Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Traditsioonilised kuluarvestuse meetodid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuluarvestus, toot, mise, töökuluarvestus, arvestust, kuluarvestust, kuluarvestusmeetod, üldkulu, kaud, üldkulud, arvestusmeetodi, tööjõud, otsekulud, kogukulu, kulusid, otsest, tavalisel, organisatsioon, kogukulud, tootmisprotsess, kaudkulud, tootmiskulud, kaudsete, otsesed, klient, erinevas, kõrvaltoode, tunnid, perioodis, kulukandjaKulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu
Tegevuspõhises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse käigus seostatakse ressursside kulud tegevustega, sama tegevusega seotud ressursside kulud paigutatakse ja/või jaotatakse ressursi kulukäiturite abil vastava tegevuse kulukogumisse ning pärast seda jaotatakse erinevatesse kulukogumitesse kogutud kulud tegevuse kulukäiturite abil kuluobjektidele.Tegevuspõhine kuluarvestus loob eeldused kasutamata ressursside mõõtmiseks, analüüsimiseks, loomiseks ja juhtimiseks. Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised: Tootmises otseste kulude osatähtsuse vähenemine ning kaudsete kulude osatähtsuse suurenemine Toodete ja teenuste valik on muutunud laialdasemaks Võimaldab leida täpsemalt ja informatiivsemalt toote kulusid Võimaldab täpsemalt mõõta tegevuste mõju kulude kujunemisele Võimaldab juhtidel lihtsamalt hinnata olulisi kulusid
Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu fin.arv.) vaid rõhutab andmets olulisust ja paindlikkust. Juhtimis andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne. Üldiselt vajataks mitterahalist infot. Kesksel kohal on kulude arvestus!!! Kuluarvestus e/v- kõigi kulude, mis kujundavad maj.tegevust ja nende kulude võrdlemist eelarvega. Just planeerimisega luuakse alus tulevasele juhtimisarvestusele. Õigeaegsuse nõue: kuna juht. Arvestus on suunatud tulevikku aga kuluarvestus kajastab minevikku, siis on oluline, et info piisavalt ruttu kätte saada. 1.) kuluaruanded peaksid olema kujundatud nii, et iga kuluelementi oleks võimalik võrrelda. 2.) Arvestus perioodid peavad olema kokkulepitud ja standardiseeritud. 3.) Kulude liigitamisel tuleb määratleda klassifitseerimise alused. 4.) Peaks olema määratletud ka kulude jaotamise alused- eeldab kulukohtade ja kulukandjate määratlemist. 5
muutuvkulu suureneb. · PÜSIVKULUD jäävad teatud ajavahemikus muutumtuks erinevate tegevusmahtude juures, st püsikulud ei muutu kulukandjate arvu muutumisel. PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD JA MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD · PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD on kõik põhitegevuse kulud va otsekulud. Nendena arvestatakse ka põhitegevusele tugiteenuseid osutavate allüksuste kulusid. · MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD otsekulud ja ettevõtte üldkulud, sh abiteenuste kulud. TOOTE KULUTUSED JA PERIOODI KULUD · TOOTE KULUTUSED - Toote kulutus on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega. Toote kulutuste selgitamiseks kantakse kõik tootmiskulud toodetele. Toote kulutused tootmisettevõttes jagunevad: a) otsesed materjalikulud; b) otsesed tööjõukulud; c) tootmise üldkulud; d) töötlemiskulud.
Protsess, mille kõigus juhid mõjutavad teisi organisatsiooni liikmeid, et organistasiooni strateegia saaks ellu viidud. Formaalse juhtimise kontrolli protsessi etapid: Strateegiline planeerimine – määratakse mis suunas organisatsioon järgmisel perioodil liigub. Selle perioodi ligikaudsed tulud ja kulud. Eelarvestamine – eelarve plaan, mis hõlmab tavaliselt 1 aastat. Elluviimine ja mõõtmine – juhid jälgivad toimuvat ja arvestusvaldkond peab arvestust tegelike sisendite ja väljundite üle. Aruandlus ja hindamine – arvestusinformatsiooni summeerimine, analüüsimine ja edastamine raportite kaudu neile, kes on teadlikud organisatsioonis toimuvast. Aruanded võimaldavad juhtidel võrrelda planeeritud väljundeid ja sisendeid tegelikega. KULUARVESTUSE OLEMUS Kuluarvestuse definitsioonid: 1) POWERPOINDIST:
Järelikult on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. KELLELE JA MIKS ON KULUARVESTUSE SÜSTEEM KASULIK? Üks olulisemaid põhjuseid, mis vähendab kuluarvestuse süsteemide efektiivsust ettevõtetes, on tingitud kuluarvestuse nõrkadest seostest teiste ettevõtte funktsionaalsete tegevuste ja väliskeskkonnaga. Kuigi klassikalises kuluarvestuse teoorias vaadeldakse kuluarvestust ettevõtte sisese tegevusena, tuleb praktilises kuluarvestuses arvestada järjest rohkem ka erinevate väliste mõjuritega. Selleks, et efektiivsemalt integreerida kuluarvestuse süsteem ettevõtte kui terviku tegevusse, on oluline täpselt määratleda, kellele ja miks on ettevõtte kuluarvestuse süsteem kasulik. Huvigrupid, kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu, on: Omanikud, Juhid, Töötajad, Kliendid ja avalikkus, Hankijad,
ii. Ideaalstandardid; srandardid, mis põhinevad ideaalsetel tingimustel või teoreetilisel maksimumil, praktikas ebareaalsed, saavutamine ei ole majanduslikult põhjendatud. iii. Saavutatud standardid: standardid, mis põhinevad efektiivsetel (aga mitte perfektsetel tegutsemistingimustel Lähtuvalt kulude kogumise meetodist - Töökuluarvestus ( job costing system) i. Tellimuse kuluarvestus (job costing) j. Lepingu kuluarvestus (contract costing) k. Partii kuluarvestus (batch costing) l. Projekti kuluarvestus (Project costing) m. Üksiktoote/teenuse kulu arvestus ( output costing) - Protsessikuluarvestus (process costing system) i. Partii kuluarvestus (batch costing) j. Teenuse või funktsiooni kuluarvestus (service costing or function costing)
8)mõlemad toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile.9)mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele.finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. KULUARVESTUSE EESMÄRGI PÜSTITAMINE:Kuluarvestuse käigus on võimalik jälgida kulude kajastamist majandusüksuse finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsi ja selle rakendusi juhtimisarvestuse protsessis. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine
..................................................................................13 Elutsükli omahinna (full costs) analüüs, keskkonna kulude analüüs.............................14 Kuluterminoloogia finantsaruannetes................................................................................15 Tootmisettevõttes kasutatav tootmiskulude jaotus (finantsarvestuse tarvis):................15 Tellimuse põhine omahinna leidmine e. tellimuspõhine kuluarvestus..........................15 Arvutatud ja tegelike üldkulude vahe kajastamisvõimalused....................................18 Kulude jaotamine...............................................................................................................20 Kulude jagamise eesmärgid.......................................................................................20 Kaudkulude kulukogumid ja kulude jaotamine.........................................................21
Seega üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele tingib vajaduse kasutusele võtta kaasaegsed kalkuleerimismeetodid (Haldma, 2005, lk 1). Oluline erinevus tekib tootmise üldkulude juures. Kui täiskuluarvestus vaatleb tootmise üldkulusid tervikuna ja jaotab need jaotuspõhimõtete alusel tooteühikutele, siis osakuluarvestus eristab tootmise üldkuludes 2 komponenti: muutuvad tootmise üldkulud ja püsivad tootmise üldkulud. Muutuvad tootmise üldkulud jaotatakse tooteühikutele, kuid püsivaid tootmise üldkulusid ei jaotata tooteühikutele ja neid vaadeldakse perioodi kuludena. Praktikas kasutatakse mõlemaid põhimõtteid lähtudes 5 kuluarvestuse eesmärkidest konkreetses ettevõttes. Kulukäitumise ja osakulude tähenduse mõistmine on nii raamatupidajate kui ka juhtide jaoks eluliselt oluline (Haldma, Karu, 1999, lk 91-92).
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine
kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 135-137) Kulukäitur on mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutused (Alver & Reinberg, 2002, lk 38). Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele (Karu, 2008, lk 97). Majandusleksikonis[ CITATION Mer03 p 446 l 1061 ] on kulukäiturit defineeritud kui majandusüksuse tegevust iseloomustavat suurust, mille muutmist käsitletakse kulude muutumise põhjusena. 8 Enne kulude kogumist, analüüsimist ja kontrollimist on tähtis, et kõik kulud (töö, materjal, üldkulud jms) oleksid täpselt liigitatavad ja oleks võimalik määrata
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus .......................................................................................................
analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine..................................................... 32 2.5. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon ......................................... 41 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA ................................................................ 43 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted .......................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Kursuse lõputöö Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Ettevõtte veondusstrateegia 3 3. Kuluarvestus 4 4.Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandus- 6 masinate näitel 5. Ettevõtte vajadused ja spetsiifika 6 6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena 7 7. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel 9 2 1. Sissejuhatus
vastutusala põhiselt, ja mitte kontrollitavad, vastutustasandite põhiselt, need mis ei kuulu minu tasandile, et saa mina kontrollida. 9) Alternatiivkulud ehk loobumiskulud, kulu, mida oleks võinud teha teises situatsioonis, teine võimalus; täiendkulu ehk lisakulu, kulu, mis tekib täiendavast tootmisest, muutuvkulud ja pöördumatud kulud, juba tehtud kulud, MOODLEST- Mainori- ettevõtlus instituut- kuluarvestus, parool kulu13. Ülesanne 5 lk 2 paberilt 1)muutuvkulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, komisjonitasu (konsignatsioonikaubad) 200/tk 2) püsikulu- amortisatsioon 2000 aastas ehk 167 kuus, reklaamikulu 1000, seadmete rent 2000 3) müügikulu-komisjonitasu 200 /tk, reklaam 1000 4) tootmiskulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 5) tootmise üldkulud- seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus
ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. · Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Kulud väljendavad ressursside kasutamist tootmises. · Kuluarvestus võimaldab määrata ettevõtte tegevuse ja tõhususe ning on aluseks järgnevate otsuste vastuvõtmisel. · Liigituse aluseks on kasutusotsatarve ja seadusandlus. · Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid.
Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Kõik kolm logistilise juhtimise kontseptsiooni (hankelogistika, materjalilogistika jajaotuslogistika) moodustavad kokku integreeritud logistika juhtimises kontseptsiooni. 7. Mis on EVA ehk majanduslik lisandväärtus? Käive (müük): tegevuskulud (töötasud, materjalid, üldkulud, maksud) kapitalikulu (kapitali hind*kasutatud kapital) = EVA EVA võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul. EVA iseloomustab väärtust, mille võrra tulud ületavad minimaalset tootlust, mida võiksid teenida kapitali allikate omanikud (aktsionärid ja kreeditorid), kui nad investeeriksid muudesse samaväärse riskitasemega väärtpaberitesse. EVA olulisimaks aspektiks on kapitali hind.
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal
mõjutavate probleemide vältimiseks. 17. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus, varuosad)
eristumise meetodit 7. Mis on väärtusahel? Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. 1 8. Millised on väärtusahela 5 põhitegevust? 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 9. Mille poolest erinevad üksteisest traditsiooniline kontopõhine ja tegevuspõhine kuluarvestus (ABC Costing)? Traditsiooniline kontopõhine kuluarvestus on oma olemuselt suunatud ettevõttest väljapoole (maksuamet, omanikud, kreeditorid jt). Traditsioonilise kontopõhise kuluarvestuse korral ei ole võimalik siduda kuluobjekte mingite kindlate tegevustega (üldkulud). Tegevuspõhine kuluarvestus aga otsib üles kulude tekkeallikad ning võimaldab näidata kuluobjektide seotust nende tegevustega. 10. Mis on tarneahela juhtimine?
omakapital) g. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. h. Kohustis raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital ehk netovara raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe 4. Juhtimis- ja kuluarvestus a. Juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb majandusinformatsiooni: - identifitseerimise; - mõõtmise; - kogumise; - analüüsimise; - töötlemise; - interpreteerimise; - vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks Kuluarvestus - protsess, mis seisneb; - eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele;
üldhalduskuludeks. Lisaks muidugi finantstegevusega seotud kulud, aga nende osas on skeem 1 ja 2 identsed. Skeem 2 puhul kantakse otsekuludesse vaid müüdud toodangu kulu (COGS). Selle hulgas on lisaks ka see osa põhivara kulumist, mis kasutatakse otseselt toodete/teenuste müügiks. Samuti arvestatakse siia tootmistööliste tööjõukulu, kes otseselt tegelevad toodete toomisega. Tuleb rõhutada, et siia hulka kuuluvad ka tootmise üldkulud. Tootmise otse- ja üldkuludest kujuneb valmistatud toodangu tootmisomahind (omamaksumus). Müüdud toodangu kulu on tavaliselt ligilähedaselt proportsionaalses sõltuvuses müügikäibest. Skeemi 1 selgeks eripäraks on nn korrigeerimiskirje valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus olemasolu tootmisettevõtete puhul. Nende jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena ("negatiivse kuluna" ehk tuluna).
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli
· Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine · Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest · Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma · Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid
· Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) 16 · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine · Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest · Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma · Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid
klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Lisandunud väärtus ei ole sama mis kasum. Samuti ei ole väärtuse lisamine mitte abstraktne termin, see on ka majanduslikult mõõdetav. 1990-ndate algul tuli finantsjuhtimisse kasutusele uus termin: EVA, ehk majanduslik lisandväärtus (economic value added). Lühend EVA on registreeritud konsultatsionifirma Stern Stewart CO kaubamärgina. Käive (müük) _Tegevuskulud ( töötasud, materjalid, üldkulud, amortisatsioon, maksud) Kapitalikulu (kapitali hind * kasutatud kapital) EVA Peamine põhimõte: Ka kapitalil on oma hind ja seda tuleb arvestada analoogiliselt muude äriettevõtte tegevuskuludega. Me ütleme, et firma on lisanud väärtust ajaperioodi jooksul, kui see on genereerinud kasumit, mis ületab firma kapitali maksumust. EVA peegeldab kasumiaruandest rohkem omanike huvisid. Omanike/ investorite jaoks on reaalne kasum kasum pärast kapitalikulude mahaarvamist
3. Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Traditsiooniliselt on varusid kasutatud kui ohutusventiili tarneahela eri komponentide vahel. See on viinud suurte ja kulukate tootevarudeni tarneahela liikmete tasandil. Tarneahela juhtimisel püütakse varude omamist kasutada viimase abinõuna tagamaks integreeritud tootevoogude tasakaalustatud liikumist läbi tarneahela.; 4. Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine. 14. Tegevuspõhine kuluarvestus keskendub tegevustele, mida ettevõte teeb toote valmistamiseks. Kulu kandjaks on tegevus. Traditsiooniline kuluarvestus keskendub otsekuludele (materjalid, seadmed, tööjõud) ja jagab kaudsed kulud kõigi toodete vahel. 15. Tarnevõime Kaubandus- või tööstusettevõtte võime rahuldada nõudlust mingi kindla toote järele teatud perioodi jooksul. Tarnevõimet mõõdetakse ettevõtte poolt tarnitud ja kliendi poolt tellitud artikliridade või tellimuste arvu suhtena.
on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lahtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Esimene skeem on lihtsam ja arusaadavam, sest selle koostamiseks saadakse infot otse finantsarvestusest, s.o tulude ja kulude kontodelt. Selle skeemi puhul ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Seetõttu sobib antud skeem ettevõtetele, kus mittetootmiskulud on vaiksed, kuluarvestus on lihtne ning pole vajadust seda pidada tekkekohtade lõikes. Kasumiaruande skeem 2 on põhjalik ja informatiivne, kuid tal on oluline puudus. Ta soosib kulude kandmisel kasumiaruande erinevate kirjete vahel subjektiivsust. Antud probleemi valtimiseks tuleb ettevõtte raamatupidamise sisekorraeeskirjades kehtestada, missuguseid kulusid millisel kasumiaruande kirjel tuleb kajastada. Subjektiivsuse valtimine
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
(kasutatakse investeeringute finantseerimiseks, kestvusega 7-10a (min 2000 , max 6400-tähtaeg on üle aasta); kapitali rent(on uue tehnika soetuseks ja tagatiseks on need samad ostetud seadmed (oma finantseering 10% kogu summast, tähtaeg kuni 7a)). Faktooring-laenamine pangast otsjate arvele tagatiselt (kallis laeng, risk on firma kanda). Tagatiseks on ostjate arved, arvete esitamisel maksab pank faktooritud arvelt kuni 90%, ülejäänu makstakse kliendi laenu maksmisel pangale. 4. Tootmise kuluarvestus (muutuvkulud, püsikulud, tegevuspõhine kuluarvestus) Püsikulu- on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; muutuvkulu- on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne tegevuspõhine kuluarvestus- arvestusmeetod, milles arvestatakse kulud kuluobjektidele (nt toodetele,
· Väärtusahela analüüs võimaldab alljärgnevat: o Kaotada või minimeerida väärtust mittelisavadi tegevused o Keskenduda väärtusahela tuumtegevustele, mille käigus toimub suurim lisandväärtuse lisamine ning millel rajandeb konkurentsieelis. o Väärtusahelat saab vaadata kahel tasandil: üksikettevõtte tasemel ja väärtussüsteemi tasandil (toorainest lõpptarbijani, mitu ettevõtet) Tegevuspõhine kuluarvestus · Väärtusahela kuluefektiivsuse analüüsiks kasutatakse tegevuspõhist kuluarvestust (ABC kuluarvestus) · Tegeleb kulude jaotamiseda üksikutele tegevustele · Võimaldab välja selgitada kliendi, tarnijaga või vahendajaga seotud kulud ning võrrelda kulusid teenitud tuludega. · ABC kuluarvestus koosneb järgmistest etappidest: o Väärtusahela tegevuste kindlaksmääramine o Resursside kindlaksmääramine
juhtide otsustada. Kuna juhtidele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide kohta ning info edastatakse mingi tegevusharu või allüksuse kohta. Samas on juhtimisarvestuse info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige ettevõtte poolt tehtud kulude käitumine. • Kuluarvestus – Kuluarvestus on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ja selle struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga, samuti tootekulu kalkuleerimisega. Kuluarvestuse võib jagada kaheks grupiks – raamatupidamise kuluarvestus ja juhtimisinfoks vajalik kuluarvestus. Raamatupidamise kuluarvestus peab tagama kuluarvestuse õigsuse kasumiaruandluse ja bilansi kirjendamiseks
annaabi.ee 
