kõikjal samasugused. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Ars nova on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. Stiili algusajaks on loetud Gervais du Bus'le omistatud luuletuse "Roman de Fauvel" kirjutamise aega, mis oli vahemikus 1310–1314, või aastat 1320. Stiili lõpuajana on nimetatud 1380. aastat või tähtsaima ars nova helilooja Guillaume de Machaut' surmaaastat 1377. Millal võeti kasutusele Ars nova? 1320-1380 Prantsusmaal, tähistab muusikastiili. Milline oli autori ja teose seos keskajal ja renessanssi ajal?
ideaalidest ja huvidest kuid teine stepihundina, kes peab teiste püüdlusi kasututeks ja absurdeteks, inimeste edevuseks. Stepihundi romaan iseloomustab Harry ebatavalist, traagilist olukorda. Stepihunt pilkab tühiseid, absurdseid inimlikke väärtuseid. Inimesena aga soovib Harry austatust ja kindlustunnet. Hesse pöördub tihti selle probleemi juurde tagasi, rõhutab ta samas, et see on liiga lihtne ja liialdatud. Stepihundi traktaadi järgi on see kasulik teooria, aga nagu kõik sellised teoreetilised struktuurid, ei suuda see iseloomustada olukorra keerulisust ja rikkust. Harty koosneb sadadest ja tuhandetest endatest, neil kõigil on iseäralik külg ning mitu loomust. See ei iseloomusta ainult Harryt, vaid kogu inimkonna kaasasündinud seisundit. Mida harry haller õpib teatris ? Tänaval kõndides märkab ta silti: ,,maagiline teater- sissepäss mitte kõigile", veel on lisatud ,, ainult hulludele"
Suletud e. kinnised novellid: lühikese sündmustikuga,vähe tegelasi,pingeline,ootamatu lõpp. Avatud novellid: lahtise lõpuga. raamjutustus ühendab novellid tervikuks, lugu loo sees proosaromaan poeem lühem värssromaan psühholoogiline romaan utoopia sõna tuleneb kreeka keelest ou-topos ei-koht e. koht,mida ei eksisteeri essee vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Zhanrina paikneb ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahel pikareskne e. kelmiromaan Commedia dell'arte kohapeal impro, alguses oli Inglismaal ja Hispaanias;Itaalias- antiikteater,koosnes elukutselistest näitlejatest,näidendi valmistekst puudus,olid vaid stsenaariumid,KÕNEKOOMIKA Kirjutajad+teosed W.Shakespeare-1564-1616 Suveöö unenägu,Tõrksa taltsutus,Veneetsia kaupmees,Palju kära eimillestki,Nagu teile meeldib,Windsori lõbusad naised,Kaheteistkümnes öö,Talvemuinasjutt,Torm, Julius Caesar+ igast valitsejanimelised teosed
Jean-Jacques Rousseau Rousseau Sündis 28. juuni 1712. aastal Genfis Ema suri sünnitusel ja isa jättis maha Suri 2. juuli 1778. aastal Prantsusmaal Rousseau elu Pöördus katoliiklusesse Proovis erinevaid ameteid Võttis osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist Sellel konkursil sai kuulsaks tööga - "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?" Rousseau elu Ta mõtlemine oli vastuolus valgustusaja mõtlemisega Teda hakati taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka Gelfis Ta põgenes Inglismaale, kus ta sai hästi läbi David Hume'iga Rousseau elu lõpp Ta kannatas vaimuhaiguse käes Kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase
Oliver Messiaen (1908-1992) · Tihedalt seotud kristluse ja panteismiga. · ,,Kvartett aegade lõpust" kirjutatud kammeransamblile maailmakuulsus. Teose muusikas on väga oluline roll rütmi- ja akordikorduste süsteemil. Kuna nende piirid ei lange täpselt kokku, tekib muusika katkematult arenedes ,,avatud vorm" (puudub konkreetne lõpp) · Oma loomingumeetodi tutvustamiseks kirjutas muusikateoreetilise traktaadi ,,Minu helikeele tehnika". · Muusikas on kadunud traditsioonilised taktimõõdud.
riimiskeemiga filosoofiline üksikasjalikult, harilikult ühe keskse Erasmus teaduslik-filosoofilise luuletus. Autor: arutlus. Autor: rahulikult ja teemaga, lõpus on Rotterdamist traktaadi vahel. Näiteid: Petrarca Castilione objektiivselt püänt. Zanri looja: 1519,,Usalduslikud Petrarca ,,Kirjad" ning ,,Laulude ,,Õukondlane" tõepäraseid või Giovanni Boccacio kõnelused"
daniel chandler. semiotics the basics John deely. basics of semiotics Winfried Noth. Handbook of semiotics, üks juhtivaid saksa ja brasiilia semiootikuid. Umberto Eco. Ta theory of semiotics ch morris. foundations of the theory of signs. 1. ASJAD JA JÄLJED 2. jälg ja peegeldus 3. asjad ja märgid märka märki Ch. W. Morris Semioos: M-D-I-T-K märk tähendus interpretaator tõlgendus kontekst Platon 5-4 saj ekr kirjutas esimese semiootilise traktaadi"Kratilos". Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) loomuse järgi, Hermogenes kokkuleppe järgi agoonia võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt seadusandja annab seaduseid vastavalt loomusele..
kirjutab inimlikult, kirega, kaasahaaravalt. · Luuletaja Franscesco Petrarca kirjutab armastusest ja kodumaast · Kirjanik Giovanni Bocaccio ,,Dekameron" pilkab kiriklikku liiderlikust, jaatab naudinguid. TEADUS · Leonardo Bruni uuris ajalugu. Uuris antiikfilosoofide elulugu, Firenze ajalugu. Rõhutab ka naiste koolitamist. · Lorenzo Valla ajalooallikate kriitika rajaja. Kirjutas traktaadi(!?) üriku ,,Constantinuse kingitus" kohta. See oli mingi tähtis ürik tänu millele oli saanud paavst võimu üle terve Lääne-Rooma riigi üle. Ühesõnaga tõestas, et see ürik on võltsing 8.sajandist, tänu millele võeti paavstilt õigustamatu võim.Ütles, et teoloogia ja filosoofia ei tohigi olla seotud. pooldas vaimulike abielu, sest armukesed on veel hullemad. Eitas piibli üleloomulikku päritolu. Nimetas Moosest lihtsalt ajaloolaseks.
elavat huvi teaduse vastu. Keisri õukonda kogunes õpetlasi mitmelt maalt. Seejuures ei pööranud Friedrich mingit tähelepanu oma alluvate rahvusele ega usule. Tema õukonnas tegutsesid nii katoliiklikud lääneeurooplased, õigeusklikud kreeklased, muhameedlased kui ka juudid. Kõigisse suhtuti lugupidamisega ja kõik võisid vabalt oma usutalitusi pidada. Keiser tundis erilist huvi loodusteaduste vastu. Ta kirjutas traktaadi (teadusliku uurimuse) jahipistrike teemal. Kirgliku kütina oli ta hankinud pistrikke paljudelt maadelt ja tundis neid väga hästi. Tema traktaat ei piirdunud aga sugugi ainult jahipidamisega, vaid käsitles põhjalikult eriliike, lindude kehaehitust ja eluviise. Ka loomad pakkusid keisrile suurt huvi. Ta rajas oma lossi isevärki loomaaia, kus elasid leopardid, kaamelid, elevandid ja isegi kaelkirjak. Leoparde tavatses keiser käsutada jahikoerte asemel. Friedrich sai hästi läbi
teadusena. 1629. aastal kolis Descartes Madalmaadesse, kus ta jätkas uuringuid meteooridest, anatoomiast ja füsioloogiast. 1633. aastal valmis viimane peatükk teosest ,,Maailma või traktaat valgusest". 1637. aastal ilmus tükis Descartes'i teos ,,Geomeetria", mis andis tõuke analüütilise geomeetria tekkele. Lisaks ilmusid samal aastal veel ka teosed ,,Dioptrika" ning ,,Meteoorid". Veel sama aasta oktoobris kirjutas René Descartes Constantin Huygensi palvel traktaadi mehhaanikast: ,,Seletus masinatest, mille abil võidakse väikese jõuga tõsta väga rasket koormat". 1649. aastal surid Descartes'i vaid viie aastane tütar ning ta isa Joachim Descartes. 1647. aastal avaldati trükis Descartes'i traktaat ,,Inimkeha kirjeldus". Hiljem hakkas Descartes toimetama oma teoste ilmumist ladina keelde. René Descartes suri kopsupõletikku 11. veebruaril 1650. aastal Stocholmis olles vaid 54-aastane.
· Martin Luther(1469-1536)-usuteadlane ja kirikuõpetaja. Tõlkis ,,Piibli" Saksa keelde aastal 1534, millega soodustas oma rahvataseme kiiret tõusu. · Rotterdami Erasmus(1469-1536)- üks Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi sel ajal. Ta kirjutas ladinakeelse filosoofilise satiiri ,,Narruse kiitus" mis tõi talle kirjamehe kuulsuse. · Niccolo Machiavelli(1469-1527)-ajaloolane ja poliitik. Kirjutas traktaadi ,,Valitseja" kus rõhutas eriti inimese kirgi ja puudusi. 1 · Thomas More(1478-1535)-inglise alguse renessansi tähtsaim tegelane, õppis kirjandust, filosoofiat, kreeka jaladinakeelt ning antiikkultuuri. Kirjutas ladinakeelse teose ,,Utoopia"- seikluslik reisiromaan. · Francois Rabelais(1494-1553)- Prantsuse humanismi tähtsaim esindaja. Ta on olnud:
Huvi indoneesia (gamelan), india ja jaapani muusika vastu, mida kuulis plaatidelt ja reisidel. II MS ajal läks sõtta, langes 1940 vangi (viidi Sileesiasse), kus kirjutas olulise kammermuusikateose "Kvartett aegade lõpuks". 1941 sai Pariisi kons-i harmooniaõppejõuks. Töötas välja oma loomemeetodi, mis põhines värviharmoonial ja omaloodud sümmeetriliste laadide süsteemil), ja kirjutas traktaadi "Minu helikeele tehnika". Tal olid väga andekad õpilased (heliloojad Boulez, Stockhausen, Xenakis, pianist Yvonnne Loriod hilisem abikaasa, jpt). Oli väga pühendunud ja hinnatud õpetaja, keda käidi kuulamas ka teistelt maadelt. Loomingus esiplaanil orelimuusika ja sümfoonilised suurteosed, kammermuusikat üldiselt vähe, peamiselt sooloklaverile. Muusika allikad: Prantsuse orelimuusika traditsioonid + Debussy, Stravinski + jaapani, eriti aga india muusika. Katoliiklus
3. Tõsiasjade loogiline pilt on mõte. 4. Mõte on tähenduslik lause. 5. Lause on elementaarlausete tõefunktsioon. 6. Tõefunktsiooni üldine vorm on: (-----T) (, ...) See on üldine lausevorm. 7. Millest ei saa rääkida, tuleb vaikida. Iga propositsiooni kohta on ka edasiarendused ja kommentaarid. Wittgenstein väitis Ludwig von Fickerile, et raamatu mõte on eetiline. Ta tahab teha lõpu arusaamale, et on olemas mingi üks ja ainuke "õige filosoofiline meetod". Wittgesteini traktaadi võtsid vaimustusega vastu Morlitz Schlick (1882-1936) ja tema ümber koondunud "Viini ring", millele see suurt mõju avadas. Wittgenstein hoidis ise nendega distantsi. 5 Vahepealne periood Peale "Loogilis-filosoofiline traktaadi" kirjutamist kirjutas Wittgenstein lugematul hulgal käsikirju, koguses umbes 25000 lehekülge. Enamus neist on nüüdseks juba avaldatud
· "Torn" (1928) · "Keerdtrepp" (1933) Värss- ja proosanäidendid. Neis on rahvusromantika asendunud isikupärase sümbolismiga. · "Krahvinna Cathleen" (1982) · "Cathleeni Houlihan" (1902) · "Deirdre" (1907) · "Neli tantsudraamat" (mõjustatud jaapani no-teatrist, 1921) · "Purgatoorium" (1938) · "Leemepott" (1904). Peale selle kogus ja töötles William Butler Yeats iiri legende. · "Punane Hanrahan" (1939). On avaldanud esoteerilise traktaadi · "Nägemus" (1925) · Koguväljaanne "Autobiograafiad" (1955) Eesti keeles ilmunud: · "Luulet" (1990; tõlkijad Ants Oras, Märt Väljataga) · "Punane Hanrahan" (1939; tõlkija M. Luht; 2002; tõlkija Krista Kaer) Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/William_Butler_Yeats http://www.kesknadal.ee/g2/uudised? id=5572&sess_admin=5eb23c67b82e255c7446203123de1867
Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel saab haridust ja õpib muusikat. · Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobi. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi konfliktid. · Ühiskondlik heidik. Võõrandub Pariisi ühiskonnast. Vagabund. Olemasoleva ühiskonna kriitik. · 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni? Väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga pälvis Rousseau esikoha. · Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. · Pärast "Ühiskondlikust lepingust
Ta oli äärmuslik empirist ja väitis, et pole võimalik tõestada materiaalse maailma olemasolu. George Berkeley sündis 12. märtsil 1685. aastal Iirimaal Thomastownis pere vanima lapsena. Algselt õppis ta Kilkenny Kolledzis ning 1700. aastal, vaid 15. aastasena, asus õppima Dublinisse Trinity Kolledzisse, mille magistriõpingud lõpetas Berkeley 1707. aastal. Kaks aastat pärast seda, avaldas Berkeley oma esimese tuntuma teose ,,Visiooni uus teooria". 1710. avaldas ta ,,traktaadi inimtunnetuse alustest" (Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge), millele ilmus 1713. aastal järg ,,Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel". Aastad 1714-1722 veetis Berkeley erinevates Euroopa riikides ning 1728-1731 Ameerikas. 1734 määrati ta Iirimaal Cloyne` piiskopiks, kellena veetis oma ülejäänud elu. Berkeley suri 14. jaanuaril 1753. südameinfarkti. Berkeley eitas mateeriat (materiaalse maailma olemasolu), lähtudes seejuures Locke'i
Inglismaale. Nende sõprus ei kestnud kaua, sest paranoiline Rousseau oli veendunud, et Hume sepitseb vandenõuteooriat tema kui põgeniku vastu. Edinburghi jõudis Hume tagasi 1769. aasta augustis. Ta ehitas uude linnaossa maja ning elas rahulikult kirjatöid tehes. Saanud teada maksavähist, valmistus Hume surmaks sama rõõmsalt nagu ta oli elanud. Ta suri 25. augustil, 1776. aastal 65 aasta vanuselt ning ei abiellunud kunagi. OLULISEMAD TEOSED ,,Traktaat inimloomusest" Hume kirjutas ,,Traktaadi inimloomuses" 62 aastaselt, kuigi idee selle kirjutamiseks sai juba 15. aastaselt. Paljud õpetlased peavad seda teost Hume'i tähtsaimaks. Hume ise ütles, et ta tahtis näha, kas raamatul on läbilööki ning siis ka raamat lõpetada poliitika, kriitika ja moraali seisukohast. Kuna raamat laialdast tunnustust ei saavutanud, ei lõpetanud ega täiustanud ta seda lõpuni. Raamat koosneb kolmest osast: ,,Tajudest" Hume jagab inimeste tajud kaheks: ideed ja aistingud
Madalmaad Holland, Belgia Luksemburg Kirde-Prantsusmaa Prantsusmaa Itaalia Madalmaad Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse Kujunes uus väljenduslaad Uus kõlaideaal Imitatsiooniline tekst Meloodia Kõige esinduslikum zanr oli missa Suureks mõjutajaks oli inglise muusika John Dunstable Madalmaade stiili otseseim eelkäija Prantsusmaa Ars nova Alusepanija Philippe de Vitry Nimi tuli de Vitry traktaadi ,,Ars nova" järgi Vastandati vanale muusikapõlvkonnale Alus uuele rütmisüsteemile Uued taktimõõdud Isorütmika Komponeeriti missa ordinaariumiosi Philippe de Vitry - In Arboris (Ars Nova) Heliloojate loomingus oli valdav mitmehäälne ilmalik laul Motett liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse Väljapaistvaim helilooja - Guillaume de Machaut Renessanssi ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis Itaalia Trecento muusika on ilmalik seltskonnakunst Madrigal
Pärast pikaajalist rändamist peatus Descartes mõnda aega Pariisis. Pariisis leidis oma filosoofilistele ideedele uusi pooldajaid, kuid samas tekkisid ka tal vaenlased jesuiitide ja jumalasulaste hulgast, kes ei sallinud Descartese filosoofiat. Ning teadlane pidigi jälle põgenema Prantsusmaalt Hollandisse, kust ta veetis üksinduses kakskümmend aastat ja elas seal väga rahutut elu. 1629. aastast hakkas Descartes uurima meteoore ja optikat ning lõpetas 1633. aastal "Traktaadi maailmast ja valgusest", milles toetas Galilei avastust maakera pöörlemisest. Kuna samal aastal Galilei seisukohad keelustati, jättis Descartes enda raamatu välja andmata. Ta muutis uurimissuunda ning valmistas ette "Arutlusi meetodist" ja kolme suurt kirjatükki: "Dioptrika", "Meteoorid" ja "Geomeetria". Need tööd määrasid paljudeks aastateks kindlaks keskaja pimedusest välja rabeleva teaduse teed. 1635
Seejärel Descartes loobus sõdurielust, kuid mitte reisimisest. TEOSED Descartese esimene oluline töö oli "Regulae" või "Reeglid Meele Suunamiseks", kirjutatud 1628-1629, kuid see avaldati alles 1701. Kõnealune töö näitab Descartese huvi meetodis, mida ta jagab ka paljude kuueteistkümnenda ning seitsmeteistkümnenda sajandi teadlase, matemaatikute ja filosoofidega. 1629. aastast hakkas Descartes uurima meteoore ja optikat ning 1633. aastal lõpetas teose "Traktaadi maailmast ja valgusest". Selles toetas ta Galilei avastust maakera pöörlemisest. Kuna samal aastal Galilei seisukohad keelustati, jättis Descartes enda raamatu välja andmata. 1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel ja "Arutlusi Meetodist". Nende eesmärgiks oli harida mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Aastal 1641 Descartes järgis seda teosega "Meditatsioonid esimesest filosoofiast". See lühike töö on rohkem metafüüsiline, kui
Eelkõige oma maksuametnikust isa abistamiseks konstrueeris Pascal liitmismasina. Ühe sellise saatis ta näidisena Rootsi kuningannale Kristiinale. Pascal pidas kirjavahetust selliste suurkujudega nagu Descartes ja Fermat. Pascali panus matemaatikasse ja füüsikasse on märkimisväärne (Pascali teoreem projektiivses geomeetrias, Pascali seadus hüdrostaatikas jne.). Matemaatika kõrval pühendus ta teoloogia uurimisele ja meditatsioonile. Juba 10-aastasena pani Pascal kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Kui Pascal 12-aastaselt raamatute abita geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas (jõudes väidetavalt iseseisvalt Eukleidese 32. teoreemini, mille kohaselt kolmnurga nurkade summa võrdub kahe täisnurgaga), andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "Elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades
1 Seega võib öelda, et rääkides lex talionis'est, ei tohiks sellesse mõistesse suhtuda kui millessegi brutaalsesse. Oli ju tollel primitiivsel seadusel ka siiski positiivne pool. Ta oli suunatud kurjategijale, et viimane oma teo eest vastutaks. Eelpool öeldust võib öelda ka, et lex talionis oli sedavõrd tugev printsiip, et moraalinormide jõetuse ja kodanike allumatuse korral oli tal võimalus luua ühiskonnas korda. Retsensioon andis ülevaate ja hinnangu H. Grotiuse traktaadi lex talionis'e printsiibist tema suurteoses "Sõja ja rahu õigus". Kokkuvõtteks võib öelda, et H. Grotius pooldas lex talionis't ja suhtus sellesse kui vahendisse kaitsmaks ühiskonda - kas siis kuritegevuse pidurdamise või omandi- ja enesekaitse näol.
kajastavate raamatute kogumik. Piibli raamatud on kohandatud nende inimeste kujutlustega, kellele nad olid määratud moraalseteks õpetusteks. Ja ka kirjutanud neid ei ole autorid, kelle nime nad praegu kannavad. Selle kogumiku koostasid variserid niinimetatud teise templi perioodil (2: 164). Spinoza ei tunnustanud Kristuse jumalikkust, kuid asetas ta inimeste hulgas esikohale. Spinoza "Teoloogilis-poliitilise traktaadi" poolt tekitatud mõju oli määratu suur. Spinozat ründasid kõikide usundite teoloogid ja kirikutegelased. Traktaadi ateistlik tendents, religiooni taandamine moraaliõpetustele, pealegi niisugustele, mis peavad silmas lihtrahva madalat haridustaset, ajaloolise vaatekoha kasutamine Piibli kanooniliste raamatute päritolu küsimuses, nende jumaliku päritolu eitamine, tähelepanu juhtimine anakronismidele ja vasturääkivustele, millest piibli tekstid
hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis.
orkestratsiooniõpiku (Grand Traité d'Instrumentation et d'Orchestration Modernes). Lisaks on tal kaks kogumikku memuaare. Lapsena oli Berliozi haridus peamiselt isa kätes: õppis prantsuse ja ladina kirjandust (Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel Pariisi meditsiinikooli, kuid pidas vastu vaid kolm aastat, sest õpingud olid vastumeelsed. Seevastu paelus teda Pariisi kultuurielu: B. istus vabadel õhtutel ooperiteatris ja vaimustus Glucki ooperitest ning külastas sageli konservatooriumi raamatukogu. 1822 hakkas ta võtma eratunde Pariisi kons.-i õppejõu käest ning 1826 astus ametlikult Pariisi konservatooriumi. 1830
hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Ühendid
kõigub hullumeelsuse piiril. Tema omapärane ja kartmatu filosoofia tekitas plahvatuse isegi vabameelses Hollandis. Spinoza Tractatus theologico-politicus (teoloogilis-poliitiline traktaat) ilmus aastal 1670 ja äratas otsekohe tohutut tähelepanu. Spinoza eesmärgiks oli näidata, et ei kristlik ega juudi usk ole seadnud mõtlemisvabadusele mingeid takistusi, kui vaid usku õigesti mõista. "Piibel laseb mõistusel olla absoluutselt vaba" ,kirjutab ta oma traktaadi sissejuhatuses," Piiblil ja filosoofial ei ole mitte midagi ühist ning Ilmutus ja filosoofia toetuvad täiesti erinevatele alustele." Spinoza jaoks on väliste vormidega seotud valitsev usklikkus tegelikult jumalateotus ja ebausk. Viimaste võim põhineb hirmul ja mõttevabaduse ahistamisel. Spinoza jaoks ei ole mõtlemise vabadus midagi "soovitavat" -see on vältimatu; ühiskond ja religioon, mille vabadust piiratakse, jõuab oma teel ummikusse. Selle
Õhuhapnik on taastuv loodusrikkus. Avastamine Hiina õpetlane Mao Hoa arvas 7.- 8. sajandil, et õhk koosneb kahest gaasist. Hapniku on uurinud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Avastaja on veel ka inglise teadlane Daniel Rutherford. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Hapniku avastajaks loetakse enamasti Joseph Priestley't, kuumutades elavhõbedaoksiidi (HgO), kuid umbes samal ajal üksteistest sõltumata avastas hapniku veel Carl Wilhelm Scheele. Priestley ei nimetanud saadut alguses hapnikuks, selle nime (inglise keeles oxygen) andis hiljem Antoine Lavoisier, kes arvas, et hapnikku on vaja kõikide hapete moodustamiseks. ,,Oxygen" tuleneb
Aha-Naht (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi. Preester, veiste arst, maag. Apsyrtos (keskaeg, Bütsants) 300-360.a. Peetakse kaasaegse veterinaaria isaks. Oli keiser Konstantinos Suure armee pehipiaater. On avaldanud ,,Hipiatrikas" üle 100 traktaadi. Kirjutas põhjalikult kõigist haigustest ja ka elundkondadest. Avaldas tolle ajani kõige põhjalikuma ülevaate hobuste hammastest. Aristoteles (antiikaeg, Vana-Kreeka) 384-322 ema. Filosoof ja teadlane. Tema teosed olid antiikaja entsüklopeediaks järgmistele põlvkondadele. Oli Aleksander Suure kasvataja. Kogus suure raamatukogu, tegeles tolle aja kõigi teadustega. Lõi maailma esimese loomade süstemaatika. On üks võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid
Ordurüütlid andsid mungatõotuse, mis rõhutas rüütlite loobumist ilmaliku elu tühisusest, alates uhketest riietest ja lõpetades isikliku hügieeniga. Kokkuvõtvalt olid nad nagu mungad, kes teenisid Jumalat relvis. 10. Kes oli Clairvaux Bernard? Katoliku kirik oli esialgu umbusklik mungaelu elavate meeste suhtes, kes pidasid sõdimist Jumala teenimiseks. Clairvaux Bernard oli tsistertslaste ordu vaimne juht, kes kirjutas ordu kaitseks traktaadi ,,Uue sõdalaskonna kiituseks.” Tema meelest oli uute rüütlite peamine eelis füüsilise ja vaimse võitluse ühendamise oskus. Ilmalik sõda oli kurjast, kuid nii lahinguväljal kui ka vaimus peetav võitlus Kristuse nimel pidi olema õige ja õiglane. 11. Mis sai rüütliordudest pärast püha maa kaotamist? Vaimulike rüütliordude peamine eesmärk oli püha maa kaitsmine. Sealsete valduste kaotamine tõi kaasa ägeda kriitika. Muidugi oli neid, kes ihkasid endale ordu varasid.
koorilaul, armastusl, dramaatika, karjuseidüll, kirgi, pisaraid-muusikas kontraste, rütmil. vaheldust, pause, ooperi eelkäija -teatraalne(soolod ja retsitatiivid) C)Ars Nova (ladina keelest 'uus kunst') - 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. D)reekviem- mitmehäälne+osaline kooriteos surnute mälestamiseks, katol kiriku leinamissa. Algab sõnadega: ”Requiem aeternam”(igavest rahu…).Koor, solistid, pillid. E)renessansiaegsed tantsud- Tuntumad tolle ajastu tantsud olid: branle (braanl) , pavaana (pavaan), galliard(galjard), estampii, saltarello jt. F)süit- esimene instrumentidele loodud muusikavorm,
Beecman'i, kes omas ta elus kõige olulisemat rolli sel ajal. Beecman oli noor hollandi õpetlane, kes üritas ühendada füüsikat ja matemaatikat. Descartese esimene oluline töö oli kirjutatud 1628-1629, kuid see avaldati alles 1701. See töö näitas Descartese huvi mida ta jagab ka paljude kuueteistkümnenda ning seitsmeteistkümnenda sajandi teadlaste, matemaatikute ja filosoofidega. 1629. aastal hakkas Descartes uurima meteoore ja optikat ning 1633. aastal lõpetas ta teose "Traktaadi maailmast ja valgusest".Kuna samal aastal Galilei seisukohad keelustati, jättis Descartes enda raamatu välja andmata. 1635. aastal sünnitas teenijatüdruk Hélcne talle tütre Francine'i, kes suri 1640. aastal, kuu hiljem suri Descartes'i isa. 1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed;matemaatika,teaduse teemadel ja "Arutlusi Meetodist" Nende eesmärgiks oli õpetada mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Descartes kirjutas oma viimase teose
kirjanduspärandisse kulub eeposemahulisi poeeme, kõrgstiilis klassitsistlikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme (teravalt pilkeline lühiluuletus), ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Rousseau - Rousseau oli kõige radikaalsemalt meelestatud prantsuse valgustaja. Kuulsus tuli talle ootamatult: nimelt esitas ta ajalehekuulutuse põhjal ühele konkursile filosoofilise traktaadi (arutlev uurimus, mingi üksikküsimuse arutlev käsitlus), milles seadis kahtluse alla eaduse ja kunstide osa inimese kõlbelisel harimisel, ning pälvis sellega Dijoni akadeemia auhinna. Rousseau propageeris mõistuseülistuse ja peene salongikultuuri ajajärgul elu looduse rüpes ning soovitas inimestel kuulda võtta kaasasündinud kalduvusi ja sisemisi tunge. Tema õpetuse kohaselt on inimeste hindamisel oluline just headus, mitte mõistus. Oma traktaatides ründas Rousseau ka
6 Mälestatakse ka neid kuut miljonit juuti, kes mõrvati holocaust'I käigus. See on paastupäev ja leinapäev. 2. Juudi elutsükkel 2.1 Hinge laskumine kehasse Inimene erineb muust loodust. Algul lõi J-mal tema keha, pärast elustas tema hinge. Täpselt nagu Adam, koosneb iga inimene materiaalsest kehast, mille ta saab vanematelt, ja hingest, mille ta saab J-malalt. Talmudis (traktaadi Nida 3. peatüki lõpp) on kirjutatud, et enne, kui hing laskub sellesse maailma, võetakse temalt tõotus ja antakse jõud valgustada maailma. Igal inimesel on hing, mis annab talle jõu valgustada maailma. Selleks ei pea olema revolutsionäär, juht, kunstitegelane - igaüks meist valgustab maailma iga väikese või suure heateoga ja muudab selle paremaks. Juudi traditsiooni kohaselt õpetatakse last maast madalast nägema ja kuulma häid sõnumeid
õde Gilberte kuuene ja noorem õde Jacqueline mõnekuune. Étienne Pascal uuesti ei abiellunud. 1631 kolis perekond Pariisi, muuhulgas selleks, et lastele korralikku haridust anda. Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. Igasugune matemaatika pidi ootama. Poiss näitas üles erakordset andekust, kuid tema tervis oli ka habras. Isa pidas vajalikuks raamatukappi lukus hoida, et Blaise ennast lugemisega liialt ei kurnaks. Juba 10-aastasena pani Pascal kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Kui Pascal 12-aastaselt raamatute abita geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas jõudes väidetavalt iseseisvalt Eukleidese 32. teoreemini, mille kohaselt kolmnurga nurkade summa võrdub kahe täisnurk täisnurgaga, andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "Elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades.
Õppetöö toimus kodus ja Blaise'i puhul oli see suunatud esialgu keeltele. Tema tervis oli sünnist saadik vilets, lisaks oli ta noorpõlves põdenud unetust ja kannatanud tõsiste seedehäirete all. Seetõttu pidas isa vajalikuks raamatukappi lukus hoida, et poiss ennast lugemisega liialt ei kurnaks. See aga näitab Pascali juba varajast huvi õppimise vastu. Vägagi noorelt tutvus Pascal ka oma isa haritud sõpradega. Juba 10-aastaselt pani ta kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Pascal näitas 12-aastaselt raamatute abita üles geomeetriaalaseid saavutusi(jõudis väidetavalt iseseisvalt Eukleidese 32. teoreemini, mille kohaselt kolmnurga nurkade summa võrdub kahe täisnurgaga), andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "Elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades
võimuihaldajate Maximuse ja Eugeniusega. Keiser Theodosius I soovis luua keisrile alluvat riigikirikut, kuid Ambrosius saatis ta altariruumist võre taha ilmikute juurde ja nõudis temalt avalikku patukahetsust Tessaloonikas toimunud veresauna eest. Ambrosius on koostanud mitmeid teoloogilisi kirjutisi. Ta on kirjutanud loomisloo seletuse, Luuka evangeeliumi kommentaari, traktaadi kiriku ametnike kohustustest. Temalt pärinevad ka teosed usust, Vaimust, traktaat Issanda lihaksaamise saladusest, traktaat neitsilikkuse ideaali üle, arutlused ristimise, võidmise ja armulaua üle. Ta on loonud mitmeid hümne. Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386.aastal Augustinus. Ambrosius suri 397.aastal. Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak.
Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Hapniku üldiseloomustus Hapniku keemiline sümbol on O
Jumalgi. Miks arenesid Newtoni teoloogilis-ajaloolised uurimused lahus tema matemaatilistest ja loodusteaduslikest ideedest? Newton oli veendunud Piibli õigsuses, ent ta oletas, et paljud selle tekstid võivad olla algteksti moonutusteks. Newtoni töödes on kokku kogutud mahult fantastiline ajalooline materjal. See on neljakümneaastase töö ja tohutu eruditsiooni vili. Nende tööde hulgast 7 leiame traktaadi ''Pühakirja teksti kahest olulisest moonutusest''. Newton kritiseeris juttu Jumala kolmainsusest ja Kristuse jumalikkusest. Tema jaoks on Piibel vahetu jumaliku ilmutuse tulemus, imede ajastu produkt, mil Jumal suhtles inimestega ja sekkus asjade loomulikku korda. Ent alates hetkest, mil kehtestati olemise seadused, allub nähtuste kulg juba neile. Jumalale omistatakse ''kella üleskeeratava meistri'' roll. Gravitatsioon ja inerts
hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis.
nähtuste mehhanisme. Descartese esimene oluline töö oli "Regulae" või "Reeglid Meele Suunamiseks" ("Regulae" või "Rules for the Direction of Mind") kirjutatud 1628-1629, kuid see avaldati alles 1701. Kõnealune töö näitab Descartese huvi meetodis, mida ta jagab ka paljude kuueteistkümnenda ning seitsmeteistkümnenda sajandi teadlase, matemaatikute ja filosoofidega. 1629. aastast hakkas Descartes uurima meteoore ja optikat ning 1633. aastal lõpetas teose "Traktaadi maailmast ja valgusest". Selles toetas ta Galilei avastust maakera pöörlemisest. Kuna samal aastal Galilei seisukohad keelustati, jättis Descartes enda raamatu välja andmata. 1635. aastal sünnitas sõbratar ja teenijatüdruk Hélène talle tütre Francine'i, kes suri 1640. aastal, kuu hiljem lahkus siit ilmast Descartes'i isa. 1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel ja "Arutlusi Meetodist" ("Discourse on Method")
andis välja Uue Testamendi tekstikriitilise väljaande ja uue parandatud tõlke saksa keelde pani aluse piiblikriitikale rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest (tahte küsimus) tuntuim teos "Narruse kiitus" sõja vastane b) Machiavelli 1469 1527 keskendas tähelepanu riigikorrale, riigivalitsemisele, poliitikale kirjutas traktaadi "Valitseja" (tõlgiti ja trükiti palju kordi, jagas õpetust kuidas luua tugevat Itaalia riiki: riigi huvides pidas lubatuks kõiki vahendeid pettust, vandemurdmist, mõrvu, reetmist) makjavellism sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika c) Tommaso Campanella 1568 1639 mõisteti vaadete eest eluks ajaks vangi, vangistuses veetis 27 aastat vangistuses kirjutas "Päikeseriik ehk Ideaalne Vabariik)
mõjutusi ja inspiratsiooni rahvaluulest ja Shakespeare'ilt, ballaad "Metsavaim", "Rooma eleegiad". J. C.F von Schiller(1759-05)- näidend ,,Röövlid" (81); Don Carlos (1787) ta esimene värssdr, keskendub vägivalla ja türannia vastu; ,,Salakavalus ja armastus"- silmapaistev saksa kaasajadr; tema loomingut läbib vabaduse-teema Sentimentalism- tunne, tajumine, mõistus; Sentimentaalne in- tundlik, südamlik, usaldav& valmis enda üle naerma. Berkeley avaldas "Traktaadi inimtunnetuse aluste kohta", jätkas Locke'i ideed, et tunded on in maailma mõistmise vahendiks. S kirj on loodus hingestatud, elav, muutuv, samas idülliline ja rahulik. Romaan-olustikuline- 18s I pool, kui Ing ja Pr arenes; toetus barokist pärit kelmiromaanile, milles oluline olustik; looduslähedus; Prévost "Manon Lescaut". S. Richardson- ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus", ,,Clarissa"- kiriromaanid. H.Fieldind- lõi ing realistliku romaani; ,,Joseph Andrews"; hindas in looduslähedust,
Tekkis võistlus. Plaanipäraselt pidi hobune olema justkui sõjas, seisma tagajalgades, Francesco Sforza tema turjal. "Mu praegune töö toob mulle triumfi," ütles Leonardo. Ja tõigi. Kuid kahjuks pole seda ratsamonumenti säilinud. Teada on vaid, et ta sai valmis savikuju. Monumendi nimi on "Cavallo" ehk otsetõleks "hobune". Ent see hobune pillutati 1496. aastal kivide ja nooltega katki. Aastail 1488-1489 süvendas Leonardo tunduvalt oma loodusteaduslikke teadmisi. Ta kirjutas "Traktaadi maalikunstist" ja "Traktaadi arhitektuurist". Leonardo joonistab koljusid, mida peetakse eriti hästi tehtuteks. Leonardo sõbrustas hauakaevajatega ja maksis raha, et nad tooks talle koljusid. Tema anatoomilised joonistused, mis esmakordselt tulevad välja hõbekrihvli alt, olid esimeseks sammuks anatoomiat käsitleva arutluse poole. Geenua õpetlase Marco Antonio della Torre juures õpib ta anatoomiat. Marco lõikab laipe ja Leonardo joonistab lihaseid konte.
Vergilius kirjutas eepose Aenis ja Horatios kirjutas luulekunsti Ars Poetia. Rooma proosa, autorid, näited. sai alguse 1 saj ekr. Varaseim proosatekst oli Põllumajandusest . Hakkas kaduma võõramaine ainestik. Kuulsad mehed : Caesar ja Cicero. Cesar kirjutas ajaloo kirjandusest ja Cicero tegeles kõnekunstiha, oli kõnemees ja temal oli tähtis roll kõneõpetuses. Caesar kirjutas näiteks Märkmeid Gallia sõjast, ja Cicero kirjutas traktaadi De oratore (Kõnemehest). Cicero sai omale aunime isamaa isa. Rooma ja Kreeka teatri ja žanrite võrdlus. Roomas oli teater ehitatud lauskmaale, mitte nii nagu kreekas, ümbritsetud kivimüüriga. Puudus orkestra, tehnika oli paremal tasemel kui Kreekas. Näitlejatesse suhtuti Roomas põlglikult. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 e.m.a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid
nii vaimne kui ka füüsiline. · Rõhutab ka naiste haridust. Lorenze Valla · Kriitiline mõtleja, keda peetakse õigustatult ka ajalooallikate kriitika rajajaks. · Sündinud roomas 1407. aastal ja pärines mõjulast perekonnast ning teadustöös kujunesid kõige viljakamaks aastad Napoli kuninga teenistuses. · Kaitste Napoli kuningat paavstivõimu vastu, kirjutas ta 1440. aastal traktaadi üriku kohta, mida tunti ,,Constantinuse kingituse" nime all. · Selle dokumendi järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile (tollel ajal veel Rooma piiskop) valitsusvõimu Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks. · Lorenzo Valla tõestas aga, et tegemist on võltsürikuga, mis ei saa pärineda 4. sajandist, vaid on koostatud paavsti kantseleis 8. sajandi keskel.
Naeruvääristati skolastikat, keskaja kunsti, rõhutati inimese väärtust vastandades seda seisuslikule päritolule. Kirjandus. Dante Alighieri. 14. saj. ,,Jumalik komöödia." Fransesco Petrarca koos Dante ja Giovanni Boccaccioga(,,Dekameron") itaalia kirjakeele rajaja. Leonardo Bruni Kirjutas Dante, Petrarca, Boccaccio, Aristotelese, Cicero elulood ja Firenze ajaloo. Lorenzo Valla Ajalooallikate kriitika rajaja. ,,Constantinuse kingituse" kohe kirjutas traktaadi. Selle dok. Järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile valitsusvõime Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks. Ta tõestas, et see on vale vms..Tema arvates ei tohiks ka filosoofia ja teoloogia olla seotud. Pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas ka vaimulike abielu. Rotterdami Erasmus. Geert Gerts. 1466. Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne. Piiblikriitika
Ta huvitus matemaatikast, filosoofiast, meditsiinist, füüsikast, ökonoomiast, psühholoogiast, poliitikast ja geoloogiast ja peale selle, et ta oma emakeeles meisterlikult kirjutas, valdas ta veel kreeka, ladina, heebrea ja prantsuse keelt. 1709.aastal ilmus Berkeley filosoofilist õpetust ettekuulutav töö ,,Uus nägemisteooria", mis oli pühendatud tajumise psühholoogiale. Berkeley kireks oli võidelda uskumatuse vastu. Järgmisel aastal ilmus tema tähtsam teos ,,Traktaadi inimtunnetuse alustest". 1713. aastal algasid tema rännakud, mis viisid teda Londonisse, Pariisi ja Itaaliasse. Teda tabas igatsus misjonäritöö järele. Ta soovis viia ristiusu ,,metsikutele" ameeriklastele ja ehitada Bermuuda saartele kolledz, ent tema plaan ei saanud piisavalt toetust. Olles saanud 43. aastaseks otsustas ta abielluda Anne Fosteriga, kes köitis Berkeleyt ,,tema vaimsete väärtuste ja tema stiihilise kiindumuse pärast raamatutesse". Neil sündis seitse last. 1728
Vabariiklased olid põhimõtteliselt selle vastased. 1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat “Ameerika individualism,” kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega. Nimelt on Ameerikas igal indiviidil võimalus ühiskonnas omandada selline koht, mida võimaldab talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus. Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas. Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga “õitseng” - “Prsosperity.” III MAJANDUS 1930. AASTATEL 24. X 1929. a
valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane, vanem õde Gilberte kuuene ja noorem õde Jacqueline mõnekuune. Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. Igasugune matemaatika pidi ootama. Poiss näitas üles erakordset andekust, kuid tema tervis oli habras. Isa pidas vajalikuks raamatukappi lukus hoida, et Blaise ennast lugemisega liialt ei kurnaks. Juba 10-aastasena pani Pascal kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Kui Pascal 12-aastaselt raamatute abita geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. 1650 jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi
annaabi.ee 
