seiske väljastusava ühele küljele. Puidufreespink. Vertikaalne pitskruvi - A Freesimispiire - B Puidu pitskruvi - C Lõpujuhisega (lõpustopper) - D Järklõike profiilmõõdik - E Ohutusnõuded: Ärge kandke lehvivaid rõivaid ja pange pikad juuksed kinni. Enne masina kasutamist võtke ära lips, sõrmused, käekell ja muud ehted ning keerake käised küünarnukkidest kõrgemale üles. Ei tohi kindaid kanda. Ärge kunagi töödelge toorikut, mida ei ole võimalik lõikekettast piisaval kaugusel juhtida. Õige asend masina kasutamiseks: Seiske masina ette ja veidi kõrvale Tooriku käsitsemine: Lükake toorikut otse piki freesimislauda, hoidke sõrmed koos, juhtige toorikut peopesade abil. Andke toorikut alati ette lõikeketta pöörlemise suunale vastupidises suunas.
Veaohtlikud käändsõnad *ik-lõpuliste sõnade käänamine Õige Väär Õige Nim Ohtlik Toorik Om Ohtliku Tooriku Os Ohtlikku *ohtliku(t Toorikut ) m.nim Ohtlikud Toorikud m.om Ohtlike *ohtlikute Toorikute m.os ohtlikke *ohtlikuid toorikud Ohtlik-tüüpi sõnades on esimene silp rõhuline ja kolmandas vältes, sellest tulenevat on ka järgmine silp rõhuline ja vältevahelduslik . Toorik-tüüpi sõnades on esimene silp kas esimeses või teises vältes ning rõhuta. *Ohtlik-Tüüpi sõnad käänduvad nagu sõna tikk
• Pöörlevat tera ei tohi peatada külgsurvega • Mitte ühtegi toimingut teha kätega • Väljalõike tegemiseks kasutada soonemõõdikut • Kontrollida pöörlemissuuna õigsust • Seadet mitte kasutada, kui pealüliti tõrgub PUIDUFREESPINK • Puidu töötlemine (freesimine) Tööohutusnõuded • Kindaid ei tohi kanda • Kitsa puidu lükkamisel kasutada abivahendit • Töödelda toorikuid, mis püsivad freesimislaual kindlalt • Toorikut anda ette ketta pöörlemissuunale vastupidises suunas NURKLIHVIJA • Metalli ja kivi lihvimiseks ning lõikamiseks kuiv- lihvimisel jämetöötlus- ja lõikeketastega Tööohutusnõuded • Ei tohi kasutada poleerimismasinana • Mitte kasutada tarvikuid, mille jaoks jahutusvedelikku • Mitte lihvida lõikeketta servaga • Võtta asend, et olla valmis tagasilöögiks • Võimaluse korral kasutada lisakäepidet METALLITREIPINK
Taganurk on vajalik, sest selle kaudu vähendatakse hõõrdumist teriku peatagapinna ja tooriku vahel. Optimaalne taganurk: 6 kuni 12. 9. Mille poolest erineb pärifreesimine vastufreesimisest? Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemis- ja tooriku ettenihkesuunad vastupidised, pärifreesimisel aga samasuunalised. Vastufreesimisel muutub laastu paksus 0max, pärifreesimisel aga max0. Vastufreesimisel tahab vertikaalne lõikejõu komponent toorikut laualt lahti tõmata, pärifreesimisel surutakse see aga vastu lauda. Muidu kasutatakse vastufreesimist, millel on ka suurem püsivusaeg. Kui toorikut on aga raske kinnitada, siis kasutatakse pärifreesimist. 10. Kuidas töödeldakse koonilisi pindu treimisega? Koonilisi pindu treitakse neljal viisil: · Lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga ristettenihkel · Supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega
Palju tööd ja aega nõudev sepistamine on tänapäeval tavaliselt asendatud valtsimisega: hõõguv teraslatt aetakse läbi valtsi, kus see samaaegselt tavapäraselt kooniliseks vormitakse. Seejärel antakse valtsitud teraslatist teratoorikule temmimise teel sobiv vorm. Järgmisel etapil karastatakse terad soovitud kõvaduse ja sitkuseni. Lihtsustatult tähendab karastamine kuumutamis- ja jahutusprotsesse. Kõigepealt kuumutatakse teratoorikut, kuni see hõõgub, ja seejärel karastatakse toorikut soovitud kõvaduseni. Seejärel töödeldakse toorikut nii, et see saavutaks vajaliku sitkuse; selleks kuumutatakse toorikut uuesti, kuid madalama temperatuurini kui enne, ja seejärel toorik jahutatakse. Lihvimis- ja teritusetapil annavad noameistrid terale lõpliku lihvi käsitsi. Seejärel tera poleeritakse, millega saavutatakse tera maksimaalne korrosioonikindlus ja mis võimaldab tera hõlpsasti puhastada. Järgmiseks kinnitatakse tera külge käepide, mis tähistab noa sündi
rihtlati ja hööveldan tooriku külje (tooriku külg, kust lõikasin ketassaepingiga maha poomkantserva) 1 nädal 2tund 45min: 1) Peale baaspindade hööveldamist kontrollin mõõdulindiga tooriku paksust 2)Seadistan höövelpingi ümber paksusmasinaks 3)Alustan tooriku soovitud paksusesse hööveldamist. Soovitud materjali paksus 40m Ühe mahahööveldatava kihi paksus ei ületa 3mm . Seega pean mitu korda toorikut lä ja lõikesügavust korrigeerima. 4)Kui toorik on saavutanud soovitud paksuse alustan liistude lõikamist. Paigaldan ket laiuse peale. Alustan saagimist. Peale saagimist saan pildiraami liistude toorikud mõõtmetega 500x4 ise näidist allpool .Töö alustamine 9.10 algava nädalaga) nika skeemi ajutiselt kokku panemist käsitsi. iselt käsitsi kokku elektroonika skeemi. veel sellega. 2)Kui skeem töötab, alustan skeemi kokkujootmist jootekolviga.
sari- ja massvalmistamisel. 3. stantside täpsus ja pinnakvaliteet ületavad märgatavalt sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaanilise töötlemise mahukust ning sellega kaasnevat metallikadu laastuna. 4. vormstantsimisel kasutatakse reeglina suurema võimsusega seadmeid (vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikut osade kaupa. 5. vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine stantsiste keerukus. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasutamist leiab kuumvormstantsimine. Vasarstantsid Kuumvormstantsimisel deformeeritakse toorikut stantsivagudes. Eristatakse lahtiseid e. kraadisoonega vagusid ja kinniseid e. kraadisooneta vagusid. Vastavate vagudega stantse
d. külmsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on külmsurvetöötlemise eelised? Vali üks: a. suurem tootlikkus ja väiksem omahind b. ei ole piiranguid deformatsiooniastmetele c. toodete parem tugevus ja katkevenivus d. toodete suurem täpsus ja pinnakvaliteet Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist alljärgnevat toorikut (detaili) pole võimalik saada valtsimise teel Vali üks: a. hammasrattad ja rattad b. kuulid c. mootori klapp d. armatuurteras Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Auru-õhuvasara löögienergiat võib kõige enam suurendada Vali üks: a. langevate osade massi ja langemiskiiruse suurendamisega b. langevate osade langemiskõrguse ja massi vähendamisega c. alasialuse massi ja langevate osade kiiruse suurendamisega
Konsoolfreespingid Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Freespingid on treipinkide järel kõige rohkem levinud. Nad jagatakse konsoolfreespinkideks ja konsoolita freespinkideks. Konsoolfreespingid on kõige enam levinud. Neil kasutatakse universaalseid rakiseid: jagamispäid, masinkruustange, pöördlaudu ja torne freeside kinnitamiseks. Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Ta toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks.Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja seda saab nihutada kolmes sihis: piki-, rist- ja püstsihis. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja
2) Kinnituselemendid-tagavad toorikule piisava kinniutse 3) Tööriista juhtivad elemendid-juhivadtööriista siirde ajal 4) Seadeelemendid 5) Jagamis ja pöördeseadmed 6) Ajamehhanismid 7) Abielemendid(kaaned,fiksaatorid,käepidemed) 8) Keermeelemendid 9) Häälestuselemendid 4.Rakiste kasutamine võimaldab:laiendada tööpinkide tehnoloogilisi võimalusi, lähetada toorikutööpinki ilma täiendava rihtimiseta, suurendada töötlemise täpsust, vähendada töölise kvalifikatsiooni, vähendada toote/detaaili tootmise abiaegu. 5.Rakiste materjalid:tööriistateras, süsinikteras (korpused, toed, liistud), legeerterased (toed,tugiplaadid), vedruteras, malm (korpused), plastid (pehmenduseks, puksid), pronksid (puksid, mutrid). 6.Täpsus- alati kui võimalik tuleb paigaldus teha töödeldud pinnast, kui on rohkem kui üks töödeldud pind siis kõige täpsemast. 7
radialdrillingmachine.net german-traders.com / Suurte täpsuste saamiseks kasutatakse koordinaatsisetreipinke. Koorrdinaatsisetreipinki kasutatakse väikeste ja keskmiste baasdetailide ja kere avade töötlemiseks. Töölaud ja spindelkast, mis on ühtlasi pingi põhisõlmedeks, positsioneeritakse ristkoordinaatides, töörikut positsioneeritakse polaarkoordinaatides pöördlaud. Pöördlaud võimaldab toorikut pöörata rõhtasendis 0-360°. Universaalse pöördlaua kasutamine võimaldab toorikut pöörata ka 0-90° püstasendis. Koorrdinaatsisetreipingid paigutatakse püsiva temperatuuriga ruumidesse eraldi vundamendile. Tigureduktor. Reduktoriks nimetatakse tavaliselt kinnist hammas- või tiguülekannet, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse. Sisukord Reduktori ülesanne
tüüpi detaili toorikuid, mis sobib kokku minu detailiga. Horisontaalsantsimismasin on põhimõtteliselt horisontaalväntpress. Sellel töötamisel asetatakse kuumutatud lähtetoorik liikumatu matriitsipoole esimesse vakku otsaga vastu piirajat. Piiraja küljes on rull, mis toetub pealiugurile kinnitatud juhtpinnale. Pealiuguri töökäigul tõuseb rull ülesse ja pöörab piiraja templi eest ära. Samal ajal matriitsipooled sulguvad ja tempel deformeerib toorikut. Tagasiliikumist alustab pealiugur, eemaldades templi toorikust. Samuti liigub tagasi matriitsipool, mis vabastab tooriku. Stantsimisseade Kuumvormstantsimiseks valin press-stantsi. Saadavad stantsised on mõõtmete täpsuselt väga täpsed, mis tõttu on stantsimiskalded oluliselt väiksemad või puuduvad üldse. Samuti puuduvad sidepinnad. Horisontaalstantsmasina põhimõtteskeem 1. Elektrimootor 9. Pealiugur 2. Kiilrihmülekanne 10. Ekstsentrik 3. Hooratas 11
22) Laserkeevitust iseloomustab: V: Väikesed toote deformatsioonid, min terade kasv, suur keevituskiirus. 34) Jootmisel hinnatakse liitepinde märgumist joodisega märgumisnurgaga, räbusti kasutamise eesmärk on: V: mitte mõjutada märgumisnurka, taandada oksiidikelmet. 35) Sulatuspõkk-keevituse eeliseks takistuspõkk-keevituse ees on: V: toote suurem ristlõige, liitepinnad suletakse ja oksiidid paisutatakse. 38) Laserlõikamisega saadud toorikut iseloomustab: V: kitsas lõiketsoon (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus. 40) Metallide keevitavuse hindamisel tuleb arvesse võtta: V: konstruktiivseid ja ekspluatatsiooninõudeid liidete.... I)Plasmakeevitust otskaarega iseloomustab: V: suur keevituskiirus, kitsas termomõju tsoon. II) Elekterkontaktkeevituse protsessid kuuluvad: V: termomeehaaniliste protsesside hulka. III) Kõvasulamite jootmiseks terase külge võib kasutada soojusallikana:
matriitsipoolest 14 ja vastavate vagude kohal pealiugurile kinnitatud templitest 15. Horisontaalstantsimismasinal töötamisel asetatakse kuumutatud lähtetoorik (metallvarb) liikumatu matriitsipoole esimesse vakku otsaga vastu piirajat 16. Piiraja küljes on rull 17, mis toetub pealiugurile kinnitatud juhtpinnale. Pealiuguri töökäigul tõuseb rull üles ja pöörab piiraja templi eest ära. Samal ajal matriitsipooled sulguvad ja tempel deformeerib toorikut. Tagasiliikumist alustab esmalt pealiugur, eemaldades templi toorikust. Seejärel liigub tagasi liikuv matriitsipool, vabastades varva. Osaliselt deformeeritud vabanenud varva asetab operaator järgmisse vakku ja lülitab uuesti töökäigu. Vagude arv piirdub tavaliselt viiega. Stantsimisseade Kuumvormstantsimiseks eelistan press-stantsi. Press-stantsimisega saadavad toorikud on mõõtmetelt väga täpsed, mistõttu on stantsimiskalded väiksed või puuduvad üldse
7.Raam 8.Äärik 9.Saeketas 10.Külgjuhik 11.Külgjuhiku reguleernupp 12.Saagimisnurga reguleernupp Saekettad 1.Teravnurksete kaldhammastega saeketas 2.Tiheda hammasusega saeketas 3.Pikkisaagimise saeketas 4.Höövelhammastega saeketas 5.K6va sulamhammastega saeketas 6.Universaalne saeketas Ohutusn6uded Hoida käed saagimisjoonest ja saekettast eemal, teist kätt hoida käsipidemel. 2.Kätt ei tohi panna toorikust allapoole. 3.Saagimissügavus tuleb panna materjali paksuse Järgi. 4.Saetavat toorikut ei tohi hoida käes, ega toetada seda Jalgadele. 5.Toorikut tuleb kinni hoida isoleeritud haardepindadest toimingu sooritamisel , kus saeketas v6ib kokku puutuda , kas peidetud juhtme v6i sae enda toitejuhtmega . 6.Pikkupuidusüüd saagides tuleb kasutada alati saagimisjuhikut v6i sirgeservalist juhikut . 7.Kasutada tuleb alati saekettaid , mille kinnitusava on 6ige suuruse ja kujuga (rombi kujuline/ümar). 8.Kasutada ei tohi viga saanud v6i valetüüpi ketasseibe v6i polte. Ülafrees
Palju tööd ja aega nõudev sepistamine on tänapäeval tavaliselt asendatud valtsimisega: hõõguv teraslatt aetakse läbi valtsi, kus see samaaegselt tavapäraselt kooniliseks vormitakse. Seejärel antakse valtsitud teraslatist teratoorikule temmimise teel sobiv vorm. Järgmisel etapil karastatakse terad soovitud kõvaduse ja sitkuseni. Lihtsustatult tähendab karastamine kuumutamis- ja jahutusprotsesse. Kõigepealt kuumutatakse teratoorikut, kuni see hõõgub, ja seejärel karastatakse toorikut soovitud kõvaduseni. Seejärel töödeldakse toorikut nii, et see saavutaks vajaliku sitkuse; selleks kuumutatakse toorikut uuesti, kuid madalama temperatuurini kui enne, ja seejärel toorik jahutatakse. Lihvimis- ja teritusetapil annavad noameistrid terale lõpliku lihvi käsitsi. Seejärel tera poleeritakse, millega saavutatakse tera maksimaalne korrosioonikindlus ja mis võimaldab tera hõlpsasti puhastada. Järgmiseks kinnitatakse tera külge käepide, mis tähistab noa sündi. Lõpuks
2) tõmmatava materjali trumlile kerimisega pingid trummeltõmbepingid. Kett-tõmbepingid on ette nähtud kuni 200 mm läbimõõduga ning kuni 15 m pikkusega torude, samuti kuni 15 mm läbimõõduga keerulist profiili omava sordimetalli tõmbamiseks, mida ei saa ristlõike kuju muutuse või suure läbimõõdu tõttu rulli kerida. Pärast tõmbamist st kui tõmmatava varda või toru tagumine ots väljub tõmbesilmast, kaob tõmbejõud ning tõmbevankri pihid, mis hoiab toorikut, vabastab selle. Tänu vastukaalule väljub konks ketist ja vanker peatub ning tuuakse algasendisse tagasi. Tehnoloogia Lähtetoorikuks on valtsmetall või ekstruusis. Toorik tuleb enne tõmbamist ette valmistada: termotöötlus, tagikihi eemaldamine, pinna ettevalmistamine määrdeaine pealekandmiseks.
vahe on selles, et läätse pind ei ole lame, vaid kumer või siis nõgus. Materjal, millest lääts tavaliselt valmistatakse on kas spetsiaalne optiline klaas või läbipaistev plastik. Esimene etapp on see, et materjali (klaasi või plastik) tahvlist saetakse välja ümmargune toorik, kuid natuke suurem, et jätta varu. Seejärel kaetakse välja lõigatud tooriku ääred vahaga, et seda oleks lihtne tahvlist eraldada. Üldiselt saetakse muidugi korraga välja mitu toorikut. Seejärel vastavalt sellele, kas on vaja kumerat või nõgusat läätse pannakse paika paksus ning spetsiaalse seadme abil, mille keerleva osa peale asetatakse välja saetud ümmargune toorik ning tooriku kohal olev lihvmisseade hakkab keerlemisel tooriku lamedat pinda kumeraks või nõgusaks töötlema. Pärast seda on vajalik kontroll, et pind oleks ikka sile ega esineks mingeid kraapeid või muid defekte. Nüüdsest võib toorikut nimetada juba läätseks.
Peale siluvat töötlemist alustasime faaside tegemisega. Esimese astme faas oli 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Kontrollisime detaili mõõdud, ning lihvisime viiliga teravad nurgad jne maha, et võll anda hindamisele. Peale seda puhastasime pingi ning panime asjad omadele kohtadele tagasi. Kokkuvõte Praktilise töö käigus omandasime,kuidas kasutada lintsaagi, seadistada treipinki valmis töötlemiseks, kinnitada toorikut ja astmetera. Õppisime koorivalt ja siluvalt töötlema, ning kuidas astmetele faase teha. Saime selgeks, kuidas hooldada ja puhastada treipinki peale töö lõpetamist.
valmistamisel. Painutamisel tooriku ristlõige muutub: painde kohal kõrgus väheneb ja laius suureneb. Lisaks võivad painde siseküljele tekkida kortsud ja välisküljel tekkida praod. Mida suurem on painutusnurk ja väiksem painutusraadius, seda tugevamini nimetatud nähtused ilmnevad. Selleks, et tooriku ristlõige painutamisel vähem deformeeruks, tuleb tooriku kõrgust enne painutamist suurendada. Väänamine on operatsioon, mille käigus toorikut või tema üht osa väänatakse ümber tooriku telje mingi kindla nurga võrra. Väänamist rakendatakse tara varbade, spiraalpuuride, eritasapindades olevate põlvedega väntvõllide, ankurpoltide ja muu valmistamisel. Väänami- seks kasutatakse pöörasid (ehk väntasid), harkisid, lünette. Sepakeevitamine on operatsioon, mille käigus tooriku osad või otsad liidetakse üheks tervikuks. Sepakeevitamist kasutatakse põhiliselt väikeste sepiste remontimiseks, kuna
üle tööpingi pinna. 6 7 Freespink Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel. Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontaalfrees peamise spindli asendi järgi.On olemas väga väikeseid, kuid on ka olemas terve toa suuruseid freespinke. Erinevalt puurpingist, mis hoiab tooriku paigal ja läheb tast otse läbi, saab freespingil toorikut liigutada.Freesi tera lõikab nii otsa kui ka külgedega. Freese saab juhtida käsitsi, nad on mehhaaniliselt automatiseeritud või neid saab juhtida arvuti abil(CNC) Freespingiga töötamisel soovitatakse kanda kaitseprille.Enne tööle asumist tuleb veenduda et detail ja tera oleksid korralikult paigas. 8 9 Paksuspink Paksuspink koosneb kolmest osast:
kaitseekraanid on kohal. Treipingi põhilisedosad ● Säng on malmist valmistatud alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik põhiosad. ● Sängi ülaosas on kaks lamedat ja kaks prismaatilist juhikut, millel võivad nihkuda suport ja tsentripukk. ● Spindlikast paikneb sängi vasakul otsal ja kujutab endast malmkarpi, kus asetseb treipingi töövõll - spindel. ● See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidev rakis, näiteks padrun. ● Spindli paneb pöörlema vasema jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade , hammasrataste ja sidurite abil. ● Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörlemiskiirust, nimetatakse kiirustekastiks. ● Suport on seadis lõikeriista kinnitamiseks ja nihutamiseks. Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt. ● Supordipõll on mehhanismide süsteem, mis muudab käiguvõlli ja - kruvi pöörlemise supordi sirgjooneliseks
Täiesti tavalise kompressoriga tekitatakse täiesti tavaline suruõhk, millest osa ioniseeritakse, osa mitte. Ioniseeritud suruõhk muutub ääretult kuumaks plasmaks, mis teebki kogu lõikamistöö, ioniseerimata õhust luuakse ,,gaasikeskkond" plasmajoa ümber. Elektrienergia abil ioniseeritud gaaside kaudu loob see protseduur koondatud kiirevihu, mis oma kõrge soojusenergia ning plasmagaasi kineetilise energia toel töödeldavat toorikut sulatab ja sulaaine lõikevahest välja tõrjub. Koondatud plasmakiir võimaldab ülitäpseid lõiketulemusi. Selle tänapäevase lõikemeetodi esilekerkivad eelised on väga soodne hinna-kasuteguri suhe, suur lõikekiirus ning ülimalt täpsed lõikeservad toorikupaksuse 1150 mm juures. Plasmalõikur vajab töötamiseks (lisaks elektrile muidugi) ainult kompressorit ja täiesti tavalist õhku. See tähendab, et
............................................................8 2 LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“ 3 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE Algandmed Ml = 22 Nm D (torn) = 50 mm µ = 0,1 Keere M24x 1,5 sobib, aga ei vali. Valin M24 x 1,5 (keerme läbimõõt 22,5mm), sest siis on võimalik toorikut kiiresti vahetada, ilma et peab mutri maha keerama. Kasutan lõhisega seibi. D1 = D2 = 75mm. Vastavalt keerme läbimõõdule valin DIN6372 lõhisega spetsiaalse toetusseibi, mille diameeter on kataloogi järgi 75 mm. Lahendus Vajaliku kinnitusjõu arvutamine: 3,8∙kx ∙M1∙(D2 −d2 ) 3,8 ∙ 2,5 ∙ 22 ∙ (0,0752 −0,052 ) Fw = Fr = = = 22 000 N
...........................................................10 2 LÄHTEANDMED ,,PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE" 3 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE Algandmed Ml = 22 Nm D (torn) = 50 mm µ = 0,1 Keere M24x 1,5 sobib, aga ei vali. Valin M24 x 1,5 (keerme läbimõõt 22,5mm), sest siis on võimalik toorikut kiiresti vahetada, ilma et peab mutri maha keerama. Kasutan lõhisega seibi. D1 = D2 = 75mm. Vastavalt keerme läbimõõdule valin DIN6372 lõhisega spetsiaalse toetusseibi, mille diameeter on kataloogi järgi 75 mm. Lahendus Vajaliku kinnitusjõu arvutamine: 2 2 3,8 k x M 1 ( D -d ) 3,8 2,5 22 (0,0752-0,052) F w =Fr = =¿ = 22 000 N 3
d. viib plastsuse paranemisele Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pressimise kõige iseloomulikumaks jooneks võrreldes teiste survetöötlusviisidega on Select one: a. kalestumise vältimine b. metallile suure plastsuse tagamine c. tsonaalse likvatsiooni kõrvaldamine d. kuumutatud metalli töötlemine Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millist alljärgnevat toorikut (detaili) pole võimalik saada pressimise teel Select one: a. kuuskant sordimetall b. keerulised kujuprofiilid c. õmbluseta torud d. külmdeformeeritud lehtmetall Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline survetöötlusmeetod on sobivaim väga suure massiga (üle 1000 kg) tükktoodete tootmiseks? Select one: a. kuumvormstantsimine horisontaalstantsimismasinal b. vormstantsimine vasaral c. sepistamine pressidel
• Ülevalt kaitseb tera samasugune kaitse, kuid see ei liigu eest ära. Ketassaepink Puidufreespink • Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel. • Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontaalfrees peamise spindli asendi järgi.On olemas väga väikeseid, kuid on ka olemas terve toa suuruseid freespinke. • Erinevalt puurpingist, mis hoiab tooriku paigal ja läheb tast otse läbi, saab freespingil toorikut liigutada.Freesi tera lõikab nii otsa kui ka külgedega. • Freese saab juhtida käsitsi, nad on mehhaaniliselt automatiseeritud või neid saab juhtida arvuti abil. • Freespingiga töötamisel soovitatakse kanda kaitseprille.Enne tööle asumist tuleb veenduda et detail ja tera oleksid korralikult paigas. Pilt freespingist Nurklihvija • Nurklihvija on ette nähtud metalli või puidu lihvimiseks. Nurklihvija kasutamine
ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule). Viimastel aastatel levivad üha rohkem CNC ja APJ treipingid, mida on eriti otstarbekas kasutada sari- ja masstootmisel. Treipingi käigukast sai 19. sajandil eeskujuks autode käigukasti loomisel. Treipingiga saab treida,freesida,lihvida ja puurida. Esmalt kinnitatakse toorik rakiste abil masina külge. Teisalt kui masin juba töötab ,siis tuleb treitera vastu toorikut asetada ja kihte laastude haaval maha võtma kuni toorikule on soovitud kuju antud. 4.Lintsaag(töövõtted,ehitus,kirjeldus). Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Kitsas hammastatud teraslint on pingutatud ümber kahe (harvemini kolme) lindiratta. Levinumadad on vertikaalsed lintsaepingid, mille alumine lindiratas on ühendatud jõuallikaga, kuid kasutatakse ka horisontaalseid pinke. Saelint jookseb
lõiketöötlusrežiimid. Vastavalt valitud lõikerežiimidele arvutada lõikevõimsus (R), pinnasiledus (F), masinaaeg ning instrumendi eluiga. Arvutada ettevõtte kulu partii valmistamiseks. Partii suurus 200 tükki. 4 2. LINTSAAG BOMAR STG275 Lintsae valik põhines sellel, kuna on olemas masina kasutamise kogemus. Lintsael tuleb välja lõigata 20 x 490 mm pikkust toorikut. Kuna materjali pikkuseks on 5970 mm ja vaja läheb kaks toormaterjali, siis saab need korraga asetada rullteedele. Mõõtmestamine toimub lintsae mõõdupuuga ning mõõtmestamise täpsus on +/- 0,1 mm. Toormaterjalist jääb järgi 79 mm pikkune osa jääki ja 2283 mm pikkune osa, mis läheb lattu. Tabel 1 Lintsae Bomar STG 275 tehnilised andmed [2] Nimetus Väärtus
15) Metalli haardetingimused valtsimisel tagatakse kõige paremini samaaegse: hõõrde teguri ja haarde nurga suurendamisega. 16) Kalibreeritud valtse ei kasutata: lehtmetalli tootmiseks. 17) Paljuvaltsilisi (üle 4 valtsi) valtspinke kasut eesmärgiga: suurendada tootlikkust. 18) Slääbe kasut: lehtmetalli tootmiseks 19) Õmbluseta torude tootmiseks kasut: kaldvaltsimist 20) Keevitatud torude valmistamisel kasut. lähtetoorikuna: ribatoorikut või lehtmetalli. 21) Millist toorikut ei ole võimalik saada valtsimise teel: mootoriklapp. 22) Millist toorikut pole võimalik saada pressimise teel: külmdeformeeritud lehtmetall 23) Pressimise kõige iseloomulikumaks jooneks võrreldes teiste survetöötlusviisidega on: metallile suure plastsuse tagamine. 24) Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on: väiksem omahin. 25) Tõmbamine teostatakse: külmdeformeerimise teel.
Kordamisküsimused õppeaines ,, Universaalsed seadmed ja rakised KMI-31 Kontrolltöö 11.12.2015 1. Treipingi osad ·1. Spindlikast paikneb sängi vasakus servas, on malmist karp, kus asetseb treipingi töövõll spindel. See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidvad rakised, näiteks padrun. Spindli paneb pöörlema vasaku jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade, hammasrataste ja sidurite abil. Viimased kaks asetsevad spindlikastis. Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörelemissagedust, nimetatakse kiirustekastiks ( hammasrataste ja sidurite süsteem) ·2. Kitarr on määratud supordi häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate hammasrataste valikuga ·3. Ettenihkekast
mai 2015, 17:34 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 24. mai 2015, 17:43 Aega kulus 8 minutit 27 sekundit Punktid 70,00/105,00 Hinne 66,67 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse kui Vali üks: a. tooriku materjal on liiga habras, et teda töödelda ilma toorikut kahjustamata (kõrgkarastatud sulamid, klaas, keraamika, pulbermetallurgilised detailid) b. detaili nõutud kuju on väga keeruline c. tooriku materjali löögisitkus on suurem kui 20J (temperatuuril -20 °C) d. nõutud tootlikus on suur (masstootmine) Küsimus 2 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse Vali üks: a. kui temperatuuri tõus ja sisepinged on lubamatud b
aeg ja materjalid, mis eriti üksikesemete tootmises on märkimisväärne kulutus. Karusellfreespingid Karusellfreespingil on lõikepead paigutatud pöörlevast töölauast väljapoole pingi korpusele ja neil on radiaalsuunaline sablooni kuju järgiv liikumisvõimalus. Toorik kinnitatakse pöörleva töölaua sabloonile, mille kinnitid tooriku paigal hoiavad. Üldiselt on selliseid kinnituskohti samal laual mitu ja laua pöörlemisel töötlevad freesid neist mööduvat toorikut. Nii saadakse ühes töökohas teha mitu kujutöötlust. Selline pink on mööblitööstuses kasutusel detailide sobiva suuruse ja mitmekülgse kuju tõttu. Kopeerfreespingid Pink on ette nähtud kontuurfreesimiseks kopeersõrme ja sablooni järgi. Juhtlati kasutamisel saab töödelda detailidesse valtse ja nuute. Lõikeriistaks on ühehambaline kukaldatud otsfrees, mis kinnitatakse eksentrikpadrunisse. Padrun koos otsfreesiga tasakaalustatakse eelnevalt balanseermisrullikul
lõtk. Pärifreesimisel surutakse toorik vastu töölauda, viimane omakorda vastu juhikuid, see tagab töödeldud pinna hea kvaliteedi. Pärifreesimisel on pealõikeserva kaldenurk positiivne, vastufreesimisel - negatiivne. Muude võrdsete tingimuste korral on freesi püsivusaeg pärifreesimisel suurem kui vastufreesimisel, välja arvatud kõva koorikuga toorikute töötlemisel. Vastufreesimise puuduseks on ka see, et frees püüab toorikut töölaualt lahti rebida. Freeside liigid. Metallifreese liigitatakse kuju, hammaste asetuse, kinnitusviisi ja otstarbe järgi. Kuju järgi eristatakse silinder -, ketas -, ots ja sõrmfreese. Silinderfreese kasutatakse tasapindade töötlemisel. Need on harilikult kruvihammastega ja valmistatud kiirlõiketerasest. Silinderfreesi hambad lõikavad tooriku pinnalt üheaegselt maha küllalt laia metallikihi,
DVD · 4,5-17GB · Dual layer kuni 8,5GB · Usaldusväärne,lugemine ja kirjutamine suhteliselt kiired,plaate lihtne vahetada · Kardab kriimustuse,tolmu ja päikesevalgust · DVD-ROM-pole kirjutatav,DVD-R 1-kordne kirjutatavus,DVD-RW mitu korda saab kirjutada Lightscribe-kujutiste kandmine plaadi pealmisele küljele laseriga · Spetsiaalset seda tehnoloogiat toetavat kirjutajat vaja · Erilise pinnaga CD või DVD toorikut · Tarkvara,mis kirjutamist juhtida oskab Mälupulk-maht kuni 4GB · Mugav,usaldusväärne,lugemine ja salvestamine kiire · Nõuab arvutilt vastava ühenduspesa olemasolu,võib nõudatarkvara paigaldamist enne kasutamist Võrgukaart-arvutite omavaheliseks ühendamiseks · 10Mb/s,100Mb/s,1Gb/s Vedelkristall monitor(LCD)-vähe ruumi,vähem kahju silmadele,vähem voolu Kineskoopmonitor(CRT)-näitab rohme detaile,puudub pildi inertsus,enam ei toodeta Suurus-diagonaalis,tollides
6.Käändsõnade veaohtlikud sõnatüübid *ik-lõpulised sõnad (nt.ohtlik,keskmik,veidrik jne) Tuleb vaadata silpide arvu. Kui silpe pole kolm, ei tundu nad toorik-tüüpi sõnadega sarnased ega teki vigu. nt. õige väär õige nim. ohtlik toorik om ohtliku tooriku os ohtlikku ohtlikut toorikut mitm.om. ohtlike ohtlikute toorikute mitm.os. ohtlikke ohtlikuid toorikuid *toorik-tüüpi kriitilised sõnad Tuleb meelde jätta! püknik:püknikut:püknikuid , elektrik: elektrikut:elektrikuid, stoik:stoikut:stoikuid, paranoik:paranoikut:paranoikuid: taldrik:taldrikut:talrikuid *kontsert-tüüpi õige väär õige nim kontsert toorik
moodustuvaid pindu vahetamata. Siirded on näiteks otsa treimine, välispinna treimine, soone treimine jne. Selline tehnoloogiline protsess, mille vältel toorik töödeldakse detailiks ühe operatsiooniga, on iseloomulik üksiktootmisele. Saritootmisel jagatakse tooriku töötlemine mitmeks operatsiooniks, mis tehakse ühel või mitmel pingil. Hulgitootmisel, st. juhul kui pikema aja vältel valmistatakse väga palju ühtesid ja samu detaile, on otstarbekas töödelda toorikut automaatpingis. Suure töötlusvaru korral jagatakse siire mitmeks läbimiks. Läbim on siirde lõpetatud osa, mis koosneb tööriista ühekordsest siirdumisest tooriku suhtes, mille tulemusel muutuvad tooriku kuju, mõõtmed või pinnakaredus. Tehnoloogilised baasid. Paigaldusbaas on pind, mille järgi toorik kinnitatakse treipinki ning orienteeritakse treipingi ja lõiketera suhtes. Treimisel võivad paigaldusbaasideks olla tooriku välispinnad, sisepinnad, otspinnad või tsentriavad.
15. Lõikeprotsessi füüsikalised alused a. Soojuse eraldumise tagajärjel tööriistal intensiivistub kulumine ja toorikul muutub pinna täpsus ja saavad mõjutada mehaanilised omadused. b. Lõikejõud, deformatsioon, pinna kvaliteet, kulumine. 16. Soojuse eraldumine lõikeprotsessis a. 80% eralduvast soojustest viib laast lõiketsoonist minema b. 20% jaguneb võrdselt tooriku ja lõikeriista vahel. c. Temp. mõjutab toorikut suhteliselt vähe. d. Lõikeriista tipus võib temp. tõusta 1000⁰C e. Suureneb lõikeriista kulumine. 17. Lõiketemperatuur a. Lõiketemperatuuriks loetakse suurimat temp. tööriista laastuga koormatud osas. b. Mõjurid: i. Suurema tugevusega materjalide töötlemisel eraldub rohkem soojusenergiat. ii. Plastsete materjalide töötlemisel on temp. kõrgem kui sama tugevusega rabeda materjali töötlemisel.
purunemist siirde ja survetsükli jooksul. Ühe võimalusena kasutatakse kaksikkruvi, mille korral materjal liigub teineteisest piisaval kaugusel olevate kruvide vahel. 43. Mida kujutavad endast BMC ja SMC massid? BMC (Bulk Moulding Compound) kujutab endast taignasarnast massi, mis sisaldab armatuuri ja täiteaineid ning mille kõvenemine toimub vormimisoperatsiooni käigus. SMC (Sheet Moulding Compound) kujutab endast mõne millimeetri paksust termoreaktiivvaigul põhinevat painduvat leht-toorikut, mis sisaldab armatuuri ja täiteaineid. 44. Mida kujutab endast pultrusioonimeetod? Tooge protsessi skeem! Pultrusiooniprotsess seisneb maatriksiga immutatud lõpmata pikkade armatuurikiudude tõmbamises läbi kuumutatava matriitsi. Matriits annab profiilile kuju ja selles toimub vaigu kõvenemine. Valmistatav toode peab olema vähemalt sel määral kõvenenud, et pidada vastu tõmbejõule, mida rakendab tõmbemehhanism. Peale
Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink, samuti horisontaalpuurpink e. sisetreipink. Vertikaalpuurpingil (sele 2.41) kinnitatakse töödeldav toorik töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Avade vastastikuline asetus saadakse toorikut töölaual nihutades. Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke. Sele 2.41. Vertikaalpuurpink Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmeliste ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel asuvadi avasid. Nendel pinkidel, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, kinnitatakse toorik töölauale liikumatult ning avade vastastikuline asetus saavutatakse töövõllile kinnitatud avalõikuri nihutamisega.
4 (joonis 3) Haas Servo Bar 2008ST tehnilise parameetrid. 5 2.Tooriku andmed: Materjal: Fe360/S235JO(madala süsinikusisaldusega konstruktsiooniteras,c=0,17%) Tooriku mõõtmed: 50mm ümarteras,6m,15.5 kg/jm . Saetud 1m toorikuteks,vajaminev kogus 111tk. Automaatlaadija max. koormus 295 kg,see tähendab max 19 tk,1m saetud toorikut. Hankimine: www.Bermet.ee 3.Detaili valmistamise siiretel leitavad väärtused: 1. Lõikevõimsus treimisel (ajaühikus lõikeprotsessis laastu eraldamisel tehtav töö,kw) ap – lõikesügavus,mm fn – ettenihe,mm/p vc – lõikekiirus(lõikeriista ja töödeldava pinna omavaheline kiirus), m/min kc – erilõikejõud,N/ mm2 ɳ - masina kasutegur(oma arvutustes kasutan väärtust 0,8) ℜ – teriku tipuraadius,mm
Külmjamendatakse külmjamedusmasinatel mille tööpõhimõtte on sarnane horisontaalstantsimismasinate tööpõhimõttega. Selliste masinate tootlikus olenevalt stantsiste mõõtmetest on 2000.....50 000 toodet tunnis. Eeltoodud piirangute ületamiseks kasutatakse sageli külmjamendamist külmvormpressimisega kombineeritult. Näiteks poldi tootmisel selle asemel, et poldi pea vormida väikese läbimõõduga toorikust kohtjamendamisega stantsi mitmes vaos kasutatakse vahepealsete mõõtmetega toorikut. Esimeseks operatsiooniks on keermestatava peene osa moodustamine vormpressimisega. Järgneb otsa külmjamendamine, kuusandi vormimine, otsa ümardamine ning keermerullimine. Kombineeritud külmvormpressimine külmjamendamine omab lisaks tehnilistele eelistele ka majanduslikke eeliseid suurema läbimõõdua lähtetoorik on selle tootmiseks vajalikke operatsioonide väiksema arvu tõttu odavam. 5. Lehtvormimisprotsessid.
tsentripukil asuvalt skaalalt ,mis näitas kui sügavale puur tooriku sisse tungis. Kui ava valmis siis puhastasime ava sisemuse metallipurust ning kinnitasime detaili uuesti treipinki ning 3 erineva keermepuuriga keermestasime ava. Edasine töö seisnes freesimises, toorik oli silindriline ~10mm läbimõõduga. Sellest oli tarvis valmistada polt. Esmalt tutvusime freespingiga. Freespink oli seadistatud poldi kantide freesimiseks. Kinnitasime tooriku freespinki ning freesisime poldi kandid toorikut 60 º sammuga ümber oma telje liigutades. Seejärel kasutades soonetera lõikasime treipingis poldi pikkuse parajaks ning faasiteraga treisime poldi pea ning otsafaasi. Tsentripukki kinnitasime poldi keermestaja ning pöörlemis kiiruse valisime minimaalse ~80p/min. Viimaseks tööks oli silindrist haamri tooriku freesimine. Selleks kasutasime horisontaalfreespinki. Kinnitasime tooriku pinki ning seadistasime lõiketera kõrguse selliseks ,et tera lõikaks kuni 2mm kihi
maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist peamiselt massvalmistusel. 3. Stantsiste täpsus ja pinnakvaliteet ületavad sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaa- nilise töötluse (lõiketöötluse, vt. 2.5) mahukust. 4. Kasutatakse reeglina suurema võimsusega seadmeid (vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine vormstantsimisel kogu mahus, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikut osade kaupa, s.t. piiratud mahus. 5. Võimalus valmistada keerukamaid tooteid kui sepistamisel (sele 2.12). -5- Deformeerimistemperatuuri järgi eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Kuumvormstantsimine on leidnud kõige laiemat kasutamist keskmise ja suure
b. 0,03...1,5 m/s c. 0,06...1,2 m/s d. 0,5...4,5 m/s Küsimus 23 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:42:21 Test 4. Survetöötlus Page 7 Millist alljärgnevat toorikut (detaili) pole võimalik saada pressimise teel Vali üks: a. kuuskant sordimetall b. õmbluseta torud c. külmdeformeeritud lehtmetall d. keerulised kujuprofiilid Küsimus 24 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Mis on isotermiline survetöötlus? Vali üks: a. kuumsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas b. külmsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas c. töötlemine konstantsel temperatuuril
Loengumaterjal II puitkiudplaadist tuleb ka taha liimida kiht kõverdumise vältimiseks. Kui on võimalik tagaseinte naelutamine või kruvidega kinnitamine, ei ole tagumist kihti vaja panna. Joonis 3.3. Detailide kõverdumine kokkuliimimisel. Õige asetus c. Tisleriplaadist, puitlaastplaadist või massiivpuidust detailide katmine hööveldatud või kooritud spooniga on detailide pealistamine. Spoonilehti, mis liimitakse detailile nimetatakse pealistuskihiks, kaetavat toorikut aga aluseks. Pealistamine võib olla ühe- või kahepoolne, samuti ühe- või mitmekihiline. Ühepoolset pealistamist kasutatakse juhul, kui massiivpuidust detaili paksus ei ületa kahekordselt tema laiust (muidu kaardub ja kõverdub). Kahepoolsel pealistamisel liimitakse pealistuskihid detaili mõlemale küljele. Detail säilitab kasutamisel sel juhul oma kuju. Mööblidetailidest kasutatakse enamasti kahepoolset pealistamist – vertikaalsed vaheseinad, laed- põhjad, riiulid, uksed.
aastal. Talv oli eriti külm 1943-ndal.) f) lauset ei maksa alustada numbritega, kui eelnev lause lõppeb numbriga. 14. ik- lõpuliste sõnade käänamine.(õp lk 101) Nimetav ohtlik toorik imelik tikk Omastav ohtliku tooriku imeliku tiku Osastav ohtlikku toorikut imelikku tikku Mitm omastav ohtlike toorikute imelike ----- Mitm osastav ohtlikke toorikuid imelikke tikke 15. tsitaatsõnad Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja välendid. Tsitaatsõnu ja väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. exclusive - välja arvatud inclusive kaasa arvatud
Käsitsi painutatakse tavaliselt kruustangide vahel vasara abil (joon. 1), kasutades seejuures mitmesuguseid rakiseid. Joon. 1 Painutada võib näidise, koha, märkimise ja sablooni järgi. Õhukesest lattmaterjalist ja traadist toorikute painutamisel kasutatakse peente detailide haaramiseks, kinnipigistamiseks ja hoidmiseks lamemokktange. Metalli puurimisel tekib küllalt suur lõikejõud, mis püüab toorikut kaasa vedada. Seetõttu ei toh metalldetaile hoida puurimisel käes. Väiksemate läbimõõduga avade puurimisel piisab tooriku kinnihoidmisest tangidest või käsikruustangidest (joon. 1). Joon. 1 Suuremate avade puurimisel kinnitatakse toorik erirakisesse või masinkruustangide vahele (joon. 2). Joon. 2 Õhukese metall-lehe puurimiseks tuleb see suruda kahe puitklotsi vahele ja üheskoos läbi puurida
pinna vaheline kaugus, mõõdetuna risti ettenihkele, mm. Freesimise laius B on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius mm. Summaarne ristlõikepind oleneb samaaegselt kontaktisolevate hammaste arvust ja lõikesolevate hammaste hetkelistest pöördenurkadest töötsükli kestel. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemise- ja tooriku ettnihkesuunad vastassuunalised. Vastufreesimisel püüab vertikaal lõikejõud toorikut laualt lahti tõmmata. Pärifreesimisel on freesi ja tooriku liikumised samasuunalised. Vastufreesimisel muutub laastu paksus nullist maksmaalväärtuseni, pärifreesimisel maksimaalselt nullini.Pärifreesimisel surutakse toorik vastu pingi töölauda. Freesipingid: Üldotstarbelised pingid on vastavalt töövõlli asendile põhiliselt horisontaal-, vertikaal- ja universaalfreespingid, eriotstarbelised on ette nähtud mingi kindla funktsiooni jaoks
4.2. Saetav puit tuleb kinnitada kindlalt. Materjali saagimine põlvel ja mistahes juhuslikel esemetel on ohtlik. Läbisaagimisel tuleb saetavat otsa käega toetada. 4.3. Hööveldamisel hoitagu höövlit õigesti. 4.4. Laudu ja prusse ärgu hööveldatagu kiududele vastassuunas. Töödeldav toorik tuleb kindlalt kinnitada. 4.5. Höövlist ei tohi laasta välja võtta sõrmega, vaid laastuava puhastada puitkiiluga. 4.6. Peitliga ei tohi lõigata toorikut hoidva käe suunas. Aukude, pesade ja soonte õõnestamisel peab peitlit hoidma õigesti. 4.7. Materjali puurimisel tööpingil kasutatagu kelku. 4.8. Pikamõõtmeliste esemete kokkupanekul tööpingil ja töötlemisel kasutatagu tööpingi pikendit. 4.9. Pindade lihvimisel liivapaberiga tuleb viimane kinnitada klotsile. 4.10. Aknaraamide paigaldamisel kõrgel peavad olema üles seatud kaitsesirmid. 4.11. Puidutöötlemismasinatel ei tohi töötada ilma loata, vajalike kogemusteta ja
annaabi.ee 
