Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid III at eKr suurte jõgede kallastele, kuna seal olid looduslikult paremad elutingimused. Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud. Teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13 tsivilisatsiooniks, samas kui Harvardi professor Samuel
Esimesed teadaolevad tsivilisatsioonid hakkasid kujunema alates III aastatuhandest eKr. Mesopotaamias ja Egiptuses. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult soodsaimad elutingimused. Tsivilisatsiooni all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi ning defineerime kui - kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist ent tuntud inglise teadlane Arnold Toynbee on jaotanud inimkonna ajaloo kogunisti 13-ks tsivilisatsiooniks. Tsivilisatsiooni tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti see, et varajaste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja seetõttu ei saa teadlased - arheoloogilise materjali puudumisel - seda põhjalikult uurida. Üksmeel on enam-vähem saavutatud inimkonna ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses.
Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldu- sed klassiühiskonna sünniks. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mille poolest erines viljelusmajandusega tegelevate hõimude kultuur küttide-kalastajate kultuurist? 2. Miks suurenes metallide kasutuselevõtuga eri hõimude arengutaseme vahe? 2. TSIVILISATSIOONI TEKKIMINE 11 PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID JA TSIVILISATSIOONI LEVIK VANAAJAL primaarsed tsivilisatsioonid tsivilisatsiooni levik vanaajal Varased tsivilisatsioonid Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kuju- nema tsivilisatsioon. Selle ladina keelest tuletatud terminiga (civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik) tähistatakse hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks.
Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldu- sed klassiühiskonna sünniks. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mille poolest erines viljelusmajandusega tegelevate hõimude kultuur küttide-kalastajate kultuurist? 2. Miks suurenes metallide kasutuselevõtuga eri hõimude arengutaseme vahe? 2. TSIVILISATSIOONI TEKKIMINE 11 PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID JA TSIVILISATSIOONI LEVIK VANAAJAL primaarsed tsivilisatsioonid tsivilisatsiooni levik vanaajal Varased tsivilisatsioonid Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kuju- nema tsivilisatsioon. Selle ladina keelest tuletatud terminiga (civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik) tähistatakse hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks.
Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutse algusega umbes ühel ajal.; 2)Ühiskonna selge varanduslik kihistumine.; 3)Kujunenud riiklus osad rikkamad olid nn valitsev klass, kes kontrollisid enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. 4)Tarvutisel oli kiri esmalt kasutati majandamist ja riiklikku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks
mis lõid eeldused klassiühiskonna sünniks. Tsivilisatsiooni tekkimine:Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. al III a.tuh eKr hakkas mõnes maailma piirk. kujunema tsivilisatsioon. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:Tsivilisatsioonid olid põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid e. primaarsed tsivilisatsioonid: umb. 3000 eKr Mesopotaamia-Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuse tsiv. Niiluse kallastel; 2400 ekr
Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioonideks. 2. Sekundaarsed ehk need, mis on tekkinud olemasolevate tsivilisatsioonide mõjul. Primaarsed: 1. Mesopotaamia ja Egiptus. 2. Induse tsivilisatsioonid. 3 Hiina 4. Andide ja Kesk-Ameerika tsivilisatsioon. 6. Joruba tsivilisatsioon aafrikas(Nigeeria aladel). Põlluharimisele üleminek peale jääaega(11 000). Toimus see viljakal poolkuul e alal Egiptuse
. 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.......................................................................................................................6 Metallide kasutuselevõtt .................................................................................................................................6 2. TSIVILISATSIOONI TEKKIMINE...........................................................................................................................7 Varased tsivilisatsioonid. ............................................................................................................................... 7 Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused.....................................................................................................8 Usu osa tsivilisatsiooni tekkimisel...................................................................................................................8 Vanaaja mõiste...............................
kiviriistade (olduvai kultuuri esemete) esinemine. Skeletiehituse poolest olid need olendid üsna sarnased gratsiilsetele australopiteekustele, välja arvatud suurem ajukolju ja väiksemad purihambad. Esialgu ei tunnustanud enamik paleoantropoloogeLeakey'de leide Homo-liigina, vaid pidas neid mingiks gratsiilsete australopitetsiinide vormiks. Siin toimisid tugevasti juurdunud eelarvamused: inimese ajumaht peab olema vähemalt 750800 cm³ ja esimesed inimesed pidid tekkima märksa hiljem (seni esimese inimesena tunnustatud Homo erectus (Pithecanthropus) arvati olevat tekkinud vähem kui 1 miljon aastat tagasi). Kuid Louis Leakey nimetas inimeseks (Homo) tunduvalt väiksema ajumahuga olendi ja viis selle eksisteerimise umbes miljon aastat varasemasse aega. Hiljem leiti habilise-tüüpi fossiile mitmelt poolt Ida-, Kirde- ja Lõuna-Aafrikast vanusega 2,41,6 miljonit aastat (töödeldud kive ja
Igal juhul annavad megaliitilised ehitised tunnistust kogukonna heast sisemisest korraldatusest ja selle liikmete tõhusast koostööst. Vastasel korral olnuks nii suurte ehitiste rajamine võimatu. Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd U. 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vaske. U. 3500 a eKr sai samas alguse künnipõppundus. Kujunes piltkiri. U. 3000 a ekr kerkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esile esimesed tsivilisatsioonid. III aastatuhande algul oli vase ja tina segust pronksist saanud Lähis-Idas ja idapoolsetes vahemeremaades peamine relvade ning tööriistada valmistamise materjal. Maailmas oli alanud pronksiaeg. Kuigi esimesed andmed vasetöötlemisest pärinevad varasemast ajast, sai ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamisel Ees-Aasias alguse IV aastatuhande lõpupoolel. Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema vase ja tina sulamit pronksi mis
alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada suuri müüre, sest need pidid nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd, seega jah neid linnu võib nimetada ka tsivilisatsioonideks. 6. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise vahelisel alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon umbes 2500 aastat eKr. Selle põhjus võis olla see, et jõgede läheduses on niiske ja lopsakas maa, mistõttu seal on hea kasvatada erinevaid taimi. 7. Osa teadlasi arvab, et kujunev ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke põhjused ja ar
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke põhjused ja ar
32002300 eKr levis Kesk-Dnepril oma lokaalne nöörkeraamika kultuur Kesk-Dnepri kultuuri nime all. Keskus Dnepri jõe keskjooksul. Üle 200 muistise, enamik matused. Maeti laipu, haudadel kääpaid. Hauapanused: nt keraamika, kivist sõjakirved. Ala põhjapoolsest osast andmeid ka põletusmatuste kohta. Asulakohti pole eriti siingi vähemalt mõningal määral liikuv, karja kasvatav asustus. Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioonid said alguse eri kohtades eri aegadel. Nt u 3000 eKr Mesopotaamias, Egiptuses ja Indias. Tsivilisatsioonide teke kohanemise peamine saavutus. Esimesi tsivilisatsioone nim ka varasteks kõrgkultuurideks. "Tsivilisatsioon" suures kindlalt piiritletud geograafilises ruumis olev suhteliselt kõrgel arenguastmel olev ühiskond. Tsivilisatsioonidel omadused, mis eristavad neid teistest ühiskondadest. 1. urbaniseerunud kogukondade olemasolu
Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon - ladina keelest - inim ühiskond, koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga, mingil ajaloo arengu astmel või suures, suhteliselt suletud geograafilises ruumis olev ühiskond. Näiteks antiik- või läänetsivilisatsioon. Tsivilisatsiooni mõiste tekkis 18. sajandil. Prantsuse valgustus filosoofid nimetasid tsiviliseeritud ühiskonnaks mõistuse ja õigluse põhimõttel rajanevat ühiskonda (vastandina barbaarsele). Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis teaduslik jaotus inimkonna sees. Oswald Spengler (1880-1936) - Leidis, et olulisemad tsivilisatsioonid läbi inimkonna ajaloo on olnud: Egiptuse, India, Babüloonia, Hiina, Kreeka-Rooma, Bütsantsi-Araabia, Maia ning Lääne-euroopa omad. Kokku 8 tükki. Hääbumisele vastu minemas nägi Spengler ka Lääne-euroopa tsivilisatsiooni. Arnold Toynbee (1889-1975) - Kirjeldas 21 põhilist tsivilisatsiooni. Hiljem hindas nende arvu 13-le. Lääne tsivilisatsiooni ei pidanud hukkumisele määratuks.
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamis
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Ühiskond Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks (gens) ja need omakorda perekondadeks (familia). Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Roomlaste jagunemine perekondadesse ja sugukondadesse kajastus ka nende nimepanemise traditsioonis. Nii oli igal roomlasel kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi. Viimane võis märkida mõnda sugukonna haru, kuid võis olla hüüdnimena omistatud ka teatud iseärasuste või teenete eest. Iidsetest aegadest oli Roomas tuntud sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutada maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjakäigule minema. Ka rahvakoosolekutel hääletasid kliendin sageli nii, nagu patroonid soovisid. Kumbki pool tõotas olla teisele ustav ja teda hädas aidata. Kliendi ja patrooni vahelised suhted etendasid tähtsat osa kogu Rooma ajaloo kestel
püsivaks asualaks. Algas rauaaeg. See ei toonud aga esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Kreeka oli tol perioodil nii idamaade kui ka eelneva Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud. ARHAILINE PERIOOD u 800 500 eKr VIII sajandist alates eKr suurenes Kreekas elanikonna arvukus kasvas, kerkisid esile linnad ja rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega, ja kreeklased sattusid mõneks ajaks tugeva ida kultuurimõju alla. Eelkõige tuli kreeklastel suhelda tol ajal Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Just foiniiklaste vahendusel puutusid kreeklased kokku idamaa kultuuriga. Kreeka käsitöölised võtsid Idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka sealset kunstistiili.
püsivaks asualaks. Algas rauaaeg. See ei toonud aga esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Kreeka oli tol perioodil nii idamaade kui ka eelneva Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud. ARHAILINE PERIOOD u 800 500 eKr VIII sajandist alates eKr suurenes Kreekas elanikonna arvukus kasvas, kerkisid esile linnad ja rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega, ja kreeklased sattusid mõneks ajaks tugeva ida kultuurimõju alla. Eelkõige tuli kreeklastel suhelda tol ajal Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Just foiniiklaste vahendusel puutusid kreeklased kokku idamaa kultuuriga. Kreeka käsitöölised võtsid Idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka sealset kunstistiili.
toimub pidev ühtesulamine. Moodustub maailmaküla, kus kõigil on ühesugused võimalused, saavutatakse üksteise mõistmine ja peaks saabuma maailma rahu kuid nii see ei ole, sest siiski ei saada maailmast üheti aru. Uus maailm rohkem kasvatab barjääre. Näiteks usus väga raske saavutada ühest mõistmist. See ei levi üle maailma. Kultuurimõiste ümberdefineerimine Refleksiivne analüüs uurimusse lisatud osa, kus teadlane analüüsib ka oma suhet kultuuri/inimestega (lisaks muule uurimisele). Kuidas ta tulemused saavutas (st kuidas pidi kohalikega suhtlema, et saada vajalikku informatsiooni). Ei kirjeldata ainult uurimuse asjaolusid, vaid ka tundeid, mis uurijal on. Need analüüsid kujunevad tihtipeale edulooks, kus alguses ei saavutata kontakti, kuid mingi nipi abil pannakse kohalikud end usaldama. Ainele ja meetodile orienteerumine mis on objekt ja mis meetodeid kasutatakse. Uurijad on
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Kangelaseeposed kujunesid 8 6 saj eKr; ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" levisid suuliselt Autoriks peetakse pimedat Homerost kas ta olemas oli? ei tea ???2.Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal must surm 1347-1349 haigust levitasid rotid suri umbes 30mln inimest = 1/3 Euroopa elanikkonnast 1358 zakerii talupoegade ülestõus 1381 Wat Tyler'i ülestõus Inglismaal ülestõusude tulemus: pärisorjuse kaotamine majandus ja linnaelu elavnes taas XIV saj lõpus hakkab tekkima kapitalistlik tootmine üleminek palgatööle = kapitalismi algus: põhiklassid: kodanlus neile kuuluvad tootmisvahendid proletariaat e töölisklass müüvad oma tööjõudu panganduse kujunemine XIII saj hakati kasutama palgasõjaväge muutused sõjanduses: tõuseb jalaväe osatähtsus vibukütid, hellebard, piigid võeti kasutusele tulirelvad püssid + suurtükid Saja-aastane sõda (1337-1453): Edward III päris Prantsusmaa trooni prantsuse aadel ei olnud sellega pärii
neile omistanud. Milliseid väärtusi rõhutatakse kõige rohkem? ARHAILISE JA KLASSIKALISE KREEKA ÜHISKOND NING ELUOLU Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII sajandist eKr Alates VIII sajandist eKr ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: kasvas elanikkonna arvukus, tekkisid linnas ja esile kerkis rikas ülemkiht. Taastusid tihedad sidemed välismaailma, eriti Idamaadega. Eelkõige suhtlesid kreeklased tol ajal Vahemerel kaubelnud ja merd sõitnud foiniiklastega. Kreeka käsitöölised võtsid idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili. VIII sajandil eKr alanud kolonisatsiooni käigus lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias ning seejärel ka Musta mere rannikul. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu oli osalt
Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus. Kultuuri-looduse vastandus kui ,,tsiviliseeritud kultuuride" ja ,,metsikute kultuuride" v ,,loodusrahvaste" vahel oli varases antropoloogias väga levinud. 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 14 Seepärast tuuakse tihti välja antropoloogia sugulus koloniaalse mõtteviisiga. Varaste antropoloogide kui kultuuriliselt kõrgelt arenenud teadlaste jaoks oli ,,loodusrahvas" ja nende ,,metsik mõtlemine" huvitav uurimisobjekt, räägiti arenenud ja primitiivsetest kultuuridest. Aga kelle seisukohast arenenud? Milliste standardite järgi seda mõõta? Tänapäeval on selline eristus mõeldamatu. Võib rääkida traditsioonilistest ja lääne-tüüpi kultuuridest, aga üks pole teisest hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Strukturalistlik kultuurisemiootika toob välja palju binaarseid vastandusi, mis
teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese ,,mina" tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo
Joonis 8 Maailmataju ,,uurimusobjektiks" on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse ,,reaalsusega", millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses
teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo
Mõjutamine maailma muutmine endale soovitavas suunas. Teaduslik mõjutamine on efektiivsem kui igapäevane mõjutamine. Teaduse komponendid: Empiiria ütleb, mis tegelikult maailmas toimub. Uute andmete kogumine ja nende analüüs.ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria mis teooria järgi maailmas peaks toimuma. Süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta. Ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Teadlaste hulgas on empiirikud ja teoreetikud. Teaduslike uurimuste tüübid: Empiiriline uurimus kogutakse uusi andmeid uurimisobjektide kohta, neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs. Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest. Ei koguta andmeid, vaid tegeletakse varajastemate andmetega. Meta-analüüs statistiline analüüs, mis tehakse varem toimunud uurimustega
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahemerel ......................................
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
