50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rivo Peegel
Õppematerjali autor
Hasartmängumaksu seadus Eesti Kultuurkapitali seadus Riigieelarve seadus Tulumaksuseadus 2. Mis on Eesti Spordi Kongress? (millistele dokumentidele tugineb oma tegevuses? Kui sageli toimub?) Suurkoosolek, millel ei ole oma kindlat statuuti ega põhikirja ja millel on olnud oluline roll Eesti spordiliikumise arengus. Kongress on kutsutud kokku siis, kui tõesti on vaja midagi tähtsat ühiselt otsustada, võtta koos vastu edasise arengu põhisuunad või hinnata kriitiliselt saavutatut. 3. Mis on ja mida määratleb Eesti spordis Eesti Spordi Harta? ESH on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile. määratleb spordi koha Eesti ühiskonnas, Eesti spordi üldised eesmärgid ja prioriteedid,
Sport äri või kultuur Sport on kehaline või vaimne võistuslik tegevus. Üks põhilisemaid küsimusi spordis on kas sport on äri või kultuur. Kas võib arvata, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri? Kuidas seondub tippsport äriga? Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Firmadele, kes on mõne kuulsa atleedi sponsoriks on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistlusstressil. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Äri teeb spordi võimalikuks. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Selle ulatusest räägivad börsil noteeritud spordiklubid, sportlaste 100-miljonilised reklaamilepingud ja miljonitesse ulatuvad nädalapalgad. Spordi müümise kuldreegel on: me müüme tipptasemel
Aus mäng Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: reeglitest lugu pidamine, kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, vastastest lugu pidamine, anda igaühele võrdne võimalus osaleda ja säilitada enesevalitsemine Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt
................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22
Oo, sport, sa oled raha Sport on tänapäeval väga laiaulatuslik teema. Suurem osa inimesi teeb sporti, olgu selleks siis tippsport, tervisesport või tugitoolisport. Mõned inimesed tegelevad korvapalliga, mõned jalgpalliga, teised aga jällegi suusatamise ja kergejõustikuga. Spordi liike on tohutult palju ja ma usun, et igaüks leiab endale sobiva ala. Samuti on spordi tegemiseks palju erinevaid põhjuseid. Kas sporti tehakse siis pigem raha pärast või on selleks mingeid muid põhjuseid ? Ma usun, et suurem osa inimesi teeb sporti selleks, et ennast vormis hoida, samuti kaalu jälgimiseks. Ka mina teen sporti nendel põhjustel. Kuid lisaks sellele, et inimesed teevad sporti enda jaoks, tehakse sporti ka tipptasemel, millega kaasneb ka raha teenimine. Nende inimeste jaoks on see töö ja nad peavad seda suureks karjääriks. Ma arvan, et on tore, et
Eestlastel on üldiselt väga raske jõuda spordis tippu kuna spordi tegemiseks ei ole riigil piisavalt raha, et toetada erinevaid spordialasid. Riik hakkab sportlast toetama alles siis, kui ta on juba midagi saavutanud, aga midagi suurt saavutada on Eesti riigis väga raske. Sellepärast me oleme nende väheste tipus olevate sportlaste üle väga uhked ja elame neile alati kaasa kui nad jälle kuskil võistlemas on. Ja kui meie sportlane saab olümpiamängudel või kuskil teistel tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle üle, et nad on eestlased. Mina oma eluaja jooksul olen kaasa elanud nii mõnelegi sportlasele. Näiteks kümnevõistlejale Erki Noolele, kes saavutas väga häid tulemusi, saades isegi olümpiakulla. Viimastel aastatel olen kaasa elanud ka Gerd Kanterile, kes on samuti võitnud kuldmedali kettaheites. Talvel elasime kaasa suusatajatele Andrus Veerpalule ja Kristina Smigunile, kes on ka
selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - Spordi äristumine uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Kokkuvõttes, spordisotsioloogias on oluline: - Spordialade ebavõrdsus sise- kui ka välisturul (suured ja populaarsed alad mõtelda kriitiliselt ning mõista sotsiaalseid probleeme ja teemasid; privileegitud seisus jalgpallurid kallimad kui nt võrkpallurid)
ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; - selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Kui teadusdistsipliin: Selleks et saaks spordisotsioloogiat käsitleda kui sotsioloogia aladistsipliini, peab see eristuma teistest uurimisala poolest ja omama spetsialistide gruppi. Samuti tuleb tegeleda formaalse sotsiaalse organisatsiooni loomise, konverentside korraldamise, publitseerimisvõimaluse ja ka professionaalsete arenguvõimaluste loomisega. Formaalselt on spordisotsioloogia ka sellega hakkama saanud. Lisaks peab üks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid