SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3.lk. TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE.......................................................................4.lk. Töötu või tööotsija............................................................................................4.lk. Teenused töötule ja tööotsijale.........................................................................5.lk. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE......................................................................6.lk. Siirde tööpuudus...............................................................................................6.lk. Struktuurne tööpuudus...............................................
Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega
Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad.
PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ........................................................
küll tööturu suhteline stabiliseerumine, kuid maailmamajandus ei jätnud ka Eestit puutumata. Nii mõjutasid meidki 1998. aasta Aasia finantskriisi ning eriti Venemaa kriisi tagajärjed. Kuigi eksport Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikidesse oli selleks ajaks oluliselt vähenenud, mõjutas see siiski tugevasti teatud majandussektoreid, eelkõige toiduainetetööstust ning seeläbi omakorda põllumajandust. *Töötuse määr 1999. aasta II kvartalis **Töötuse määr 2000. aasta I kvartalis Töötute sotsiaalne kaitse Kuigi tänaseks on Eesti asunud uuesti jõudsa majanduskasvu teele, tuleb tõdeda, et tööpuuduse vähenemist see kaasa ei ole toonud. 2000. aasta esimeses kvartalis oli tööpuudus tõusnud 15,1%ni, mis on kõrgem kui kunagi varem. See number ei erine küll oluliselt mitmete teiste Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikide näitajatest, kuid Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see üks kõrgemaid.
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte..................................................................
Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip) Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel vanuserühmadel: esimese töökoha leidmine oli neil keerulisem ja aeganõudvam, tööpuudus suurem ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast. Lisaks on tõendeid, et noorte tõrjutus tööturult võib mõjutada ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Seepärast on nende olukorraga tegelemine Euroopa sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks äärmiselt tähtis.
....................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 1. SISSEJUHATUS 2 Euroopa Liidus on tööpoliitika üheks kõige olulisemaks majanduspoliitika valdkonnaks. Täna, aina kasvav tööpuudus tingib selle, et tööturu- ja tööpoliitika tähtsuse teadvustamine ja senisest põhjalikum analüüs on muutunud möödapääsmatuks ka Eestis. Tööpoliitika eesmärgiks on tööealise elanikkonna võimalikult täielik hõivatus tööga. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on aktiivse tööpoliitika arendamine, riskigruppidesse kuuluvate isikute integreerimine tööturule ja tööhõive tugisüsteemide arendamine. Alates 01.05.2009 muutus
Noorte ehk 1524 aastaste meeste tööturul osalemise aktiivsus on majandussurutisest saadik alanenud. Keskmises tööeas ehk 2549 aastaste meeste tööjõus osalemise määr suurenes tööhõive hoogsa kasvu perioodil 20062009, kui töökohti loodi eelkõige sektorites, kus meessoost töötajate osakaal on naiste omast oluliselt suurem, näiteks ehituses. Tööpuudus 2012. aasta esimeses pooles hõive kasvas kuid tööpuuduse langus jätkus. Töötuse määr küündis esimeses kvartalis 11,5% -ni, olles küll eelneva kvartali näitajast sesoonsete tegurite tõttu 0,1 protsendipunkti kõrgem, ja teises kvartalis 10,2% -ni. Naiste tööpuudus oli meeste omast sarnaselt kriisieelse ajaga mõni protsent. Meeste töötuse määr on märksa sesoonsem kui naiste oma, sest tugevalt sesoonsetel tegevusaladel nagu ehitus töötab rohkem mehi. Langustrendis on olnud nii lühi- kui ka pikaajaliste töötute arv. Siiski langeb pikaajaliste
Nagu me kõik teame, on majandus väga lai mõiste. Rääkides majandusest võime selle all mõelda paljusid erinevaid asju nagu näiteks siseturgu, eksporti, ostusuutlikust ja muud sellist. Just selle pärast on mitmetel inimestel raske mõista, mis toimub hetkel riigis või maailmas, kui uudistes öeldakse, et hetke majandusseis on halb. Lihtinimesele ei ütle see eriti palju. Kuid üks asi, mis siiski näitab väga hästi ära, kuidas riigi majandusel läheb, on töötus. Suur töötus riigis näitab väga hästi ära, et kõik siseriiklikud ning majandusalased asjad pole korras. Töötus on olnud ka väga kuum teema viimastel aastatel Eestis ning usun, et see on siiski tähtis teema ka siiamaani. Järgnevalt proovingi välja tuua, kuidas on töötus Eestis viimastel aastatel muutunud. 2008 aasta lõpus tabas tervet maailma majanduslangus, mis mõjutas tugevalt ka Eesti majandust. Inimeste ostusuutlikus langes ning hinnad tõusid. Paljud firmad
1. Kui suur töötuse määr (töötute arv ja %)? 2011.a IV kv. Töötuid oli 2011. aasta IV kvartalis 79 000 ja töötuse määr 11,4% . http://www.stat.ee/13080 2. Millises Eesti piirkonnas töötus kõige suurem, millises väiksem? Suurim tööpuudus valitseb Ida-Virumaa linnades, väikseim on tööpuudus Jõgevamaa ja Tartumaa linnades. http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/kaardid/kaart-toopuudus-eesti-linnades.d? id=50172049&s2f=1 3. Kas suurem meeste või naiste seas? Meeste töötus oli 2011. aastal suurem 13,1% kui naistel 11,8% http://www.stat.ee/57487 4. Kas suurem eestlaste või muulaste seas? Muulaste seas on suurem http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4329&sess_admin=d72fab34722ae35d993cb6baa30bcd95 5. Kas on erinevus vanuseklassides?
Referaat Kas Eestis valitseb praegu tööpuudus või tööjõupuudus? 2009 Mis on tööpuudus? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta: 1. on aktiivselt otsinud tööd eelneva nelja nädala jooksul 2
..................................................................................................26 SISSEJUHATUS Vaieldamatult on hetkel kõige populaarsem teema majanduskriis ja selle tagajärjel tekkinud erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi. Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane. Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest. Seejärel kirjeldan olukorda Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid. Käsitlen tööpuudust, selle liike, põhjusi ja võimalikke erinevaid võimalusi ja meetodeid tööpuuduse vastu.
_______________________________________________________________________________ 2) Arvuta Eestis käesoleva aasta (võimalikult "värsked" andmed (viide juurde, kust andmed pärit on), mida suudate leida) aasta töötuse määr, tööhõive määr, tööjõus osalemise määr. Võrrelge tulemust eelmiste aastatega. Põhjendage, millest on Teie arvates tingitud erisused/sarnasused ning kuidas saaks/peaks olukorda muutma. Näitaja 2016 aasta II kvartal Töötuse määr 6,5% Tööhõive määr 66,9% Tööjõus osalemise määr 71,5% Allikas: Eesti Statistikaamet. “Tööealise elanikkonna aktiivsus tööturul kasvas”. 12. august 2016 - pressiteade nr 93. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga jäi töötuse määr samale tasemele. Ka töötute arvus ei olnud suuri muutusi: kui 2015
konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon Käsitlus Majandus loob ühiskonda väärtust ressursside tootmise teel. Majandus kujundab riikide staatust ühiskonnas ja riikide omavahelisi suhteid. Majanduse tõusud ja langused, mis on loomulikud protsessid, mõjutavad tööturu olukorda, trende, ka tööandjate ootusi jms. Veel mõned aastad tagasi majanduskasvu tippajal läks paljudel meelest sellele eelnenud periood, mil riigis valitses suur tööpuudus. Eelmise majandustsükli ajal (1998 – 2007) reageeris Eesti tööturg majanduse tsüklilistele liikumistele küllaltki tugevalt. Tööpuuduse määr suurenes 9,6 protsendilt (1997) 14,6 protsendini (2000). Seejärel majandustsükli tõusufaasis töötus aasta-aastalt vähenes, saavutades madalaima taseme (4,1%) 2007. aasta lõpus. Töötus kasvas taas alates 2008. aasta algusest. Selle perioodi majanduskasvu aeglustumise mõju tööturule on siiski erinev 90-ndate kriisi järgsest mõjust
märksa enam sisenõudlusele tuginev majanduskasv. Finantskriisi lahenemise aeglane kulg ja riigieelarvete valulik konsolideerimine hoidsid väliskeskkonna endiselt ebakindlana. Eesti väliskaubanduse peamistes partnerriikides (euroalal ja ka Rootsis) langes ettevõtete ja tarbijate kindlustunne. Euroala majandus läks 2012. aastal langusesse. Eesti majanduskasv püsis aga sisenõudluse toel positiivne ja see mõjutas ka tööturgu hõive kasvas, tööpuudus vähenes ning jätkus üsna kiire, ligi 6%line palgakasv. Tööjõu pakkumispoolt mõjutavad tugevasti demograafilised arengusuunad, mille kohta on tänu 2011 aastal toimunud rahva- ja eluruumide loenduse andmete avaldamisele palju uut informatsiooni. Eesti elanikkond kahanes vähem kui Leedus ja Lätis tänu Soome lähedusele, mis võimaldas välismaal töötada Eestis elades. Tõesti, transport on
kindluse taastamine, et inimene ei tunneks ennast mittevajalikuna ja ühiskonnast eemale tõugatuna. Passiivne tööpoliitika on valitsuse poliitika, mis tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Passiivse tööpoliitika moodustavad enamasti mitmesugused abirahad ja stipendiumid, mis võimaldavad töötul ennast ülalpidada ja ümberõppida. Töötu abiraha suurus varieerub erinevates riikides väga palju. Enamikes arenenud riikides saavad töötud lisaks riiklikele töötu abirahadele ka töötuskindlustuse toetusi, mille suurus sõltub eelnevates sissemaksetest. Keskmiselt ulatuvad Euroopa liidus töötu abirahad ca 40- 60%-ni töötajate eelnevast kesmisest palgast. 1. Eesti tööpoliitika Tööpoliitika Eestis tänasel päeval
(2) läbi tööturu toimub majanduse kohanemine sokkidega (3) tööturu seisund on oluliseks komponendiks majanduse pikaajalises kasvus Majanduse kriisiga kohanemine saab peamiselt toimuda kas läbi hindade (sh palkade) või tööturu. Hinnataseme kiirel langemisel on võimalik tööturgu säästa, vastasel juhul toimuvad sügavad muutused ,,tööturu numbrites". 4) Tööpuuduse mõõtmise metoodikad (2 tk) (1) Eesti Statistikaamet esitab vastavalt ILO (International Labor Organisation Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) harmoniseeritud metoodikale hinnangulise töötute arvu tuginedes kvartaalsetele küsitlustele ETU (Eesti Tööjõu-uuringu) raames. (2) Eesti Töötukassa esitab töötuse määra tuginedes registreeritud töötute osakaalule tööjõus. töötuse määr = tööpuuduse määr 5) Töötu defineerimine (2 tk)
jäävad kas ilma hariduseta või küsitakse sotsiaaltoetusi laste koolitamiseks, ning riik peab ikkagi ringiga selle kinnipandud koolimaja raha tagasi andma. Kui rääkida tööpuudusest, siis võib märkida, et majandusbuumi ajal see praktiliselt puudus. Raha tuli uksest ja aknast ning inimesed olid õnnelikud. Kus nõudlust seal pakkumist. Mis juhtus aga pärast buumi. 2008.-2010. Aastad on olnud Eestile väga vaevarikkad. Üldine majanduslangus, tööpuudus, inflatsioon, SKT langus ning suurel hulgal pakrotte. 2010. aasta esimeses kvartalis ulatus pikaajaliste töötut, nende kes olid olnud ilma tööta aasta või rohkemgi, arv Eestis juba 51 000-ni. See arv kasvas veelgi ning märkimata ei saa jätta lühiajalisi töötuid. Paljud pered sattusid toimetulekusraskustesse ja juhtus palju muudki halba. Tänaseks on töötute arv natuke vähenenud. 2012. ja 2013. Aastaid võrreldes, on töötute arv kahanenud 10 000 inimese võrra. Ning 2013
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas
Ikla KARULA 50 km Looduskaitseala Oandu-Ikla matkarada Maastikukaitseala Ikla Matkarajale jääv huvipunkt Rahvuspark SOOMAA Rahvuspargi nimi Allikad: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus Heitvee reostuskoormus, 2002–2011 Tonni 3000 2500 2000 Üld- lämmastik 1500 Orgaanilised
registreeritud töötutele ja tööotsijatele, kes on saanud teate töösuhte lõpetamisest. Samas tuleb töötuse ennetamiseks ja tööpuuduse vähendamiseks karjäärinõustamist laiendada ka töötavatele inimestele. Karjäärinõustamise laiendamiseks ning teenuse kvaliteetsemaks pakkumiseks avatakse Töötukassa osakondades karjääriinfotoad. Karjääriinfotubadesse on võimalik pöörduda karjääriinfo vastu huvi tundval inimesel olenemata sellest, kas ta on töötu või tal on kehtiv töösuhe. Lisaks esmasele infole (teave elukutsete, töövaliku ja -otsingu, tööturusituatsiooni ja -võimaluste kohta) on karjääriinfotubades võimalik kasutada arvutit karjääriinfo otsimiseks ja tööotsinguks vajalike dokumentide vormistamiseks. Koolituskaardi rakendamine Koolituste tavakorras hankimise kõrval on üksikisiku vajadustest lähtuvate spetsiifilisemate täiendkoolituste puhul kavas pilootida täiendkoolituste rahastamist
töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta TÖ Palk NÕ ÖJ J ÕU E UD ÕU Ö IN M IN TÖ UM E KK
SP-l on üleminekuprotsessis juhtiv osa selle tõttu, et ta aitab: · kaasa edukale majandusarengule; · ehitada jätkusuutlikku demokraatlikku ja turumajanduslikku ühiskonda; · kaasa Euroopa sotsiaalsele ja majanduslikule integratsioonile Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Vanast reziimist pärinenud hariduse, tervishoiu, eluaseme ja sotsiaalkaitse süsteemide reformimine sobivaks demokraatlikule turumajandusele · Uute sotsiaalprobleemide lahendamine nagu töötus ja laiaulatuslik vaesumine · Rahapuudus SP arendamisel - kogu "aur" suunatakse majandusse (ettevõtlusse) Eestis ettevõtluse vabastamine tulumaksust 1997 · Populistlik lähenemine SP-le poliitikute valimiseelsed lubadused Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Ettevõtted loobusid sotsiaalsetest kohustustest (sotsiaalsetest garantiidest) oma töötajate suhtes · Taasloodud KOV-le langes suur sotsiaalne koormus (sihtrühmade probleemide lahendamine,
elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor (Välisministeerium, 2016). Tegevusala Osakaal SKPst % (2015. a andmed) Teenused 69 Tööstus 31 sh töötlev 26 tööstus Põllumajandus 1 Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi Saksamaal Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet. SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja 8 laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika. Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse stabiilne kasv
Näitab kui lihtne on inimestel tööd leida- nendel, kes seda tahavad. Tööpuuduse määr = töötud/ tööjõud * 100% Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Tööhõive määr = hõivatud/ tööealine elanikkond * 100% Tööjõus osalemise määr= tööjõud / tööealine elanikkond* 100% Tööpuudus; Tööpuudus ehk töötus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Tööpuudus on koos SKT ning majanduskasvuga üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid. Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. · Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. · Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see et ta ei ole
lähitulevikus stabiilsus, oli kevadel hinnang juba halvemaks muutunud: nüüd kardab 39 protsenti olukorra halvenemist ehk sügisega võrreldes 20 protsenti enam. Olukorra paranemisse uskujaid on võrreldes sügisega 8 protsenti vähem. Nihe negatiivsema tulevikuprognoosi suunas on hetkel ilmselt tihedalt seotud prognoosidega Eesti majanduse käekäigule ning meedia mõjuga, kus on palju räägitud tööpuuduse kasvust. Reaalselt tööpuudus 2008. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2007. aastaga kasvanud ei olnud. Isikliku tööalase lähituleviku hindamisel Eesti kodanikud võrreldes sügisega olulisel määral meelt muutnud pole. Veidi on lisandunud neid, kes usuvad, et kõik jääb nagu on ja seda ennekõike olukorra paranemisse uskujate arvelt. Väike osa kodanikest kardab, et koos tööhõive olukorra halvenemisega võiks midagi muutuda ka nende tööalases staatuses. Euroopas tervikuna on üldhinnangud sarnased Eestile: 61 protsenti kodanikest ei usu
Kolmandaks eesmärgiks on Euroopa Liit seadnud vanemaealise elanikkonna (55-64- aastased) tööhõivemäära tõstmise aastaks 2010 50%-ni. Aastal 2001 oli Euroopa Liidus vanemaealiste tööhõive määr 38,6%, Eestis 45,6%. Seega ületab Eestis ka eakate inimeste tööhõive Euroopa Liidu keskmist. Tänu pensioniea tõusule on oodata ka edaspidi selles vanusegrupis tööhõive tõusu. Selleks, et jõuda 67% tööhõive määrani, peaks Eestis märgatavalt langema nii tööpuudus kui ka vähenema mitteaktiivsus. Kuna mitteaktiivsete seas on suur hulk õppureid, kes suunduvad lähiaastate jooksul tööturule, on edaspidi loota tööhõive kasvu. Tööhõive määra tõusule aitab ka kaasademograafilise situatsiooni muutus, kuna aastail 2005-2010 tööealiseks saavad vanusegrupid on tunduvalt väiksearvulisemad kui praegu. Võrdluseks Euroopa Liidu keskmisega (7,6%), on töötuse tase Eestis (11,2%) tunduvalt
konkurentsivõime nõrgenemine. PALGA KASVU PÕHJSED JA TAGAJÄRJED Palk ja tööjõukulud Keskmise brutopalga kasvu kiirenemine oli 2013. aasta esimesel poolel majandusaktiivsuse pidurdumisega vastuolus. Tööjõukulude ehk palgafondi osakaal SKP-s suurenes. Kogutoodangu reaalne aastakasv ulatus 2013. aasta esimesel poolel 1,2%-ni ning sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud arvestuses majandus nii esimeses kui ka teises kvartalis eelneva kvartali suhtes langes. Keskmise brutokuupalga kasv esimesel poolaastal siiski kiirenes 7,4%- ni, sealjuures teises kvartalis isegi 8,5%-ni. Palga- ja majanduskasvu vastassuunalist liikumist saab osaliselt selgitada tööturu tavapärase inertsusega, mistõttu hakkab tööjõukulu vähenenud majandusaktiivsusega kohanduma kuni kahekvartalilise hilinemisega. Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv
endale sobivat tööd, see näitab töötute osatähtsust tööjõu hulgas. Pärast taasiseseisvumist langema hakanud töötuse määr hakkas pärast 2008. aastat jällegi majandussurutise tagajärjel tõusma ning jätkas tõusvas joones kuni 2010. aastani. Eestis on 2011. aasta andmete järgi registreeritud töötuse määr Töötukassa andmetel 7,3 %, Statistikaameti poolt läbi viidud uuringupõhine töötus näitab aga protsentideks 13,3. Kuna majanduslik olukord on leevenenud, väheneb ka töötuse määr, kuid kas ka riik panustab sellesse probleemi piisavalt? Töötuks jäämine langetab inimese elatustaset märkimisväärselt ning mõistagi mõjutab indiviidi negatiivselt, samuti avaldab töötus suurt kahju kogu ühiskonnale. Tööpuuduse ajal ei kasuta majandus oma ressursse (tööjõudu) efektiivselt, samuti mõjub raiskamisena töötute poolt tootmata jäänud toodang
juures pakutud kaupade koguhulk. Potentsiaalsne toodang on toodangu maht, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel.Tavaliselt tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Tootmistegurid ja tehnoloogia määravad majanduse kogupakkumise, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil: Y = F (K, L, H), kus K - kapital L - tööjõud H - tehnoloogia 5) Töötus/tööhõive /töötuse jaotus Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr väljendab töötute osatähtsust tööjõus. Majanduslikult aktiivne rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
