2001 alkoholiseadus, alkoholiaktsiis Riigieelarvesse, ei ole seotud tervisevaldkonna investeeringutega 3,5% hasartmängudest laekuvast aktsiisist läheb fondi – Hasartmängumaksunõukogu, sellest 0,5% on märgitud liikumise ja spordi valdkonna toetamiseks. Algusperiood 1995-2001 RAVIKINDLUSTUSE EELARVE: TERVISHOID Fond loodi ravikindlustuse eelarvest, koordineeris nõukogu. •1995 – Tervisekaitselise Sihtkapitali nõukogu
maksustatavast summast. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. aastal 21% ning alates 2009. aastast 20%); · sotsiaalmaks (maksumäär 33%); · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks; · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%); · tollimaks; · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: · müügimaks; 5 · paadimaks; · reklaamimaks; · teede ja tänavate sulgemise maks; · mootorsõidukimaks; · loomapidamismaks; · lõbustusmaks; · parkimistasu. Maksustamise üldised põhimõtted
makseks esitamineпредъявле2ние к платежу2 акциз м ehk акцизный налог м ehk акцизный сбор м alkoholiaktsiis акциз на алкогольную продукцию kütuseaktsis акциз на топливо mootorsõidukiaktsiis акциз на моторные транспортные средства pakendiaktsiis акциз на тару и упаковку tubakaaktsiis акциз на табачные изделия обязательственное право -võlaöigus обязательство- kohustus (kohustis) võlasuhe VF õiguskeeles tihti kasutatakse kohustuse (обязанность) tähenduses обязанность -kohustus обеспечение обязательства -kohustuse tagamine Договор -leping заключать договор – sõlmima l
o ressursside kasutamise alternatiivsed võimalused · · Hinnast peaaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormust osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis väheelastsem o Teisisõnu, kui nõudlus on elastsem, kannab rohkem tootja. Kui pakkumine on elastsem, kannab rohkem tarbija. · Kaudsed maksud: o Käibemaks 20% o Aktsiisid o Elektriaktsiis o Kütuseaktsiis o Pakendiaktsiis o Tubakaaktsiis o Alkoholiaktsiis · Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega. Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi: o Hetkeperiood situatsioon, kus tootja pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud o Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada (vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades.
suhtena SKP-sse. Lisaks üldisele maksukoormusele saab majandusarengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes, sest erinevate maksude mõju majandusele on samuti erinev. Nii mõjutavad tarbimiselt võetavad maksud, nagu käibemaks, rohkem vaesemaid elanikke, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust. Rikkamad inimesed säästavad suure osa oma rahast ning seetõttu avaldavad neile mõju pigem kapitalimaksud, nagu näiteks maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega, nagu tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis, on võimalik mõjutada kahjulikke toodete, näiteks alkoholi või sigarettide tarbimist. Eesti tulumaksuseaduses kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum ehk see osa kasumist, mida ei maksta välja omanikele omanikutuluna (seega ettevõttesse jääv kapital, mida kasutatakse näiteks investeeringute tegemiseks), on tulumaksuvaba. Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendidena välja võetakse. Riigieelarve kulutused
Maksuda 4 668,5 4 778,3 102,4 sotsiaalmaks 1 923,9 1 932,7 100,5 käibemaks 1 435,7 1 493,7 104,0 aktsiisimaksud 776,7 776,2 99,9 alkoholiaktsiis 192,3 195,3 101,5 tubakaaktsiis 169,0 158,3 93,6 kütuseaktsiis 382,0 389,8 102,0 tulumaks 475,4 518,6 109,1 Kaupade ja teenuste müük 113,8 140,7 123,6 Toetused 1 153,9 1 216,2 105,4
aktsiisikauba kaugmüük - müüja maksukohustus sihtriigis; maksuvaba kaubandus - rakendatakse territooriumil kehtivat maksuseadust; Laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5% üle Eesti Kultuurkapitalile. ALKOHOLIAKTSIIS: alkohol - kääritatud jook, muu alkohol, vahetoode, vein, õlu. Alkoholi käitmine: alkoholiseadus; aktsiisi maksjad: aktsiisilao pidajad, registreeritud kaubasaaja, importija muu isik k.a. tollieeskirjades sätestatud isik (reisija). TUBAKAAKTSIIS: Tubakas - taim perekonnas Nicotiana; Objekt: tubakatoode - sigar, sigarillo, sigaret, suitsetamis- ja närimistubakas. Maksuvabad reisija kogused, ning FI-le maksuvabalt saadetavad tubakatooted. Maksu tasumine toimub maksumärkide müügi kaudu; Maksumärk - tubakatootel või selle müügipakendile kinnitatav eritunnus, mis tõendab aktsiisi tasumist. ENERGIATOODETE AKTSIISID: Objektid: Eestis toodetud või Eestisse sissetoodav
· vahetoode 2444 kr/hl (seni 1852 kr/hl) · muu alkohol 222 kr/vol/hl (seni 202 kr/vol/hl) Maksumärgistamisekohustus kehtib alates 01.01.2010 alkoholile mahuprotsendiga üle 22% pakendis mahuga alates 0,05 liitrit (kuni 31.12.2009 mahuprotsent üle 22% pakendis mahuga alates 0,2 liitrit või millelt makstav aktsiisisumma oli üle 14 000 kr müügipakendis oleva alkoholi kohta). Maksumärgistama ei pea enam ravimit ravimiseaduse mõistes. Tubakaaktsiis (ATKEAS § 56): · sigarettide aktsiisi fikseeritud määr on 525 kr, kuid mitte vähem kui 1001,40 kr/ 1000 sigaretti, ja proportsionaalne määr 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast Kütuseaktsiis (ATKEAS § 66): · pliivaba bensiin 6615 kr/1000 l (seni 6228 kr/1000 l) · pliibensiin 6615 kr/1000 l (seni 6600 kr/1000 l) · diislikütus 6148 kr/1000 l (seni 5787 kr/1000 l)
kütuseaktsiis) kogumine Eestis praegu ei vasta veel täielikult Euroopa Liidu põhimõtetele. Eestis on aktsiisid kehtestatud: · Alkoholiaktsiis - 2001. aasta 1. jaanuaril jõustunud alkoholiaktsiisi seadusega rakendati alkoholiaktsiisi kogumiseks aktsiisiladude süsteem, mis vastab EL Nõukogu direktiivi 92/12/EEC nõuetele. Alkoholi aktsiisimäärad on kooskõlas EL liikmesriikidelt nõutavate minimaalsete aktsiisimääradega. · Tubakaaktsiis - Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid, sigarid ja sigarillod, närimistubakas ja muud tubakatooted. Eestis toodetud tubakatoodetelt maksab aktsiisi tootja ja Eestisse toimetatud tubakatoodetelt importija. Aktsiisi makstakse tubakatoodete võõrandamisel tootja poolt ja tubakatoodete importimisel. · Kütuseaktsiis - Kütuseaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; hasartmängumaks; käibemaks; tollimaks; aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis); raskeveokimaks. 373. Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne? Tarbijakaitseseaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. 374. Kes on tarbija? Füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. 375. Millised on tarbija põhiõigused? Tarbijal on õigus:
annaabi.ee 
