Minu lemmikraamat Lugemine on vajalik. Ilma selleta jääks meie eest paljud asjad saladuseks. Inimene, kes ütleb, et temal pole lugemist vaja, on lihtsalt mõtlematu. Lugemine arendab meie silmaringi, laiendab sõnavara ja valmistab meid mingis mõttes isegi eluks ette. Minule meeldib lugeda raamatuid, mis on elust enesest, raamatuid, mis kajastavad inimese igapäeva elu, selle elu häid ja halbu külgi. Sellised raamatud meeldivad mulle, kuna neid lugedes tekib tunne, et keegi mõistab, et keegi elab üle midagi täpselt samasugust, mida mina hetkel tunnen. Alati on tore, kui tean, et pole ainukene. Raamatud suudavad vahepeal raskematel aegadel tublisti abiks, nõuks ja kasuks olla. Paljud kirjanikud on kirjutanud raamatu just selle mõttega, et inimene leiaks raamatust tuge, abi ja mõistmist, et inimene saaks ennast raamatuga samastada ja tunda, et ta pole ainukene, kes peab seda jama kannatama. Näiteks Aidi Valliku raamat "Kuidas elad, A
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll Koostas:Triin Vaino Klass: 7.c Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Jüri Arraku kunstnikuks kujunemine................................................................................4 1.1 Õppimine........................................................................................................................4 1.2 Venna mõju....................................................................................................................4 1.3 Kunstnik mitmel alal.................................................................................................
Kuid tõeliselt elusana tunneme end vaid oma unistuste suunas liikudes. Liiga paljud meist ei mõista, et unistuste tõeks saamine ei sõltu juhustest, vaid meie valikutest. Peep Vainul on erakordne võime panna meid mõtlema küsimuste üle, mis on elus tõesti olulised. Soovitan seda ülimalt loetavat ning sisekaemuslikku raamatut soojalt kõigile inimestele. Kes on valmis oma valikuid tegema ise." Ka Eesti kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson on oma arvamuse avaldanud: ,,Peep Vain avab selles raamatus oma inimlikumat poolt ning näitab, kuidas ta seda, mida teistele õpetab, enda probleemide lahendamisel kasutab. Ta räägib lahti maailma iseenda ümber ja annab eluks praktilisi soovitusi. He lugemine neile, kes hindavad teiste kogemusest õppimist." Kokkuvõte Peep Vainu teos ,,Kõige tähtsam küsimus" on paljude poolt armastatud raamat, kuigi tema enda populaarsus pole nii suur
tants on omaette periood. Perioodi ühendab üks tegevuskoht Aiaste taluõu. Tegelased kanduvad ühest tantsust teise edasi. Esimene tants Algamas on viljapeksuaeg ning katelt tuuakse Aiastele. Aurukatlal oli väga suur tähendus (katkend raamatust, lk 9) Keset töötegemist saabus tallu kaks kirja üks masinistile pojalt Elmarilt, kes oli sõjas ja teine peremehele, kelle ülikoolis käiv poeb Kaarel taaskord raha tahab. Jüri, peremehe keskmine poeg, vihastas, et tema peab talus töötama ning venna õpingute jaoks raha teenima. Esimene tants Enne viljapeksu oli kombeks süüa, selle pärast tapsid perepojad Jüri ja Taavet ka ühe oina. Jüri otsustas talust lahkuda pidev töö "ei millegi" nimel oli teda ära väsitanud. Isa lubas talu poja nimele kirjutada. Kohaselt sõideti talu poja nimele kirjutama (katkend raamatust, lk 30) Koju naastes sai Jüri sõjaväekutse.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Paulo Coelho ,,Alkeemik" Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Paulo Coelho...........................................................................................................................3 2. Auhinnad ja tunnustused.........................................................................................................4 3. Bibliograafia............................................................................................................................6 4. ,,Alkeemik".............................................................................................................................7 4.1 Raamatu analüüs..........................................................................................................7 4.2 Autor oma teosest......................................................................................................16 5. Kokkuvõte...............................
Kuressaare Vanalinna Kool Sirel Lember ,,Nullpunkt" Kokkuvõte noorsooromaanist Koostaja: Sirel Lember Kuressaare 2011 Sissejuhatus Teen töö raamatust ,,Nullpunkt", mis on aus, ilustamatta noorsooromaan. Selle on kirjutanud Margus Karu. Kirjutan töösse, millest raamat räägib ja kuidas see sõnum mind mõjutas. Põhiprobleemiks on raamatus suhted vanemate ning eakaaslastega. Suureks probleemiks on ka vaimne koolivägivald, ning samuti koduprobleemid. Raamatus kirjutatakse sellest, kuidas teatud probleemidest välja tulla. ,,See on noorteromaan sõna parimas mõttes." Peeter helme, kirjanduskriitik ja kirjanik 2
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Õpilasi, kes lugemist oluliseks ei pidanud, polnud küll palju, aga nagu graafikult näha võib, neid jagus. Põhjuseks toodi, et lugemine võtab palju aega, ei paku huvi ning pole prestiizne tegevus. Miks minu eakaaslastel pole aega lugeda? Põhjusteks võivad olla muud tegevused, kuigi olen arvamusel, et see on lihtalt vabandus, miks ei taheta enda jaoks ebameeldivat tegevust teha. ,,Mina lugevat last kartulit kõplama ei ajaks" - nii on arvanud Jõgeval gümnaasiumi lõpetanud luuletaja Jüri Leesment ajalehe Vooremaa veergudel 21.10.2006 artiklis ,,Lugemine jääb lugema". Kui last midagi muud tegema ei panda, siis peaks ju aega jätkuma. Üks vastanutest küll kirjutas: ,,Elan taluperes ja kogu aeg on midagi teha, nii et tõesti lugemiseks aega ei jää." Ehk on siiski hea tahtmise korral probleem lahendatav, aga prioriteedid tuleb eelkõige iseenesel paika panna. Hea oli tõdeda, et minu eakaaslased leiavad lugemises palju arendavaid külgi. Selle
Kõik kommentaarid