Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Olemuslugu - “Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames.” (0)

1 Hindamata
Punktid
SIRET LUUGIMA:
Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames.”
Paljud ehk ei teagi kui andekas ja suurepärane inimene on sirgunud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist. See talent on nimelt Siret Luugima. Siret on kogu oma elu ja töö kohandanud just noorte ja lastega tegelemiseks . 9. jaanuaril oma viiendat hooaega alustanud tantsukool on Sireti ainujuhtimisel kogunud palju tantsijaid, keda on üle 300.
Siret on sündinud ja koolis käinud Raplas, aga elanud hoopis Kehtnas. Koos temaga oli peres kolm last, üks tüdruk ja kaks venda. Luugima armastab tantsu üle kõige. “Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames,” ütleb ta. Võib öelda, et ta on oma eluteel aegade algusest saati tantsinud. Esimest korda läks trenni küll teises klassis, aga esimene tantsumeenutus: “Ma mäletan, kuidas ma lasteaias õpetasin teisi puud mängima, kuna mul tuli see kõige paremini välja.” Trennis pidi neiu ka alati kõike liigutusi teistele ette näitama. Olles kuus aastat trennis käinud, sai alguse treeneritöö. “Alates kaheksandast klassist olin juba treener, mul polnud enam arenemisruumi.” Samal ajal hakkas Siret ise tantse looma, mida ta õpetas enamjaolt omavanustele ja ka natuke noortematele.
M- Dance
M-Dance’i “M” täht on firmasaladus . Seda ei tea isegi tantsijad. Asutus sündis sellest, et algselt neiu ei teadnud , mida ta edasi teha tahab. Sugulane aga soovitas teha seda mida hing ihaldab. Pärast seda viis saatus Sireti kokku väikse tüdrukuga, kelle ema ütles, et Rootsis on suure tantsukooli Marikas omanik eestlane. “Pärast seda ma ei saanud terve öö magada.” Kohe järgmine päev sai Siret kokku selle omanikuga, teadmata, mida ta ise täpselt tahab. “Kui Marikasesse sisse astusin, siis teadsin kohe, mis tahan,” meenutab ta, “seal ei olnud enam küsimust ka.” Hiljem töötas Siret 3,5 aastat Rootsis, kus rentis ruume ja andis trenne. Kodumaale naasmise põhjuseks oli eelkõige soov täide viia oma suurt unistust. “Eestis polnud enam sõprugi alles, raske oli.” Siin leidis Siret töökoha, kandideeris õpilasest ettevõtjaks “Käisin Viru keskuses konverentsil , kus vaatasin , et nii äge, tahaks ka.” Sealt sai tüdruk kirja, et otsitakse uusi liikmeid. “Põdesin tükk aega, kas üldse kandideerida, aga lõpuks saatsin kirja ära ja sain sisse.” Seal õppis ta palju ettevõtlust ja noore ettevõtjana tundis, et tahab ise midagi teha, mitte ainult kellegi alluvuses töötada.
Pärast seda viis elu Sireti koolitantsu žüriisse. Seal kuulus Luugima põhižürii hulka ja ta vaatas kõik esinejad ja tantsud läbi. “Kui see läbi sai, siis jõudsin täielikule järeldusele, et kuna olen teinud ettevõtlust ja ka kogu aeg samal ajal tantsuga tegelenud , siis otsustasin luua MTÜ M-Dance’i.” M-Dance alustas 2009. aastal Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, Kehtnas ja Naksitralli lasteaias. Nädalas oli mul 17 trenni ja kõik üksi.” Kuna ta tahtis lastele rohkem võimalusi pakkuda, siis kaasas ka sugulase Liina. Pärast esimest hooaega kaasas veel treenereid ja ise hakkas üha rohkem keskenduma organiseerimisele ja reklaamimisele ehk rohkem juhtimise peale. “Tekkis mõte luua ka esimene tantsuetendus.” 19. detsember 2010 on see maagiline päev, millal see juhtuski. Etendus sai nime “Eesti kultusfilmid läbi aegade.” Seal osalesid kõik kooli tantsijad. M-Dance tegutses kaks hooaega ja teisel aastal avalikustati ka firmasaladuse “M” tähendus. “M” tähendas Marikas’t ehk Marikas-Dance.
MARIKAS tantsukool
2011. aastal uus ja värske nimega tantsukool, kus tantsis juba 300 huvilist Rapla maakonnast. Nüüd juhtis Siret seda kooli jällegi üksi. Lisaks sellele laienes Marikas ka Tallinnasse. Omanik peab Marikase põhimõtteks seda, et lapsel oleks meeldiv trennis olla. “Laps peab tahtma trenni tulla vabast tahtest, mitte sundides.” Juba lasteaia lastele õpetab ta läbi liikumise tantsu põhitõdesid näiteks plie ’sid jm. “Samuti tahame et ka suurematel oleks mõnus olla.” Marikast iseloomustab omaniku sõnul kõige paremini laul Coca -Cola reklaamist : “Väikestele, suurtele ja peredele uutele. Endale, Su sõbrale ja armunuil, kel kõik on ees, naistele ja meestele, eestlastele teistele. Muusikuile, mehaanikuile, müüjatele, kodutuile.
Tugevale rahvale ja vähemuse vahvale. Kurbadele kujudele, rõõmsatele tujudele, unistajale ja lootjaile, võidu koju toojaile. Sinule ja minule. Kõigile!
” mida ta ka kohe meenutab ja ümisema hakkab. Marikases on sõbralik õhkkond, usaldus treenerite ja õpilaste ning Sireti vahel. “Kui treenerid ei hoia sõbralikku õhkkonda, võtan nad kohe piitsale.” Ka arenemist peetakse oluliseks. “Järjest paremad ja suuremad tantsuetendused.” toob Siret näite. Lisaks äsjatoimunud esimesele Marikase tantsuetendusele tahab Luugima teha väga palju asju. “Praegu ongi mõtlemisperiood, kas laieneda veel kuhugi või midagi hoopis uut.”
Muu tegevus
Lisaks kõigele eelnevale sai tüdruk hiljuti ka tunnustust üritusel “Rapla noorte tegu ja nägu” ja tiitli Rapla noorte sõber 2011. Samuti on ajaleht Nädaline kirjutanud Siretist ja ta tantsukoolist mitmel korral ning tüdruk on korraldanud ka ürituse Rapla valla jaoks Eesti Vabariigi aastapäeval, Spido sõpradepäeva ühe osa, pereürituse ’’ Pipi , Tommi ja Annika “ ja suure üle-eestilise laagri „ Step up“. Neiu põhimõte on see, et ei tohi karta oma unistusi ellu viia. “Kõik on võimalik, kui ainult tahta, 19 aastaselt saati teadsin juba, mida ma tahan. Kui minult küsiti, siis ütlesin alati, et tulevikus olen omas kontoris.“ Mida ta on ka saavutanud. Veel käib Siret Luugima vähemalt korra aastas Rootsis ennast täiendamas. “Nüüd on mul võimalus saada Rootsis suure tantsuetenduse juhiks.” Selle poole ta ka püüdleb. Siret on nimelt parim näidis sellest, et kui midagi väga tahta, on kõik võimalik. Ta lahkub vestluselt sõnadega “Alati on kõik oodatud tantsima ja kunagi pole liiga hilja alustada.”
Olemuslugu --Tantsimine on mu kehas-hinges ja südames- #1 Olemuslugu --Tantsimine on mu kehas-hinges ja südames- #2 Olemuslugu --Tantsimine on mu kehas-hinges ja südames- #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hendrik päts Õppematerjali autor
juttu vastu on huvi tundnud 2 ajalehte

Sarnased õppematerjalid

Aforismid
117
doc

Aforismid

234. Mõttetute mõttete mõtlemine mõttetutele mõttetele on mõttetu aja raiskamine mõttetute mõttete mõtlemisele. 235. eksju minu eksju on sinu eksjust eksjum , eksju? 236. Vahete vahel on vahede vahel olevatel vahedel vahed vahel 237. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi,teab rohkem kui see kes ei tea midagi ega tea et ei tea midagi! 238. Narivoodi moodi voodi viidi voodipoodi 239. Ära ärata ununenud kurbust 240. The truth may hurt but your lies kills me 241. Igas hinges on mõni haud, kuhu vargsi viiakse lilli ja kus nutetakse kõige kibedamaid pisaraid. 242. Vahest rikume hea , tahtes parimat, rikkudes KÕIK 243. We need life for living not for crying! 244. Paljud arvavad , et pisarad on vesi mis voolab silmist , kuid tegelt on see veri mis purskab südamest. 245. Piisab vaid päikesest, et olla õnnelik. Piisab vaid pisarast, et jäädagi nutma. Piisab vaid sõbrast, et tunda end tähtsana. Piisab vaid tülist, et tunda ennast ei kellegina 246

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun