vastase väljaõppinud vägedele tõhusat vastupanu osutada. Ligikaudsete arvestuste kohaselt värvati Rootsi regulaarvägedesse ja maakaitseväkke kokku kuni 7000-8000 eesti ja läti talupoega, valdavalt küll eestlast. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest maale tunginud Vene vägede vastu ja kandsid raskeid kaotusi. Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike vägede vastupanu murdis lõplikult 1710. a. Baltimaile jõudnud suur katkulaine. Ajaloo uurimustes, mis toetuvad pärast katku läbiviidud revisjonidele, on leitud, et varasemate nimekirjadega võrreldes oli puudu u. 75% talurahvast. Tegelikult olid kaotused mõnevõrra väiksemad, sest osa rahvast varjas end veel metsas või oli mujale pagenud. Katku suri u. 200 000 eestlast. 1712. aastaks oli ellu jäänud u. 150 000-170 000 inimest. Eesti rahva säilimine oli sattunud tõsisesse ohtu. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 1701. a
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille
korraldamiseks tundus korraga olevat palju ja revolutsiooni kaudu vanade valitsejate minema- kihutamine oli neist üks erutavamaid. Sotsialism saavutas suure populaarsuse eelkõige prantsuse ja saksa filosoofide ja majandus- teadlaste hulgas. Ilmselt inimajaloo mõjukaim mõtleja Karl Marx (1818-1883) oli üks neist. Marx rajas süsteemi, mis seletas uudsest vaatenurgast lahti inimühiskonna toimimise ja pani paika selle eesmärgid. Põhiidee oli lihtne inimühiskonnas on läbi ajaloo toimunud klassivõitlus, kus alati on olnud üks osa priviligeeritum ja enamus on seetõttu olnud rõhutud ning vaene. Ühiskond tervikuna toodab rikkust, ent reaalse töö selle rikkuse tootmiseks teeb ära see enamus, kes saab tasuks väga väikese osa rikkusest endast. Kapitalistlik ühiskond soosib seega rikkuse kogunemist väikese grupi priviligeeritud inimeste kätte, tekitades sellega klassivaenu ja konflikte. Läbi ajaloo on ühiskond arenenud järjest keerulisemaks, see areng on
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700, suvi vallutasid t
Kroonikud seotud vürstide perekondadega, kui kõik lugesid ennast Rjurikute järglasteks. II Vana-V ajalugu: Moskva ametlik aj (Moskva vürstide) - Teised allikad, mille kaudu saab tervikpildi kokku panna. Leetopissid (tihti esmaavastaja järgi või mõne muu random asja, mitte otseselt seose vahel leetopissi sisuga): Nikon Stepennaja kniga Ivan Groznsi ajast. V ajaloolased: Tatistsev (1686-1705)- kirjutas mitmeköitelise V ajaloo. Tatistsevi päevik- teab asju mida meieni jõudnud kroonikates pole. Oli ajaloolane ning tegi oletusi ning järeldusi kuid mitte otseselt faktide. Kui ta rajati, ss kutsuti välismaalt inimesi tööle. Sakslasest ajaloolane Müller. Tema teene- ekspeditsioon Siberisse (vanausulistelt käsikirju, materjale). Tema venelasest kolleeg M.Lomonossov (1711-1765) tundist Mülleri teoses rahvusliku uhkuse solvamist (et Vene suguvõsa Rootsist pärit) ja
· Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber
oli puudulik, et väljaõpetamata mehed suutnuks vastase väljaõppinud vägedele tõhusat vastupanu osutada. Ligikaudsete arvestuste kohaselt värvati Rootsi regulaarvägedesse ja maakaitseväkke kokku kuni 7000-8000 eesti ja läti talupoega, valdavalt küll eestlast. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest maale tunginud Vene vägede vastu ja kandsid raskeid kaotusi. Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike vägede vastupanu murdis lõplikult 1710. a. Baltimaile jõudnud suur katkulaine. Ajaloo uurimustes, mis toetuvad pärast katku läbiviidud revisjonidele, on leitud, et varasemate nimekirjadega võrreldes oli puudu u. 75% talurahvast. Tegelikult olid kaotused mõnevõrra väiksemad, sest osa rahvast varjas end veel metsas või oli mujale pagenud. Katku suri u. 200 000 eestlast. 1712. aastaks oli ellu jäänud u. 150 000-170 000 inimest. Eesti rahva säilimine oli sattunud tõsisesse ohtu.
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolman
Kõik kommentaarid