varast rasedusfaktorit (early pregnancy factor, EPF), mis aitab alla suruda ema organismi immuunsusreaktsiooni Seda proteiini saab ema vereplasmas tuvastada juba 48 tunni möödumisel viljastumisest -- st umbes neli päeva enne pesastumise algust. Kaksikrasedus Kahemunakaksikud on diagnoositavad vara Teine embrüo võib aborteeruda, see väljendub verejooksuna vararaseduses. Kollaskeha tsüst Emaka kõrval visualiseeritakse sageli 7.-11. rasedusnädalal selgesisuline tsüst (kollaskehatsüst), mis kaob tavaliselt iseenesest Kollaskeha tsüst tekib siis, kui kollaskeha jätkab funktsioneerimist ka ilma raseduseta Enamus tsüste on kollaskeha tsüstid ning kaovad spontaanselt esimese rasedustrimestril Raseduse suuruse määramine Enne 20.rasedusnädalat tehtud ultraheliuuring on raseduse suuruse määramisel kõige usaldusväärsem.
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...
Vaheperemeheks on tavaliselt kalad või vähjalised. Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 m pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoole nugiline. Vaheperemeheks on karjaloomad. Nookpaeluss (Taenia solium) on tavaliselt 3,5 m pikkune, kuni 8 mm laiune valkjas-hall lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on sead. 10. Paelussi sümptomid ehk avaldumine. - Maksas paiknevad tsüstid õivad tekitada ebamäärast kõhuvalu ja naha kollasust ehk ikterust. Kui selline tsüst lõhkeb, tekib nahasügelus, palavik ning nahalööve. Vahel võib tekkida isegi surmaga lõppev allergiline reaktsioon. Kopsus paiknev tsüst võib samuti lõhkeda ning siis tekib köha, veriköha ning valu rinnus. Kuna tsüstid sisaldavad ka haigustekitajaid, tekib peale tsüsti lõhkemist rohkelt tsüste üle kogu organismi. Harva satuvad tsüstid luudesse ja kesknärvisüsteemi. Siis võivad tekkida iseeneslikud luumurrud ja ajukahjustus. Heleen Sillasoo
koagulatsioon) NT-infarkt, kaseoosne nekroos, osteonekroos. Kollikvatsiooninekroos e. niiske kärbus, mis põhjustab kudede veeldumist (kudedes, milles vähem valke ja veesisaldus on kõrge, oluline osa on hüdrolüütilistel ensüümidel) NT-koepehmendus/malaatsia, mädanekroos, niiske gangrene. 4. Nekroosi lõpe Ennistumine e.restitutsioon, Organisatsioon, Kapseldumine e. inkapsulatsioon, Hüalinoos, Kivistumine e. petrifikatsioon, Tsüst, Rebend e. ruptuur, haavandumine e. ultseratsioon, Köndistumine ehk mutilatsioon, Tühik ehk kavern, Sekvestratsioon 5. Surma mõisted Üldine surm, agoonia, kliiniline surm, ajusurm, bioloogiline surm, füsioloogiline surm, patoloogiline surm, postmortaalsed e. Koolnumuutused. 6. Koolnutunnused eesti, ladina keeles(3) /seejuures koolnulaigud jaguneb kaheks, koolnulaostus kolmeks koolnukülmus (algor mortis)- a/v protsesside lakkamisest tingitud
osakesed rakusuu juurde. Parasiitsete algloomade ehitus on sageli lihtsustunud sest nad ei pea ise niipalju toime tulema kuna nad kasut Peremeesrakku. Organell ja ülessanne: Seedevakuool (sisaldab seede ensüüme), sekretoorsed vakuoolid (võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme), ekskretoorsed vakuoolid (neis on eritised ja jääkained), tuikekublik (rakusisese osmootse rõhu reguleerimine), paisatid (kaitseorganellid, halvavad saakobjekti talitluse). Tsüst - tihe kest mis tekib vegetatiivsete vormide ümber kui nad vähenevad oluliselt mõõtmeteid, nad tekivad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Algloomade tähtsus: Looduses-tähtsad aineringe mõjutajad nad on veekogude seisundi indikaatorid. Inimese elus-heitvete puhastamiseks on nad vajalikud. Düsenteeria amööb: inimene nakatun tsüsti abil,väike toitub jämesoole valendikus soolesisust, ei tekita olulist kahju. Suured tekitavad veritsevaid
rakus Tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad tingimuse Amööb Väike ainurakne algloom (0,2 - 0,5 mm). Värvusetu, muudab pidevalt kuju. Elab mageveekogudes. Koosneb ühest rakust. Rakku katab pellikul. Amööbidel on kulendid. Toitub bakteritest, toitevakuooli abil. Hingamiseks kasutab hapnikku. Ebavajalikke aineid eritab amööb pulseeriva vakuooli abil. Paljuneb pooldumise teel. Sügisel tekib amööbile kaitsev kest ehk tsüst. Silmviburlane Kindel kehakuju, 0.05 mm pikkused Elavad lompides ja tiikides Keha eesmises otsas paikneb vibur ja selle läheduses silmtäpp Tahapoole ahanev kehakuju Värvuse annavad kloroplastid Toitub valguse käes nagu taim ja pimedas kui loom. Hingab ja eritab samamoodi kui amööb. Paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom Keha meenutab kujult kinga talda Keha pikkus on umbes 0.1 0.3 mm Toitub peamiselt bakteritest
Munasarjapõletik (воспаление яичников), Emakakaelavähk (рак шейки матки), Emakakaela erosioon (эрозия шейки матки), Sügihaigluset(AIDS,Hiv,süüfilis jn.)(венерические заболевания), Emakamüoom (миома шейки матки), Viljatus (бесплодие). 4 MEHE SUGUELUNDKONNA HAIGUSED. Herpes(герпес), Tsüst (киста), Munandivähk (рак яичка), Sügihaigluset(AIDS,Hiv,süüfilis jn.) (венерические заболевания), Adenooma eesnääre (аденома предстательной железы), Seennakkus ehk soor (грибковые инфекции или молочница). 5 HERPES. 6 Haiguse olemus. Haiguse sümptomid.
Autosomaalne retsessiivne (Harv; kujunemine juba enne sündi; küllalt kiiresti tekib neerupuudulikkus; siirdamine (sobivate doonorite vähesus)) MULTITSÜSTILINE NEER Ühepoolne Erineva suurusega tsüstid, parenhüüm puudub Ureeter puudub või rudimentaarne TSÜSTILISED MUUTUSED NEERUDES Harv Käsnneer või üksik tsüst Ragnar Tunell “Neonatoloogia” Tartu, 1998 http://www.hot.ee/lasterad/urogen.htm http://bjr.birjournals.org/cgi/content/figsonly/80/95 6/e167 http://www.childrensmemorial.org/depts/fetalhealt h/pelvic_kidney.aspx http://kidney.niddk.nih.gov/kudiseases/pubs/polycy stic/ http://farm1.static.flickr.com/174/412784439_636c afb9e2.jpg http://chestofbooks.com/health/disease/Pathology- 2/images/Cystic-transformation-of-kidney-shown-
1. Mõisted: Viirus-üliväike biobjekt, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Siirutaja-tõvestaja esindaja teisele organismile. N: Puuk Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse haigust põhjustavatest haigustekitajatest. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused.+ elutunnused Spoor-bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Baktertoksiin-tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme. Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. Tsüst-algloomadel tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis puhkeperioodil või ebasoodsa aja üleelamiseks. 2. Viiruste elusad tunnused:pärilikkusaine(DNA), valgud, suudam muutuda/reageerida keskkonnale, suudavad aja jooksul areneda. V...
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
embol. 36. Mis on verejooks ja kuidas seda jaotatakse? Verejooks ehk vere väljumine veresoontest. Jaotatakse väliseks, sisemiseks, verevalumiks ja arteriaalseks, venoosseks, kapillaarseks. 37. Mis võivad olla verejooksu põhjused ja tagajärjed? Põhjusteks võivad olla veresoonte seina rebend, mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon, veresoone seina läbilaskvuse tõus. Tagajärgedeks võib veri imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapselduda, organiseeruda, võivad tekkida liited. 38. Mis on hemotooraks? Verirind 39. Mis on hemoperikard? Veri südamepaun 40. Mis on hemoperitoneum? Verikõht 41. Mis on patehhia? Täppverevalum 42. Mis on hematoom? Verimuhk 43. Mis on meleena? Veriroe 44. Mis on hematuuria? Verikusisus 45. Mis on metrorrhagia? Emakaverejooks 46. Mis on menorrhagia? Rohke menstruatsioon 47. Mis on transudaat?
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja ...
· Algloomad elavad märjas või rõskes keskkonnas, sest pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad keskkonnatingimused. Mõisted: · algloom üherakuline organism; ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. · pelliikul väga õhuke elastne kest, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga; rakukesta asemel. · tsüst tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad keskkonnatingimused; pelliikuli asemel katab tsüsti tihe kest. Joonis 1: näide algloomadest 1.2 Amööb liigub kulenditega · Amööb on muutliku kujuga algloom, kes pidevalt sopistab välja kulendeid. 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 1 1319659837129285.doc Kärt Roomäe
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
49. Ränivetikad on vegetatiivses vormis 50. Bicosoecales liigid on peamiselt fototroofsed. 51. Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalne vesiikulite esinemine rakumembraani all. 52. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid 53. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi olemasolu. 54. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka 55. Dinoflagelladid on vegetatiivses vormis haploidsed. 56. Dinoflagellaatide tsüst on elutsükkel halbade keskkkonna tingimuste üleelamiseks. 57. Dinoflagellaatide liike suurusjärgus 2000 liiki 58. Dinflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 59. Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit. 60. Sulcus on dinoflagellatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal 61. Amfiesmaalsed vesiikulid on rakumembraani all olevad alveoolid 62. Dinoflagellatidel puudub nukleomorf 63. Dinoflagelladi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega 64
Hemotooraks, verirind haemothorax Tagajärjed: Hemoperikard, verisüdamepaun haemopericard - võib imenduda täielikult Hemoperitoneum, verikõht haemoperitoneum Petehhia, täppverevalum petechia - võib tekkida tsüst Hematoom, verimuhk haematoma - kapseldub Meleena, veriroe melaena - organiseerub Hematuuria verikusesus haematuria Emakaverejooks metrorrhagia - tekivad liited Rohke menstruatsioon - menorrhagia
molekulaarbioloogias. koloniaalne kerasviburlane (hulkrakne) kasutatakse mudelobjektina hulkraksete organismide tekke selgitamiseks. 5) DÜSENTEERIA SISEAMÖÖB ..kuulub algloomade hulka , kulendviburloomade hõimkonda, kulendloomade alamhõimkonda. def. Inimese parasiit kasvulava: pimesoole ja käärsoole valendikud, soole limaskest, maksakude (harvem) nakatumine: 1) tsüst satub inimese soolestikku toiduga 2) tsüsti kestad lahustuvad, tekib 8 väikest amööbi, mis kasvavad väikeseks vegetatiivseks vormiks (ei ohusta veel inimest) 3) soodsates oludes (nõrga immuunsüsteemi puhul) kasvab suureks vegetatiivseks vormiks (toitub erütrotsüütidest), mis põhjustab soolestikus veritsevaid haavandeid
Statokineetilised testid: • Rombergi test • Käimistest • Käimistest kaldpinnal • Näitamiskats Kuulmis- ja kõneelundite arenguanomaaliad. Kaasasündinud kaelamassid. Kaasasündinud (lastel on 54% kõikidest kaela massidest, kõige sagedasem on türeoglossaalne tsüst) ja omandatud (põletikulised moodustised ja kasvajad) - tuumor – tihke, raskesti liigutatav, valutu -tsüst – pehme, kergesti liigutatav, supureerumisel väga valulik Türeoglossaalne tsüst sagedasim kaasasündinud kaela mass, seotud keeleluuga, kilpnäärme laskumisel tekkiv arenguhäire, RAVI kirurgiline eemaldamine koos keeleluu tsentraalse osaga. Rasunäärmete tsüstid arenevad rasunäärmetest selle juha ummistumisest. Süljenäärmete tsüstid – tsüstjas moodustis suupõhjas, võib ulatuda läbi suupõhja lihaste kaelale. Dermoidtsüstid – arenevad epiteeli vale paiknemise tõttu, sisaldavad rasunäärmeid, teisi näärmeid, juukseid, hambaalgmeid. Lümfangioom –
Tavaliselt hingamiseks vajalikku hapnikku võtavad nad veest. Nendel puudub rakukest ja seda asendab elastne pelliikul, mille moodustab tsüntoplasma sees olev väliskiht. 5.Amööbi paljunemine, tsüsti mõiste ja tähtsus. Amööb paljuneb pooldumise teel ning soodsates tingimustes võib see toimuda mitu korda päevas. Sügisel, kui ilmad muutuvad külmaks ning leutingimused ebasoodsaks, lakkab amööb toitumast. Tema keha ümardub ja kattub tiheda kaitsva kestaga, tekib tsüst. Tsüstina võib ta tuulega kanduda teise veekogusse. 6.Silmviburlane - silmapäpi ja viburi otstarve, paljunemine. Silmtäpi otstarve on see, et silviburlane tajub sellega valgust, mille poole ta ujub. Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. 7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ? Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse. Rohe-,puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega
Trichophyton seened saadakse kontakti teel teiselt inimeselt. RAVI/SOOVITUS Peaseene korral ei piisa tavaliselt ainult paiksetest vahenditest, kuna need ei suuda tungida efektiivselt juuksetüvesse, kus valdavalt asuvad haigustekitajad. Eduka ravi aluseks on suukaudsed ravimid. KAS ON NAKKAV? Kuna tegemis on seenega, siis on see nakkushaigus. Miilium Miilium on miniatuurne marrasnaha tsüst, mis sisaldab keratiini, peamist naharakkude koostisainet. Selle diameeter on 1 - 2 mm. Tsüst paikneb tavaliselt laugudel, otsmikul ja põskedel. Enamasti on neid hulgaliselt. Tsüst tekib tervele kohale tavaliselt traumade foonil (päikesepõletus, dermaabrasioon). RAVI/SOOVITUS saab eemaldada kosmeetiku juures KAS ON NAKKAV? Miilium on rasukogu, seega see ei ole nakkav.
on parasiidid. Harilik amööb läbimõõt kuni 0,25mm, elab lompide ja tiikide põhjas mudakihil. Kuju muutub pidevalt, kulendid võivad tekkida amööbi igas välispinna punktis. Keskkonna soojenedes aktiivsus suureneb, kui liiga kõrgel temperatuuril pidurdub. Düsenteeria siseamööb Ülemaailmse levikuga inimese parasiit, elutseb peamiselt pimesoole ja käärsoole valendikus ning soole limaskestas, vahel ka maksakoes. Inimese nakatavaks vormiks on tsüst. Seedeelundkonnas tsüsti kestad lahustuvad, raku jagunemine lõpeb, tekivad 8 väikest amööbi väikesed vegetatiivsed vormid. Toitub soolesisust ning olulist kahju inimesele ei tekita. Soodsates oludes muutub väike vegetatiivne vorm suureks vegetatiivseks vormiks, kinnitub sooleseinale ning hakkab tootma valke lammutavaid ensüüme, mis tekitavad soolehaavandeid. Seejärel tungivad amööbid limaskesta, võivad sattuda verekappillaaridesse ning
Ravi järgselt on vajalik kanda spetsiaalseid kompressioonsukkasid, mis aitavad kahjustatuid veene kinni suruda. Skleroseerimise järgselt võivad esineda järgnevad nähud: verevalumid (hematoomid) süste kohal, valu jalas esimestel päevadel peale ravi, veresoone seina põletik (flebiit). Võimaliku tüsistused on: pigmentatsioon, väikese veresoonevõrgustiku teke, haavandid, allergilised reaktsioonid, süvaveenitromboos, arterisisene tsüst. Skleroteraapial ei ole teada pikaajalisi kõrvaltoimeid. Veenilaiendid, mida on skleroteraapiaga ravitud, ei teki uuesti. Skleroteraapiaga ei parandata veeniseina nõrkust, mistõttu võivad aja jooksul kujuneda uued veenilaiendid. 6 Ravi Kui veenilaiendid pole veel välja kujunenud ja probleemiks on vaid raskustunne ja jalgade
Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inintegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. 35.Kes ja miks kuuluvad protistide riiki? Protistide hulka kuuluvad algloomad, vetikad ja mõned seened. Kuuluvad protistide riiki, sest teadased ei oska neid teistesse riikidesse panna. Nn Fagotsütoosi teel või keha pinnaga. 37.Seleta mõisted tsüst, kommensalism, kisklus, bioindikaator, parasiit, siirutaja. Tsüst- püsirakk, algloomade poolt ebasobivate elutingimuste üleelamiseks loodud püsirakk Kommensalism- elusorganismide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne. Kisklus- kiskja ja saaklooma vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjulik Bioindikaator- liik või ökorühm, mille järgi saab hinnata keskkonna seisundit
Ravi järgselt on vajalik kanda spetsiaalseid kompressioonsukkasid, mis aitavad kahjustatuid veene kinni suruda. Skleroseerimise järgselt võivad esineda järgnevad nähud: verevalumid (hematoomid) süste kohal, valu jalas esimestel päevadel peale ravi, veresoone seina põletik (flebiit). Võimaliku tüsistused on: pigmentatsioon, väikese veresoonevõrgustiku teke, haavandid, allergilised reaktsioonid, süvaveenitromboos, arterisisene tsüst. 9 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38 E Skleroteraapial ei ole teada pikaajalisi kõrvaltoimeid. Veenilaiendid, mida on skleroteraapiaga ravitud, ei teki uuesti. Skleroteraapiaga ei parandata veeniseina nõrkust,
paranemisele. Sukk tuleb hoida pidevalt jala ümber ning mitte lasta tal edasi-tagasi liikuda. Skleroseerimise tagajärjel võib esineda süstitud kohas verevalumeid, jalavalu ning veresoone seina põletikku. On täheldatud ka tüsistusi antud protseduuri tagajärjel: haavandid (paranevad aeglaselt, võivad jätta armi), pigmentatsioon, väikese versoonevõrgustik tekkimine, allergilised reaktsioonid, arterisisene tsüst (harvaesinev), süvaveenitromboos (kui ei peeta kinni igapäevasest liikumisest ja sukkade kandmisest kui järelravist). Veenid, mida on skleroteraapiaga ravitud, ei teki uuesti. Vaatamata sellele ei paranda skleroteraapia veeniseina nõrkust, mistõttu aja jooksul võivad kujuneda uued veenilaiendid. MIS ON HEPARIIN? Hepariin on looduslik antikoagulant, mis takistab vere hüübimist. Antikoagulant muudab vere vedelamaks ja takistab nii verehüübe muutumist veelgi suuremaks
● verevalum- veri voolab kudedesse Põhjused: ● veresoone seina reband ● mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon ● veresoone seina läbilasvkuse tõus Tagajärjed: sõltuvad verehulgast, vere jooksu kiirusest ja kohast. Kiire verekaotuse korral on üks liiter surmab. Väiksed, kuid korduvad põhjustavad aneemiat. Verevalum: võib imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapeldub, asendub kiudsidekoeha, tekivad liited Mõisted hemotooraks- verirind, verekogum pleuraõõnes hemoperikard- verisüdamepaun, verekogum südamepaunas hemoperitoneum- verikõht, verekogum kõhuõõnes petehhia- täppverevalum, väike punktikujuline verevalum hematoom- verimuhk,suur piirdunud verekogum kudedes meleena- veriroe, vere sisaldus rojas hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon
HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid...
Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides,...
Dgn: Rö (vesilahustuva kontrastainega) Ravi: võõrkeha eemaldamine rigiidse ösofagoskoobiga (risk perforatsiooni tekkeks; mõelda, et söögitoru sein on õrn nagu vettinud paber), kõige parem on siiski see, kui võõrkeha liigub edasi ja väljub ise. Lihasrelaksandi manustamine (näiteks buskopaan) aitab spasmi vähendada. Distaalselt paiknevat võõrkeha võib edasi lükata, et ta satuks makku. 11. Kaasasündinud kaela massid- tsüstid ja kasvajad Türeoglossaalne tsüst on kõige sagedasem kaasasündinud kaela mass, mis tegelikult on kilpnäärme laskumisel kujunev arenguhäire. Enamus juhtudel asetseb keskjoonel ja on seotud keeleluuga st. liigub kaasa neelates, keele liigutamisel. Ravi kirurgiline eemaldamine. Kaela lateraalne tsüst avanevad erinevatest lõpuspiludest. Võib infitseeruda, võib esineda fistul mandliloozi. Veel on pea- ja kaelapiirkond kõige sagedasemaks lokalisatsiooniks
Kaebused: tükitunne, toidu peetumine Dgn: Rö (vesilahustuva kontrastainega) Ravi: võõrkeha eemaldamine rigiidse ösofagoskoobiga (risk perforatsiooni tekkeks; mõelda, et söögitoru sein on õrn nagu vettinud paber), kõige parem on siiski see, kui võõrkeha liigub edasi ja väljub ise. Lihasrelaksandi manustamine (näiteks buskopaan) aitab spasmi vähendada. Distaalselt paiknevat võõrkeha võib edasi lükata, et ta satuks makku. 11. Kaasasündinud kaela massid Türeoglossaalne tsüst on kõige sagedasem kaasasündinud kaela mass, mis tegelikult on kilpnäärme laskumisel kujunev arenguhäire. Enamus juhtudel asetseb keskjoonel ja on seotud keeleluuga st. liigub kaasa neelates, keele liigutamisel. Ravi kirurgiline eemaldamine. Kaela lateraalne tsüst avanevad erinevatest lõpuspiludest. Võib infitseeruda, võib esineda fistul mandliloozi. Veel on pea- ja kaelapiirkond kõige sagedasemaks lokalisatsiooniks lümfangioomidele (tsüstiline
· Heterotsüstid niitjatel bakteritel esinev rakk, mis fikseerib õhulämmastikku e N2-te · Goniidid niidi otsmine rakk, mis eraldub ja võib anda alguse uuele niidile · Filamentne kasv üksainus rakk moodustab pika niidi · Koniidid aktinomütseetidel esinev spooritaoline moodustis, mis aitab bakteril säiluda ja paljuneda · müksospoorideks e mikrotsüstideks müksobakteritel esinev tsüst, mis talub hästi kuivust, kiirgust, kuumust kuni 60°C · Protoplast rakk, millelt on eemaldatud kest · Stäroplast osaliselt kahjustatud kestaga rakk · Periplasma - välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum G(-) bakteritel. · Mesosoom rakumembraani sissesopistus · Inklusioonkeha sisaldis · Aerosoomid sigarikujuline põiekene bakteris, mille funktsioon on sarnane kala ujupõiele · Gaasivakuool aerosoomide kogum
fiksatsioon, eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses. 6.2 Rinnavähi avastamine, sõeluuring Rinnavähi sümptomid on erinevad tihketest ,,tükkidest" ja tursest kuni nahamuutusteni, kuid enamasti ei anna rinnavähk üldse väljendunud haigustunnuseid. Rindades esinevad tihked tükid võivad olla liiga väikesed, et neid ise katsudes leida. Oluline on teada, et rinnavähile sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka mittekasvajalistest haigustest, nagu infektsioon või tsüst. Rinnavähi varajasemale avastamisele aitab kaasa regulaarne enesekontroll, mammograafia e. rindade röntgenuuring ja rindade kliiniline kontroll e. arstlik läbivaatus. Varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98-100%. Seega mida varem pöördub naine arsti poole, seda parem on ravitulemus. Rinnavähi varajases avastamises on kõige tähtsam roll sõeluuringutel, mis toimuvad
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist ...
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
idanemisvõimelisena väga pikka aega. Endospoore saab rakus tuvastada rakkude kuumutamisel malahhiitrohelisega. Järgneval pesemisel ei tule värv spoorist välja ja tsütoplasma saab värvida täiendvärviga. Tuntuimad endospoore moodustavad bakterite perekonnad on Bacillus ja Clostridium Erandeid on ka. Näiteks Metabacterium polyspora rakus moodustub 4-9 endospoori. Anaerobacter'i rakus on leitud kuni 5 endospoori. Tsüst puhkevorm, võimaldab bakterirakul üle elada halbu keskkonnatingimusi. Tsüste moodustavad: o Müksobakterid o Spiroheedid o Azotobacter o Riketsiatel Eksospoorid moodustuvad vegetatiivsetest rakkudest nöördumise teel. Esinevad punguvatel bakteritel. On termoresistentsed. Endospooride paiknemine rakus: Terminaalselt ja paisutab rakku (plektridiaalne spoor). Clostridium tetani. Terminaalselt ja ei paisuta rakku (batsillaarne spoor). B. megaterium, B. cereus, B. mycoides, B
· Kaenlaluste lümfisõlmede suurenemine. (RV1 2011) 13 Kaebused võivad olla tingitud ka haiguse siiretest teistesse kehaosadesse, näiteks seljavalu, peavalud või ka üldised vaevused väsimus, nõrkus, iiveldus, isutus. Oluline on teada, et rinnavähile sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka mittekasvajalistest haigustest, nagu infektsioon või tsüst. Siiski oleks hea mõte loobuda suitsetamisest ning liigsest alkoholi tarbimisest ja süüa tervislikult. 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE Rinnavähi varajases avastamises ja diagnoosimises on kõige tähtsam roll sõeluuringutel ehk skriiningutel. Rinnavähi sõeluuring on kindlas vanusegrupis valdavalt kaebusteta naiste uuring
B Enamasti liiguvad aktiivselt. L 1.2. Milline on alglooma peamine erinevus bakterist? Algloom on suurem Ülesanne 2. Kirjuta, kuidas liiguvad järgmised algloomad (a-c): a) silmviburlane, liigub viburitega b) amööb, oma kehakuju muutes c) kingloom. Ripsmeid kasutades Ülesanne 3. 3.1. Ebasoodsates keskkonnatingimustes võib bakter moodustada spoori ja algloom tsüsti. Mille poolest on spoor ja tsüst sarnased? Nad on sarnased selle poolest, et neil on ümar kuju. 3.2. Miks on spooride ja tsüstide moodustamine organismile vajalik? Selleks, et rasketes keskkonnatingimustes ellu jääda. Ülesanne 4. 4.1. Loe tekst läbi ja vasta küsimustele. Risto võttis tiigist vett ja valas Petri tassi ning vaatas binokulaariga selles algloomi. Kogu Petri tassis liikus rohkesti kingloomi ja rohelisi silmviburlasi. Ta kattis pool tassi fooliumiga ning jättis selle aknalauale
põhjustab, kuidas inimest kahjustab jms), mille vastu saab inimesi vaktsineerida. 11.Vaata näiteks http://www.vaktsiin.ee, http://www.tervisekaitse.ee. --- 76 Peatükk: 34. Algloomad Peatükist saad teada * Kes on algloomad? * Milline on nende ehituse ja elutegevuse eripära? * Millised algloomad on meie looduses tavalised? * Milline tähtsus on algloomadel looduse aineringes? * Miks on osa algloomi teistele organismidele kahjulikud? Olulised mõisted * algloom * tsüst Kes on algloomad? Algloomad on üherakulised ehk ainuraksed rakutuumaga organismid. Seega on nad päristuumsed. Kogu nende elutegevus toimub ühes rakus. Neil on eluks vajalike ülesannete täitmiseks, näiteks seedimiseks ja eritamiseks, eri struktuurid. Kõigil algloomadel on kas üks või mitu tuuma. Enamikku algloomi ümbritseb väga õhuke tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis aga ei kaitse neid kuivamise eest
PILET 1 1. Haiguse mõiste, haiguse järgud, tuua ka näide suvaliselt valitud haigusest Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine. Organism võib selles järgus bioloogiliste kaitsereaktsioonide abil haiguste põhjustest ja nende tagajärgedest vabaneda. 3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijär...
väljasopistatavad moodustised ehk kulendid. Kulendprotistide tsütoplasma on jaotunud sisemiseks amorfsemaks endoplasmaks ja välimiseks tihedamaks ektoplasmaks. Kulendprotistid sigivad pooldumise teel ja suguliselt. Selts: Paljasamööbid Nuda Neil puudub tugevam kehakate. Mageveekogudes elab mudaamööb ja inimese organismis düsenteeria siseamööb. Ebasoodsate elutingimuste korral ning levimiseks uutesse elupaikadesse (parasiitidel), moodustavad amööbid püsikehakesi ehk tsüste. Tsüst on ilmastikutingimustele väga vastupidav moodustis, mille sees amööb säilib eluvõimelisena pikka aega. Mudaamööb Amoeba proteus, düsenteeria siseamööb Entamoeba histolytica. Selts: Kodaamööbid Testacea. Mageveekogudes elavad amööbid, kes moodustavad enesele kaitseks kitiinainest või ka mineraalosakestest kaitsva kesta. Tavalisemad nende esindajad on kärglane Arcella sp. ja sõmerlane Difflugia sp. Selts: Kambrilised Foraminifera. Enamik mereloomad, kelle skelett on räniainest
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused k...
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
liikumisorganitest: • viburloomad - Leishmania, Trypanosoma, Giardia, Trichomonas • amööbloomad - Entamoeba • eosloomad – Toxoplasma, Cryptosporidium, Isospora, Plasmodium • ripsloomad • mikrosporiidid Bifaasiline elutsükkel - kaks funktsionaalselt ja morfoloogiliselt erinevat vormi: • trofosoid - ainurakse parasiteeriv, aktiivselt kasvav ja paljunev vorm, tundlik väliskeskkonna mõjurite suhtes; • tsüst - ainurakse inaktiivne vorm, mis tekib enamasti ebasoodsates väliskeskkonnatingimustes ja on füüsikalis-keemiliste tegurite suhtes resistentne. Zoonooside üldiseloomustus Haigusi, mis kanduvad loomadelt inimestele, nimetatakse zoonoosideks, epizootiateks või ka antropozoonoosideks. Sõna “zoonoos” tuleneb kreekakeelsetest sõnadest "zoon" — loom ja "nosos" — haigus. Zoonooside looduslikuks reservuaariks on loomad, linnud, amfiibid ja reptiilid
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
