50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dufuz
Õppematerjali autor
1319659837129285.doc Kärt Roomäe ALGLOOMAD Sisukord: ALGLOOMAD...........................................................................................................................1 1.1 Orgaanilise aine tarbijad.......................................................................................................1 .....................................................................................................................................................1 1.2 Amööb liigub kulenditega.........................................
Algloomad . Erinevalt bakteritest on algloomadel eristunud rakutuum ja membraanidega ümbritsetud organellid. Algloomad on päristuumsed organismid. Algloomi on mitmesuguseid, nad erinevad ehituse, toitumise, paljunemise ja tunnuste poolest. Algloomad saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil pole kuivamise eest kaitsvat kehakatet. Enamik algloomi elab vees, kuid neid on ka niiskes mullas. Mõned algloomad elavad ka inimeste sees . Harilik amööb . Amööb on väike (0,2-0,5mm), palja silmaga vaevalt märgatav algloom. Ta on värvusetu. Amööb elab väikeste tiikide ja lompide põhjamudas. Amööbi ainurakne keha koosneb poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning
ja punane silmtäpp.Sellega tajub ta Valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa poole. Rohelise värvuse annab talle kopakujuline kloroplast. Suvel paljuneb mittesuguliselt Eostega Veeõitseng Vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkumist. Algloomad jagunevad kolmeks: Amööb Amööb on väike (0.2-0.5 mm) palja silmaga vaevalt märgatav ainurakne algloom, mis on värvusetu ja meenutab sültjat, pidevalt kuju muutvat tombukest. Harilik Amööb elab mageveekogudes sealhulgas ka väikestes tiikides ja mudase põhjaga kraavides. Ta muudab pidevalt kuju tänu kulenditele. Silmvibrulane Silmviburlased on väikesed (u 0.05 mm) pikkused algloomad, kes elavad lomides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Tal on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on liikumiseks Vibur ning selle läheduses valgustundlik punane Silmtäpp
Täida õpiku ja vikiku tabeli (p14) põhjal järgnevad võrdlused. Bakteri ja alglooma võrdlus Võrdlustunnused Bakter Algloom rakutuum Olenevalt algloomast on tal Bakteril kui on rakutuum, üks või kaks rakutuuma.(üks siis enamasti ikka üks või väike , üks suur) pole üldse. Liikumine Liigub tuule ja vee ning Liigub tuule ja vee ning viburi abil
1. Võrdle omavahel alglooma ja bakteri ehitust. Algloom Sarnasus Bakter Ripsmed (kingloom) Vibur Puudub tuum Kulendid (amööb) Tsütoplasma Väiksemad Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend
· Bakterite paljunemise kiirus sõltub: niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist, keskonna reaktsioonist, jääkainete hulgast ümbritsevas keskkonnas. · Bakterid moodustavad spoore, et need kaitseksid neid äärmuslike keskonnatingimuste eest. · Orgaanilised ained saavad bakterid kas keskkonnast või sünteesivad. · Aeroobne bakter saab elada vaid hapnikurikkas keskonnas, anaeroobne bakter saab elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. · Algloomad on üherakulised st elutegevus toimub ühes rakus. · Algloomade keha katab õhukene kest st palliikul. · Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega. · Algloomad elavad märjas/rõskes keskkonnas, kuna palliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Tsüstina elavad algloomad üle ebasootsad keskonnatingimused. · Amööb on muutliku kujuga algloom. · Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil. · Amööbi seedimine toimub toitevakuoolis.
1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele
kohalt. Seejärel vahetavad nad pisituumade materjale ning siis poolduvad uuesti. Tähtsus looduses: 1.Algloomad toituvad ainuraksetest vetikatest ja surnud organismide ainetest ning on ise toiduks väikestele vähikestel, kala maimukestele, vee loomadele ja on olulised aineringis. 2.Algloomad elavad ka mäletsejate maos ning aitavad neil loomadel koos bakteritega seedida tselluloosi. 3.Algloomade kodadest on tekkinud looduslik kriit ja lubjakivi. 4.Parasiitsed algloomad põhjustavad loomadel haigusi- nad reguleerivad loomade arvukust looduses. Tähtsus inimeste elus: 1.Mitmete algloomade leidumine maapõues viitab nafta ja maagaasi leidumisele, seetõttu uurivad geoloogid kivimites leiduvaid algloomade kodasid. 2.Nendes leiduvad kiirelised (päikselised) on räniainest kodadega. Neid kodasid kasutatakse metallide poleerimisel. 3.Paljud algloomad tekitavad inimestel raskeid haigusi:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid