Viskamine Viskamine on korvpallis tähtsaim oskus, kuna kogu mängu eesmärk ja ka suurim atraktiivsus on visata pall korvi. Viskamise õpetamise üldisemad põhimõtted on: Visete tabavusprotsent: Et suurendada oma visete tabavusprotsenti, peavad mängijad õppima: millal visata või sööta mis on nende viskeraadius millistest väljakupunktidest korvile visata. - Keskendumine: Mängijatel peab välja kujunema oskus keskenduda iga viske sooritamiseks mis tähendab vaate fookustamist sihtmärgile ehk korvile ja perfektse viske visualiseerimist. Nad peavad õppima ignoreerima viskamist häirivaid tegureid ja nägema ainult palli (silmanurgast) ning korvi. - Enesekindlus: Tähtis on, et mängijatel kujuneks aja jooksul välja enesekindlus sooritada täpseid viskeid. - Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening, seejuures hästi läbimõeldud treening, võib teha viskajast skooritegija. Visete sooritamine tehniliselt...
Treenerite olukord Eestis Eestis on treeneritena tegutsejaid üle 3000. Paljud neist teevad tööd armastusest spordi ja oma eriala vastu, saades selle eest väga väikest palka. Selle jaoks oleks tarvis parandada treenerite olukorda, sest heast treenerist algab tahe ja meelekindlus, mis aastate pärast viib heade tulemusteni ja paremal juhul ka medaliteni. Kui treeneritel olukord oleks parem, siis kindlasti väljenduks see ka sportlaste tulemustes. Seega leian mina, et just riik ja alaliidud peaksid selle koha peal midagi välja mõtlema, mis rahuldaks kõiki osapooli. Kui keskenduda ühe spordiklubi treeneritele, siis on näha, et ühed treenerid annavad nädalas
Laagris antakse noortele teadmised, algoskused ja tegevused, et efektiivistada võrkpalli treeninugid tulevikus. Kuidas käituda vigastuse korral ning kuidas üldse vigastusi vältida. Lõppkokkuvõttes peaks projekt õpetama noori võrkpalli alaselt ja suurendama võrkpalli mängimise vastu huvi. Projekti taust, tegutsemisvaldkonna kirjeldus Põhiliseks teemaks on võrkpalli põhitõdede õpetamine ja nende rakendamine. Projekti ettevalmistamisel lähtutakse osavõtjate soovist ning treenerite plaanitud kavadest, mis käsitlevad võrkpalli teoreetilist ja praktilisi oskusi. Kõigepealt tuleb komplekteerida inimeste grupp. Noorte võrkpallurite grupp koosneb 25 inimesest. Valitakse teiste treenerite soovitusel ja noorte enda huvi ülesnäitamisel. Grupp jaguneb omakorda 12 ja 13 inimeseks, kes hakkavad treenima erineval ajal ning loengud toimuvad ka erineval ajal. Gruppides tehakse spetsiifilisi harjutusi ja osalejatelt ei eeldata väga head füüsilist vormi.
Olles Arctic'u klubiliige, saad reisides kasutada CMS-keti klubide teenuseid 30 päeva vältel. CMS- klubide ketti kuulub 19 riiki, nendeseas ka nt Soome, Rootsi ja Norra. Miks valida Arctic Sport Club 1) Uus ja väga korralik maja 2) Personal on väga sõbralik 3) Hea asukoht 4) Väga palju erinevaid treening võimalusi Treeneritele väga meeldib nende töö, ning kõik küsitletud ütlesid, et ei kavatsegi seda tööd lõpetada. Treenerite meelest jääb Arctic Sport Club spordiklubide vahelises konkurentsis hästi ellu, kuna kliente on järjest rohkem, ning treening varustus uueneb väga tihti. Takistuseks võib majanduskriisi ajal saada suured väljaminemis kulud. Treenerite tööd hinnati enamasti väga kõrgelt, kõigega ollakse rahul, treenerid aitavad ilusti. Treenimis võimalusi hinnati samuti väga kõrgete hinnetega. Olemas on vajalikud trenasöörid igale lihas grupile.
tegutsejate ja infovajaduste loetelu. 1.1.Protsessi taust Tegemist on spordiasutusega. Eesmärgiks on kliendil registreerida end teatud treeningutele. Klient valib aja treeningutundi. Treener nõustub kliendi soovitud treeningajaga. 1.2.Protsessi eesmärk Spordiasutuse eesmärgiks on: · Klientidele kvaliteetse sporditeenuste pakkumine · Omapoolt valitud treeningutundidesse registreerimine · Spordiasutuse töö korraldamine · Spordiasutuste töötajate ehk treenerite töö korraldamine 1.3.Protsessi tegutsejad Spordiasutuse tegutsejad ja suhtlejad on: · Klient kes soovib end registreerida teatud treeningutundi. · Treener, kes võtab registreerimise vastu ja kinnitab treening aja, mida klient on soovinud. 5 1.4. Tegutsejate infovajadused · Treeningute ajakava · Treeninguid läbiviijad treenerid · Kliendi pääsme isikukaardi andmed 1.5
Chicago Loyal ülikoolis tehti sellel aastal uuring, mille tulemused näitavad, et ainult ühe spordialaga tegelevatel noortel on kaks korda suurem risk saada vigastusi kui neil, kes harrastavad mitut spordiala korraga. Arstid leiavad, et vigastuste riski suuruse põhjus on hea üldfüüsilise seisukorra puudumine. Tänapäeva noored on mugavad ning trenni ja mujale minnakse autoga, see aga mõjutab tugevalt tervist. Samuti on paljudel sportlastel stress, mis on põhjustatud treenerite ja vanemate poolt. Treenerite poolt liiga suured treeningmahud tekitavad aga traumasi. Kõigist põhi- ja keskkooliportlaste vigastustest on 50% põhjustatud ülekoormusest. Jalgpalluritel on kõige levinum vigastus põlvetrauma, see on põhjustatud ka kunstmurul treenimisest. Kunstmuru on kõva ning see põrutab joostes kõvasti liigeseid, eriti kahjulik on see kasvavale organismile. Pesapalluritel, ujujatel, tennisistidel ja golfi mängijatel on sagedasem vigastus õlatrauma
parandamisel. Distantsi pikenedes muutub tähtsamaks või vähem tähtsamaks jõuvastupidavuse kui ka kiiruse osakaal. Jõutreeningutel pööratakse rohkem tähelepanu jala- ning kerelihaste arendamisele. On palju erinevaid treenimismeetodeid, nagu näiteks ringtreening, kus treenitakse vaheldumisi ala- ja ülakehale ning kõik harjutused ühel ringil erinevad üksteisest. 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite täiendkoolitus. Kehalised võimed ja organism, Sunprint, 2008 2. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik II, Kuma print, 2011 3. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik III teine osa, Kuma print, 2012 8
Sport suudab ühendada, kui erinevad rahvused, poliitilised ning usulised tõekspidamised ja kultuur lahutavad Sport võib edendada sotsiaalset integratsiooni Sport võib edendada vähemuste ja ohustatud gruppide (nt tänavalapsed) enesehinnangu kasvu Sport võib toetada kohalikku majanduskasvu (nt luues uusi töökohti) 2. Millised probleemid võivad tekkida sporti kaasamisel, põhjustades seeläbi ebavõrdsust? lemmikud ja treenerite eelistused sportlaste omavahelised probleemid ressursside ebavõrdne jaotamine või puudumine sugu, majanduslikud põhjused – toetuse puudumine puuduvad teadmised spordiga tegelemise võimalustest kogu elu jooksul spordi kõrge maksumus 3. Kirjelda vägivalda pealtvaatajate hulgas. Vägivald ja rüselemine väljakul põhjustab vägivalda meeskondade fännide vahel tribüünidel Kohtuniku otsused
............. 14 2. UURIMUSTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED .................................................... 15 3. UURINGU METOODIKA ...................................................................................... 16 4. UURIMUSTÖÖ ANALÜÜS................................................................................... 18 4.1 Harrastussportlane ratsaspordis ........................................................................ 18 4.2 Ratsaspordi treenerite töökogemused harrastussportlastega ............................ 20 4.3 Võistluste korraldust määratlevate küsimuste analüüs ..................................... 22 5. UURIMUSTULEMUSTE ARUTELU JA JÄRELDUSED .................................... 24 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 29 KASUTATUD KIRJANDUS ...............................................................................
Kõige vähem on korvpalli harrastajaid spordiklubides Põlva maakonnas (191) ja kõige rohkem on Harju maakonnas (3575). Spordikoolides puuduvad harrastajad Hiiu-, Jõgeva-, Valga- ja Võrumaal, kuid kõige rohkem on jällegi Harju maakonnas (732). Uurimistulemuste põhjal võib väita, et enim tuleks arendada korvpalli alast tegevust Hiiu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Korvpalliharrastajate arvu vähesuse põhjuseks võib olla treenerite ja harrastajate, väljakute ja sobivate eestvedajate puudus. Seega võib öelda, et Eestis tegeletakse küll palju korvpalliga, aga seda peamiselt suuremate linnadega piirkondades. Maakohtades jääb korvpalli harrastajate arv aina väiksemaks ning seega tuleks pöörata Eesti Korvpalli Liidul oma tähelepanu rohkem väiksematele maakondadele, asulatele.
Sotsiaalministeeriumiga. Spordiklubides sporti Noorte spordiharrasta-jate arv on 2006: 2011: 2013: harrastavate noorte (kuni eriti oluline seetõttu, kuna selles eas 24% 28% 32% 19-aastased) osakaal kogu kujun-datakse tervise-käitumist (74 500 vanusegrupist edaspidiseks eluks. Andmete noort) aluseks riiklik statistika. Atesteeritud treenerite Treenerite kutsestan-dardi eduka 2007: 2011: 2013: osakaal kõikidest rakendamise näitaja, mis on oluline 75% 85% 95% treeneritest eelkõige laste ja noor-tega tehtava (2540 treeningtöö kujundamiseks ohutuks 3350st) ja teadmistepõhiseks. Andmete aluseks riiklik statistika.
sporditurismi. Kiiruisuklubi muudaks Tartu veelgi omanäolisemaks Heade Mõtete Linnaks. 1.3 Staatus Ühing on poliitiliselt sõltumatu, avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik heategevuslik vabatahtlik organisatsioon. Ühing juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest, muudest õigusaktidest ning oma põhikirjast. 1.4 Eesmärk 1. Kiiruisuklubi eesmärgiks on hakata regulaarselt korraldama treeninguid noortele ja täiskasvanutele. 2. Kohtunike ja treenerite kaadri väljaõppe ja enesetäiendamise tagamine ning sportlaskonna järelkasvu koolitamine. 3. Propageerida sportlikku eluviisi Eestis. 4. Spordimeisterlikkuse tõstmine ja edu saavutamine nii Eestis kui maailmas. 5. Koondada kiiruisutamisest huvitatud noori ja täiskasvanuid. 6. Korraldada kohalikke ja rahvusvahelisi võistlusi. 7. Tutvustada kiiruisutamist lastele, korraldades spordipäevi, infopäevi lasteaedadele ja
Mittehaiguslikku e. loomulikku lihasatroofiat esineb kahel viisil- ajutiselt liikumisvaegusest põhjustatuna ja vanadusest arenev lihaste taandareng. Esimesel juhul on lihaste töövõime ja maht taastuvad, teisel juhul mitte. Siinkohal vaatlen sportlaste ajutisest liikumisvaegusest tekkinud lihasatroofiat, mille kohta oli põhjalik uurimus tehtud allolevas allikas- Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast kahenädalast voodireziimil viibimist langes nende protsent 53-le ja vähenes aeglaste kiudude ristlõike pindala. Samal ajal suurenes
tänu sellele muutus ka mu arvamus temast väga palju. See raamat oli väga innustav. Eriti inspireeriv oli lugeda seda, kuidas Jüri 16 aastasena sõlmis oma venna Erkiga lepingu, et ta tuleb maailmameistriks, mille peale vend lubas end herneks hirnuda, kui see juhtub, ja Jüri nägi selle nimel vaeva ning saavutaski selle. Hoolimata tema terviseprobleemidele, eriti seoses kuulmisega, ja kõigile muudele raskustele (pidevad treenerite vahetamised ja muu) on ta suunud siiski väga palju oma elus korda saata. Ta on mitmekordne maailmameister ja olümpiavõitja just tänu selle, et ta on ise pingutanud. See kõik näitabki, et tuleb ise pingutada ja vaeva näha selleks, et elu oleks väärtuslik mitte oodata, et keegi tuleb ja teeb kõik sinu eest ära. Elus tuleb endale seada siht ja selle poole püüelda, täpselt nagu seda tegi tema. Tore oli samuti teada saada ka ta ülejäänud elu kohta
Enne 1988 aasta Souli olümpiamänge osales N. Liidu koondis USA-s McDonald`si turniiril, kus kohtuti NBA klubidega, mis oli suurepäraseks kogemuseks Ameeriklastega mängimisel. TIIT SOKK Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures. TIIT SOKK Nüüdseks on Tiit Sokk juba teist korda valitud Eesti rahvuskoondise treeneriks ning koondise pingile on jõudnud Tiidu mõlemad pojad Tanel ja Sten-Timmu. Samuti on Tiit Sokul omanimeline korvpallikool Tallinnas.
Enne 1988 aasta Souli olümpiamänge osales N. Liidu koondis USA-s McDonald`si turniiril, kus kohtuti NBA klubidega, mis oli suurepäraseks kogemuseks Ameeriklastega mängimisel. TIIT SOKK Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures. TIIT SOKK Nüüdseks on Tiit Sokk juba teist korda valitud Eesti rahvuskoondise treeneriks ning koondise pingile on jõudnud Tiidu mõlemad pojad Tanel ja Sten-Timmu. Samuti on Tiit Sokul omanimeline korvpallikool Tallinnas.
Aus mäng spordis ja elus Aus mäng on olümpia- ja üldse spordiideaal, mis hõlmab ausust nii meeskonnakaaslaste kui konkurentide vastu ja kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist. Nii on minu arvates ja elus, et inimesed peaksid olema oma pere, tuttavate ja sõprade vastu ausad ning austama end ümbritsevat. Aus mäng ei ole ainult võistleja õigus ja kohustus, see on ka treenerite, ametiisikute ja teiste spordiga seotud isikute panus sporti. Kõigil peaks olema võrdne võimalus võita. Nii on ka elus, inimese ausus hakkab peale perekonnast ja teda ümbritsevatest inimestest. Elu hakkab peale nullist ning kõik läheb nii nagu ise oled oma elu elanud, nagu ka spordis on elus kõigil võrdsed võimalused n.ö. elus läbi lüüa. Kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe on on öelnud ,,Sport ei ole võitlus läbi
..................................10 3. PSÜHHOLOOGILISTE OSKUSTE TREENIMINE.................................................11 4. MIS ON KORVPALLI PSÜHHOLOOGIA?...........................................................12 5. VAIMSED OSKUSED....................................................................................13 5.1. Mis on vaimsete oskuste treenimine?..................................................................................13 5.2. Kes kasutab vaimsete oskuste treenerite abi korvpallis?.....................................................13 5.3. Kuidas vaimsete oskuste treenimine töötab?................................................................13 5.4. Vaimsete oskuste treeneri alade arendamine......................................................14 5.5. Vaimne valmisolek korvpallis.......................................................................14 6. SPORDIPSÜHHOLOOG......................................................................
Danny Boyle. Avamispeol esinesid teiste hulgas Paul McCartney, Emeli Sandé, Rowan Atkinson Mr. Beanina, Daniel Craig James Bondina ja David Beckham. Olümpiamängud avas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort briti atleeti, Callum Airlie, Jordan Duckitt, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. 3. TOIMUMISPAIK Mängude jaoks ehitati Ida-Londonisse endisesse Stratfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Võistlusareene olümpiapargis oli palju, näiteks: · London Aquatics Centre (ujumine, vettehüpped, sünkroonujumine, moodne viievõistlus) · London Velopark (trekisõit) · London Basketball Arena (korvpall, käsipall) · London Handball Arena (käsipall, moodne viievõistlus)
1969. koolipoisina Võru meeskonnas spordiühing „Jõud“ meister, ülikooliga „Kalevi“ meistrivõistlustel kolmikus. Eesti võrkpallimeeskonna liige 1971-1973. 11 Milline on hetkel Teie kutsetöö spordis ? Olen Võru Spordikooli Võrkpalliosakonna tütarlaste treener, Võru VK/SK võrkpallinaiskonna peatreener, Eesti Võrkpalli Liidu Treenerite Kogu juhatuse esimees, V astme võrkpalli- treener. Suuremad saavutused kutsetöös? Minu õpilased on kümme ja enam korda tulnud Eesti noortemeistriteks, olen olnud Eesti koondiste treener. Paljud õpilased riigi koondistes, kaks Euroopa juunioride meistrit. Muu eelmises punktis. Mis on meelde jäänud sportimise ajast, treeningu- ja võistluskaaslastest ja huvitavamatest spordiüritustest? Noore inimese idealism, toredad treeningukaaslased, rasked treeningud.
viimase vaheaeg on 2 minutit. Esimene ja teine veerandaeg kokkuvõtvalt öeldes on esimene poolaeg ja kolmas ning neljas veerandaeg on kokkuvõtvalt öeldes teine poolaeg. Poolaegade vahe on 15 minutit. 5 minutilist lisaaega kasutatakse siis kui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Piirangud 20 ja 10 minuti piirang – puudutab võistluse korralduslikku poolt. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. 15 minuti piirang - Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks. 24 sekundi reegel – Aeg, mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata. Võistkond, kes aja lõppedes ei soovita viset korvile peab loovutama palli vastasvõistkonnale.
ja finantseerimisel. Totalitaarspordi positiivsed ja negatiivsed jooned • Poliitilise patriotismi • Spordikoolide süsteem, nõudmine sportlastelt, • spordiorganisatsioonide • põhimõte „Võit iga hinna integreeritud süsteem, eest“, • kvalifitseeritud • ebaeetiline treening, treenerite ettevalmistus, • mitmesuguste farmakoloogiliste • riiklikult finanseeritud vahendite, sealhulgas ka kohustuslik arstlik dopinguks loetu, kontroll, kasutamine, • sportlaste • forsseeritud treeningu spordimeditsiiniline rakendamine teenindus. noorsportlastel.
................................................................................................20 2 Esimene Iteratsioon 1.1 Taust Stones Health spordiklubi(edasi SH spordiklubi) põhieesmärgiks on anda inimestele võimalus tegeleda spordiga ja hoida end vormis. Selleks, et säästa klientide aega SH spordiklubi omab infosüsteemi, mille kaudu võib kiiresti ja mugavalt saada informatsiooni treeningute ja treenerite kohta ja broneerida aega. Kõik klubi külastajad peavad esmakordselt tasuma klubiliikme tasu ning nad saavad automaatselt klubiliikmeks. Iga klient saab kätte kasutajatunnuse ja parooli, millega ta siseneb infosüsteemi. Infosüsteemi kaudu võib broneerida treeninguid, jälgida jooksvaid uudiseid, vaadata tunniplaani. Infosüsteemis on registreeritud ka treenerid. Treenerid lisavad uusi treeninguid, koostavad tunniplaani, muudavad treeningute seisu.
Selliste sportlaste üle võivad eestlased alati rõõmu tunda. Eestlased oskavad oma sportlasi ka hinnata. Alati on heade tulemustega sportlaseid võetud vastu Raekoja platsil ning nendel sündmustel on väga palju inimesi, kes kõik on kohale tulnud, et näha kuidas Eesti tublid sportlased saavad oma tulemuste eest autasustatud.Kõik on uhked oma sportlaste üle ja uhked selle üle, et nad on eestlased. Õnneks on Eesti riik alati oma eelarvest leidnud raha heade sportlaste ja nende treenerite premeerimiseks rahalise poole pealt. Eestlaste head sporditulemused tekitavad kõikides eesti kodanikes uhkusetunde olla eestlane.
tunnistamine palliplatsil või lihtsalt konkurentide austamine? Rahvusvahelise Spordi- ja Kehakultuuri Nõukogu (ICSPI) Ausa Mängu Deklaratsiooni kohaselt on aus mäng käitumisviis, mis põhineb endast lugupidamisel ja hõlmab ausust ning lugupidamist nii meeskonnakaaslaste kui ka vastaste suhtes. Peale selle ka kohtuniku otsuste vaieldamatut aktsepteerimist. Aus mäng ei ole ainult võistleja õigus ja kohustus, vaid ka treenerite, ametnike ja teiste spordiga seotud isikute panus sporti. Mõiste "sport" muutub mõttetuks hetkest, kui hakatakse kahtlema ausa mängu vajalikkuses, hoolimata võistluse tasemest või sellest, kas tegu on amatööride või professionaalidega. Aus mäng väljendub: · reeglitest lugupidamine, · kohtunikest ja nende otsustest lugupidamine, · vastastest lugupidamine, · anda igaühele võrdne võimalus osaleda, · säilitada enesevalitsemine. 2. Reeglid
7. Sevim, Y. (2008). Handball- Dynamic Game & SpeedTraining. Handball, EHF Periodicals, Vienna. 8. Sportaim - . Sportaim statji. Venemaa, 2003. http://sportaim.ru/index.php/gandbal/istor/639-2011-04-09-20-42-40 , 23.01.2014 9. Sibila M., Vuleta D., Pori P. (2004). Position-related differences in volume and intensity of large-scale cyclic movements of male players in handball. Kinesiology 36(2004) 1:58-66. 10. Visnapuu, M. (2008). Käsipall, Treenerite tasemekoolitus. Tartu. 11. Verhoshanski, J. (1996). Spetsiaalse jõuettevalmistuse metoodika. AS Spin Press. 11. Weineck, J., Jalak, R. (2008). Kehalised võimed ja organism. Treenerite tasemekoolitus. Tartu. 12. Ööpik, V. (2007). Aklimatiseerumine spordis. Mehide, I. (Eds.). Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained. III tase (31 - 40). Tallinn: Eesti Olümpiakomitee 13. Õhtuleht. Rannakäsipall. Eesti, V. Anvelt,1998, O.Järvela, 2013. http://www.ohtuleht
Danny Boyle.Avamispeol esinesid teiste hulgas Paul McCartney, Emeli Sandé, Rowan Atkinson Mr. Beanina, Daniel Craig James Bondina ja David Beckham. Olümpiamängud avas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort briti atleeti, Callum Airlie, Jordan Duckit, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. Eesti sportlased Londoni Olümpial. Eestit esindas Londonis toimunud 2012. aasta suveolümpiamängudel 32 sportlast.Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Esialgu oli olümpiapääse 34 sportlasel, kuid vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi.
Sport-äri või meelelahutus? Spordi populaarsus on viimaste aastatega tohutult tõusnud. Jalgpalli ja kergejõustiku suurvõistlusi jälgivad ka kõige spordikaugemad inimesed. Tuntakse edukaid sportlasi ja neile elatakse valjuhäälselt kaasa. Samas loeme iga päev uudiseid dopinguskandaalidest, altkäemaksu maksmisest kohtunikele ja ebasündsast käitumisest võistkonnakaaslaste, treenerite ja fännidega. Kõik see on seotud suurte rahasummadega. Siit tekibki küsimus: kas sport on äri või meelelahutus? Kuna maailm, sellega koos ka inimesed ning tehnika arenevad jõudsalt, siis on paranenud ka kontroll spordimaailmas toimuva üle. Näiteks avastatakse iga aasta väga suur hulk dopinguga patustanud sportlasi. Üks suuremaid hiljutisi dopinguskandaale on seotud seitsmekordse Tour de France'i võitjaga Lance Armstrongiga
Kolmandat korda alustati sõudmisega Pärnus 1948. aasta sügisel. Sõjajärgset Pärnu spordielu hakkas edendama tuntud spordiaktivist Arnold Ebrok, kes seadis oma põhieesmärgiks veespordialade (sh. ka sõudmise) taastamise. Kuna sõudmist populariseeriti koolinoorte seas, õnnestus ala juurde meelitada palju andekaid noori, kes hiljem mängisid suurt rolli sõudespordi edasises arengus. Üheks neist oli Mihkel Leppik, kes alustas treeninguid VKSÜ Spartak treeninggrupis treenerite A.Ebroki ja Erich Wilhelm Seileri juhendamisel. Juba 1951 aastal alustas M.Leppik iseseisvat treeneritööd. Seoses Spartaki baasi üleandmisega Pärnu Kalevile jäid sõudjad ilma klubiruumidest. 1952 aastal leidis Leppik sobiva asukoha Pärnu jõe paremal kaldal - praeguse SK Pärnu baasi kõrval, kuhu asus kohe ka sõudebaasi rajama. 1958 anti Spartaki baas järjekordselt Pärnu Kalevile. 1959 - 1960 oli M.Leppik sundkorras Pärnu Kalevi liige, ehitades
riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000. aastast. Samas mujal maailmas on tegu ülipopulaarse alaga. Riistvõimlemine kadus Eesti spordimaastikult 2000. aastal, kui ainus riistvõimlemissaal suleti ja võistlusi pole enam korraldatud. Entusiastid ihkavad alale taas hinge sisse puhuda. Mitmekordse Eesti meistri ja võimlemisliidu asepresidendi Viktor Saaroni sõnul elab riistvõimlemine treenerite ja tegijate hinges edasi. Suurim probleem on ja oli võimlemiskeskuste puudus. Riistvõimlemise populaarsust näitab ühelt poolt see, et võistluste piletid kaovad müügist kiiremini kui soojad saia ja internet on tuubil täis kuulutusi, kus püütakse osta olümpiavõistlustele pääsmeid. Teisalt on mitmed riistvõimlejad oma kodumaal suured rahva lemmikud. Nii näiteks valisid
samas ka mõisteti, et see mees võttis riigi häbi enda peale. See tähendab, et tänapäeva olümpia prioriteetideks on muutunud ka osavõtt ja austus riigi vastu. Tänapäeva olümpiamängudel on muutunud suhtumine sellesse suursündmusesse. Kõikide riikide sportlased saavad osaleda, kui sportlane täidab olümpianormi. Samas ka tehakse üüratuid kulutusi selle jaoks, et sportlaste tingimused oleks parimad ja füüsiline vorm samuti. Kahjuks liigne võidutahe viivad mõne sportlase treenerite ja atleedi abilistega dopinguni, mis võib lõpetada sportlase karjääri. Kuid lõppude lõpuks on tänapäeva olümpia ikkagi muutnud humaansemaks ja austatakse kõiki osalejaid, vaatamata nende nahavärvust või räägitavat keelt. Tänapäeva olümpiamängud on kasvanud üheks maailma ühendavaimaks sündmuseks.
7 teenuseid ja peale raskeid treeninguid nautida saunamõnusid. Veel saab spordiklubi liikmeskaariga erinevates vabaaja ja söögikohtades soodustusi. Reaalne toode Reaalseks tooteks on pakutava toote või teenuse kvaliteet, hind, eriomadused, kaubamärgid, pakend, disain jne. Fittest Tartu klubi on üks ainulaadsemaid klubisid Tartus, seda just oma laialdase valiku treeningute ja professionaalsete treenerite poolest, kellel kõigil on ettenäidata erinevad koolitused, tunnistused, auhinnad. Spordiklubi saavad külastada kõik, kes on vähemalt 16 eluaastat vanad ja valmis nautima sportimist meeldivas õhkkonnas. Kuna spordiklubi kvaliteed on väga hea, siis ka hinnad on sellele vastavalt, mis ei ole tegelikult väga kõrged, sest pakkuda on erinevaid treeningpakette erinevate hindadega. Mudugi on ka lisateenused spordiklubi liikmetele soodsamad. Laiendatud toode
- kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Spordijuhid: - edendama programme, mis rõhutavad liikumisrõõmu ja oskuste täiustamist; - kindlustama, et programmid pakuvad võrdseid võimalusi kõigile osalejatele, sõltuvalt east, soost, kehakasvust ja oskuste tasemest; - tagama sobiva spordivarustuse ja ohutu spordiehitiste kättesaadavuse; - lülitama treenerite koolitusse sportlaslikkuse ja ausa mängu teemad; - näitama selgelt, et vägivald ja ebasportlik käitumine on vastuvõetamatud; - looma ausa mängu auhinna; - mõistma hukka igasuguse vägivalla, reklaamides oma spordiareeni kui ausa mängu piirkonda. 4. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda lastevanemate ülesanded) - väljendama selgelt ja avalikult oma muret, kui ollakse häiritud spordivägivallast; - mitte kunagi sundima last osalema spordis;
millede täielik eiramine võib nii indiviidile endale kui ka tema ümbruskonnale halvasti mõjuda. Peab meeles pidama, et kõrvalist abi ja teiste arvamusi on mõnikord targem akseptkeerida ja mitte jäärapäiselt üksinda edasi rühkida. Selleks, et ümbritsevad mõjud meie endi otsustusvõimet ei halvaks, tuleb õppida koos nendega elama ning osata leida kompromisse. Näiteks andekas sportlane, kes suudab saavutada piisavalt häid tulemusi, võib võita treenerite poolehoiu, leida sponsorid ning luua endale nii võimalused edasiseks arenguks ja lõpuks tippu jõuda. Olgugi, et keskkonnal on igaühele teatav mõju, jääb viimane sõna ikkagi inimesele endale. Kui tal on soov kellekski saada, siis teoreetiliselt leidub selleks alati mingisugunegi võimalus. Tõdemus: "Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja," peab paika ja seda kahjuks ka siis, kui valatakse mitte õnne vaid õnnetust. Tuleb olla ettevaatlik, et mitte luua endale
NOORTE SPORTLIK VABAAJA TEGEVUS Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus (http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Kõigil noortel peab olema võimalus tegeleda kehakultuuri ja spordiga. Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine omab olulist mõju nende arengule ning tagab kehaliselt ja vaimselt terve elanikkonna tekke. Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. Tänu vabaaja veetmise võimaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur. 3 SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS Kuna sport tagab tugeva tervise ,on koolides kõrges hinnas sportlik tegevus. Arvestades, et tänapäeval veedavad noored rohkem kodus istudes, on koolis kehaline kasvatus kohustuslik ning sportlik tegevus mitmekülgsem
Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse ilmingute põhjuseid spordis ning võimalusi, kuidas tahtlikku agressiivsust vältida. Üldiselt võib agressiivsust defi neerida kui igasugust käitumist, mis on suunatud teise elusolendi kahjustamisele või vigastamisele. Rangelt võttes iseloomustab agressiivsust neli tunnust:
on dopingukasutus ja kui väärastunud on tänapäeva inimeste mõttemaailm ja väärtushinnangud. Tihtipeale pannakse sportlane peatreeneri poolt fakti ette, et tippujõdmiseks pead tarvitama sooritusvõimet parandavaid aineid. Kahtlemata on ausaid ja sirgeseljalisi sportlasi, kes sellega kaasa ei lähe, kuid kahjuks annavad paljud ahvatlusele järele ja üritavad ebaausate võtetega tippu jõuda. Samas ei saa süüdistada ainult sportlasi, sest ükski sportlane ei kasuta dopingut ilma treenerite, arstide ja funktsinääride teadmata, kuna selleks on vaja kalleid ravimeid ja erialaseid teadmisi. Dopingu tarvitamisega kaasnevad sportlastel suured terviseriskid, mis võivad lõppeda äkksurmaga. Anaboolsete steroidide kasutamisel on täheldatud naistel karvakasvu näopiirkonnas, madalamat hääletooni ja üldist välimuse muutumist mehelikumaks. Meestel on esinenud rindade suurenemist, hääle peenenemist ja eesnäärme probleeme. Dopingu
Rida noori hakkas mitmevõistluses silma juba koolipõlves. Edukaim neist oli Rein Aun, kes võitis XIX olümpiamängudel Mexicos ja ületas tänapäeva punktitabeli järgi esimesena NSV Liidus 8000 punkti piiri. Rein Aun oli ühtlaselt tugev kõigil aladel. Kahjuks ei võimaldanud spordivigastused ja püsimatu iseloom tal oma võimete laeni jõuda. Head traditsioonid, küllaldased võistlemisvõimalused, ühtlustatud treeningumetoodika, asjatundlik ja innukas treenerite kaader ning tihedad sidemed üleliidulise ja rahvusvahelise mitmevõistlusega on meie kümnevõistlejate edu peamine alus. Eesti kümnevõistluse legendid on peale Aleksander Klumbergi veel Hans-Heinrich Sievert, Heino Lipp, Toomas Berendsen, Tõnu Kaukis, Valter Külvet. Mitmevõistlejate paremusjärjestuse selgitamiseks tuleb igal üksikala sentimeetrites ja sekundites saavutatud tagajärjed hinnata punktides ja siis kokku arvestada
· Erinevad harjutused · Krossijooks 5 km · Jõuharjutused · Venitusharjutused Laupäev · krossijooks umbes 3 km Pühapäev puhkepäev Kasutatud kirjandus · Jürimäe, J., Mäestu, J. (2011). Treeninguõpetus. Tartu Ülikooli Kirjastus. · Loko, J. (2008). Noorsportlaste treenimine: Metoodilisi juhiseid treenerile ja õpetajale. Tartu: AS Atlex. · Espe, V. (2008) Kiiruse arendamise võimalused. Kehaliste võimete arendamine spordis Eesti treenerite rahvusvaheline konverents 4.- 6.04.2008 Tartus ja Tallinnas Tänan!
Ent juba näitas võitlejahinge Baldin, kes 100 meetri esmaspäeva hommikul paneme rinnuliujumises alistas Heikki Mäihäniemi täistuuridega edasi,” täpsustas Triinu 0,18 ja 200 meetris 0,13 sekundiga.Eesti treenerist isa Riho Aljand. “Rekord parimateks tunnistati Triin Aljand ja Viilep pidigi tulema, Triin on piisavalt ning juunioridest Jane Trepp ja Rasmus Kütt. Keegi ei tea, kui paljud eestlased ujuda oskavad! Ujumisliidu treenerite kogu juhatuse esimees Riho Aljandi sõnul ei tea ilmselt keegi, kui paljud eestlastest ujuda oskavad või mis tasemel. “Seda ei tea keegi. Eks see ole seinast seina,” ütles Aljand. Tema sõnul on kooli õppekavas olevast ujumise algõppest selgelt vähe ning riik peaks panustama esmalt inimeste põhjalikku teavitamisse, et ujumisoskus on eluliselt oluline. “Üks asi, mida riik saaks teha, oleks teavituskampaania, mitte ühekordne, vaid
mõista, kuidas oleks võimalik muuta paremaks oma ja teiste spordi maailma. Muutused võivad aset leida: · Spordialade struktuuris ja eesmärkides 2. Spordisotsioloogia teoreetiline alus (kirjelda kahe klassikalise teooria funktsionalism · Sportlaste, treenerite ja sponsorite orientatsioonides ja konfliktiteooria põhitunnuseid; kuidas nende teooriate vaatepunktist analüüsitakse · Organisatsioonides, mis toetavad ja kontrollivad sporti sporti) 6. Sotsialiseerimine spordis (ava peamised mõisted sotsialiseerimine, sotsialiseerimise
Kalifornias. Kickpoksis on erinevad kategooriad: full contact, semi contact, light contact, low kick ja K-1. Kickpoksi ajalugu Eestis Eesti kickpoksi (kickboxingu) ajalugu algas 1990. aasta märtsis uue spordiala huvilisi Leonardo Pihlakase ja Jüri Derkuni saatmisega Moskvasse, kus leidis aset NSVL-i kickpoksi föderatsiooni asummiskonverents. Ja juba 23.-29. mail toimus Riias esimene üleliiduline kohtunikude ja treenerite seminaar, kus osalesid Eesti NSV esindajad Leonardo Pihlakas ja Kaido Randalu. 10. novembril Kalevi spordihallis toimus esimene “Kikkpoksi-show” Eestis, kus ringi astusid Jüri Derkun, Kaido Randalu, Meelis Lao, Toomas Pärn, Tarmo Russ, Peeter Seppa ja teised. 1991.aasta juunis toimusid Tallinnas esimesed eesti kikkpoksivõistlused, kus osalesed kahe klubi “Kickboxing” ja “Kontakt” sportlased. 1992.aastal toimusid Tallinna merekoolis
Iluvõimlejad peavad vormi saavutamiseks ning hoidmiseks konstantselt pingutama ning head tööd tegema, kuid mõnikord kasvab koormus liiga suureks ning võimleja närvid ei pea pingele vastu. Samuti mängivad suurt rolli treenerid, kes tihtipeale oma kommentaaridega sportlase murduma panevad. Treenerid rõhuvad sellele, et nende õpilased on liialt paksud, rasvunud, ei oska ühtegi liigutust, teevad kõike koledasti ning on lihtsalt rumalad. Loomulikult ei kehti see kõikide treenerite kohta. Samas on sportlasel vaja, et keegi teda pidevalt paremuse poole suunaks ning seda mõnikord veidi ebaeetilisel viisil. Vigastuse korral on väga tähtis teha kindlaks, kas tegu on lihtsama vigastuse või tõsisemaga, mis vajaks kohest arstiabi. Selle jaoks tuleb üle vaadata neli aspekti: valu asukoht, kas tegu on muskli- või liigesevaluga, mis tüüpi valu on ning milline näeb välja haav. 1. Valu asukoht: kui valu on tunda nii paremal kui ka vasakul pool keha, siis on tegu
Väljakule minekuks annab loa väljakukohtunik. Mängijaid võib vahetada ka mitmekaupa. Määruste rikkumise järgselt surnud palli olukorras võib mängijaid vahetada see võistkond kelle liikmed ei rikkunud reegleid. Kumbki võistkond võib võtta ühe minutilise vaheaja igal veerandajal ning kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal võib võtta ühe minutilise vaheaja. Minutiline vaheaeg on olukord, kus võistkonnad kogunevad peale vastavat kohtuniku korraldust oma treenerite juurde nõuannete saamiseks. Minutiline vaheaeg antakse peale treeneri vastavat palvet lauakohtunikule. 6 Pildid Kasutatud Kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Korvp all
sõjad mis Eestimaast üle käinud.Näiteks Tartus hävis viimase sõja tules nii sõudeklubi hoone, paadikuurid kui ka paadid. Põhilisteks sõudespordikeskusteks on Tartu, Pärnu ja Tallinn. Nende linnade klubides on kasvanud suuri meistreid.1958.a tuli süstamees Ülo Berting 500m distansil hõbemedalile (hiljem võitis ta ka meistritiitli). Üllatuse valmistasid kanuusõitjad Arvi Oks ja Indrek Tuul, kes finaalis pronksmedali said.Medaleid hakkas tulema treenerite ja sõudjate aerutajate tööhakkas vilja kandma. Aino Pajusalust sai koguni NSV Liidu koondise neljase paarisaerulise paadi naiskonna liige ja ta naasis kolmedett Euroopa meistrivõistlustelt koju kuldmedaliga(1961, 1962, 1963). Tartu treeneri Jüri Kureli initsiatiive asutati ülikoolilinnas sõudespordikool. Alates 1960.a on tema õpilased võitnud rohkesti medaleid NSV Liidu noorte meistri võistlustel. 1967.astal tulid tartlased A. Veerma-A. Suijapaarisaerulistel NSV Liidu
kasvatuse tunde koolides ja treeninguid ülikoolides. Nii siin- kui sealpool Läänemerd tunnevad t ervisespetsialistid muret koolilaste v&aum l;hese liikuvuse pärast. Saab kool läbi, väheneb liikumine tihti veelgi ülikoolides kohustuslikku sportimist pole. Lahenduseks võiks olla liikumisharrastuse suurem populariseerimine ning võimalikult heade harrastusvõimaluste loomine. Veel üheks ühiseks dilemmaks Eesti ja Rootsi noortespordis on treenerite ambitsioon treenida neid lapsi ja noori, kellest on oodata tipptulemusi. Harrastusrõõmus laps, kelle füüsis suuri tulemusi ei tõota, jääb sagedamini tähelepanuta. Bengt Sevelius: ,,Oluline on, et kvaliteetsed sporditegemisoskused jõuaksid kõigi lasteni ka nendeni, kellest ei tule kunagi suuri sportlasi, kuid kes saavad oma tervisele liikumisharrastusega tublisti kasu tuua." Soome kogemus: sport ja heaolu
suurtele ja peredele uutele. Endale, Su sõbrale ja armunuil, kel kõik on ees, naistele ja meestele, eestlastele teistele. Muusikuile, mehaanikuile, müüjatele, kodutuile. Tugevale rahvale ja vähemuse vahvale. Kurbadele kujudele, rõõmsatele tujudele, unistajale ja lootjaile, võidu koju toojaile. Sinule ja minule. Kõigile!" mida ta ka kohe meenutab ja ümisema hakkab. Marikases on sõbralik õhkkond, usaldus treenerite ja õpilaste ning Sireti vahel. "Kui treenerid ei hoia sõbralikku õhkkonda, võtan nad kohe piitsale." Ka arenemist peetakse oluliseks. "Järjest paremad ja suuremad tantsuetendused." toob Siret näite. Lisaks äsjatoimunud esimesele Marikase tantsuetendusele tahab Luugima teha väga palju asju. "Praegu ongi mõtlemisperiood, kas laieneda veel kuhugi või midagi hoopis uut." Muu tegevus Lisaks kõigele eelnevale sai tüdruk hiljuti ka tunnustust üritusel "Rapla noorte tegu ja nägu"
Seitsmeliikmeline vahekohtunike kogu otsustab, et õigus on sportlasel. Tsehhid annab sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne kettamaandumist. Seegi lükatakse tagasi. Nool läheb kullasuunas, aga närviliselt. Teivashüppes jääb 5.00-ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treenerite ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Tulemu Ala Võistluskoht Kuupäev s 60 m jooks 6,72 s Tallinn 17. veebruar 1996 100 m jooks 10,43 s Kuressaare 26. august 1995 200 m jooks 21,03 s Krugersdorp 10. aprill 1995 300 m jooks 33,79 s Potchefstroom 7
piirid, mida saab küll nihutada, kuid millede täielik eiramine võib nii indiviidile endale kui ka tema ümbruskonnale halvasti mõjuda. Peab meeles pidama, et kõrvalist abi ja teiste arvamusi on mõnikord targem aksepteerida ja mitte jäärapäiselt üksinda edasi rühkida. Selleks, et ümbritsevad mõjud meie endi otsustusvõimet ei halvaks, tuleb õppida koos nendega elama ning osata leida kompromisse. Näiteks andekas sportlane, kes suudab saavutada piisavalt häid tulemusi, võib võita treenerite poolehoiu, leida sponsorid ning luua endale nii võimalused edasiseks arenguks ja lõpuks tippu jõuda. Kreeka mütoloogias võib leida arvukalt jumalaid, kes Olümposelt meie elu juhivad ja ei tee seda alati just kõige heatahtlikumalt. Tihtipeale tuli ette, kus mitmete rahvaste saatus olenes sellest, kui hästi jumalad omavahel läbi said. Armastusjumalanna Aphrodite mõjutas kõige ilusama naise valimist aidates kaasa Trooja sõja puhkemisele
filmirezissöör Danny Boyle. Avamispeol esinesid Paul McCartney, Emelie Sande, Rowan Atkinson Mr. Beanina, Daniel Craig James Bondina ja David Beckham. Olümpiamängud avas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort briti atleeti, Callum Airlie, Jordan Duckitt, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron, Macritchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farell. Pilt Londoni 2012. aasta olümpiamängude avatseremooniast. Spordialad Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis ja samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. Olümpiamängude spordialad 2012. aastal olid:
annaabi.ee 
