Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ujumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Ujumine
Tänapäev
Ujumine ja tema olemus
Ujumine on paljude jaoks  lemmikspordiala
Looduslikes veekogudes on  soovitav   ujuda  mere- 
või järverannas, jões või  ujumiseks  kohandatud 
tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on 
soovitav  ujuma  minna, kui  veetemperatuur  on 
vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise 
korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. 
Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 
27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem 
olema - 29 - 31,  beebidel  kuni 37 kraadi. 
Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. 
Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga 
päev, soovitavalt  looduslikus  veekogus. 
Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, 
soovitav oleks 2 korda, optimaalne aga 3 korda 
nädalas ujumas käia. 
J
U
M
I Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure  energiakulu tõttu 
N on väga sobiv  spordiala  just ülekaalulistele, sest lisaks 
optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei 
koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - 
vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi ja taastuda 
E vigastustest.
Naised vedasid Eesti 
ujumiskoondise võidule

Puhta töö tegid Eesti naisujujad, kes 
kaotasid 15 alast vaid ühe. Koos 
teateujumistega väljus Triin  Aljand  
       liblikasprindi.  Võistlus  kestab vaid neli 
veest võidukalt kuuel ja Natalja 
päeva, pean keskenduma oma tugevatele 
Hissamutdinova viiel korral. Üldvõidu 
distantsidele.” Martti  Aljand imestas, et 
tagamiseks piisas kõigest neljast 
jõudis juba praegu rekordini. Temagi ei 
meeste esikohast, need tõid Martin 
valmistunud tugeva treeningutsükli vahel 
Viilep  selili - ja Aleksandr Baldin 
eriti võistluseks. “Õed on oma saavutustega 
rinnuliujumistes. Ilmselt muutunuks 
lati kõrgele seadnud. Püüan sellest üle 
pilt otsustavalt, kui  Soomel  teinuks 
hüpata,” märkis ta.Hissamutdinova korjas 
kaasa näiteks 100 meetri vabaujumise 
selgi korral koore rinnuliujumistes, kuid 
maailmameister  Hanna -Maria 
tema treener Tiit–Urmas  Reiter  peab 
Seppälä.
hoolealust ka teistes ujumisviisides 
võimekaks. “Harjutan kõiki stiile. Kas EM-il 
  Riho  Aljand: Eesti rekord pidigi 
proovin ka kompleksujumist, pole ma veel 
tulema“Piirdusime neil kahel päeval 
otsustanud,” ütles Hissamutdinova.Meestest 
ainult ühe treeningukorraga. Ent juba 
näitas võitlejahinge Baldin, kes 100 meetri 
esmaspäeva  hommikul   paneme  
rinnuliujumises alistas Heikki Mäihäniemi 
täistuuridega edasi,” täpsustas Triinu 
0,18 ja 200 meetris 0,13 sekundiga.Eesti 
treenerist isa Riho Aljand. “Rekord 
parimateks tunnistati Triin Aljand ja Viilep 
pidigi tulema, Triin on piisavalt 
ning juunioridest Jane Trepp ja Rasmus Kütt.
arenenud. Kui seda poleks tulnud, 
pidanuks tõsiselt mõtlema, mis on 
valesti.”Triin tõdes, et kuus ala kahe 
päevaga hästi ujuda on raske. 
“Detsembrikuisel lühiraja EM-il võtan 
kavasse ilmselt ainult krooli- ja 
Keegi ei tea, kui paljud 
eestlased ujuda oskavad!

Ujumisliidu treenerite kogu juhatuse esimees Riho Aljandi 
sõnul ei tea ilmselt keegi, kui paljud eestlastest ujuda 
oskavad või mis tasemel.
“Seda ei tea keegi. Eks see ole seinast seina,” ütles Aljand.
Tema sõnul on kooli õppekavas olevast ujumise algõppest selgelt 
vähe ning riik peaks  panustama   esmalt  inimeste põhjalikku 
teavitamisse, et ujumisoskus on eluliselt oluline. “Üks asi, mida riik 
saaks teha, oleks teavituskampaania, mitte ühekordne, vaid 
aastaringne. Kõigepealt  kevadel, siis suvel ja võib-olla ka sügisel 
korrata. Et lapsevanemateni jõuaks, et ujumisoskuse puudumine 
on nende lastele selge oht. Et see info jõuaks kõigini.”
Ujumisoskuse kõrvale oleks vaja ka vetelpääste-alast teavitust. “Kui 
keegi satub uppumisohtu ja kõrval on inimene, kes oskab ujuda 
ning tahab aidata, siis on vaja teada, kuidas õigesti tegutseda, et 
end ise mitte ohtu seada. Uppuja klammerdub nii kõvasti päästja 
külge, et võrdse  kehamassi  puhul võib halval juhul päästja ka ise 
kaasa minna, sest uppumishirmu jõud on meeletu.”
Olümpia võidud 1900 -tl!
Medali Inimesed 
aasta ala

Ivar  
kuld
1980
4x200 m vabalt teade
Stukolkin
Ivar 
1980
400 m vabaujumises
pronks
Stukolkin
Neli mõjuvat põhjust, miks hakata 
ujumas käima

1) Mitmekülgne  treening
3) Tugevam süda
Kõige parem treening on selline, mis treenib 
Ujumine parandab suurel määral sinu 
võimalikult palju lihaseid, kuid ei tee 
aeroobset võimekust. Treeningu ajal 
neile liiga. Ujumine on trenn, mis erineb 
kujuneb sul uus hingamismuster, mis 
väga jooksmisest või jõusaalis 
parandab kopsude ja südame tööd. 
käimisest, seega sobib hästi selliste 
Sinu südamelihas muutub palju 
lihaste treenimiseks, mis on varem 
tugevamaks ja  verevarustus  paraneb.
tähelepanuta  jäänud. See on hea 
4)Kartmatus
vaheldus väsinud ja kurnatud 
Ujumine võib tõsta ka sinu enesekindlust. 
puusaliigestele, põlvedele ja 
Uue oskuse õppimine ja harrastamine 
pahkluudele.
ning veega  kohanemine  on väga hea 
2) Suurepärased kõhulihased
tunne. Kui sead omale teatud 
On teada, et ujumine võib tugevdada sinu 
eesmärgi, näiteks ujuda 25 meetrit 
käsi, jalgu, õlgu ja tuharaid. 
korraga, ning sul õnnestub see täita, 
Vähemlevinud on teadmine, et see on 
siis tunned end suurepäraselt. See 
hea ka sinu kõhulihastele. Vesi on väga 
mõjub hästi sinu enesekindlusele ja 
palju  kordi  tihedam kui õhk ja selle 
peale seda  julged  aina rohkem endale 
pärast peab terve keha seal 
eesmärke seada.
edasiliikumiseks pingutama. Sinu kõhu- 
ja rinnalihased saavad sealjuures seega 
hea treeningu.
Aitäh 
vaatamast ja 
ilusat  päeva 
jätku !!!

Document Outline

  • Slide 1
  • Ujumine ja tema olemus
  • jumine
  • Naised vedasid Eesti ujumiskoondise võidule
  • Keegi ei tea, kui paljud eestlased ujuda oskavad!
  • Olümpia võidud 1900 -tl!
  • Neli mõjuvat põhjust, miks hakata ujumas käima
  • Aitäh vaatamast ja ilusat päeva jätku!!!
Vasakule Paremale
Ujumine #1 Ujumine #2 Ujumine #3 Ujumine #4 Ujumine #5 Ujumine #6 Ujumine #7 Ujumine #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor senniolen Õppematerjali autor
on abiks rehveraatide tegemisel.

Sarnased õppematerjalid

Referaat - Ujumine
6
doc

Referaat - Ujumine

Juhendaja: Tiit Ilver Viljandi 2011 Ujumisest üldiselt Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeldud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See ei nõua suuri investeeringuid ning on harrastatav aastaringselt. Piisab vaid mugavast ujumistrikoost ja lähedal asuvast veekogust või basseinist. Ajalugu Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit, Fédération Internationale de Natation (FINA). 2010 aastal tähistas

Kehaline kasvatus
Triin Aljand
6
docx

Triin Aljand

august 2008 Peking 50 m liblikujumine 26,72 15. juuni 2007 Austin Eesti rekord 100 m liblikujumine 59,43 9. august 2008 Peking Eesti rekord 50 m seliliujumine 29,45 14. juuni 2007 Austin Eesti rekord LISAKÜSIMUSED UJUMISREFERAADI KOOSTAMISEL 2008 GÜMN. 1. Kus korraldati esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused? Esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused korraldati Budapestis 1889. aastal. 2. Mis aastast kuulub nii meeste kui naiste ujumine OM kavva? OM kavva kuulub nii meeste kui naiste ujumine alates 1912. aastast. 3. Millal hakati sportlikku ujumist harrastama Eestis? Eestis hakati sportlikku ujumist harrastama 1910. aastal. 4. Nimeta ujumisviisid! Ujumisviisid: krool e. vabaujumine, rinnuliujumine,seliliujumine, liblikujumine, küliliujumine, koeraujumine. 5. Nimeta Eesti või maailmameistrid traditsioonilistel võistlusdistantsidel!

Kehaline kasvatus
Ujumine referaat
9
doc

Ujumine(referaat)

Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks

Kehaline kasvatus
UJUMINE
13
docx

UJUMINE

UJUMINE Ujumine on elusorganismi kulgemine vees. Ujumine võib olla passiivne või aktiivne. Passiivne ujumine on ujumine, kus ei painutata keha ja ei sõuta jäsemetega. Aktiivne ujumine on ujumine, kus kasutatakse jäsemeid sõudes ja keha painutatakse. Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ning soojemate ilmadega. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ohutusreeglid ujumisel: · Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi · Vettehüppeid võib teha ainult selleks lubatud kohas · Tundes väsimust tuleb veest väljuda · Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas · Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla

Ujumine
Ujumine
3
doc

Ujumine

Ujumine Ujumine taastab tervist ja loob hea tuju, lisaks karastavale toimele mõjub ujumine hästi ka kesknärvisüsteemile ning maandab stressi, sest vesi annab mõnusa liikumisvõimaluse ja tekitab hea enesetunde. Ujumine on täiuslik siis, kui inimene on vees horisontaalasendis nii, et ka pea on vees ning väljahingamine toimub vette. Ujumiseks ja suplemiseks on ideaalne suveperiood, mil soovitatakse käia ujumas iga päev, võimaluse korral looduslikus veekogus. Siseujula tingimustes võiks käia ujumas aga üle päeva. Kasulik on ujumine merevees, sest see sisaldab organismile

Kehaline kasvatus
Pekingi OM ujumine-ujujad
9
doc

Pekingi OM ujumine (ujujad)

Toona Indrek Sei rekordile vaid kahe sajandikuga alla jäänud 23aastane Mälberg parandab uhkes Veekuubikus vea . Ta teeb seda muljetavaldavalt, ületades Eesti ujumisliidu presidendi Sei kaheksaaastase tippmargi 28 sajandikuga . Tasuks tuleb 25 . koht , pääsust poolfinaali lahutab kaks kümnendikku. ,,Tegin seda , mis oligi plaanis ," ütleb Mälberg . ,,Teadsin juba mõnda aega , et olen selliseks tulemuseks suuteline . Oli üsna ideaalilähedane ujumine , vaid viimasel kümnel meetril läksid hingamine ja rütm veidi sassi ." Tulemus: 25. koht ANNALIISA PÕLD Naiste 400 m kompleksujumine 4.58,21 (35. Koht) Sünniaeg ja koht: 24. august 1990, Tartu Mõõdud: 165 cm, 60 kg Klubi: North Coast Aquatics, Keila Swimclub Treenerid: Jeff Pease Õppeasutus või amet: Torrey Pines High School, õpilane Saavutused: USA klubide juunioride meistrivõistluste 50 m seliliujumise hõbe (2006) Texases toimunud 2008

Kehaline kasvatus
Ujumise põhjalik referaat
11
docx

Ujumise põhjalik referaat

UJUMINE Avinurme Gümnaasium 2012 UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi

Kehaline kasvatus
Eesti ujujad Euroopa lühiraja MV 2012  
1
docx

"Eesti ujujad Euroopa lühiraja MV 2012" 

Kirjuta referaat teemal "Eesti ujujad Euroopa lühiraja MV 2012" Kus ja millal toimusid? Kes Eesti ujujatest osalesid? Millised olid eestlaste tulemused? Sinu enda arvamus kuidas eestlased esinesid? Tööde esitamise tähtaeg 18.detsember Selle aasta Euroopa MV lühiraja ujumisvõistlused toimusd 8. detsembril Poolas Szczecinis ning kestsid neli päeva. Eesti ujujatest asuvad starti järgmised 9 ujujat : Triin Aljand, Marko Tiidla, , Maria Romanjuk, Karen Vapper, Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov, Fred Karu, Andres Olvik ja Filipp Provorkov. Neile toeks ning abiks on treenerid Riho Aljand, Ain Kaasik, Tõnu Meijel ja Tiit-Urmas Reiter ning massöör Marius Unt. Viimasel võistluspäeval , mil võistlused toimusid Chartresis jäi Triin Aljand 50 meetrises vabaujumises teisele kohale pääsedes poolfinaali. Marko Tiidla läbis 50 meetrit liblikat jagades 38.-39.koha. Maria Romanjuk sai 400 meetri kompleksujumises 26. koha. Minu arvamus sellest jäi üldiselt positiivseks , arvestades sel

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun