Olemuslugu - “Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames.” (0)

SIRET LUUGIMA:
“ Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames.”
Paljud ehk ei teagi kui andekas ja suurepärane inimene on sirgunud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist. See talent on nimelt Siret Luugima. Siret on kogu oma elu ja töö kohandanud just noorte ja lastega tegelemiseks . 9. jaanuaril oma viiendat hooaega alustanud tantsukool on Sireti ainujuhtimisel kogunud palju tantsijaid, keda on üle 300.
Siret on sündinud ja koolis käinud Raplas, aga elanud hoopis Kehtnas. Koos temaga oli peres kolm last, üks tüdruk ja kaks venda. Luugima armastab tantsu üle kõige. “Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames,” ütleb ta. Võib öelda, et ta on oma eluteel aegade algusest saati tantsinud. Esimest korda läks trenni küll teises klassis, aga esimene tantsumeenutus: “Ma mäletan, kuidas ma lasteaias õpetasin teisi puud mängima, kuna mul tuli see kõige paremini välja.” Trennis pidi neiu ka alati kõike liigutusi teistele ette näitama. Olles kuus aastat trennis käinud, sai alguse treeneritöö. “Alates kaheksandast klassist olin juba treener, mul polnud enam arenemisruumi.” Samal ajal hakkas Siret ise tantse looma, mida ta õpetas enamjaolt omavanustele ja ka natuke noortematele.
M- Dance
M-Dance’i “M” täht on firmasaladus . Seda ei tea isegi tantsijad. Asutus sündis sellest, et algselt neiu ei teadnud , mida ta edasi teha tahab. Sugulane aga soovitas teha seda mida hing ihaldab. Pärast seda viis saatus Sireti kokku väikse tüdrukuga, kelle ema ütles, et Rootsis on suure tantsukooli Marikas omanik eestlane. “Pärast seda ma ei saanud terve öö magada.” Kohe järgmine päev sai Siret kokku selle omanikuga, teadmata, mida ta ise täpselt tahab. “Kui Marikasesse sisse astusin, siis teadsin kohe, mis tahan,” meenutab ta, “seal ei olnud enam küsimust ka.” Hiljem töötas Siret 3,5 aastat Rootsis, kus rentis ruume ja andis trenne. Kodumaale naasmise põhjuseks oli eelkõige soov täide viia oma suurt unistust. “Eestis polnud enam sõprugi alles, raske oli.” Siin leidis Siret töökoha, kandideeris õpilasest ettevõtjaks “Käisin Viru keskuses konverentsil , kus vaatasin , et nii äge, tahaks ka.” Sealt sai tüdruk kirja, et otsitakse uusi liikmeid. “Põdesin tükk aega, kas üldse kandideerida, aga lõpuks saatsin kirja ära ja sain sisse.” Seal õppis ta palju ettevõtlust ja noore ettevõtjana tundis, et tahab ise midagi teha, mitte ainult kellegi alluvuses töötada.
Pärast seda viis elu Sireti koolitantsu žüriisse. Seal kuulus Luugima põhižürii hulka ja ta vaatas kõik esinejad ja tantsud läbi. “Kui see läbi sai, siis jõudsin täielikule järeldusele, et kuna olen teinud ettevõtlust ja ka kogu aeg samal ajal tantsuga tegelenud , siis otsustasin luua MTÜ M-Dance’i.” M-Dance alustas 2009. aastal Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, Kehtnas ja Naksitralli lasteaias. “Nädalas oli mul 17 trenni ja kõik üksi.” Kuna ta tahtis lastele rohkem võimalusi pakkuda, siis kaasas ka sugulase Liina. Pärast esimest hooaega kaasas veel treenereid ja ise hakkas üha rohkem keskenduma organiseerimisele ja reklaamimisele ehk rohkem juhtimise peale. “Tekkis mõte luua ka esimene tantsuetendus.” 19. detsember 2010 on see maagiline päev, millal see juhtuski. Etendus sai nime “Eesti kultusfilmid läbi aegade.” Seal osalesid kõik kooli tantsijad. M-Dance tegutses kaks hooaega ja teisel aastal avalikustati ka firmasaladuse “M” tähendus. “M” tähendas Marikas’t ehk Marikas-Dance.
MARIKAS tantsukool
2011. aastal uus ja värske nimega tantsukool, kus tantsis juba 300 huvilist Rapla maakonnast. Nüüd juhtis Siret seda kooli jällegi üksi. Lisaks sellele laienes Marikas ka Tallinnasse. Omanik peab Marikase põhimõtteks seda, et lapsel oleks meeldiv trennis olla. “Laps peab tahtma trenni tulla vabast tahtest, mitte sundides.” Juba lasteaia lastele õpetab ta läbi liikumise tantsu põhitõdesid näiteks plie ’sid jm. “Samuti tahame et ka suurematel oleks mõnus olla.” Marikast iseloomustab omaniku sõnul kõige paremini laul Coca -Cola reklaamist : “Väikestele, suurtele ja peredele uutele. Endale, Su sõbrale ja armunuil, kel kõik on ees, naistele ja meestele, eestlastele teistele. Muusikuile, mehaanikuile, müüjatele, kodutuile.
Tugevale rahvale ja vähemuse vahvale. Kurbadele kujudele, rõõmsatele tujudele, unistajale ja lootjaile, võidu koju toojaile. Sinule ja minule. Kõigile!” mida ta ka kohe meenutab ja ümisema hakkab. Marikases on sõbralik õhkkond, usaldus treenerite ja õpilaste ning Sireti vahel. “Kui treenerid ei hoia sõbralikku õhkkonda, võtan nad kohe piitsale.” Ka arenemist peetakse oluliseks. “Järjest paremad ja suuremad tantsuetendused.” toob Siret näite. Lisaks äsjatoimunud esimesele Marikase tantsuetendusele tahab Luugima teha väga palju asju. “Praegu ongi mõtlemisperiood, kas laieneda veel kuhugi või midagi hoopis uut.”
Muu tegevus
Lisaks kõigele eelnevale sai tüdruk hiljuti ka tunnustust üritusel “Rapla noorte tegu ja nägu” ja tiitli Rapla noorte sõber 2011. Samuti on ajaleht Nädaline kirjutanud Siretist ja ta tantsukoolist mitmel korral ning tüdruk on korraldanud ka ürituse Rapla valla jaoks Eesti Vabariigi aastapäeval, Spido sõpradepäeva ühe osa, pereürituse ’’ Pipi , Tommi ja Annika “ ja suure üle-eestilise laagri „ Step up“. Neiu põhimõte on see, et ei tohi karta oma unistusi ellu viia. “Kõik on võimalik, kui ainult tahta, 19 aastaselt saati teadsin juba, mida ma tahan. Kui minult küsiti, siis ütlesin alati, et tulevikus olen omas kontoris.“ Mida ta on ka saavutanud. Veel käib Siret Luugima vähemalt korra aastas Rootsis ennast täiendamas. “Nüüd on mul võimalus saada Rootsis suure tantsuetenduse juhiks.” Selle poole ta ka püüdleb. Siret on nimelt parim näidis sellest, et kui midagi väga tahta, on kõik võimalik. Ta lahkub vestluselt sõnadega “Alati on kõik oodatud tantsima ja kunagi pole liiga hilja alustada.”